Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Ristisõjad ja Sigulda ordulinnus

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Ristisõjad ja Sigulda ordulinnus

Ristisõjad vs. Sigulda ordulinnus

Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi. Vaade Sigulda ordulinnuse säilinud varemetele 2004. aasta suvel lõunakagust, II eeslinnuse alalt. Paremal pealinnuse kiriku säilinud müürid koos Templiordu Malta ristiga ja vasakul I eeslinnuse peaväravatorn Sigulda ordulinnus (saksa Segewold an der Aa) oli Liivimaa ordu liivlaste asualadel paiknenud suurlinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel Riiast (Riga) ja 30 km kaugusel Võnnust (Cēsis), Koiva (Gauja) jõe vasakkalda ääres asuvas Sigulda linnas.

Sarnasusi Ristisõjad ja Sigulda ordulinnus

Ristisõjad ja Sigulda ordulinnus on 9 ühist asja (Unioonpeedia): Anders Sunesen, Eesti, Liivimaa ordu, Liivlased, Mõõgavendade ordu, Paavst, Riia peapiiskopkond, Ristisõjad, Saksa ordu.

Anders Sunesen

Anders Sunesen Lindanise lahingus Anders Sunesen (ka Andreas Sunesen, ladina keeles Andreas Sunonis; umbes 1167 – 1228) oli Lundi peapiiskop aastatel 1201–1228 ja esimene Taani asehaldur Tallinnas pärast selle vallutamist 1219.

Anders Sunesen ja Ristisõjad · Anders Sunesen ja Sigulda ordulinnus · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Eesti ja Ristisõjad · Eesti ja Sigulda ordulinnus · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Liivimaa ordu ja Ristisõjad · Liivimaa ordu ja Sigulda ordulinnus · Näe rohkem »

Liivlased

Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.

Liivlased ja Ristisõjad · Liivlased ja Sigulda ordulinnus · Näe rohkem »

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.

Mõõgavendade ordu ja Ristisõjad · Mõõgavendade ordu ja Sigulda ordulinnus · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Paavst ja Ristisõjad · Paavst ja Sigulda ordulinnus · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Riia peapiiskopkond ja Ristisõjad · Riia peapiiskopkond ja Sigulda ordulinnus · Näe rohkem »

Ristisõjad

Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.

Ristisõjad ja Ristisõjad · Ristisõjad ja Sigulda ordulinnus · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.

Ristisõjad ja Saksa ordu · Saksa ordu ja Sigulda ordulinnus · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Ristisõjad ja Sigulda ordulinnus

Ristisõjad on 235 suhted, samas Sigulda ordulinnus 195. Kuna neil ühist 9, Jaccard indeks on 2.09% = 9 / (235 + 195).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Ristisõjad ja Sigulda ordulinnus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »