Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Paavst ja Riia peapiiskopkond

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Paavst ja Riia peapiiskopkond

Paavst vs. Riia peapiiskopkond

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea. Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Sarnasusi Paavst ja Riia peapiiskopkond

Paavst ja Riia peapiiskopkond on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Coelestinus III, Innocentius IV, Katoliku kirik, Keskaeg, Ladina keel, Peapiiskop, Piiskopkond, Poola, Saksa keel, Saksa ordu, 15. sajand, 16. sajand.

Coelestinus III

Coelestinus III, ka Celestinus III (Giacinto Bobo, ka Giacinto Bobone, Giacinto Bobbone või Hyacinthus; 1105 või 1106 – 8. jaanuar 1198) oli paavst 1191–1198.

Coelestinus III ja Paavst · Coelestinus III ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Innocentius IV

Innocentius IV (Sinibaldo Fieschi või Sinibaldo de' Fieschi, ka Sinibaldo Fiescho, Sinibaldo Flisco või Sinibaldus; 1195 – 7. detsember 1254) oli paavst 1243–1254.

Innocentius IV ja Paavst · Innocentius IV ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Katoliku kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Katoliku kirik ja Paavst · Katoliku kirik ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Keskaeg

Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.

Keskaeg ja Paavst · Keskaeg ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Ladina keel ja Paavst · Ladina keel ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Peapiiskop

Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.

Paavst ja Peapiiskop · Peapiiskop ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Piiskopkond

Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.

Paavst ja Piiskopkond · Piiskopkond ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Paavst ja Poola · Poola ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Paavst ja Saksa keel · Riia peapiiskopkond ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.

Paavst ja Saksa ordu · Riia peapiiskopkond ja Saksa ordu · Näe rohkem »

15. sajand

15.

15. sajand ja Paavst · 15. sajand ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

16. sajand

16.

16. sajand ja Paavst · 16. sajand ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Paavst ja Riia peapiiskopkond

Paavst on 214 suhted, samas Riia peapiiskopkond 108. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 3.73% = 12 / (214 + 108).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Paavst ja Riia peapiiskopkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »