Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Riigivürst ja Wolter von Plettenberg
Riigivürst ja Wolter von Plettenberg on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Kuramaa piiskop, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Riia peapiiskop, Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Tartu piiskop, Vana-Liivimaa, Vasall, 15. sajand.
Kuramaa piiskop
Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.
Kuramaa piiskop ja Riigivürst · Kuramaa piiskop ja Wolter von Plettenberg ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu ja Riigivürst · Liivimaa ordu ja Wolter von Plettenberg ·
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu maameister ja Riigivürst · Liivimaa ordu maameister ja Wolter von Plettenberg ·
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Riia peapiiskop ja Riigivürst · Riia peapiiskop ja Wolter von Plettenberg ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Riigivürst ja Saksa ordu · Saksa ordu ja Wolter von Plettenberg ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Riigivürst ja Saksa-Rooma keiser · Saksa-Rooma keiser ja Wolter von Plettenberg ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Riigivürst ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Wolter von Plettenberg ·
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Riigivürst ja Tartu piiskop · Tartu piiskop ja Wolter von Plettenberg ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Riigivürst ja Vana-Liivimaa · Vana-Liivimaa ja Wolter von Plettenberg ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Riigivürst ja Vasall · Vasall ja Wolter von Plettenberg ·
15. sajand
15.
15. sajand ja Riigivürst · 15. sajand ja Wolter von Plettenberg ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Riigivürst ja Wolter von Plettenberg ühist
- Millised on sarnasused Riigivürst ja Wolter von Plettenberg
Võrdlus Riigivürst ja Wolter von Plettenberg
Riigivürst on 39 suhted, samas Wolter von Plettenberg 279. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 3.46% = 11 / (39 + 279).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Riigivürst ja Wolter von Plettenberg. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
