Ava Google MapsisSisukord
312 suhted: ABBA, Ahvenamaa maakond, Aiboland, Akadeemiline kraad, Ameerika, Ameerika Ühendriigid, Ametlik keel, Anders Zorn, Astrid Lindgren, Atlandi heeringas, August Strindberg, Šotimaa, Öland, Örebro, Örebro lään, Östergötland, Östergötlandi lään, Baltimaad, Biotehnoloogia, Birger jarl, Blekinge, Blekinge lään, Bohuslän, Bologna protsess, Carl Larsson, Carl XVI Gustaf, CERN, Chalmersi Tehnikaülikool, Dalarna lään, Dalarna maakond, Dalsland, Demokraatia, Drottningholmi loss, Du gamla, Du fria, Eesti Ekspress, Eesti keel, Eesti-Rootsi piir, Eesti-Rootsi suhted, Eestlased Rootsis, Erasektor, Esimene maailmasõda, Etanool, Euro, Euroopa, Euroopa Kosmoseagentuur, Euroopa Lõunaobservatoorium, Euroopa Liit, Falun, Fennoskandia kilp, Filmikunst, ... Laienda indeks (262 rohkem) »
- Euroopa Liidu riigid
ABBA
ABBA (1974) ABBA on Rootsi popmuusika ansambel, mis tegutses aastatel 1972–1982 ja 2018–2022.
Vaata Rootsi ja ABBA
Ahvenamaa maakond
Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on omavalitsuslik Soome maakond Läänemeres.
Vaata Rootsi ja Ahvenamaa maakond
Aiboland
Aiboland (ka Egeland) oli rannarootslaste omanimetus alade kohta, mida nad Lääne-Eestis ja Eesti saartel kasutasid ja käsitlesid selle nimetuse kaudu oma kodumaana.
Vaata Rootsi ja Aiboland
Akadeemiline kraad
Akadeemiline kraad (inglise keeles academic degree) on bakalaureuse-, magistri- või doktorikraad, mille kõrgkool annab vastava kõrgharidusastme õppekava täitnud ja lõputöö kaitsnud või lõpueksami sooritanud isikule ning mida tõendab vastav lõpudokument.
Vaata Rootsi ja Akadeemiline kraad
Ameerika
Ameerika Ameerika maailmajagu Ameerika on maailmajagu Maa läänepoolkeral.
Vaata Rootsi ja Ameerika
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Vaata Rootsi ja Ameerika Ühendriigid
Ametlik keel
Ametlik keel ehk ametikeel on keel või üks keeltest, mida kasutatakse riigis või mõnes piirkonnas ametiasjade ajamisel, õpetatakse koolides ning mille on otsustanud riigi ametlikuks keeleks võtta valitsus.
Vaata Rootsi ja Ametlik keel
Anders Zorn
Autoportree. Anders Leonard Zorn (18. veebruar 1860 Mora – 22. august 1920 Stockholm) oli rootsi kunstnik.
Vaata Rootsi ja Anders Zorn
Astrid Lindgren
Astrid Lindgren, 1924 Astrid Anna Emilia Lindgren (kuni 1931 Astrid Ericsson; 14. november 1907 Vimmerby – 28. jaanuar 2002 Stockholm) oli Rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud 109 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis.
Vaata Rootsi ja Astrid Lindgren
Atlandi heeringas
Atlandi heeringas on parvekala Atlandi heeringas Atlandi heeringas ehk harilik heeringas (Clupea harengus) on heeringlaste sugukonda heeringa perekonda kuuluv kalaliik.
Vaata Rootsi ja Atlandi heeringas
August Strindberg
August Strindberg (umbes 1900) Johan August Strindberg (22. jaanuar 1849 Stockholm – 14. mai 1912 Stockholm) oli rootsi kirjanik, kes on tuntud eelkõige oma näidendite poolest.
Vaata Rootsi ja August Strindberg
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Vaata Rootsi ja Šotimaa
Öland
Öland on Rootsile kuuluv saar Läänemeres, Rootsi saartest suuruselt teine.
Vaata Rootsi ja Öland
Örebro
Örebro on linn Rootsis, Örebro lääni ja Örebro valla keskus.
Vaata Rootsi ja Örebro
Örebro lään
Örebro lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Vaata Rootsi ja Örebro lään
Östergötland
Östergötland ("Östergötland" tähendab Ida-Götalandi) on Rootsi ajalooline maakond (landskap), mis asub Rootsi lõunaosas.
Vaata Rootsi ja Östergötland
Östergötlandi lään
Östergötlandi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Vaata Rootsi ja Östergötlandi lään
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Vaata Rootsi ja Baltimaad
Biotehnoloogia
Biotehnoloogia on rakendusliku bioloogia valdkond, mis kasutab elusorganisme ja nende saadusi inimese tervise ja elukeskkonna parandamisel.
Vaata Rootsi ja Biotehnoloogia
Birger jarl
Birger jarli portree Birger jarl (tegelikult Birger Magnusson), oli Rootsi riigitegelane (jarl), keda on ajalooallikates esmamainitud 1237.
Vaata Rootsi ja Birger jarl
Blekinge
Blekinge (taani keeles ka Bleking, Blegind) on ajalooline maakond Rootsi kaguosas Götalandil.
Vaata Rootsi ja Blekinge
Blekinge lään
Blekinge lään on 1. järgu haldusüksus (lään) Rootsi kaguosas.
Vaata Rootsi ja Blekinge lään
Bohuslän
Bohusläni asukoht Bohusläni maakond on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsis Götalandi piirkonnas.
Vaata Rootsi ja Bohuslän
Bologna protsess
Bologna protsess on riikidevaheline kokkulepe kõrgharidusstandardite ühtlustamiseks Euroopa Liidus.
Vaata Rootsi ja Bologna protsess
Carl Larsson
"Brita och jag" (autoportree koos tütar Britaga, 1895) Carl Larsson (28. mai 1853 Stockholm – 22. jaanuar 1919 Falun) oli rootsi kunstnik.
Vaata Rootsi ja Carl Larsson
Carl XVI Gustaf
Carl XVI Gustaf (eesti keeles ka Karl XVI Gustav; sündinud 30. aprillil 1946) on Rootsi kuningas alates 15.
Vaata Rootsi ja Carl XVI Gustaf
CERN
ALICE eksperiment ehk Suur Ioonide Põrgutamise Eksperiment CERNis, mis on üks maailma suurimaid füüsikaeksperimente. Seal põrgutatakse raskeid (näiteks plii) ioone, mis liiguvad peaaegu valguse kiirusel, et uurida kvark-gluuonplasmat – olekut, milles universumi aine oli esimestel hetkedel pärast suurt pauku.
Vaata Rootsi ja CERN
Chalmersi Tehnikaülikool
Chalmersi Tehnikaülikooli peasissekäik Chalmersi Tehnikaülikool (Chalmers tekniska högskola) on eraülikool Göteborgis Rootsis.
Vaata Rootsi ja Chalmersi Tehnikaülikool
Dalarna lään
Dalarna lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Vaata Rootsi ja Dalarna lään
Dalarna maakond
Upplandi asukoht Rootsis Dalarna on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsi keskosas Svealandis.
Vaata Rootsi ja Dalarna maakond
Dalsland
Dalsland on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsi edelaosas Götalandil.
Vaata Rootsi ja Dalsland
Demokraatia
Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.
Vaata Rootsi ja Demokraatia
Drottningholmi loss
Drottningholmi loss on Rootsi kuningliku perekonna eraresidents Drottningholmis Lovöni saarel.
Vaata Rootsi ja Drottningholmi loss
Du gamla, Du fria
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Du gamla, Du fria on Rootsi Kuningriigi hümn.
Vaata Rootsi ja Du gamla, Du fria
Eesti Ekspress
Eesti Ekspress on eestikeelne Eestis kolmapäeviti ilmuv nädalaleht.
Vaata Rootsi ja Eesti Ekspress
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Rootsi ja Eesti keel
Eesti-Rootsi piir
Eesti-Rootsi piir on Eesti ja Rootsi vaheline riigipiir.
Vaata Rootsi ja Eesti-Rootsi piir
Eesti-Rootsi suhted
Eesti ja Rootsi asukohad Eesti-Rootsi suhted on kahepoolsed diplomaatilised suhted Eesti ja Rootsi vahel.
Vaata Rootsi ja Eesti-Rootsi suhted
Eestlased Rootsis
Eestlased Rootsis (ka rootsieestlased) on Rootsis elanud või elavad eestlased.
Vaata Rootsi ja Eestlased Rootsis
Erasektor
Erasektor ehk teine sektor on üks ühiskonna kolmest sektorist, mille moodustavad eraettevõtted ja turumajanduslikud suhted.
Vaata Rootsi ja Erasektor
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Rootsi ja Esimene maailmasõda
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Vaata Rootsi ja Etanool
Euro
Euro sümbol 100 & 200 (trükitud 2019. aastal) Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta.
Vaata Rootsi ja Euro
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Rootsi ja Euroopa
Euroopa Kosmoseagentuur
Euroopa Kosmoseagentuur (lühend: ESA; prantsuse keeles, lühend: ASE) on rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb kosmose uurimisega.
Vaata Rootsi ja Euroopa Kosmoseagentuur
Euroopa Lõunaobservatoorium
Euroopa Lõunaobservatoorium (ESO) on 16 Euroopa riigi vaheline astronoomiaorganisatsioon.
Vaata Rootsi ja Euroopa Lõunaobservatoorium
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Vaata Rootsi ja Euroopa Liit
Falun
Falun on linn Rootsi keskosas, Dalarna lääni keskus.
Vaata Rootsi ja Falun
Fennoskandia kilp
Fennoskandia kilp Fennoskandia kilp ehk Balti kilp on kilp Põhja-Euroopas.
Vaata Rootsi ja Fennoskandia kilp
Filmikunst
Muybridge'i järjend hobuse galopist Thomas Edison. Filmikunst ehk kinematograafia (vanakreeka keeles κίνημα kìnema ja γράφειν gràphein ehk 'liikumise talletamine') on kunstiliik, mille alla kuuluvad kunstiteosed on filmid.
Vaata Rootsi ja Filmikunst
Gävleborgi lään
Gävleborgi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Vaata Rootsi ja Gävleborgi lään
Göta jõgi
Göta jõe asukohakaart Göta (rootsi Göta älv) on jõgi Euroopas Rootsis.
Vaata Rootsi ja Göta jõgi
Götaland
Götalandi alad Rootsis Götaland on ajalooline piirkond Rootsis.
Vaata Rootsi ja Götaland
Göteborg
Göteborg on Rootsi suuruselt teine linn, Västra Götalandi lääni keskus.
Vaata Rootsi ja Göteborg
Gümnaasium
Hugo Treffneri Gümnaasiumi hoone Tartus Gümnaasium on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 2 kohaselt põhikoolile järgnev üldhariduskool, kus omandatakse üldkeskharidus.
Vaata Rootsi ja Gümnaasium
Golfi hoovus
Golfi hoovuse süsteem Golfi hoovus on soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas.
Vaata Rootsi ja Golfi hoovus
Greta Garbo
Greta Garbo (sünninimega Greta Lovisa Gustafsson; 18. september 1905 Stockholm – 15. aprill 1990 New York) oli rootsi näitleja, üks silmapaistvamaid ja salapärasemaid filmistaare MGM-i ja Hollywoodi ajaloos.
Vaata Rootsi ja Greta Garbo
Gustav I Vasa
Gustav I Eriksson Vasa ehk Gustav Vasa (arvatavasti 12. mai 1496 Lindholmen – 29. september 1560 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1523–1560, Vasade dünastia rajaja, kuningate Erik XIV, Johan III ja Karl IX isa.
Vaata Rootsi ja Gustav I Vasa
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Vaata Rootsi ja Gustav II Adolf
Halland
Hallandi asukoht Halland on ajalooline maakond (landskap) Lõuna-Rootsis.
Vaata Rootsi ja Halland
Hallandi lään
Hallandi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Vaata Rootsi ja Hallandi lään
Hamburgi kultuur
Hamburgi kultuur oli hilispaleoliitikumi põhjapõdraküttide kultuur umbes 13 000 kuni 11 000 aastat e.m.a (teisel hinnangul 15 000 kuni 12 000 aastat; C14-meetodil on saadud dateering 12 400 kuni 12 100 e.m.a) põhiliselt Põhja-Saksa madalikul (Saksamaa põhjaosa ja Taani lõunaosa aladel, samuti Hollandi, Belgia ning Poola põhjaosa aladel (Alam-Sileesias ja Suur-Poolas).
Vaata Rootsi ja Hamburgi kultuur
Happesademed
Happevihmade tõttu hukkunud kuused Tšehhis Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademete omaga madalam.
Vaata Rootsi ja Happesademed
Harilik haab
Harilik haab ehk haab (Populus tremula) on pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv lehtpuuliik.
Vaata Rootsi ja Harilik haab
Harilik jalakas
Harilik jalakas (Ulmus glabra) on jalakaliste sugukonda jalaka perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline lehtpuu.
Vaata Rootsi ja Harilik jalakas
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Rootsi ja Harilik kuusk
Harilik pärn
Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu (Tilia cordata) on pärnaliste sugukonda pärna perekonda kuuluv lehtpuu.
Vaata Rootsi ja Harilik pärn
Harilik tamm
Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.
Vaata Rootsi ja Harilik tamm
Harilik vaher
Harilik vaher (Acer platanoides) on seebipuuliste sugukonda vahtra perekonda kuuluv puu.
Vaata Rootsi ja Harilik vaher
Harry Martinson
Harry Martinson (vasakul) Harry Edmund Martinson (6. mai 1904 – 11. veebruar 1978) oli rootsi kirjanik.
Vaata Rootsi ja Harry Martinson
Haug
Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.
Vaata Rootsi ja Haug
Hälsingland
Hälsinglandi vapp Hälsinglandi asukoht Hälsingland on Rootsi keskosas asuv ajalooline maakond (rootsi keeles landskap).
Vaata Rootsi ja Hälsingland
Härjedalen
Härjedalen on ajalooline maakond Rootsis.
Vaata Rootsi ja Härjedalen
Hüdroenergia
Jeziorsko veehoidla Warta jõel Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul.
Vaata Rootsi ja Hüdroenergia
Heaoluriik
Heaoluriik või ka hoolekanderiik (inglise keeles welfare state) või sotsiaalriik (saksa keeles Sozialstaat) on valitsemisvorm, mille puhul riik kaitseb ja toetab kodanike majanduslikku ja sotsiaalset heaolu, mis põhineb seadustega sätestatud õiguskorral ja ametnike hoolekandel, mille eesmärgiks on tagada riigi elanikele võrdsed võimalused tulusid ümber jagades ning avalikul vastutusel nende kodanike ees, kes ei ole suutelised endile tagama minimaalselt vajalikke elutingimusi.
Vaata Rootsi ja Heaoluriik
Helsingborg
thumb Helsingborg (aastatel 1912–1971 Hälsingborg) on linn Rootsis Skåne läänis, Helsingborgi valla keskus.
Vaata Rootsi ja Helsingborg
Hjälmaren
Hjälmaren Hjälmaren on Rootsi suuruselt neljas järv.
Vaata Rootsi ja Hjälmaren
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Vaata Rootsi ja Holland
Hunt
Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
Vaata Rootsi ja Hunt
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Vaata Rootsi ja Ida-Euroopa
Igaüheõigus
Igaüheõigus ehk igameheõigus on õigus looduses vabalt liikuda, mis seab igaühele ka kohustuse loodust hoida.
Vaata Rootsi ja Igaüheõigus
Ilves
Ilves ehk harilik ilves ehk tava-ilves (Lynx lynx, ka Felis lynx) on kaslaste sugukonna ilvese (või kassi) perekonda kuuluv loomaliik.
Vaata Rootsi ja Ilves
Ingmar Bergman
Ingmar Bergman 1957. aastal Ernst Ingmar Bergman (14. juuli 1918 Uppsala – 30. juuli 2007 Fårö) oli rootsi filmi- ja teatrilavastaja, stsenarist ning teatrijuht.
Vaata Rootsi ja Ingmar Bergman
Ingrid Bergman
Ingrid Bergman (29. august 1915 Stockholm – 29. august 1982 London) oli rootsi näitleja, kes võitis kolm Oscarit, kaks Emmyt ja ühe Tony auhinna.
Vaata Rootsi ja Ingrid Bergman
Innovatsioon
Innovatsioon kõige üldisemas mõttes on millegi uut moodi tegemine.
Vaata Rootsi ja Innovatsioon
Investeering
Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus.
Vaata Rootsi ja Investeering
Jahindus
Jahindus on jahipidamist või jahti ehk küttimist ja jahimajandust hõlmav tegevusvaldkond ja majandusharu.
Vaata Rootsi ja Jahindus
Jämtland
Jämtland on ajalooline maakond Rootsis.
Vaata Rootsi ja Jämtland
Jämtlandi lään
Jämtlandi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Vaata Rootsi ja Jämtlandi lään
Jänes
Jänes ühes Vooremaa külas. 2017. a suvi. Jänes (Lepus) on jäneseliste seltsi jäneslaste sugukonda kuuluv perekond.
Vaata Rootsi ja Jänes
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Vaata Rootsi ja Järv
Jönköping
Jönköping on linn Rootsis, Jönköpingi lääni ja Jönköpingi valla keskus.
Vaata Rootsi ja Jönköping
Jönköpingi lään
Jönköpingi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Vaata Rootsi ja Jönköpingi lään
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Vaata Rootsi ja Jõgi
Jidiši keel
Jidiši keele dialektid Euroopas 15.-19. sajandil Jidiši keel ehk jidiš (ka juudi keel) on Aškenazi juutide keel, mis kuulub germaani keelte hulka.
Vaata Rootsi ja Jidiši keel
Jugoslaavia
Jugoslaavia haldusala enne ja pärast Teist maailmasõda Jugoslaavia nime on ametlikult või mitteametlikult kandnud ajavahemikus 1918–2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik.
Vaata Rootsi ja Jugoslaavia
Juurestik
Juurestik ehk juuresüsteem (varasemas eesti keeles ka: juurekava) on mingi taime juurte kogum.
Vaata Rootsi ja Juurestik
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Vaata Rootsi ja Kalad
Kalmari lään
Kalmari lään on 1. järgu haldusüksus Rootsi lõunaosas.
Vaata Rootsi ja Kalmari lään
Kalmari unioon
Kalmari unioon (taani, rootsi ja norra keeles Kalmarunionen) oli Taani, Rootsi ja Norra kuningriigi vaheline personaalunioon aastail 1397–1523.
Vaata Rootsi ja Kalmari unioon
Karl X Gustav
Karl X Gustav (8. november 1622 – 13. veebruar 1660) oli Rootsi kuningas 1654–1660.
Vaata Rootsi ja Karl X Gustav
Kask
Kask (ladina Betula, lõunaeesti murrakutes kõiv) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Vaata Rootsi ja Kask
Kaupmees
Kaupmees on laiemas tähenduses kaubandusega elukutseliselt tegelev inimene ehk kaubandustööline; kitsamas tähenduses on kaupmees isik, kes oma nimel sõlmib kaubanduslikke tehinguid.
Vaata Rootsi ja Kaupmees
Käpalised
Käpaliste levikukaart Käpalised ehk orhideelised (Orchidaceae) on morfoloogiliselt mitmekesine ja liigirohke üheiduleheliste sugukond, mis kuulub asparilaadsete seltsi.
Vaata Rootsi ja Käpalised
Käsitööline
potikedraga Käsitööline on elukutseline käsitöö tegija, kes müüb oma toodangut või on ühinenud teiste käsitöötegijatega artelli või kooperatiivi.
Vaata Rootsi ja Käsitööline
Külm sõda
Jossif Stalin, Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt 1945. aastal Jalta konverentsil teise maailmasõja võitjariikide juhtidena Winston Churchill 1944 Kanadas Külm sõda (inglise Cold War, vene холодная война) oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt teise maailmasõja järgsel rahuperioodil.
Vaata Rootsi ja Külm sõda
Kõrgkool
Kõrgkool on õppeasutus, kus omandatakse kõrgharidus.
Vaata Rootsi ja Kõrgkool
Kebnekaise
Kebnekaise (põhjasaami Giebnegáisi) on Rootsi kõrgeim mägi.
Vaata Rootsi ja Kebnekaise
Kesk-Euroopa aeg
sinineLääne-Euroopa aeg (maailmaaeg; suveaeg: maailmaaeg + 1 h). punane'''Kesk-Euroopa aeg'''(maailmaaeg + 1 h; suveaeg: maailmaaeg + 2 h). khakiIda-Euroopa aeg (maailmaaeg + 2 h; suveaeg: maailmaaeg + 3 h). rohelineMoskva aeg (maailmaaeg + 4 h. Heledama värviga riikides suveaega ei ole.
Vaata Rootsi ja Kesk-Euroopa aeg
Kirjanik
Kirjanik on isik, kes kirjutab ilukirjandust ehk belletristikat.
Vaata Rootsi ja Kirjanik
Kiviaeg
Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.
Vaata Rootsi ja Kiviaeg
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Vaata Rootsi ja Kolmekümneaastane sõda
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Vaata Rootsi ja Konstantinoopol
Konstitutsiooniline monarhia
Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega.
Vaata Rootsi ja Konstitutsiooniline monarhia
Kristianstad
Kristianstad (rootsi kõnekeeles ligikaudu) on linn Rootsis Skåne lääni kirdeosas, Kristianstadi valla keskus.
Vaata Rootsi ja Kristianstad
Kronobergi lään
Kronobergi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Vaata Rootsi ja Kronobergi lään
Kuninglik Teaduste Akadeemia
Kuninglik Teaduste Akadeemia Stockholmis Kuninglik Teaduste Akadeemia, ka Rootsi KTA (rootsi keeles Kungliga Vetenskapsakademien, lühend KVA) on üks Rootsi kuninglikest akadeemiatest.
Vaata Rootsi ja Kuninglik Teaduste Akadeemia
Kuninglik Teater
Rootsi Kuninglik Teater Stockholmis Kuninglik Teater (rootsi keeles Kungliga Teatern) on Rootsi rahvuslik ooperi- ja balletiteater.
Vaata Rootsi ja Kuninglik Teater
Kveenid
Kveenide mitteametlik lipp Kveenid (kveeni/soome keeles kveeni, norra keeles kvener, põhjasaami keeles kveanat) on 18.–19. sajandi jooksul Soome ja Rootsi põhjaosast Põhja-Norrasse emigreerunud Soome talupoegadest ja kaluritest pärinev Norra rahvusvähemus.
Vaata Rootsi ja Kveenid
Laev
Maailma suurimate laevade võrdlus. Laev on veekogul liiklemiseks (sõitmiseks) valmistatud, piisavalt stabiilse ja hüdrodünaamilise kerega ning üldjuhul suurem veesõiduk.
Vaata Rootsi ja Laev
Laht
Donostia linna kaardilt on näha vähemalt kaks maismaasse ulatuvat lahte Laht on maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa.
Vaata Rootsi ja Laht
Lapi maakond
Lapi maakond (ka Lapimaa) on 1.
Vaata Rootsi ja Lapi maakond
Lapimaa
Lapimaa kaardil Saami lipp Lapimaa (ka Saamimaa) on saamide asuala praeguses Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja-Soomes ja Koola poolsaarel.
Vaata Rootsi ja Lapimaa
Lään (Rootsi)
Lään (rootsi keeles län) on 1. järgu haldusüksuse tüüp Rootsis.
Vaata Rootsi ja Lään (Rootsi)
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Vaata Rootsi ja Lääne-Euroopa
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Rootsi ja Läänemeri
Lähis-Ida
Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.
Vaata Rootsi ja Lähis-Ida
Lähisarktiline kliimavööde
Lähisarktilise kliima ala Lähisarktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv vahekliimavööde, kus talvel valitseb arktiline õhumass ja suvel parasvöötme õhumass.
Vaata Rootsi ja Lähisarktiline kliimavööde
Lõhe
Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala.
Vaata Rootsi ja Lõhe
Lõuna-Euroopa
Lõuna-Euroopa Lõuna-Euroopa on piirkond Euroopa lõunaosas.
Vaata Rootsi ja Lõuna-Euroopa
Lehtmets
Eestis Lehtmets on mets, kus kasvavad lehtpuud ja ei kasva okaspuud.
Vaata Rootsi ja Lehtmets
Leiutamine
pisi Leiutamine on uute tehniliste lahenduste (ehk leiutiste) väljatöötamine.
Vaata Rootsi ja Leiutamine
Linköping
Linköping on linn Rootsis, Östergötlandi lääni ja Linköpingi valla keskus.
Vaata Rootsi ja Linköping
Loodusteadused
Loodusteadused (inglise natural sciences; ka reaalteadused) on teadusharud, mis uurivad ja selgitavad teaduslikku meetodit kasutades seaduspärasusi, millel põhineb looduse (nii elus- kui eluta loodus) toimimine.
Vaata Rootsi ja Loodusteadused
Loodusvarad
Loodusvarad ehk loodusressursid on looduskeskkonna osad, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab.
Vaata Rootsi ja Loodusvarad
Luleå
Luleå on linn Rootsis, Norrbotteni lääni ja Luleå valla keskus.
Vaata Rootsi ja Luleå
Lundi Ülikool
Lundi Ülikooli peahoone Lundi Ülikool (rootsi keeles Lunds universitet) on ülikool Lundis Rootsis.
Vaata Rootsi ja Lundi Ülikool
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Vaata Rootsi ja Luterlus
Maalikunstnik
Adriaen van Ostade. Kunstnik oma ateljees. Autoportree. 1663. Maalikunstnik on maalikunsti viljelev kunstnik.
Vaata Rootsi ja Maalikunstnik
Mageveekalad
Kogu Euroopas levinud mageveekala linask Mageveekalad on kalad, kes üldjuhul kogu oma elu veedavad magedas vees (jõgedes ja järvedes).
Vaata Rootsi ja Mageveekalad
Majandus
Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.
Vaata Rootsi ja Majandus
Makrell
Makrell (Scomber scombrus) on makrelllaste sugukonda kuuluv pelaagiline parvekala.
Vaata Rootsi ja Makrell
Malmö
Malmö kesklinn (2012) Malmö on Rootsi suuruselt kolmas linn.
Vaata Rootsi ja Malmö
Mandrijää
Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.
Vaata Rootsi ja Mandrijää
Mandriline kliima
Irkutski kliimadiagramm. Parasvöötme mandrilisele kliimale on iseloomulik külm talv ja palav suvi Mandriline ehk kontinentaalne kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk.
Vaata Rootsi ja Mandriline kliima
Marshalli plaan
Marshalli plaani raames abi saanud riigid Marshalli plaan (ametlikult Euroopa Taastamise Programm, inglise keeles European Recovery Program) oli Ameerika Ühendriikide abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks.
Vaata Rootsi ja Marshalli plaan
Mälaren
Mälaren ehk Mälari järv on järv Rootsis.
Vaata Rootsi ja Mälaren
Meä keel
pisi Meä keel (meänkieli 'meie keel') on läänemeresoome keel, mida räägitakse Rootsi põhjaosas.
Vaata Rootsi ja Meä keel
Merenkurkku
Merenkurkku Merenkurkku (soome; ka Põhja-Kvarkeni väin, rootsi Kvarken ehk Norra Kvarken) on Põhjalahe väin, mis ühendab Perämerd ja Selkämerd.
Vaata Rootsi ja Merenkurkku
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Vaata Rootsi ja Meri
Metskits
Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline.
Vaata Rootsi ja Metskits
Mossi konventsioon
Mossi metallitööstuse peakontor - koht, kus Mossi konventsiooni osas läbi räägiti ja see ka allkirjastati Mossi konventsioon (Mossekonvensjonen) oli 1814.
Vaata Rootsi ja Mossi konventsioon
Mustlaskeel
Mustlaskeele dialektid Mustlaskeel (mustlaskeeles Romani chib) on Indoeuroopa keelkonna indoiraani harusse kuuluv keel, mida räägivad romad.
Vaata Rootsi ja Mustlaskeel
Muusikaline haridus keskaegses Rootsis
Muusikaline haridus keskaegses Rootsis keskendus vaimulikule muusikale ja muusikateooriale.
Vaata Rootsi ja Muusikaline haridus keskaegses Rootsis
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Vaata Rootsi ja Nafta
Nanotehnoloogia
Nanotehnoloogia on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb väga väikeste (umbes nanomeetri suurusjärgus mõõtmetega) materjalide ja masinate, sealhulgas nanorobotite uurimise ja loomisega.
Vaata Rootsi ja Nanotehnoloogia
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Vaata Rootsi ja Napoleoni sõjad
Narvik
Narvik on linn Norras Nordlandi maakonnas Ofoteni ringkonnas põhja pool põhjapolaarjoont Ofotfjordeni idaosa lõunarannikul Rombakeni ja Beisfjordeni vahelisel Narviki poolsaarel, Narviki valla keskus.
Vaata Rootsi ja Narvik
NATO
NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.
Vaata Rootsi ja NATO
Närke
Närke asukoht Närke on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Kesk-Rootsis Svealandis.
Vaata Rootsi ja Närke
Nobeli kirjandusauhind
Nobeli kirjandusauhind on Nobeli auhind, mida antakse välja silmapaistvate saavutuste eest kirjanduses.
Vaata Rootsi ja Nobeli kirjandusauhind
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Rootsi ja Norra
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Vaata Rootsi ja Norra keel
Norrbotteni lään
Norrbotteni lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Vaata Rootsi ja Norrbotteni lään
Norrköping
Norrköpingi raekoda Norrköping on linn Rootsis Östergötlandi läänis Norrköpingi vallas.
Vaata Rootsi ja Norrköping
Norrland
Norrlandi alad Rootsis Norrland on põhjapoolseim neljast Rootsi ajaloolisest piirkonnast.
Vaata Rootsi ja Norrland
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Vaata Rootsi ja Ojamaa
Ojamaa lään
Ojamaa lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Vaata Rootsi ja Ojamaa lään
Okasmets
Okasmets on okaspuuenamusega mets.
Vaata Rootsi ja Okasmets
Omavalitsusüksus
Omavalitsusüksus ehk kohaliku omavalitsuse üksus (ka: kohalik omavalitsusüksus) on territoriaalüksus, mille piires teostatakse kohalikku omavalitsust.
Vaata Rootsi ja Omavalitsusüksus
Ortograafia
Ortograafia ehk õigekirjutus ehk õigekiri on reeglite süsteem, mille kohaselt kirjalikus keeletarvituses kasutatakse tähti, kirjavahemärke ja sõnavahesid.
Vaata Rootsi ja Ortograafia
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Rootsi ja Paavst
Pöök
Hariliku pöögi oksad viljadega Pöögi vigastatud koor Pöök (Fagus) on pöögilaadsete seltsi pöögiliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude perekond.
Vaata Rootsi ja Pöök
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Vaata Rootsi ja Põder
Põhikool
Põhikool on üldhariduskool Eestis, kus saab omandada põhiharidust.
Vaata Rootsi ja Põhikool
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Vaata Rootsi ja Põhja-Euroopa
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Vaata Rootsi ja Põhjala ristisõjad
Põhjamaad
Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.
Vaata Rootsi ja Põhjamaad
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Vaata Rootsi ja Põhjameri
Põhjapolaarjoon
Maailma kaart (põhjapolaarjoon on märgitud punase jooniga) Põhjapolaarjoon Soomes, 1975 Põhjapolaarjoon Soomes 2015 Põhjapolaarjoon on polaarjoon, selle laiuskraad on 66,5° N. Põhjapolaarjoonilt põhja poole esineb polaaröö ja polaarpäev.
Vaata Rootsi ja Põhjapolaarjoon
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Rootsi ja Põhjasõda
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Vaata Rootsi ja Põllumajandus
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Rootsi ja Poola
Popmuusika
Popmuusikalugu Magic esitajatelt Rudy Mancuso ja Maia Mitchell Popmuusika (inglise keeles popular music, pop music, ka pop-rock) on 1960.
Vaata Rootsi ja Popmuusika
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Rootsi ja Prantsusmaa
Pronksiaeg
Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.
Vaata Rootsi ja Pronksiaeg
Pruunkaru
Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.
Vaata Rootsi ja Pruunkaru
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Vaata Rootsi ja Puit
Rahvaarv
Rahvaarv on mingi riigi või ka muu piiritletud territooriumi (näiteks haldusüksuse, eriti liitriigiks osaks oleva riikliku moodustise) elanike arv, selle riigi elanike absoluutarv.
Vaata Rootsi ja Rahvaarv
Rahvuspark
Los Cardonese rahvuspark Argentinas Rahvuspark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit.
Vaata Rootsi ja Rahvuspark
Rannarootslased
Rannarootslased (harvem ka eestirootslased, rootsi keeles estlandssvenskar) olid Eestis keskajast kuni 1944.
Vaata Rootsi ja Rannarootslased
Rauaaeg
Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.
Vaata Rootsi ja Rauaaeg
Rauamaak
Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.
Vaata Rootsi ja Rauamaak
Räim
Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa alamliik, kes elab Läänemeres.
Vaata Rootsi ja Räim
Rändlinnud
Rändlinnud on linnud, kes vahetavad elukohta vastavalt aastaajale.
Vaata Rootsi ja Rändlinnud
Rebane
Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.
Vaata Rootsi ja Rebane
Reformatsioon Rootsis
Reformatsioon Rootsis oli protsess, milles keskaegne katoliku kirik Rootsis ajavahemikus umbes 1527–1600 kujunes ümber luterlikuks Rootsi Kirikuks.
Vaata Rootsi ja Reformatsioon Rootsis
Relv
Relv on loodud seade/ese või suvaline kättesattuv vahend, mida kasutatakse enese (ka kodu) kaitseks, vallutustel teiste inimeste allutamiseks/hävitamiseks (sõjandus) või ulukite küttimiseks (jahindus).
Vaata Rootsi ja Relv
Riigikirik
Riigikirik on riigi poolt ainu- või eesõigustatud kirik (näiteks luteri kirik, anglikaani kirik), mis halduslikult ja majanduslikult sõltub sellest riigist.
Vaata Rootsi ja Riigikirik
Rootsi (täpsustus)
Rootsi on riik Euroopas.
Vaata Rootsi ja Rootsi (täpsustus)
Rootsi aukonsulaat Narvas
Rootsi aukonsulaat Narvas on Rootsi välisesindus Narvas, mille avas 18. novembril 2000 Rootsi päevade tähistamisel Rootsi tolleaegne asepeaminister Lena Hjelm-Wallen.
Vaata Rootsi ja Rootsi aukonsulaat Narvas
Rootsi aukonsulaat Tartus
Rootsi aukonsulaat Tartus on Rootsi välisesindus Tartus.
Vaata Rootsi ja Rootsi aukonsulaat Tartus
Rootsi Eksportnõukogu
Rootsi Eksportnõukogu (rootsi keeles Exportrådet; inglise keeles Swedish Trade Council) oli Rootsi organisatsioon, mille eesmärk oli edendada Rootsi ettevõtete tegevust rahvusvahelisel turul.
Vaata Rootsi ja Rootsi Eksportnõukogu
Rootsi Eurovisiooni lauluvõistlusel
Rootsi on osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel alates 1958. aastast.
Vaata Rootsi ja Rootsi Eurovisiooni lauluvõistlusel
Rootsi köök
Lihapallid (''köttbullar'') koos kartulipüree ja pohlamoosiga on rootslaste seas väga populaarsed. Rootsi köök kätkeb endas Rootsi toiduvalmistamise traditsioone.
Vaata Rootsi ja Rootsi köök
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Vaata Rootsi ja Rootsi keel
Rootsi kolooniad
Rootsi impeerium kõigi oma territooriumitega ja kolooniatega Rootsi kolooniad koosnesid viiest asumaast, millest neli olid väga lühiajalised.
Vaata Rootsi ja Rootsi kolooniad
Rootsi kroon
Rootsi kroon (rootsi keeles krona) on Rootsi rahaühik.
Vaata Rootsi ja Rootsi kroon
Rootsi kuninglik perekond
Rootsi kuninglikku perekonda kuuluvad valitseva monarhi perekonnaliikmed, kellel on kuninglik tiitel.
Vaata Rootsi ja Rootsi kuninglik perekond
Rootsi kunst
Rootsi kunst on Rootsis või rootsi kunstnike loodud kunst.
Vaata Rootsi ja Rootsi kunst
Rootsi leiutajate loend
Rootsi leiutajate loend loetleb Rootsi leiutajaid.
Vaata Rootsi ja Rootsi leiutajate loend
Rootsi linnade loend
Rootsi linnade loend loetleb Rootsi linnad.
Vaata Rootsi ja Rootsi linnade loend
Rootsi meedia
Rootsi meediasüsteem on Rootsis toimiv massimeedia süsteem.
Vaata Rootsi ja Rootsi meedia
Rootsi praostkond
Rootsi praostkond on luteri kiriku praostkond Rootsis.
Vaata Rootsi ja Rootsi praostkond
Rootsi riigipeade loend
Rootsi riigipeade loend loetleb teadaolevad Rootsi kuningaid kuni tänapäevani.
Vaata Rootsi ja Rootsi riigipeade loend
Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei
Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (rootsi keeles Sveriges socialdemokratiska arbetareparti, lühidalt ka Socialdemokraterna, lühendid S ja SAP) on Rootsi suurim partei.
Vaata Rootsi ja Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei
Rootsi suurvõimu ajastu
Rootsi tänapäeval (punane) ja 1658. aastal (kollane ja punane) Rootsi suurvõimu ajastu (rootsi keeles stormaktstiden) oli Rootsi ajaloos periood, mis hõlmas aastaid 1611–1718.
Vaata Rootsi ja Rootsi suurvõimu ajastu
Rootsi teadlaste loend
Rootsi teadlaste loend loetleb Rootsi teadlasi.
Vaata Rootsi ja Rootsi teadlaste loend
Rootsi valdade loend
Siin on loetletud Rootsi vallad 2007.
Vaata Rootsi ja Rootsi valdade loend
Roslagen
Söderöra Roslagen on piirkond Upplandis Rootsi idarannikul.
Vaata Rootsi ja Roslagen
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Rootsi ja Rzeczpospolita
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Vaata Rootsi ja Saami keeled
Saamid
Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).
Vaata Rootsi ja Saamid
Saar (perekond)
Saar (Fraxinus) on õlipuuliste sugukonda kuuluv heitlehiste (üks liik on igihaljas) lehtpuude ja -põõsaste perekond.
Vaata Rootsi ja Saar (perekond)
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Rootsi ja Saksamaa
Södermanland
Södermanlandi asukoht Södermanland (lühendatult Sörmland) on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Kagu-Rootsis.
Vaata Rootsi ja Södermanland
Södermanlandi lään
Södermanlandi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Vaata Rootsi ja Södermanlandi lään
Segamets
Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.
Vaata Rootsi ja Segamets
Selma Lagerlöf
Selma Ottilia Lovisa Lagerlöf (20. november 1858 – 16. märts 1940) oli rootsi kirjanik.
Vaata Rootsi ja Selma Lagerlöf
Sisemajanduse kogutoodang
Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) (inglise keeles gross domestic product, GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus.
Vaata Rootsi ja Sisemajanduse kogutoodang
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Vaata Rootsi ja Skandinaavia
Skandinaavia mäestik
pisi Skandinaavia mäestik on mäestik Skandinaavia poolsaare lääneosas.
Vaata Rootsi ja Skandinaavia mäestik
Skandinaavia poolsaar
Skandinaavia poolsaar Skandinaavia poolsaar asub Põhja-Euroopas ning koosneb peamiselt Norra ja Rootsi maa-aladest.
Vaata Rootsi ja Skandinaavia poolsaar
Skäär
300px Skäär (ka kaljulaid) on kristalseist kivimitest koosnev kaljusaar.
Vaata Rootsi ja Skäär
Skåne lään
Skåne lään on 1. järgu haldusüksus Rootsi lõunaosas.
Vaata Rootsi ja Skåne lään
Skåne maakond
Skåne on ajalooline maakond (landskap) Rootsi lõunaosas.
Vaata Rootsi ja Skåne maakond
Skogskyrkogården
Skogskyrkogården (eesti keeles Metsakalmistu) ehk Stockholmi Metsakalmistu on 1994.a UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud kalmistu, mis asub Stockholmi lõunaosas Enskede linnajaos.
Vaata Rootsi ja Skogskyrkogården
Skulptor
pisi Skulptor ehk kujur on loovisik, kes tegeleb kujude ehk skulptuuride kavandamise ja valmistamisega.
Vaata Rootsi ja Skulptor
Småland
Småland on Lõuna-Rootsis asuv ajalooline maakond (landskap).
Vaata Rootsi ja Småland
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Rootsi ja Soome
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Vaata Rootsi ja Soome keel
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Vaata Rootsi ja Soome laht
Soome Suurvürstiriik
Soome Suurvürstiriik oli aastail 1809–1917 Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud autonoomne haldusüksus, mille valitseja oli personaaluniooni alusel Venemaa keiser.
Vaata Rootsi ja Soome Suurvürstiriik
Soomerootslased
Ametlikult ükskeelsed vallad, kus peaaegu kogu elanikkond on rootsikeelne Soomerootslased (soome keeles suomenruotsalaiset) on rootsi keelt emakeelena kõnelevad Soome sünnipärased elanikud.
Vaata Rootsi ja Soomerootslased
Stockholm (linn)
Stockholm (varasem eestikeelne nimekuju Stokholm pole soovitatav) on Rootsi pealinn.
Vaata Rootsi ja Stockholm (linn)
Stockholmi lään
Stockholmi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Vaata Rootsi ja Stockholmi lään
Stockholmi Majandusülikool
Ülikooli peahoone (märts 2017) Stockholmi Majandusülikool (ka Stockholmi Kaubandusülikool; rootsi keeles Handelshögskolan i Stockholm; inglise keeles Stockholm School of Economics) on majandusülikool Stockholmis.
Vaata Rootsi ja Stockholmi Majandusülikool
Svealand
Svealandi alad Rootsis Svealand on Rootsi ajalooline tähtsaim piirkond.
Vaata Rootsi ja Svealand
Svioonid
pisi Svioonid ehk suioonid (Suiones) olid germaani hõim, kes elas tänapäeva Rootsi alal.
Vaata Rootsi ja Svioonid
Systembolaget
thumb Systembolaget Huddinge vallas Systembolaget on Rootsi riiklik alkoholimonopol.
Vaata Rootsi ja Systembolaget
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Rootsi ja Taani
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Vaata Rootsi ja Taani keel
Tacitus
Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.
Vaata Rootsi ja Tacitus
Teadlane
John Ellis oma töökabinetis Teadlane suure eripinnaga süsiniku sünteesimise kümnendal tunnil Teadlane on teadustööd tegev, teaduse alal tegutsev inimene, uurija, õpetlane.
Vaata Rootsi ja Teadlane
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Vaata Rootsi ja Teadus
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Rootsi ja Teine maailmasõda
Tursk
Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik.
Vaata Rootsi ja Tursk
Ulf Kristersson
Ulf Hjalmar Ed Kristersson (sündinud 29. detsembril 1963 Lundis) on Rootsi poliitik, alates 18.
Vaata Rootsi ja Ulf Kristersson
Umeå Ülikool
Umeå Ülikool (Umeå universitet) on riiklik ülikool Rootsis Umeås.
Vaata Rootsi ja Umeå Ülikool
Uppland
Upplandi asukoht Rootsis. Upplandi vapp. Uppland on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsi idarannikul, põhja pool Rootsi pealinna Stockholmi.
Vaata Rootsi ja Uppland
Uppsala
Uppsala (varasem kirjapilt Upsala, soome keeles ka vahel Upsala) on linn Rootsis Uppsala läänis, see asub Stockholmist põhjaloodes 70 km kaugusel.
Vaata Rootsi ja Uppsala
Uppsala Ülikool
Uppsala Ülikooli peahoone. Uppsala Ülikool (Uppsala universitet) on riiklik ülikool Uppsalas Rootsis.
Vaata Rootsi ja Uppsala Ülikool
Uppsala lään
Uppsala lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Vaata Rootsi ja Uppsala lään
USA dollar
USA paberraha 100 000-dollariline paberraha USA dollar (ISO kood: USD) on Ameerika Ühendriikide rahaühik.
Vaata Rootsi ja USA dollar
Valloonia
Valloonia on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.
Vaata Rootsi ja Valloonia
Vasemaak
Vasemaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt vaske ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.
Vaata Rootsi ja Vasemaak
Vänern
Vänern on järv Rootsis.
Vaata Rootsi ja Vänern
Värmland
Värmlandi asukoht Värmland on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Kesk-Rootsis Svealandis.
Vaata Rootsi ja Värmland
Värmlandi lään
Värmlandi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Vaata Rootsi ja Värmlandi lään
Västerås
Västerås on linn Rootsis, Västmanlandi lääni ja Västeråsi valla keskus.
Vaata Rootsi ja Västerås
Västerbotteni lään
Västerbotteni lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Vaata Rootsi ja Västerbotteni lään
Västergötland
Västergötland on Rootsi ajalooline maakond (landskap), mis asub Rootsi edelaosas.
Vaata Rootsi ja Västergötland
Västernorrlandi lään
Västernorrlandi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Vaata Rootsi ja Västernorrlandi lään
Västmanland
Västmanlandi asukoht Västmanland on Kesk-Rootsis asuv ajalooline maakond (rootsi keeles landskap).
Vaata Rootsi ja Västmanland
Västmanlandi lään
Västmanlandi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Vaata Rootsi ja Västmanlandi lään
Västra Götalandi lään
Punane kalurihütt Rågårdsdalis 2020. aastal Västra Götalandi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Vaata Rootsi ja Västra Götalandi lään
Vättern
Järv kaardil Vättern on Rootsi suuruselt teine järv (Vänerni järel) ja Euroopa Liidus suuruselt neljas (Vänerni, Saimaa ja Peipsi-Pihkva järve järel).
Vaata Rootsi ja Vättern
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Rootsi ja Venemaa
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Rootsi ja Venemaa Keisririik
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Vaata Rootsi ja Viikingid
Visby
Visby on Rootsi Ojamaa saare suurim linn.
Vaata Rootsi ja Visby
.se
.se on Rootsi Interneti tippdomeen.
Vaata Rootsi ja .se
1. sajand
1.
Vaata Rootsi ja 1. sajand
10. sajand
10.
Vaata Rootsi ja 10. sajand
1000
1000.
Vaata Rootsi ja 1000
1050
1050.
Vaata Rootsi ja 1050
12. august
12.
Vaata Rootsi ja 12. august
12. sajand
12.
Vaata Rootsi ja 12. sajand
1252
1252.
Vaata Rootsi ja 1252
13. sajand
13.
Vaata Rootsi ja 13. sajand
1389
Sajandid: 13. sajand – 14. sajand – 15. sajand Aastakümned: 1330. aastad 1340. aastad 1350. aastad 1360. aastad 1370. aastad – 1380. aastad – 1390. aastad 1400. aastad 1410. aastad 1420. aastad 1430. aastad Aastad: 1384 1385 1386 1387 1388 – 1389 – 1390 1391 1392 1393 1394 -------- 1389.
Vaata Rootsi ja 1389
1477
1477.
Vaata Rootsi ja 1477
1521
1521.
Vaata Rootsi ja 1521
16. sajand
16.
Vaata Rootsi ja 16. sajand
1666
1666.
Vaata Rootsi ja 1666
17. sajand
17.
Vaata Rootsi ja 17. sajand
1739
1739.
Vaata Rootsi ja 1739
1750
1750.
Vaata Rootsi ja 1750
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Rootsi ja 18. sajand
1809
1809.
Vaata Rootsi ja 1809
1814
1814.
Vaata Rootsi ja 1814
1850
1850.
Vaata Rootsi ja 1850
1870
1870.
Vaata Rootsi ja 1870
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Rootsi ja 19. sajand
1905
1905.
Vaata Rootsi ja 1905
1917
1917.
Vaata Rootsi ja 1917
1960
1960.
Vaata Rootsi ja 1960
1995
1995.
Vaata Rootsi ja 1995
2003
2003.
Vaata Rootsi ja 2003
2004
2004.
Vaata Rootsi ja 2004
2006. aasta Rootsi parlamendivalimised
2006.
Vaata Rootsi ja 2006. aasta Rootsi parlamendivalimised
9. sajand
9.
Vaata Rootsi ja 9. sajand
Vaata ka
Euroopa Liidu riigid
- Austria
- Belgia
- Bulgaaria
- Eesti
- Euroopa Liidu liikmesriik
- Hispaania
- Holland
- Horvaatia
- Iirimaa
- Itaalia
- Küpros
- Kreeka
- Läti
- Leedu
- Luksemburg
- Madalmaade Kuningriik
- Malta
- Poola
- Portugal
- Prantsusmaa
- Rootsi
- Rumeenia
- Saksamaa
- Slovakkia
- Sloveenia
- Soome
- Tšehhi
- Taani
- Ungari
Tuntud ka kui Rootsi Kuningriik, SWE.
, Gävleborgi lään, Göta jõgi, Götaland, Göteborg, Gümnaasium, Golfi hoovus, Greta Garbo, Gustav I Vasa, Gustav II Adolf, Halland, Hallandi lään, Hamburgi kultuur, Happesademed, Harilik haab, Harilik jalakas, Harilik kuusk, Harilik pärn, Harilik tamm, Harilik vaher, Harry Martinson, Haug, Hälsingland, Härjedalen, Hüdroenergia, Heaoluriik, Helsingborg, Hjälmaren, Holland, Hunt, Ida-Euroopa, Igaüheõigus, Ilves, Ingmar Bergman, Ingrid Bergman, Innovatsioon, Investeering, Jahindus, Jämtland, Jämtlandi lään, Jänes, Järv, Jönköping, Jönköpingi lään, Jõgi, Jidiši keel, Jugoslaavia, Juurestik, Kalad, Kalmari lään, Kalmari unioon, Karl X Gustav, Kask, Kaupmees, Käpalised, Käsitööline, Külm sõda, Kõrgkool, Kebnekaise, Kesk-Euroopa aeg, Kirjanik, Kiviaeg, Kolmekümneaastane sõda, Konstantinoopol, Konstitutsiooniline monarhia, Kristianstad, Kronobergi lään, Kuninglik Teaduste Akadeemia, Kuninglik Teater, Kveenid, Laev, Laht, Lapi maakond, Lapimaa, Lään (Rootsi), Lääne-Euroopa, Läänemeri, Lähis-Ida, Lähisarktiline kliimavööde, Lõhe, Lõuna-Euroopa, Lehtmets, Leiutamine, Linköping, Loodusteadused, Loodusvarad, Luleå, Lundi Ülikool, Luterlus, Maalikunstnik, Mageveekalad, Majandus, Makrell, Malmö, Mandrijää, Mandriline kliima, Marshalli plaan, Mälaren, Meä keel, Merenkurkku, Meri, Metskits, Mossi konventsioon, Mustlaskeel, Muusikaline haridus keskaegses Rootsis, Nafta, Nanotehnoloogia, Napoleoni sõjad, Narvik, NATO, Närke, Nobeli kirjandusauhind, Norra, Norra keel, Norrbotteni lään, Norrköping, Norrland, Ojamaa, Ojamaa lään, Okasmets, Omavalitsusüksus, Ortograafia, Paavst, Pöök, Põder, Põhikool, Põhja-Euroopa, Põhjala ristisõjad, Põhjamaad, Põhjameri, Põhjapolaarjoon, Põhjasõda, Põllumajandus, Poola, Popmuusika, Prantsusmaa, Pronksiaeg, Pruunkaru, Puit, Rahvaarv, Rahvuspark, Rannarootslased, Rauaaeg, Rauamaak, Räim, Rändlinnud, Rebane, Reformatsioon Rootsis, Relv, Riigikirik, Rootsi (täpsustus), Rootsi aukonsulaat Narvas, Rootsi aukonsulaat Tartus, Rootsi Eksportnõukogu, Rootsi Eurovisiooni lauluvõistlusel, Rootsi köök, Rootsi keel, Rootsi kolooniad, Rootsi kroon, Rootsi kuninglik perekond, Rootsi kunst, Rootsi leiutajate loend, Rootsi linnade loend, Rootsi meedia, Rootsi praostkond, Rootsi riigipeade loend, Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei, Rootsi suurvõimu ajastu, Rootsi teadlaste loend, Rootsi valdade loend, Roslagen, Rzeczpospolita, Saami keeled, Saamid, Saar (perekond), Saksamaa, Södermanland, Södermanlandi lään, Segamets, Selma Lagerlöf, Sisemajanduse kogutoodang, Skandinaavia, Skandinaavia mäestik, Skandinaavia poolsaar, Skäär, Skåne lään, Skåne maakond, Skogskyrkogården, Skulptor, Småland, Soome, Soome keel, Soome laht, Soome Suurvürstiriik, Soomerootslased, Stockholm (linn), Stockholmi lään, Stockholmi Majandusülikool, Svealand, Svioonid, Systembolaget, Taani, Taani keel, Tacitus, Teadlane, Teadus, Teine maailmasõda, Tursk, Ulf Kristersson, Umeå Ülikool, Uppland, Uppsala, Uppsala Ülikool, Uppsala lään, USA dollar, Valloonia, Vasemaak, Vänern, Värmland, Värmlandi lään, Västerås, Västerbotteni lään, Västergötland, Västernorrlandi lään, Västmanland, Västmanlandi lään, Västra Götalandi lään, Vättern, Venemaa, Venemaa Keisririik, Viikingid, Visby, .se, 1. sajand, 10. sajand, 1000, 1050, 12. august, 12. sajand, 1252, 13. sajand, 1389, 1477, 1521, 16. sajand, 1666, 17. sajand, 1739, 1750, 18. sajand, 1809, 1814, 1850, 1870, 19. sajand, 1905, 1917, 1960, 1995, 2003, 2004, 2006. aasta Rootsi parlamendivalimised, 9. sajand.