Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Rootsi aeg ja Rzeczpospolita
Rootsi aeg ja Rzeczpospolita on 38 ühist asja (Unioonpeedia): Aadel, August II, Cēsis, Haridus, Karl X Gustav, Kodukariõigus, Läänemeri, Leedu suurvürstiriik, Leedulased, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa hertsogkond, Luterlus, Mõis, Moskva tsaar, Oliwa rahu, Orjus, Pärisorjus, Põhjasõda, Poola kuningas, Riigimõis, Rootsi, Rootsi-Poola sõda (1600–1611), Rootsi-Poola sõda (1617–1618), Rootsi-Poola sõda (1626–1629), Rootslased, Rukis, Saksa keel, Saksimaa kuurvürst, Sakslased, ..., Talupoeg, Uputus (Poola), Vene-Poola sõda (1654–1667), Venemaa Keisririik, Władysław IV Waza, Zygmunt III Waza, 17. sajand, 4. november. Laienda indeks (8 rohkem) »
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Aadel ja Rootsi aeg · Aadel ja Rzeczpospolita ·
August II
August II. Portree autor Louis de Silvestre-August August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733).
August II ja Rootsi aeg · August II ja Rzeczpospolita ·
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Cēsis ja Rootsi aeg · Cēsis ja Rzeczpospolita ·
Haridus
Indoktrineerimine klassiruumis, poliitilise sisu lisamine õppematerjali või õpetajad, kes kuritarvitavad oma rolli õpilaste sisendamisel, lähevad vastuollu mõttevabadust ja kriitilist mõtlemist taotleva hariduse eesmärkidega. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.
Haridus ja Rootsi aeg · Haridus ja Rzeczpospolita ·
Karl X Gustav
Karl X Gustav (8. november 1622 – 13. veebruar 1660) oli Rootsi kuningas 1654–1660.
Karl X Gustav ja Rootsi aeg · Karl X Gustav ja Rzeczpospolita ·
Kodukariõigus
Kodukariõigus (saksa keeles Hauszuchtrecht) oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga.
Kodukariõigus ja Rootsi aeg · Kodukariõigus ja Rzeczpospolita ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Läänemeri ja Rootsi aeg · Läänemeri ja Rzeczpospolita ·
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Leedu suurvürstiriik ja Rootsi aeg · Leedu suurvürstiriik ja Rzeczpospolita ·
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Leedulased ja Rootsi aeg · Leedulased ja Rzeczpospolita ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Liivi sõda ja Rootsi aeg · Liivi sõda ja Rzeczpospolita ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Liivimaa ja Rootsi aeg · Liivimaa ja Rzeczpospolita ·
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Liivimaa hertsogkond ja Rootsi aeg · Liivimaa hertsogkond ja Rzeczpospolita ·
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Luterlus ja Rootsi aeg · Luterlus ja Rzeczpospolita ·
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Mõis ja Rootsi aeg · Mõis ja Rzeczpospolita ·
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Moskva tsaar ja Rootsi aeg · Moskva tsaar ja Rzeczpospolita ·
Oliwa rahu
Ruum Oliwa kloostris, kus rahulepingule alla kirjutati Oliwa rahu sõlmiti Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel 3. mail 1660.
Oliwa rahu ja Rootsi aeg · Oliwa rahu ja Rzeczpospolita ·
Orjus
Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Léon Gérôme. Orjaturg. Umbes 1884 Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.
Orjus ja Rootsi aeg · Orjus ja Rzeczpospolita ·
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Pärisorjus ja Rootsi aeg · Pärisorjus ja Rzeczpospolita ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Põhjasõda ja Rootsi aeg · Põhjasõda ja Rzeczpospolita ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Poola kuningas ja Rootsi aeg · Poola kuningas ja Rzeczpospolita ·
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Riigimõis ja Rootsi aeg · Riigimõis ja Rzeczpospolita ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Rootsi ja Rootsi aeg · Rootsi ja Rzeczpospolita ·
Rootsi-Poola sõda (1600–1611)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611.
Rootsi aeg ja Rootsi-Poola sõda (1600–1611) · Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Rzeczpospolita ·
Rootsi-Poola sõda (1617–1618)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1617–1618.
Rootsi aeg ja Rootsi-Poola sõda (1617–1618) · Rootsi-Poola sõda (1617–1618) ja Rzeczpospolita ·
Rootsi-Poola sõda (1626–1629)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1626–1629.
Rootsi aeg ja Rootsi-Poola sõda (1626–1629) · Rootsi-Poola sõda (1626–1629) ja Rzeczpospolita ·
Rootslased
right Rootslased (endanimetus svenskar) on Skandinaavia poolsaare idaosas elav põhjagermaani rahvas, Rootsi põhirahvus.
Rootsi aeg ja Rootslased · Rootslased ja Rzeczpospolita ·
Rukis
''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.
Rootsi aeg ja Rukis · Rukis ja Rzeczpospolita ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Rootsi aeg ja Saksa keel · Rzeczpospolita ja Saksa keel ·
Saksimaa kuurvürst
Saksimaa suurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.
Rootsi aeg ja Saksimaa kuurvürst · Rzeczpospolita ja Saksimaa kuurvürst ·
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Rootsi aeg ja Sakslased · Rzeczpospolita ja Sakslased ·
Talupoeg
Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.
Rootsi aeg ja Talupoeg · Rzeczpospolita ja Talupoeg ·
Uputus (Poola)
Uputuseks nimetatakse sündmusi Poola (Rzeczpospolita) ajaloos, mis leidsid aset aastatel 1648–1667.
Rootsi aeg ja Uputus (Poola) · Rzeczpospolita ja Uputus (Poola) ·
Vene-Poola sõda (1654–1667)
Vene-Poola sõda (ka Kolmeteistkümneaastane sõda ja Esimene Põhjasõda) oli aastatel 1654–1667 Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel toimunud sõda.
Rootsi aeg ja Vene-Poola sõda (1654–1667) · Rzeczpospolita ja Vene-Poola sõda (1654–1667) ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Rootsi aeg ja Venemaa Keisririik · Rzeczpospolita ja Venemaa Keisririik ·
Władysław IV Waza
Władysław IV. Portree autor Peter Paul Rubens Władysław IV Waza (9. juuni 1595 – 20. mai 1648) oli Zygmunt III Waza poeg ja viimane tugev Poola kuningas, valitses 8. novembrist 1632 kuni surmani; Vene tsaar 1610–1613.
Rootsi aeg ja Władysław IV Waza · Rzeczpospolita ja Władysław IV Waza ·
Zygmunt III Waza
Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.
Rootsi aeg ja Zygmunt III Waza · Rzeczpospolita ja Zygmunt III Waza ·
17. sajand
17.
17. sajand ja Rootsi aeg · 17. sajand ja Rzeczpospolita ·
4. november
4.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Rootsi aeg ja Rzeczpospolita ühist
- Millised on sarnasused Rootsi aeg ja Rzeczpospolita
Võrdlus Rootsi aeg ja Rzeczpospolita
Rootsi aeg on 373 suhted, samas Rzeczpospolita 297. Kuna neil ühist 38, Jaccard indeks on 5.67% = 38 / (373 + 297).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Rootsi aeg ja Rzeczpospolita. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
