Sisukord
108 suhted: Albert (Riia piiskop), Albert Suerbeer, Ümera (ajalooline piirkond), Berthold (Liivimaa piiskop), Bremeni peapiiskopkond, Clemens III, Coelestinus III, Conradus de Meyiendorpe, Daniel (Lielvārde foogt), Daugava, Enn Tarvel, Ermlandi piiskopkond, Gotthard Kettler, Hartwig II, Idumea, Ikšķile, Innocentius IV, Jelgava piiskopkond, Jersika vürstiriik, Katoliku kirik, Keskaeg, Kirchholmi leping, Koadjuutorivaenus, Koknese, Kulmi piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Ladina keel, Latgalid, Läti, Lielvārde, Liepāja piiskopkond, Liivi laht, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa ordu, Liivlased, Limbaži, Lundi peapiiskopkond, Mārtiņsala, Mõõgavendade ordu, Meinhard, Metsapoole, Nicolaus von Nauen, Ordumeister, Paavst, Peapiiskop, Pihkva vürstiriik, Piiskopkond, Pomesaania piiskopkond, Poola, ... Laienda indeks (58 rohkem) »
- Läti keskaeg
- Liivi laht
- Riia ajalugu
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Albert (Riia piiskop)
Albert Suerbeer
Albert II Suerbeer (12. sajandi lõpp – 1273 Riia, Vana-Liivimaa) oli esimene Riia peapiiskop.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Albert Suerbeer
Ümera (ajalooline piirkond)
Ümera oli 13.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Ümera (ajalooline piirkond)
Berthold (Liivimaa piiskop)
Berthold või Bertold (surnud 24. juulil 1198) oli Üksküla ehk Liivimaa piiskop 1196/1197–1198.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Berthold (Liivimaa piiskop)
Bremeni peapiiskopkond
Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).
Vaata Riia peapiiskopkond ja Bremeni peapiiskopkond
Clemens III
Clemens III (Paolo Scolari, ka Paolino Scolari; 1130 ? – 27. märts 1191) oli paavst 1187–1191.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Clemens III
Coelestinus III
Coelestinus III, ka Celestinus III (Giacinto Bobo, ka Giacinto Bobone, Giacinto Bobbone või Hyacinthus; 1105 või 1106 – 8. jaanuar 1198) oli paavst 1191–1198.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Coelestinus III
Conradus de Meyiendorpe
Conradus de Meyiendorpe ehk Conradus de Ykescola ehk Konrad oli piiskop Alberti läänimees Ükskülas ja Jersikas.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Conradus de Meyiendorpe
Daniel (Lielvārde foogt)
Daniel oli esimene Lielvārde foogt.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Daniel (Lielvārde foogt)
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Daugava
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Enn Tarvel
Ermlandi piiskopkond
Ermlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Ermland, poola keeles Biskupstwo Warmińskie, ladina keeles Dioecesis Varmiensis) oli katoliiklik piiskopkond ja riik Preisimaal.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Ermlandi piiskopkond
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Gotthard Kettler
Hartwig II
Hartwig II (suri 3. novembril 1207) oli 1185–1190 ja de facto uuesti 1192–1207 Bremeni peapiiskop.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Hartwig II
Idumea
Idumea piirkond Idumea (läti keeles Idumeja, allikates ka Ydumea) oli ajalooline piirkond 13.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Idumea
Ikšķile
Ikšķile (ajaloolises kontekstis ka Üksküla, saksa Uexküll, Üxküll) on linn Lätis Vidzemes Daugava alamjooksul jõe paremal kaldal merepinnast 20 meetri kõrgusel.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Ikšķile
Innocentius IV
Innocentius IV (Sinibaldo Fieschi või Sinibaldo de' Fieschi, ka Sinibaldo Fiescho, Sinibaldo Flisco või Sinibaldus; 1195 – 7. detsember 1254) oli paavst 1243–1254.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Innocentius IV
Jelgava piiskopkond
Jelgava piiskopkond Jelgava piiskopkond (Dioecesis Ielgavensis) on katoliku kiriku diötsees, mis allub Riia peapiiskopkonnale.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Jelgava piiskopkond
Jersika vürstiriik
Jersika vürstiriik oli kuni 1230.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Jersika vürstiriik
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Riia peapiiskopkond ja Katoliku kirik
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Keskaeg
Kirchholmi leping
Kirchholmi leping oli 1452.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Kirchholmi leping
Koadjuutorivaenus
Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Koadjuutorivaenus
Koknese
Koknese on linn Lätis Vidzemes Aizkraukle piirkonnas, endise Koknese piirkonna keskus.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Koknese
Kulmi piiskopkond
Kulmi piiskopkond (saksa keeles Bistum Kulm või Bistum Culm; ladina keeles Dioecesis Culmensis; poola keeles Diecezja chełmińska) oli katoliku kiriku piiskopkond ja riik 13.–15. sajandil.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Kulmi piiskopkond
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Kuramaa piiskopkond
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Ladina keel
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Latgalid
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Läti
Lielvārde
Andrejs Pumpursi majamuuseum Lielvārde (saksa Lennewarden) on linn Lätis Daugava paremal kaldal.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Lielvārde
Liepāja piiskopkond
pisi Liepāja piiskopkond (Dioecesis Liepaiensis) on katoliku kiriku diötsees, mis allub Riia peapiiskopkonnale.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Liepāja piiskopkond
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Vaata Riia peapiiskopkond ja Liivi laht
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Liivi sõda
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Liivimaa
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Liivimaa ordu
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Liivlased
Limbaži
Limbaži (eesti keeles Lemsalu, liivi keeles Lämmist nīn) on linn Lätis Vidzemes, Limbaži piirkonna keskus.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Limbaži
Lundi peapiiskopkond
Lundi peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond, mis moodustati 1103.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Lundi peapiiskopkond
Mārtiņsala
Mārtiņsala, ajaloolises kontekstis ka Holm, oli Salaspilsi linna juures Daugava jões asunud 20 hektari suurune saar.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Mārtiņsala
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Mõõgavendade ordu
Meinhard
Meinhard (u 1120.–1130. – 14. august või 11/12. oktoober 1196HLK, lk 24–29) oli esimene saksa misjonär Liivimaal ja esimene Üksküla piiskop aastatel 1186-1196.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Meinhard
Metsapoole
Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Metsapoole
Nicolaus von Nauen
Nicolaus von Nauen (ka Nikolaus; suri 1253) oli Riia piiskop aastatel 1229–1253.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Nicolaus von Nauen
Ordumeister
Ordumeister on ordu kõrge ametnik.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Ordumeister
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Paavst
Peapiiskop
Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Peapiiskop
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Pihkva vürstiriik
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Piiskopkond
Pomesaania piiskopkond
Pomesaania piiskopkond (saksa keeles Bistum Pomesanien, ladina keeles Dioecesis Pomesanensis, poola keeles Diecezja pomezańska) oli 13.–16. sajandil katoliku kiriku piiskopkond ja riik, hiljem luterlik piiskopkond Preisimaal.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Pomesaania piiskopkond
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Riia peapiiskopkond ja Poola
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Poola keel
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Preisimaa
Rauna
Rauna (saksa keeles Ronneburg, vanasti ka Raunas pilsmuiža) on küla (lielciems) Lätis Vidzemes, Rauna valla halduskeskus.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Rauna
Rēzekne-Aglona piiskopkond
pisi Rēzekne-Aglona piiskopkond (Dioecesis Rezeknensis-Aglonensis) on katoliku kiriku diötsees, mis allub Riia peapiiskopkonnale.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Rēzekne-Aglona piiskopkond
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Richard Kleis
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Riia
Riia lahing (1198)
Riia lahing oli 1198.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Riia lahing (1198)
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Riia peapiiskop
Riia piiskoppide ja peapiiskoppide loend
Riia piiskoppide ja peapiiskoppide loend loetleb kronoloogilises järjestuses katoliku kiriku Riia piiskoppe ja Riia peapiiskoppe ning nende eelkäijateks olnud Liivimaa ehk Üksküla piiskoppe.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Riia piiskoppide ja peapiiskoppide loend
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Riik
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Saksa keel
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Saksa ordu
Samlandi piiskopkond
Samlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Samland, ladina keeles Dioecesis Sambiensis, poola keeles Diecezja sambijska) oli 13.–16. sajandil katoliku kiriku piiskopkond ja riik, 16.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Samlandi piiskopkond
Stift
Stift oli piiskopkonna ilmaliku võimu ala, peapiiskopile alluv maavaldus (lään), mida reaalselt haldas stiftifoogt.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Stift
Stiftifoogt
Stiftifoogt (saksa keeles Stiftvogt) oli tähtsaim ilmalik võimukandja piiskopkonnas.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Stiftifoogt
Straupe
Straupe (saksa Roop, eesti Raupa, Roopa) on küla (lielciems) Straupe vallas Cēsise piirkonnas Lätis.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Straupe
Taani valdused Eestis
Taani kuningas (1202–1241) Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Taani valdused Eestis
Tallinna piiskopkond
Tallinna piiskopkonna diötsees (heleroheline ja sinakasroheline). Sinakasrohelisega on tähistatud Järvamaa, mis kuulus Saksa ordule alates 1237. aastast. Piiskopkonda mitte kuulunud ordualad on tähistatud valgega. Tallinna piiskopkond (alamsaksa: Bisdom Reval, ladina: Episcopatus Revaliensis) oli piiskopkond Taani Eestimaal aastatel 1219–1346 ja Liivi ordu aladel aastatel 1346–1561.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Tallinna piiskopkond
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Tartu piiskopkond
Tālava
Tālava (latgali: Tuolova, läti: Tālava, ajaloolistes allikates: Tholowa, Tolowa, Tolewe) oli 13.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Tālava
Turaida
Turaida (liivi Toreida, Toraid, oletatavalt 'Taara aed', saksa Treyden või Treiden) on endine asula Sigulda linna territooriumil (Koiva paremal kaldal) Lätis.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Turaida
Turaida (ajalooline piirkond)
Vaade Turaida kindluse kõrgeimast tornist 2007. aastal Turaida (Thoreyda, Thoreida) oli piirkond 12.–13.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Turaida (ajalooline piirkond)
Uskmatu
Uskmatu e. ilmalik ("truudusetu") on mõnes religioonis kasutatav mõiste nende kohta, keda süüdistatakse uskmatuses oma religiooni kesksetesse tõekspidamistesse, mõne teise religiooni esindajate või uskmatute vastu.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Uskmatu
Vainiži
Vainiži (vanasti ka Vainizis, eestipäraselt Vainsalu) on küla (mazciems) Lätis Limbaži piirkonnas Umurga vallas.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Vainiži
Väina liivlased
Väina liivlased, Henriku Liivimaa kroonikas ka väinalased (Veinalenses), olid alates hiljemalt 10.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Väina liivlased
Võndlased
Riekstukalnsi linnamägi, võndlaste linnuse asupaik Cēsises Võndlased (ka vendid) olid 13.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Võndlased
Viļaka
Viļaka (latgali keeles Vileks, saksa keeles Marienhausen, poola keeles Maryenhauz) on linn Lätis Latgales Balvi piirkonnas.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Viļaka
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Vidzeme
Vissevalde
Vissevalde ehk Vissewalde ehk Visvaldis ehk Vsevolod (ajaloolistes allikates Wiscewalde, Vissewalde, Wyssewaldus, Wissewaldus, Wissewalde, Wiscewolodus) oli Jersika vürstiriigi viimane vürst 13. sajandi alguses.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Vissevalde
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Wilhelm von Hohenzollern
Zbigņevs Stankevičs
Peapiiskop Zbigņevs Stankevičs Peapiiskopi vapp Zbigņevs Stankevičs (poola keeles Zbigniew Stankiewicz; sündinud 15. veebruaril 1955 Lejasciemsis) on 2010.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Zbigņevs Stankevičs
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Vaata Riia peapiiskopkond ja Zygmunt II August
1186
1186.
Vaata Riia peapiiskopkond ja 1186
1245
1245.
Vaata Riia peapiiskopkond ja 1245
1251
1251.
Vaata Riia peapiiskopkond ja 1251
1253
1253.
Vaata Riia peapiiskopkond ja 1253
1255
1255.
Vaata Riia peapiiskopkond ja 1255
1330
1330.
Vaata Riia peapiiskopkond ja 1330
1347
1347.
Vaata Riia peapiiskopkond ja 1347
1390. aastad
1390.
Vaata Riia peapiiskopkond ja 1390. aastad
1410. aastad
1410.
Vaata Riia peapiiskopkond ja 1410. aastad
1452
1452.
Vaata Riia peapiiskopkond ja 1452
1470. aastad
1470.
Vaata Riia peapiiskopkond ja 1470. aastad
15. sajand
15.
Vaata Riia peapiiskopkond ja 15. sajand
1556
1556.
Vaata Riia peapiiskopkond ja 1556
1557
1557.
Vaata Riia peapiiskopkond ja 1557
1559
1559.
Vaata Riia peapiiskopkond ja 1559
1561
1561.
Vaata Riia peapiiskopkond ja 1561
1562
1562.
Vaata Riia peapiiskopkond ja 1562
1563
1563.
Vaata Riia peapiiskopkond ja 1563
1566
1566.
Vaata Riia peapiiskopkond ja 1566
16. sajand
16.
Vaata Riia peapiiskopkond ja 16. sajand
1918
1918.
Vaata Riia peapiiskopkond ja 1918
1922
1922.
Vaata Riia peapiiskopkond ja 1922
1958
1958.
Vaata Riia peapiiskopkond ja 1958
1991
1991.
Vaata Riia peapiiskopkond ja 1991
2010
2010.
Vaata Riia peapiiskopkond ja 2010
Vaata ka
Läti keskaeg
- Jersika vürstiriik
- Kuralased
- Riia Suurgild
- Riia peapiiskopkond
- Seelid
- Semgalid
- Sēlija
Liivi laht
- Daugava
- Heinaste
- Jūrmala
- Karuse lahing
- Koiva jõgi
- Kolka
- Kura kurk
- Kuralased
- Kuressaare
- Lääne-Eesti saarestik
- Lielupe
- Liivi laht
- Liivi rand
- Moonsundi lahing
- Muhu
- Pärnu
- Pärnu jõgi
- Pärnu laht
- Pulli asula
- Ragaciems
- Riia
- Riia peapiiskopkond
- Saaremaa
- Salatsi
- Salatsi jõgi
- Saulkrasti
- Semgalid
- Väinameri
Riia ajalugu
- Dünamünde klooster
- Daugavgrīva kindlus
- Mustpeade vennaskond
- Punsli õli
- Riia Suurgild
- Riia ajalugu
- Riia keskturg
- Riia lahing (1215)
- Riia peapiiskopkond
- Riia piiramine (1656)
Tuntud ka kui Ikšķile piiskopkond, Riia piiskopkond, Üksküla piiskop, Üksküla piiskopkond.