Rooma keisririik ja Traianus

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Rooma keisririik ja Traianus

Rooma keisririik vs. Traianus

Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all. Traianus (Imperator Caesar Divii Nervae Nerva Traianus Augustus; sünninimi Marcus Ulpius Traianus Crinitus; 18. september 53 Italica, Baetica – 9. august 117 Selinus, Kiliikia) oli Vana-Rooma keiser 28. jaanuarist 98 kuni surmani.

Antakya

Antakya (araabia انطاكية‎ (Anţākīyah)) on linn Türgis, Hatay provintsi keskus.

Antakya ja Rooma keisririik · Antakya ja Traianus · Näe rohkem »

Araabia

Araabia poolsaar Araabia poolsaar satelliidilt nähtuna Araabia ehk Araabia poolsaar on Edela-Aasias asuv poolsaar.

Araabia ja Rooma keisririik · Araabia ja Traianus · Näe rohkem »

Arabia Petraea

Rooma keisririik umbes aastal 117 pKr, ''Arabia Petraea'' provints esile tõstetud Arabia Petraea või Petrea, ka Rooma Araabia provints (ladina keeles Provincia Arabia; araabia keeles العربية البترائية) või lihtsalt Araabia, oli Rooma keisririigi piiriprovints alates 2.

Arabia Petraea ja Rooma keisririik · Arabia Petraea ja Traianus · Näe rohkem »

Armeenia

Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.

Armeenia ja Rooma keisririik · Armeenia ja Traianus · Näe rohkem »

Augustus

Augustus (Imperator Caesar Divi filius Augustus; sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus; 23. september 63 eKr – 19. august 14 pKr) oli Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr.

Augustus ja Rooma keisririik · Augustus ja Traianus · Näe rohkem »

Augustus (lisanimi)

Augustus (ladina keeles 'suursugune') oli Rooma keisrite lisanimi, hiljem sai sellest imperaatori ehk tseesari sünonüüm, näiteks Otto I puhul.

Augustus (lisanimi) ja Rooma keisririik · Augustus (lisanimi) ja Traianus · Näe rohkem »

Daakia

Daakia (ladina keeles Dacia) oli vanaaja maa, mis Rooma keisririigi ajal piirnes Tisza jõega läänes, Doonau alamjooksuga lõunas, Dnestri (või Pruti) jõega idas ning Karpaatidega põhjas.

Daakia ja Rooma keisririik · Daakia ja Traianus · Näe rohkem »

Daakia (Rooma provints)

Rooma Daakia provints (125 pKr) Rooma Daakia (ka Dacia Traiana (Traianuse Daakia) või Dacia Felix ('viljakas/õnnelik Daakia') oli Rooma keisririigi provints aastatel 106 kuni 274–275 pKr. Selle territoorium hõlmas Ida- ja Kagu-Transilvaania, Banaadi ja Olteenia (tänase Rumeenia piirkonnad). See oli algusest peale keisriprovints, sobides piirialale, ja jäi nii kogu Rooma okupatsiooniks. Ajaloolaste hinnangul jäi Rooma Daakia rahvaarv vahemikku 650 000 – 1 200 000. Daakia vallutuse viis lõpule keiser Traianus (98–117) pärast kahte suurt kampaaniat Decebaluse Daakia kuningriigi vastu. Roomlased ei hõivanud kogu vana Daakia kuningriiki, kui suurem osa Moldovast koos Marmaatia ja Krisaaniaga jäi isegi pärast Rooma vallutust vabade daaklaste valitseda. Aastal 119 jaotati Rooma provints kaheks: Dacia Superior (Ülem-Daakia) ja Dacia Inferior (Alam-Daakia; hiljem nimega Dacia Malvensis). Aastal 124 (või 158. aasta paiku) jaotati Dacia Superior kaheks: Dacia Apulensis ja Dacia Porolissensis. Markomanni sõdade ajal allutati sõjaline ja kohtuhaldus ühe kuberneri käsu alla, talle allus kaks senaatorit (Legatus legionis); provintsi kutsuti tres Daciae (Kolm Daakiat) või lihtsalt Dacia. Rooma võimud korraldasid Daakia massilise ja organiseeritud koloniseerimise. Avati uued kaevandused ja intensiivistus maagi kaevandamine, samas kui provintsis õitsesid põllumajandus, loomakasvatus ja kaubandus. Daakia hakkas teraviljaga varustama mitte ainult provintsis asuvat sõjaväge, vaid ka ülejäänud Balkani piirkonda. Sellest sai linnastunud provints, teada on umbes kümme linna, millest kaheksa kandsid kõrgeimat kategooriat colonia, kuigi linnade arv oli väiksem, kui piirkonna teistes provintsides. Kõik linnad arenesid välja vanadest sõjaväe laagritest. Ulpia Traiana Sarmizegetusa, keiserliku prokuraatori (rahandusametniku) asukoht kõigile kolmele provintsile oli provintsi rahandus-, religiooni- ja seadusandlik keskus. Alba Iulia, kus asus kolme provintsi sõjalise kuberneri peakorter, ei olnud lihtsalt suurim linn provintsis, vaid üks suuremaid kogu Doonau piiril. Rooma Daakia olemasolu algusest peale olid olemas sõjalised ja poliitilised ohud. Esimesed vastased olid provintsiga külgnenud vabad daaklased, kes pärast sarmaatidega liitumist rüüstasid provintsi Marcus Aureliuse valitsemisajal. Pärast rahulikumat aega, mis hõlmas valitsemised Commodusest Caracallani (180–217 pKr), ründasid provintsi taas sissetungijad, seekord Daakia hõim karpid liidus äsjasaabunud gootidega, kes aja jooksul muutusid keisririigile tõsiseks raskuseks. Kuna Daakia hoidmine oli järjest keerulisem, olid keisrid sunnitud 270. aastatel provintsi maha jätma, tehes sellest esimese Rooma pikaajalise valduse, mis maha jäeti. Daakiat laastasid aastatel 248–250 germaani hõimud (goodid, taifaalid, bastarnid) koos karpidega, aastatel 258 ja 263 karpid ja goodid ning aastatel 267 ja 269 goodid ja herulid. Muistsed allikad osutasid, et Daakia oli praktiliselt kadunud Gallienuse valitsemisajal (253–268), kuid nad teatavad ka, et see oli Aurelianus (270–275), kes loovutas Dacia Traiana. Ta evakueeris Daakiast oma väed ja tsiviilvalitsuse ning asutas Dacia Aureliana pealinnaga Serdikas Alam-Möösias. Endise Dacia Traiana provintsi romaniseeritud elanikkonna saatus on muutunud elava vaidluse teemaks. Üks teooria väitis, et iidses Daakias, kuhu tulevikus moodustus Rumeenia, kõneldud ladina keel muutus järk-järgult rumeenia keeleks; paralleelselt moodustus dakoromaanidest (romaniseeritud Dacia Traiana rahvas) uus rahvas – rumeenlased. Vastupidine teooria väitis, et rumeenlased põlvnesid Balkani poolsaare Rooma provintside romaniseeritud elanikkonnast.

Daakia (Rooma provints) ja Rooma keisririik · Daakia (Rooma provints) ja Traianus · Näe rohkem »

Domitianus

Domitianus (Imperator Caesar Divi Vespasiani Domitianus (Germanicus) Augustus; sünninimi (kuni 81. aastani) Titus Flavius Domitianus; 24. oktoober 51 – 18. september 96 Rooma) oli Vana-Rooma keiser 14. septembrist 81 kuni surmani (15 aastat ja 4 päeva).

Domitianus ja Rooma keisririik · Domitianus ja Traianus · Näe rohkem »

Doonau

Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.

Doonau ja Rooma keisririik · Doonau ja Traianus · Näe rohkem »

Germaania

Rooma impeerium ja Magna Germania. Germaania on piirkond Reini ja Skandinaavia vahel, mis on saanud nime Rooma ajaloolase Tacituse kirjutatud kroonika järgi.

Germaania ja Rooma keisririik · Germaania ja Traianus · Näe rohkem »

Hadrianus

Hadrianus (Imperator Caesar Divi Traiani Parthici Divi Nervae Traianus Hadrianus Augustus; sünninimi Publius Aelius Hadrianus; 24. jaanuar 76 Italica – 10. juuli 138) oli Vana-Rooma keiser 11. augustist 117 kuni surmani.

Hadrianus ja Rooma keisririik · Hadrianus ja Traianus · Näe rohkem »

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Kristlus ja Rooma keisririik · Kristlus ja Traianus · Näe rohkem »

Leegion

Vana-Rooma armee sümboolika Leegion (ladina keeles tähendab legere väljavalimist) oli Vana-Rooma armee üksus.

Leegion ja Rooma keisririik · Leegion ja Traianus · Näe rohkem »

Mesopotaamia

Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon.

Mesopotaamia ja Rooma keisririik · Mesopotaamia ja Traianus · Näe rohkem »

Nerva

Nerva (Imperator Caesar Marcus Cocceii Nerva Germanicus Augustus; sünninimi Marcus Cocceius Nerva; 8. november 30 – 27. jaanuar 98) oli Vana-Rooma keiser 18. septembrist 96 kuni surmani (1 aasta, 4 kuud ja 9 päeva).

Nerva ja Rooma keisririik · Nerva ja Traianus · Näe rohkem »

Partia

Partia riik oma suurimas ulatuses Partia oli hellenistlik suurriik tänapäeva Iraani ja Iraagi aladel, aastatel 247 eKr – 224 pKr.

Partia ja Rooma keisririik · Partia ja Traianus · Näe rohkem »

Rein

Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.

Rein ja Rooma keisririik · Rein ja Traianus · Näe rohkem »

Rooma provintsid

Rooma provintsid (ladina provincia) olid Rooma riigi haldusüksused väljaspool Itaalia emamaad.

Rooma keisririik ja Rooma provintsid · Rooma provintsid ja Traianus · Näe rohkem »

Rumeenia

Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.

Rooma keisririik ja Rumeenia · Rumeenia ja Traianus · Näe rohkem »

Susa

Susa (farsi keeles شوش Šuš; heebrea keeles שׁוּשָׁן Šušān; kreeka keeles Σοῦσα; süüria keeles ܫܘܫ Šuš; vanapärsia keeles Çūšā) oli Vana-Lähis-Ida üks tähtsamaid linnu, Elami pealinn, mis hiljem kuulus Vana-Pärsia, Partia ja Sassaniidide riiki.

Rooma keisririik ja Susa · Susa ja Traianus · Näe rohkem »

Tigris

Tigris Türgis Tigris (türgi Dicle, kurdi Çemê Dicle, araabia دجله (Dijlah)) on ligi 1900 km pikkune jõgi Edela-Aasias Mesopotaamias.

Rooma keisririik ja Tigris · Tigris ja Traianus · Näe rohkem »

Vana-Rooma keisrite loend

Kirjeldus ei ole.

Rooma keisririik ja Vana-Rooma keisrite loend · Traianus ja Vana-Rooma keisrite loend · Näe rohkem »

Vespasianus

Vespasianus (Imperator Caesar Flavii Sabini Titus Flavii Petronis Vespasianus Augustus; sünninimi Titus Flavius Vespasianus; 17. november 9 Rieti, Latium – 23. juuni 79) oli Vana-Rooma keiser 1. juulist 69 kuni surmani.

Rooma keisririik ja Vespasianus · Traianus ja Vespasianus · Näe rohkem »