Rootsi aeg ja Suur reduktsioon

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Rootsi aeg ja Suur reduktsioon

Rootsi aeg vs. Suur reduktsioon

Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile. Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.

Eestimaa

Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.

Eestimaa ja Rootsi aeg · Eestimaa ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »

Jakob Johann Hastfer

Jakob Johann Hastfer Krahv Jakob Johann Hastfer (11. detsember 1647 Tallinn – 24. detsember 1695 Riia) oli Liivimaa päritolu Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane, feldmarssal (1690).

Jakob Johann Hastfer ja Rootsi aeg · Jakob Johann Hastfer ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »

Johann Reinhold von Patkul

Johann Reinhold von Patkul Johann Reinhold von Patkul (24. juuli 1660 Stockholm – 10. oktoober 1707 Kazimierz, Poola) oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda.

Johann Reinhold von Patkul ja Rootsi aeg · Johann Reinhold von Patkul ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »

Karl XI

Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.

Karl XI ja Rootsi aeg · Karl XI ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »

Kristiina

Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.

Kristiina ja Rootsi aeg · Kristiina ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Kuramaa ja Rootsi aeg · Kuramaa ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Liivimaa ja Rootsi aeg · Liivimaa ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »

Liivimaa kuberneride loend

Selles loendis on loetletud Liivimaa kubermangu kindralkubernerid, kubernerid ja Riia linnuse asehaldurid.

Liivimaa kuberneride loend ja Rootsi aeg · Liivimaa kuberneride loend ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »

Liivimaa maamarssal

Liivimaa maamarssal (saksa keeles Livländischen Landmarschall, vene keeles предводитель дворянства) oli 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik Liivimaal, kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag).

Liivimaa maamarssal ja Rootsi aeg · Liivimaa maamarssal ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »

Marten Seppel

Marten Seppel 2012. aastal Marten Seppel (sündinud 6. jaanuaril 1979) on eesti ajaloolane, kes uurib peamiselt agraarajalugu.

Marten Seppel ja Rootsi aeg · Marten Seppel ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »

Mõis

Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.

Mõis ja Rootsi aeg · Mõis ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »

Pärisorjus

Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.

Pärisorjus ja Rootsi aeg · Pärisorjus ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »

Riigikassa

Riigikassa on Rahandusministeeriumi osakond, mis teostab riigieelarve, riigi eelarveväliste fondide ja Euroopa Liidu vahendite Rahvusliku Fondi kassalist teenindamist ning korraldab riigi finantsvarade ja -kohustuste haldamist.

Riigikassa ja Rootsi aeg · Riigikassa ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »

Rootsi dominioonid

Rootsi kuningriigi dominioonid (rootsi keeles Svenska besittningar) olid Rootsi krooni (kuningriigi) kontrolli all olevad territooriumid, mis aga ei olnud täielikult integreeritud Rootsi kuningriigi koosseisu.

Rootsi aeg ja Rootsi dominioonid · Rootsi dominioonid ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Rootsi aeg ja Rootsi kuningas · Rootsi kuningas ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »

Rootsi riigipäev (seisuste esindus)

Rootsi riigipäev, ka riksdag, ka riigipäev oli Rootsi seisuste esindus 15.–19. sajandil; Rootsi parlamendi, riksdagi eelkäija.

Rootsi aeg ja Rootsi riigipäev (seisuste esindus) · Rootsi riigipäev (seisuste esindus) ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »

Stockholm

Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.

Rootsi aeg ja Stockholm · Stockholm ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »