Sarnasusi Rootsi aeg ja Tartu Ülikooli ajalugu
Rootsi aeg ja Tartu Ülikooli ajalugu on 46 ühist asja (Unioonpeedia): Balti kubermangud, Eesti, Eesti keel, Eestimaa, Eestimaa kubermang, Erik Dahlberg, Gümnaasium, Gustav Adolfi Gümnaasium, Gustav II Adolf, Ingeri, Jakob Johann Hastfer, Johan Skytte, Johann Fischer, Kantsler, Karl IX, Karl XI, Karl XII, Katekismus, Kirikuõpetaja, Läti, Lõunaeesti keeled, Liivimaa, Liivimaa kindralkuberner, Liivimaa kubermang, Narva lahing (1700), Pastor, Pärnu, Põhjasõda, Põhjasõda Eesti alal, Peeter I, ..., Piibel, Rüütelkond, Rootsi, Saksamaa, Soome, Stockholm, Tallinn, Tallinna toomkirik, Tartu, Tartu akadeemiline gümnaasium, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli ajalugu, Tartu toomkirik, Uus testament, Uusikaupunki rahu, Venemaa Keisririik. Laienda indeks (16 rohkem) »
Balti kubermangud
Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18. sajandist kuni Venemaa keisririigi lagunemiseni 1917.
Balti kubermangud ja Rootsi aeg · Balti kubermangud ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Rootsi aeg · Eesti ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Eesti keel ja Rootsi aeg · Eesti keel ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Eestimaa ja Rootsi aeg · Eestimaa ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Eestimaa kubermang ja Rootsi aeg · Eestimaa kubermang ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Erik Dahlberg
Erik Dahlberg Dahlbergide krahvivapp Nykvarni vallas Erik Dahlberg (ka Erik Jönsson Dahlbergh, enne aadeldamist (1660) Erik Jönsson; 10. oktoober 1625 – 16. jaanuar 1703) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Erik Dahlberg ja Rootsi aeg · Erik Dahlberg ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Gümnaasium
Hugo Treffneri Gümnaasiumi hoone Tartus Gümnaasium on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 2 kohaselt põhikoolile järgnev üldhariduskool, kus omandatakse üldkeskharidus.
Gümnaasium ja Rootsi aeg · Gümnaasium ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Gustav Adolfi Gümnaasium
Gustav Adolfi Gümnaasium Gustav Adolfi Gümnaasium (lühend GAG) on üldhariduskool Tallinnas.
Gustav Adolfi Gümnaasium ja Rootsi aeg · Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Gustav II Adolf ja Rootsi aeg · Gustav II Adolf ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Ingeri ja Rootsi aeg · Ingeri ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Jakob Johann Hastfer
Jakob Johann Hastfer Krahv Jakob Johann Hastfer (11. detsember 1647 Tallinn – 24. detsember 1695 Riia) oli Liivimaa päritolu Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane, feldmarssal (1690).
Jakob Johann Hastfer ja Rootsi aeg · Jakob Johann Hastfer ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Johan Skytte
Johan Skytte mälestusmärk Tartus Johan Skytte, Duderhofi vabahärra (ka Johan Bengtsson Schroderus Schytte) (mai 1577 Nyköping – 25. märts 1645 Söderåkra, Brömsebro lähedal) oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja.
Johan Skytte ja Rootsi aeg · Johan Skytte ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Johann Fischer
Ernst Wilhelm Londicer: Johann Fischer (1686) Johann Fischer (pseudonüüm Christianus Alethophilus; ristitud 15. detsembril 1636 Lübeckis – 17. mai 1705) oli saksa teoloog.
Johann Fischer ja Rootsi aeg · Johann Fischer ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Kantsler
Kantsler on paljudes riikides erinevate ametnike (sh riigiametnike) nimetus.
Kantsler ja Rootsi aeg · Kantsler ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Karl IX
Karl IX (4. oktoober 1550 – 30. oktoober 1611) oli Rootsi riigihoidja 1599–1604 ja kuningas 1604–1611, Gustav I Vasa noorim poeg.
Karl IX ja Rootsi aeg · Karl IX ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Karl XI
Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.
Karl XI ja Rootsi aeg · Karl XI ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Karl XII ja Rootsi aeg · Karl XII ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Katekismus
Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul.
Katekismus ja Rootsi aeg · Katekismus ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Kirikuõpetaja
Kirikuõpetaja (vanemas kirjanduses ka kirik(u)härra) on pastori mitteametlik nimetus Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus.
Kirikuõpetaja ja Rootsi aeg · Kirikuõpetaja ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Läti ja Rootsi aeg · Läti ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Lõunaeesti keeled ja Rootsi aeg · Lõunaeesti keeled ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Liivimaa ja Rootsi aeg · Liivimaa ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Liivimaa kindralkuberner
Liivimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga asehaldur Liivimaal, aastatel 1629–1710.
Liivimaa kindralkuberner ja Rootsi aeg · Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Liivimaa kubermang ja Rootsi aeg · Liivimaa kubermang ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Narva lahing (1700)
Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700 Narvas Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel.
Narva lahing (1700) ja Rootsi aeg · Narva lahing (1700) ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Pastor
Pastor (ladina keeles pastor, karjane) ehk (kiriku)õpetaja on protestantlike koguduste vaimulik.
Pastor ja Rootsi aeg · Pastor ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Pärnu ja Rootsi aeg · Pärnu ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Põhjasõda ja Rootsi aeg · Põhjasõda ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Põhjasõda Eesti alal
Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.
Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi aeg · Põhjasõda Eesti alal ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.
Peeter I ja Rootsi aeg · Peeter I ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Piibel ja Rootsi aeg · Piibel ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Rüütelkond
Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
Rüütelkond ja Rootsi aeg · Rüütelkond ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Rootsi ja Rootsi aeg · Rootsi ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Rootsi aeg ja Saksamaa · Saksamaa ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Rootsi aeg ja Soome · Soome ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Rootsi aeg ja Stockholm · Stockholm ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Rootsi aeg ja Tallinn · Tallinn ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Tallinna toomkirik
Tallinna toomkiriku torn barokse kiivriga Toomkirik (2005) Toomkiriku kesklööv Toomkiriku torni muna ja tuulelipp Tallinna toomkirik on kirik Tallinnas.
Rootsi aeg ja Tallinna toomkirik · Tallinna toomkirik ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Rootsi aeg ja Tartu · Tartu ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Tartu akadeemiline gümnaasium
Tartu akadeemiline gümnaasium oli luterlik õppeasutus, mis tegutses Tartus 1630–1632.
Rootsi aeg ja Tartu akadeemiline gümnaasium · Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu akadeemiline gümnaasium ·
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Rootsi aeg ja Tartu Ülikool · Tartu Ülikool ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Tartu Ülikooli ajalugu
Tartu Ülikooli ajalugu sai alguse 1632.
Rootsi aeg ja Tartu Ülikooli ajalugu · Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu Ülikooli ajalugu ·
Tartu toomkirik
Tartu toomkirik on Tartus Toomemäel asuv ehitis.
Rootsi aeg ja Tartu toomkirik · Tartu Ülikooli ajalugu ja Tartu toomkirik ·
Uus testament
Uus testament (ka Uus Testament, lühend UT; kreeka keeles Καινή Διαθήκη, eesti keeles ka uus leping) on piibli teine osa.
Rootsi aeg ja Uus testament · Tartu Ülikooli ajalugu ja Uus testament ·
Uusikaupunki rahu
Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.
Rootsi aeg ja Uusikaupunki rahu · Tartu Ülikooli ajalugu ja Uusikaupunki rahu ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Rootsi aeg ja Venemaa Keisririik · Tartu Ülikooli ajalugu ja Venemaa Keisririik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Rootsi aeg ja Tartu Ülikooli ajalugu ühist
- Millised on sarnasused Rootsi aeg ja Tartu Ülikooli ajalugu
Võrdlus Rootsi aeg ja Tartu Ülikooli ajalugu
Rootsi aeg on 373 suhted, samas Tartu Ülikooli ajalugu 270. Kuna neil ühist 46, Jaccard indeks on 7.15% = 46 / (373 + 270).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Rootsi aeg ja Tartu Ülikooli ajalugu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: