Sarnasusi Rootsi-Novgorodi sõjad ja Soome
Rootsi-Novgorodi sõjad ja Soome on 29 ühist asja (Unioonpeedia): Aleksander Nevski, Birger jarl, Eesti, Karjala, Karjalased, Läänemeri, Moskva suurvürstiriik, Neeva lahing, Norra, Novgorodi vabariik, Paavst, Pagan, Pähkinäsaari rahu, Põhja-Euroopa, Põhjalaht, Pohjanmaa maakond, Ristisõjad, Rootsi, Rootsi keel, Rootslased, Schlüsselburg, Soome, Soome keel, Soome laht, Turu, Veliki Novgorod, Venelased, 12. august, 13. sajand.
Aleksander Nevski
Aleksander Nevski kujutis aastast 1672 Aleksander Nevski kujutis aastast 1885 Aleksander Nevski ehk Aleksander Jaroslavitš (30. mai 1221 (traditsiooniline sünniaeg) Pereslavl-Zalesski – 14. november 1263 Gorodets) oli Novgorodi vürst (1236–1240, 1241–1252, 1257–1263) ja Kiievi suurvürst (1249–1263).
Aleksander Nevski ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Aleksander Nevski ja Soome ·
Birger jarl
Birger jarli portree Birger jarl (tegelikult Birger Magnusson), oli Rootsi riigitegelane (jarl), keda on ajalooallikates esmamainitud 1237.
Birger jarl ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Birger jarl ja Soome ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Eesti ja Soome ·
Karjala
Karjala ajaloolised osad Karjala on ajalooline piirkond Fennoskandias Venemaa ja Soome territooriumil.
Karjala ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Karjala ja Soome ·
Karjalased
Karjala eri piirkonnad Karjala rahvuslipp Karjalased (enesenimetus karjalaižet) on läänemeresoome rahvas, kelle traditsiooniline asuala on Karjalas.
Karjalased ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Karjalased ja Soome ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Läänemeri ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Läänemeri ja Soome ·
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Moskva suurvürstiriik ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Moskva suurvürstiriik ja Soome ·
Neeva lahing
Neeva lahing (vene keeles Невская битва, rootsi keeles slaget vid Neva) peeti 15. juulil 1240 Novgorodi vabariigi ja Rootsi sõjavägede vahel Neeva jõel, Ust-Ižora asula lähedal.
Neeva lahing ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Neeva lahing ja Soome ·
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Norra ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Norra ja Soome ·
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Novgorodi vabariik ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Novgorodi vabariik ja Soome ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Paavst ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Paavst ja Soome ·
Pagan
Pagan (ladina keeles paganus 'maamees, talupoeg'.
Pagan ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Pagan ja Soome ·
Pähkinäsaari rahu
Pähkinäsaari rahu (tuntud ka: Nöteborgi rahu ja Orešeki rahu) oli 1323.
Pähkinäsaari rahu ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Pähkinäsaari rahu ja Soome ·
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Põhja-Euroopa ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Põhja-Euroopa ja Soome ·
Põhjalaht
Põhjalahe kaart. Põhjalaht ehk Botnia laht (soome keeles Pohjanlahti, rootsi keeles Bottniska viken) on laht Läänemere põhjaosas.
Põhjalaht ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Põhjalaht ja Soome ·
Pohjanmaa maakond
Pohjanmaa maakond (tähendus 'Põhjamaa'; rootsi Österbotten) on maakond Soome lääneosas.
Pohjanmaa maakond ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Pohjanmaa maakond ja Soome ·
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Ristisõjad ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Ristisõjad ja Soome ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Rootsi ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Rootsi ja Soome ·
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Rootsi keel ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Rootsi keel ja Soome ·
Rootslased
right Rootslased (endanimetus svenskar) on Skandinaavia poolsaare idaosas elav põhjagermaani rahvas, Rootsi põhirahvus.
Rootsi-Novgorodi sõjad ja Rootslased · Rootslased ja Soome ·
Schlüsselburg
Schlüsselburg (saksa 'võtmekindlus', soome Pähkinälinna, vene keeles ka Орешек) on linn Venemaal Leningradi oblastis Kirovski rajoonis.
Rootsi-Novgorodi sõjad ja Schlüsselburg · Schlüsselburg ja Soome ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Rootsi-Novgorodi sõjad ja Soome · Soome ja Soome ·
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Rootsi-Novgorodi sõjad ja Soome keel · Soome ja Soome keel ·
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Rootsi-Novgorodi sõjad ja Soome laht · Soome ja Soome laht ·
Turu
Turu (soome keeles Turku; rootsi keeles Åbo) on ajalooline linn Soome edelarannikul Aura jõe suudmes.
Rootsi-Novgorodi sõjad ja Turu · Soome ja Turu ·
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Rootsi-Novgorodi sõjad ja Veliki Novgorod · Soome ja Veliki Novgorod ·
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Rootsi-Novgorodi sõjad ja Venelased · Soome ja Venelased ·
12. august
12.
12. august ja Rootsi-Novgorodi sõjad · 12. august ja Soome ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Rootsi-Novgorodi sõjad · 13. sajand ja Soome ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Rootsi-Novgorodi sõjad ja Soome ühist
- Millised on sarnasused Rootsi-Novgorodi sõjad ja Soome
Võrdlus Rootsi-Novgorodi sõjad ja Soome
Rootsi-Novgorodi sõjad on 86 suhted, samas Soome 323. Kuna neil ühist 29, Jaccard indeks on 7.09% = 29 / (86 + 323).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Rootsi-Novgorodi sõjad ja Soome. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: