Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Norra ja Rootsi
Norra ja Rootsi on 66 ühist asja (Unioonpeedia): Ameerika Ühendriigid, Atlandi heeringas, Bohuslän, Demokraatia, Esimene maailmasõda, Euroopa, Euroopa Liit, Fennoskandia kilp, Filmikunst, Golfi hoovus, Harilik haab, Härjedalen, Hüdroenergia, Heaoluriik, Holland, Hunt, Ilves, Jämtland, Järv, Jõgi, Kalad, Kalmari unioon, Kask, Kesk-Euroopa aeg, Konstitutsiooniline monarhia, Kveenid, Lapimaa, Lõhe, Luterlus, Mageveekalad, ..., Makrell, Mandrijää, Nafta, Napoleoni sõjad, Narvik, NATO, Nobeli kirjandusauhind, Norra keel, Põder, Põhjamaad, Põhjameri, Põhjapolaarjoon, Poola, Prantsusmaa, Pruunkaru, Rahvuspark, Rauamaak, Rändlinnud, Rebane, Saami keeled, Saamid, Saar (perekond), Saksamaa, Skandinaavia mäestik, Skandinaavia poolsaar, Skäär, Soome, Soome keel, Taani, Teine maailmasõda, Tursk, Vasemaak, Venemaa, Viikingid, 18. sajand, 19. sajand. Laienda indeks (36 rohkem) »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Ameerika Ühendriigid ja Norra · Ameerika Ühendriigid ja Rootsi ·
Atlandi heeringas
Atlandi heeringas on parvekala Atlandi heeringas Atlandi heeringas ehk harilik heeringas (Clupea harengus) on heeringlaste sugukonda heeringa perekonda kuuluv kalaliik.
Atlandi heeringas ja Norra · Atlandi heeringas ja Rootsi ·
Bohuslän
Bohusläni asukoht Bohusläni maakond on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsis Götalandi piirkonnas.
Bohuslän ja Norra · Bohuslän ja Rootsi ·
Demokraatia
Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.
Demokraatia ja Norra · Demokraatia ja Rootsi ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Esimene maailmasõda ja Norra · Esimene maailmasõda ja Rootsi ·
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Euroopa ja Norra · Euroopa ja Rootsi ·
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Euroopa Liit ja Norra · Euroopa Liit ja Rootsi ·
Fennoskandia kilp
Fennoskandia kilp Fennoskandia kilp ehk Balti kilp on kilp Põhja-Euroopas.
Fennoskandia kilp ja Norra · Fennoskandia kilp ja Rootsi ·
Filmikunst
Muybridge'i järjend hobuse galopist Thomas Edison. Filmikunst ehk kinematograafia (vanakreeka keeles κίνημα kìnema ja γράφειν gràphein ehk 'liikumise talletamine') on kunstiliik, mille alla kuuluvad kunstiteosed on filmid.
Filmikunst ja Norra · Filmikunst ja Rootsi ·
Golfi hoovus
Golfi hoovuse süsteem Golfi hoovus on soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas.
Golfi hoovus ja Norra · Golfi hoovus ja Rootsi ·
Harilik haab
Harilik haab ehk haab (Populus tremula) on pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv lehtpuuliik.
Harilik haab ja Norra · Harilik haab ja Rootsi ·
Härjedalen
Härjedalen on ajalooline maakond Rootsis.
Härjedalen ja Norra · Härjedalen ja Rootsi ·
Hüdroenergia
Jeziorsko veehoidla Warta jõel Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul.
Hüdroenergia ja Norra · Hüdroenergia ja Rootsi ·
Heaoluriik
Heaoluriik või ka hoolekanderiik (inglise keeles welfare state) või sotsiaalriik (saksa keeles Sozialstaat) on valitsemisvorm, mille puhul riik kaitseb ja toetab kodanike majanduslikku ja sotsiaalset heaolu, mis põhineb seadustega sätestatud õiguskorral ja ametnike hoolekandel, mille eesmärgiks on tagada riigi elanikele võrdsed võimalused tulusid ümber jagades ning avalikul vastutusel nende kodanike ees, kes ei ole suutelised endile tagama minimaalselt vajalikke elutingimusi.
Heaoluriik ja Norra · Heaoluriik ja Rootsi ·
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Holland ja Norra · Holland ja Rootsi ·
Hunt
Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
Hunt ja Norra · Hunt ja Rootsi ·
Ilves
Ilves ehk harilik ilves ehk tava-ilves (Lynx lynx, ka Felis lynx) on kaslaste sugukonna ilvese (või kassi) perekonda kuuluv loomaliik.
Ilves ja Norra · Ilves ja Rootsi ·
Jämtland
Jämtland on ajalooline maakond Rootsis.
Jämtland ja Norra · Jämtland ja Rootsi ·
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Järv ja Norra · Järv ja Rootsi ·
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Jõgi ja Norra · Jõgi ja Rootsi ·
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Kalad ja Norra · Kalad ja Rootsi ·
Kalmari unioon
Kalmari unioon (taani, rootsi ja norra keeles Kalmarunionen) oli Taani, Rootsi ja Norra kuningriigi vaheline personaalunioon aastail 1397–1523.
Kalmari unioon ja Norra · Kalmari unioon ja Rootsi ·
Kask
Kask (ladina Betula, lõunaeesti murrakutes kõiv) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Kask ja Norra · Kask ja Rootsi ·
Kesk-Euroopa aeg
sinineLääne-Euroopa aeg (maailmaaeg; suveaeg: maailmaaeg + 1 h). punane'''Kesk-Euroopa aeg'''(maailmaaeg + 1 h; suveaeg: maailmaaeg + 2 h). khakiIda-Euroopa aeg (maailmaaeg + 2 h; suveaeg: maailmaaeg + 3 h). rohelineMoskva aeg (maailmaaeg + 4 h. Heledama värviga riikides suveaega ei ole. Kesk-Euroopa aeg (inglise keeles Central European Time, lühend CET) on üks vööndiaja UTC+1:00 nimetustest, mida kasutatakse eeskätt Euroopas.
Kesk-Euroopa aeg ja Norra · Kesk-Euroopa aeg ja Rootsi ·
Konstitutsiooniline monarhia
Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega.
Konstitutsiooniline monarhia ja Norra · Konstitutsiooniline monarhia ja Rootsi ·
Kveenid
Kveenide mitteametlik lipp Kveenid (kveeni/soome keeles kveeni, norra keeles kvener, põhjasaami keeles kveanat) on 18.–19. sajandi jooksul Soome ja Rootsi põhjaosast Põhja-Norrasse emigreerunud Soome talupoegadest ja kaluritest pärinev Norra rahvusvähemus.
Kveenid ja Norra · Kveenid ja Rootsi ·
Lapimaa
Lapimaa kaardil Saami lipp Lapimaa (ka Saamimaa) on saamide asuala praeguses Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja-Soomes ja Koola poolsaarel.
Lapimaa ja Norra · Lapimaa ja Rootsi ·
Lõhe
Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala.
Lõhe ja Norra · Lõhe ja Rootsi ·
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Luterlus ja Norra · Luterlus ja Rootsi ·
Mageveekalad
Kogu Euroopas levinud mageveekala linask Mageveekalad on kalad, kes üldjuhul kogu oma elu veedavad magedas vees (jõgedes ja järvedes).
Mageveekalad ja Norra · Mageveekalad ja Rootsi ·
Makrell
Makrell (Scomber scombrus) on makrelllaste sugukonda kuuluv pelaagiline parvekala.
Makrell ja Norra · Makrell ja Rootsi ·
Mandrijää
Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.
Mandrijää ja Norra · Mandrijää ja Rootsi ·
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Nafta ja Norra · Nafta ja Rootsi ·
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Napoleoni sõjad ja Norra · Napoleoni sõjad ja Rootsi ·
Narvik
Narvik on linn Norras Nordlandi maakonnas Ofoteni ringkonnas põhja pool põhjapolaarjoont Ofotfjordeni idaosa lõunarannikul Rombakeni ja Beisfjordeni vahelisel Narviki poolsaarel, Narviki valla keskus.
Narvik ja Norra · Narvik ja Rootsi ·
NATO
NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.
NATO ja Norra · NATO ja Rootsi ·
Nobeli kirjandusauhind
Nobeli kirjandusauhind on Nobeli auhind, mida antakse välja silmapaistvate saavutuste eest kirjanduses.
Nobeli kirjandusauhind ja Norra · Nobeli kirjandusauhind ja Rootsi ·
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Norra ja Norra keel · Norra keel ja Rootsi ·
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Norra ja Põder · Põder ja Rootsi ·
Põhjamaad
Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.
Norra ja Põhjamaad · Põhjamaad ja Rootsi ·
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Norra ja Põhjameri · Põhjameri ja Rootsi ·
Põhjapolaarjoon
Maailma kaart (põhjapolaarjoon on märgitud punase jooniga) Põhjapolaarjoon Soomes, 1975 Põhjapolaarjoon Soomes 2015 Põhjapolaarjoon on polaarjoon, selle laiuskraad on 66,5° N. Põhjapolaarjoonilt põhja poole esineb polaaröö ja polaarpäev.
Norra ja Põhjapolaarjoon · Põhjapolaarjoon ja Rootsi ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Norra ja Poola · Poola ja Rootsi ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Norra ja Prantsusmaa · Prantsusmaa ja Rootsi ·
Pruunkaru
Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.
Norra ja Pruunkaru · Pruunkaru ja Rootsi ·
Rahvuspark
Los Cardonese rahvuspark Argentinas Rahvuspark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit.
Norra ja Rahvuspark · Rahvuspark ja Rootsi ·
Rauamaak
Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.
Norra ja Rauamaak · Rauamaak ja Rootsi ·
Rändlinnud
Rändlinnud on linnud, kes vahetavad elukohta vastavalt aastaajale.
Norra ja Rändlinnud · Rändlinnud ja Rootsi ·
Rebane
Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.
Norra ja Rebane · Rebane ja Rootsi ·
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Norra ja Saami keeled · Rootsi ja Saami keeled ·
Saamid
Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).
Norra ja Saamid · Rootsi ja Saamid ·
Saar (perekond)
Saar (Fraxinus) on õlipuuliste sugukonda kuuluv heitlehiste (üks liik on igihaljas) lehtpuude ja -põõsaste perekond.
Norra ja Saar (perekond) · Rootsi ja Saar (perekond) ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Norra ja Saksamaa · Rootsi ja Saksamaa ·
Skandinaavia mäestik
pisi Skandinaavia mäestik on mäestik Skandinaavia poolsaare lääneosas.
Norra ja Skandinaavia mäestik · Rootsi ja Skandinaavia mäestik ·
Skandinaavia poolsaar
Skandinaavia poolsaar Skandinaavia poolsaar asub Põhja-Euroopas ning koosneb peamiselt Norra ja Rootsi maa-aladest.
Norra ja Skandinaavia poolsaar · Rootsi ja Skandinaavia poolsaar ·
Skäär
300px Skäär (ka kaljulaid) on kristalseist kivimitest koosnev kaljusaar.
Norra ja Skäär · Rootsi ja Skäär ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Norra ja Soome · Rootsi ja Soome ·
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Norra ja Soome keel · Rootsi ja Soome keel ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Norra ja Taani · Rootsi ja Taani ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Norra ja Teine maailmasõda · Rootsi ja Teine maailmasõda ·
Tursk
Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik.
Norra ja Tursk · Rootsi ja Tursk ·
Vasemaak
Vasemaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt vaske ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.
Norra ja Vasemaak · Rootsi ja Vasemaak ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Norra ja Venemaa · Rootsi ja Venemaa ·
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Norra ja Viikingid · Rootsi ja Viikingid ·
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
18. sajand ja Norra · 18. sajand ja Rootsi ·
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Norra ja Rootsi ühist
- Millised on sarnasused Norra ja Rootsi
Võrdlus Norra ja Rootsi
Norra on 508 suhted, samas Rootsi 312. Kuna neil ühist 66, Jaccard indeks on 8.05% = 66 / (508 + 312).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Norra ja Rootsi. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
