Kiiremini kui brauser!
64 suhted: Aksai rajoon, Armeenlased, Azovi rajoon, Šahtõ, Šolohhovi rajoon, Bagajevskaja rajoon, Bataisk, Belaja Kalitva rajoon, Bokovskaja rajoon, Dubovskoje rajoon, Jegorlõkskaja rajoon, Kašarõ rajoon, Kagalnitskaja rajoon, Kalmõkkia, Kamenski rajoon (Rostovi oblast), Konstantinovski rajoon, Krasnõi Sulini rajoon, Krasnodari krai, Kuibõševo rajoon, Lõuna föderaalringkond, Martõnovka rajoon, Matvejev Kurgani rajoon, Miljutinskaja rajoon, Millerovo rajoon, Mjasnikovi rajoon, Morozovski rajoon, Neklinovka rajoon, Novošahtinsk, Novotšerkassk, Oblast (Venemaa), Oblivskaja rajoon, Oktjabrski rajoon (Rostovi oblast), Orlovski rajoon, Pestšanokopskoje rajoon, Proletarski rajoon, Remontnoje rajoon, Rodionovo-Nesvetaiskaja rajoon, Rostov Doni ääres, Rostovi oblasti lipp, Salski rajoon, Semikarakorski rajoon, Sovetskaja rajoon, Stavropoli krai, Taganrog, Tarassovski rajoon, Tatsinskaja rajoon, Tšertkovo rajoon, Tselina rajoon, Tsimljanski rajoon, Ukraina, ..., Ukrainlased, Ust-Donetski rajoon, Venelased, Venemaa, Venemaa 2002. aasta rahvaloendus, Verhnedonski rajoon, Vesjolõi rajoon, Volgodonsk, Volgodonski rajoon, Volgogradi oblast, Voroneži oblast, Zavetnoje rajoon, Zernogradi rajoon, Zimovniki rajoon. Laienda indeks (14 rohkem) »
Aksai rajoon
Aksai rajoon (vene keeles Аксайский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti edelaosas. Rajooni keskus on Aksai linn. Rajoon piirneb põhjas ja kirdes Oktjabrski rajooniga, idas Bagajevskaja rajooniga, lõunas Kagalnitskaja rajooniga, edelas Azovi rajooniga, läänes Doni-äärse Rostoviga ja loodes Mjasnikovi rajooniga. Rajooni pindala on 1170 km². Elanike arv oli 2012. aastal 103 013, 2009. aastal 86 037 ja 2002. aastal 88 899. Aksai rajooni asulad kuuluvad ühee linnaasunduse (Aksai linna) ja kümne külaasunduse koosseisu. Rajooni tähtsamad jõed on Don, Aksai, Gruševka, Bolšoi Nesvetai, Bolšoi Log, Koisug, Temernik ja Tuzlov.
Uus!!: Rostovi oblast ja Aksai rajoon · Näe rohkem »
Armeenlased
1 000 + Armeenlased (armeenia keeles haj) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.
Uus!!: Rostovi oblast ja Armeenlased · Näe rohkem »
Azovi rajoon
Azovi rajoon (vene keeles Азовский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti edelaosas. Rajooni keskus on Azovi linn (ei kuulu Rostovi rajooni koosseisu). Rajoon piirneb põhjas Mjasnikovi rajooniga ja Doni-äärse Rostoviga, kirdes Aksai rajooniga, idas Kagalnitskaja rajooniga, lõunas ja läänes Krasnodari kraiga ja loodes Aasovi merega. Rajooni pindala on 2861,93 km². Elanike arv oli 2012. aastal 93 637, 2009. aastal 90 873 ja 2002. aastal 92 568. Azovi rajoonis on 99 asulat ja nad kuuluvad kaheksateistkümne külaasunduse koosseisu.
Uus!!: Rostovi oblast ja Azovi rajoon · Näe rohkem »
Šahtõ
Šahtõ on linn Venemaal Rostovi oblastis.
Uus!!: Rostovi oblast ja Šahtõ · Näe rohkem »
Šolohhovi rajoon
Šolohhovi rajoon (vene keeles Шолоховский район (aastani 1984 Vjošenskaja rajoon (Вёшенский район)) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti põhjaosas. Rajooni keskus on Vjošenskaja staniitsa. Rajoon piirneb põhjas ja idas Volgogradi oblastiga, lõunas Bokovskaja rajooniga ja läänes Verhnedonski rajooniga. Rajooni pindala on 2527 km². Elanike arv oli 2012. aastal 26 987, 2009. aastal 28 780 ja 2002. aastal 29 629. Šolohhovi rajooni asulad kuuluvad üheksa külaasunduse koosseisu. Rajooni tähtsamad jõed on Don, Dubrovaja ja Rešetovka.
Uus!!: Rostovi oblast ja Šolohhovi rajoon · Näe rohkem »
Bagajevskaja rajoon
Bagajevskaja rajoon (vene keeles Багаевский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti edelaosas. Rajooni keskus on Bagajevskaja staniitsa. Rajoon piirneb põhjas Ust-Donetski rajooniga, kirdes Semikarakorski rajooniga, idas Vesjolõi rajooniga, lõunas Zernogradi rajooniga, edelas Kagalnitskaja rajooniga, läänes Aksai rajooniga ja loodes Oktjabrski rajooniga. Rajooni pindala on 950,6 km². Elanike arv oli 2012. aastal 34 629, 2009. aastal 34 615 ja 2002. aastal 35 400. Bagajevskaja rajoonis on 25 asulat ja nad kuuluvad viie külaasunduse koosseisu. Rajooni tähtsamad jõed on Don ja Zapadnõi Manõtš.
Uus!!: Rostovi oblast ja Bagajevskaja rajoon · Näe rohkem »
Bataisk
Bataisk on linn Venemaal Rostovi oblastis.
Uus!!: Rostovi oblast ja Bataisk · Näe rohkem »
Belaja Kalitva rajoon
Belaja Kalitva rajoon (vene keeles Белокалитвинский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti keskosas. Rajooni keskus on Belaja Kalitva linn. Rajoon piirneb kirdes Miljutinskaja rajooniga, idas Tatsinskaja rajooniga, kagus Konstantinovski rajooniga, lõunas Ust-Donetski rajooniga, edelas Krasnõi Sulini rajooniga, läänes Kamenski rajooniga ja loodes Tarassovski rajooniga. Rajooni pindala on 2649,8 km². Elanike arv oli 2012. aastal 100 081, 2009. aastal 103 470 ja 2002. aastal 28 294. Belaja Kalitva rajooni asulad kuuluvad ühe linnaasunduse (Belaja Kalitva linna ja Šolohhovski alevi) ja kümne külaasunduse koosseisu. Rajooni tähtsaim jõgi on Severski Donets.
Uus!!: Rostovi oblast ja Belaja Kalitva rajoon · Näe rohkem »
Bokovskaja rajoon
Bokovskaja rajoon (vene keeles Боковский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti põhjaosas. Rajooni keskus on Bokovskaja staniitsa. Rajoon piirneb põhjas Šolohhovi rajooniga, idas Volgogradi oblastiga, kagus Sovetskaja rajooniga, lõunas Kašarõ rajooniga ja läänes Verhnedonski rajooniga. Rajooni pindala on 1927 km². Elanike arv oli 2017. aastal 14 155. Bokovskaja rajooni asulad kuuluvad seitsme külaasunduse koosseisu. Rajooni tuntuim jõgi on Tšir.
Uus!!: Rostovi oblast ja Bokovskaja rajoon · Näe rohkem »
Dubovskoje rajoon
Dubovskoje rajoon (algselt Dubovskoi rajoon; vene keeles Дубовский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti idaosas. Rajooni keskus on Dubovskoje küla. Rajoon piirneb kirdes Volgogradi oblastiga, idas Zavetnoje rajooniga, lõunas ja edelas Zimovniki rajooniga, läänes Volgodonski rajooniga ja loodes Tsimljanski veehoidlaga. Rajooni pindala on 3997,09 km². Elanike arv oli 2012. aastal 22 656, 2009. aastal 22 482 ja 2002. aastal 24 051. Dubovskoje rajoonis on 50 asulat ja need kuuluvad kolmeteistkümne külaasunduse koosseisu.
Uus!!: Rostovi oblast ja Dubovskoje rajoon · Näe rohkem »
Jegorlõkskaja rajoon
Jegorlõkskaja rajoon (vene keeles Егорлыкский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti lõunaosas.
Uus!!: Rostovi oblast ja Jegorlõkskaja rajoon · Näe rohkem »
Kašarõ rajoon
Kašarõ rajoon (vene keeles Кашарский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti põhjaosas. Rajooni keskus on Kašarõ slobodaa. Rajoon piirneb põhjas Verhnedonski rajooniga, kirdes Bokovskaja rajooniga, idas Sovetskaja rajooniga, kagus Miljutinskaja rajooniga, edelas Tarassovski rajooniga, läänes Millerovo rajooniga ja loodes Tšertkovo rajooniga. Rajooni pindala on 3145 km². Elanike arv oli 2012. aastal 24 928, 2009. aastal 25 831 ja 2002. aastal 27 424. Kašarõ rajooni asulad kuuluvad kümne külaasunduse koosseisu.
Uus!!: Rostovi oblast ja Kašarõ rajoon · Näe rohkem »
Kagalnitskaja rajoon
Kagalnitskaja rajoon (vene keeles Кагальницкий район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti edelaosas. Rajooni keskus on Kagalnitskaja staniitsa. Rajoon piirneb põhjas Bagajevskaja rajooniga, idas Zernogradi rajooniga, lõunas Krasnodari krai Kuštšovskaja rajooniga, läänes Azovi rajooniga ja loodes Aksai rajooniga. Rajooni pindala on 1391 km². Elanike arv oli 2017. aastal 28 188. Kagalnitskaja rajooni asulad kuuluvad kaheksa külaasunduse koosseisu. Rajooni tähtsamad jõed on Kagalnik, Rossoš ja Elbuzd.
Uus!!: Rostovi oblast ja Kagalnitskaja rajoon · Näe rohkem »
Kalmõkkia
Kalmõkkia Vabariik on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Lõuna föderaalringkonnas.
Uus!!: Rostovi oblast ja Kalmõkkia · Näe rohkem »
Kamenski rajoon (Rostovi oblast)
Kamenski rajoon (vene keeles Каменский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) on rajoon Venemaal Rostovi oblasti loodeosas. Rajooni keskus on Gluboki alev. Rajoon piirneb põhjas Tarassovski rajooniga, idas Belaja Kalitva rajooniga, lõunas Krasnõi Sulini rajooniga ja läänes Ukraina Luhanski oblastiga. Rajooni pindala on 2572,07 km². Elanike arv oli 2012. aastal 46 686, 2009. aastal 47 223 ja 2002. aastal 51 757. Kamenski rajoonis on 54 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Gluboki alevi) ja üheteistkümne külaasunduse koosseisu. Rajooni tähtsaim jõgi on Severski Donets.
Uus!!: Rostovi oblast ja Kamenski rajoon (Rostovi oblast) · Näe rohkem »
Konstantinovski rajoon
Konstantinovski rajoon (vene keeles Константиновский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti keskosas. Rajooni keskus on Konstantinovski linn. Rajoon piirneb põhjas Tatsinskaja rajooniga, kirdes Morozovski rajooniga, idas Tsimljanski rajooniga, kagus Volgodonski rajooniga, edelas Semikarakorski rajooniga, läänes Ust-Donetski rajooniga ja loodes Belaja Kalitva rajooniga. Rajooni pindala on 2197 km². Elanike arv oli 2012. aastal 32 865, 2009. aastal 35 379 ja 2002. aastal 36 595. Konstantinovski rajooni asulad kuuluvad ühe linnaasunduse (Konstantinovski linna) ja kuue külaasunduse koosseisu. Rajooni tähtsaim jõgi on Don.
Uus!!: Rostovi oblast ja Konstantinovski rajoon · Näe rohkem »
Krasnõi Sulini rajoon
Krasnõi Sulini rajoon (vene keeles Красносулинский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti loodeosas. Rajooni keskus on Krasnõi Sulini linn. Rajoon piirneb põhjas Kamenski rajooniga, idas Belaja Kalitva rajooniga, lõunas Oktjabrski rajooniga, lisaks on lõunas Šahtõ ja Novošahtinski linnad, edelas Rodionovo-Nesvetaiskaja rajooniga ja läänes Ukraina Luhanski oblastiga. Rajooni pindala on 1950 km². Elanike arv oli 2012. aastal 80 352, 2009. aastal 84 874 ja 2002. aastal 34 906. Krasnõi Sulini rajooni asulad kuuluvad kolme linnaasunduse (Krasnõi Sulini linna ning Gornõi ja Uglerodovski alevite) ning kaheteistkümne külaasunduse koosseisu.
Uus!!: Rostovi oblast ja Krasnõi Sulini rajoon · Näe rohkem »
Krasnodari krai
Krasnodari krai on haldusüksus Venemaa Lõuna föderaalringkonnas.
Uus!!: Rostovi oblast ja Krasnodari krai · Näe rohkem »
Kuibõševo rajoon
Kuibõševo rajoon (vene keeles Куйбышевский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti edelaosas. Rajooni keskus on Kuibõševo küla. Rajoon piirneb kirdes Ukraina Luhanski oblastiga, idas Rodionovo-Nesvetaiskaja rajooniga, lõunas Matvejev Kurgani rajooniga ning läänes ja loodes Ukraina Donetski oblastiga. Rajooni pindala on 871 km². Elanike arv oli 2012. aastal 14 483, 2009. aastal 14 837 ja 2002. aastal 15 237. Kuibõševo rajoonis on 34 asulat, mis kuuluvad kolme külaasunduse koosseisu.
Uus!!: Rostovi oblast ja Kuibõševo rajoon · Näe rohkem »
Lõuna föderaalringkond
Lõuna föderaalringkond (kuni 21. juunini 2000 kandis nimetust Põhja-Kaukaasia föderaalringkond) on üks kaheksast föderaalringkonnast Venemaal.
Uus!!: Rostovi oblast ja Lõuna föderaalringkond · Näe rohkem »
Martõnovka rajoon
Martõnovka rajoon (vene keeles Мартыновский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti kaguosas. Rajooni keskus on Bolšaja Martõnovka slobodaa. Rajoon piirneb põhjas Volgodonski rajooniga, idas Zimovniki rajooniga, kagus Orlovski rajooniga, lõunas Proletarski rajooniga ja läänes Semikarakorski rajooniga. Rajooni pindala on 1919,69 km². Elanike arv oli 2012. aastal 36 014, 2009. aastal 38 191 ja 2002. aastal 40 499. Martõnovka rajoonis on 57 asulat ja nad kuuluvad üheksa külaasunduse koosseisu.
Uus!!: Rostovi oblast ja Martõnovka rajoon · Näe rohkem »
Matvejev Kurgani rajoon
Matvejev Kurgani rajoon (vene keeles Матвеево-Курганский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti edelaosas. Rajooni keskus on Matvejev Kurgani alev. Rajoon piirneb kirdes Kuibõševo rajooniga, idas Rodionovo-Nesvetaiskaja rajooniga, lõunas Neklinovka rajooniga ning läänes ja loodes Ukraina Donetski oblastiga. Rajooni pindala on 1707 km². Elanike arv oli 2012. aastal 42 749, 2009. aastal 41 976 ja 2002. aastal 45 604. Matvejev Kurgani rajooni asulad kuuluvad kaheksa külaasunduse koosseisu.
Uus!!: Rostovi oblast ja Matvejev Kurgani rajoon · Näe rohkem »
Miljutinskaja rajoon
Miljutinskaja rajoon (vene keeles Милютинский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti kirdeosas. Rajooni keskus on Miljutinskaja staniitsa. Rajoon piirneb põhjas ja kirdes Kašarõ rajooniga, kirdes Sovetskaja rajooniga, kagus Oblivskaja rajooniga, lõunas Morozovski rajooniga, edelas Tatsinskaja rajooniga ja läänes Belaja Kalitva rajooniga. Rajooni pindala on 2116 km². Elanike arv oli 2012. aastal 14 682, 2009. aastal 16 152 ja 2002. aastal 17 847. Miljutinskaja rajooni asulad kuuluvad seitsme külaasunduse koosseisu.
Uus!!: Rostovi oblast ja Miljutinskaja rajoon · Näe rohkem »
Millerovo rajoon
Millerovo rajoon (vene keeles Миллеровский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti loodeosas. Rajooni keskus on Millerovo linn. Rajoon piirneb põhjas Tšertkovo rajooniga, idas Kašarõ rajooniga, lõunas Tarassovski rajooniga ja läänes Ukraina Luhanski oblastiga. Rajooni pindala on 3190 km². Elanike arv oli 2017. aastal 64 976. Millerovo rajooni asulad kuuluvad ühe linnaasunduse (Millerovo linna) ja kaheteistkümne külaasunduse koosseisu.
Uus!!: Rostovi oblast ja Millerovo rajoon · Näe rohkem »
Mjasnikovi rajoon
Mjasnikovi rajoon (vene keeles Мясниковский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti edelaosas. Rajooni keskus on Tšaltõri küla. Rajoon piirneb põhjas Rodionovo-Nesvetaiskaja rajooniga, idas Aksai rajooniga, kagus Doni-äärse Rostoviga, lõunas Azovi rajooniga ja läänes Neklinovka rajooniga. Rajooni pindala on 880 km². Elanike arv oli 2017. aastal 45 689. Rajooni elanikest on 56,1 % armeenlased. Mjasnikovi rajoonis on 23 asulat ja nad kuuluvad seitsme külaasunduse koosseisu. Rajooni tähtsamad jõed on Donskoi Tšulek, Kamennaja Balka, Lagutnik, Mjortvõi Donets, Mokrõi Tšaltõr, Morskoi Tšulek, Starõi Kolodets, Suhhoi Sambek, Suhhoi Tšaltõr, Temernik, Tuzlov ja Havalõ.
Uus!!: Rostovi oblast ja Mjasnikovi rajoon · Näe rohkem »
Morozovski rajoon
Morozovski rajoon (vene keeles Морозовский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti kirdeosas. Rajooni keskus on Morozovski linn. Rajoon piirneb põhjas Miljutinskaja rajooniga, kirdes Oblivskaja rajooniga, idas Volgogradi oblastiga, lõunas Tsimljanski rajooniga, kagus Konstantinovski rajooniga ja läänes Tatsinskaja rajooniga. Rajooni pindala on 2550 km². Elanike arv oli 2012. aastal 41 745, 2009. aastal 44 883 ja 2002. aastal 46 395. Morozovski rajooni asulad kuuluvad ühe linnaasunduse (Morozovski linna) ja kaheksa külaasunduse koosseisu.
Uus!!: Rostovi oblast ja Morozovski rajoon · Näe rohkem »
Neklinovka rajoon
Neklinovka rajoon (vene keeles Неклиновский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti edelaosas.
Uus!!: Rostovi oblast ja Neklinovka rajoon · Näe rohkem »
Novošahtinsk
Novošahtinsk on linn Venemaal Rostovi oblastis.
Uus!!: Rostovi oblast ja Novošahtinsk · Näe rohkem »
Novotšerkassk
Novotšerkassk on linn Venemaal Rostovi oblastis.
Uus!!: Rostovi oblast ja Novotšerkassk · Näe rohkem »
Oblast (Venemaa)
Oblast (vene область) on haldusüksuse (föderatsiooni subjekti) tüüp Venemaal.
Uus!!: Rostovi oblast ja Oblast (Venemaa) · Näe rohkem »
Oblivskaja rajoon
Oblivskaja rajoon (vene keeles Обливский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti kirdeosas. Rajooni keskus on Oblivskaja staniitsa. Rajoon piirneb põhjas Sovetskaja rajooniga, idas ja lõunas Volgogradi oblastiga, edelas Morozovski rajooniga ja läänes Miljutinskaja rajooniga. Rajooni pindala on 2013,5 km². Elanike arv oli 2017. aastal 17 573. Oblivskaja rajooni asulad kuuluvad seitsme külaasunduse koosseisu. Rajooni tähtsamad jõed on Tšir, Berjozovaja ja Maška.
Uus!!: Rostovi oblast ja Oblivskaja rajoon · Näe rohkem »
Oktjabrski rajoon (Rostovi oblast)
Oktjabrski rajoon (vene keeles Октябрьский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti edelaosas. Rajooni keskus on Kamenolomni alev. Rajoon piirneb põhjas Krasnõi Sulini rajooniga, kirdes Belaja Kalitva rajooniga, idas Ust-Donetski rajooniga, kagus Semikarakorski rajooniga, lõunas Bagajevskaja rajooniga, edelas Aksai rajooniga ja läänes Rodionovo-Nesvetaiskaja rajooniga. Rajooni pindala on 1998,7 km². Elanike arv oli 2017. aastal 70 514. Oktjabrski rajooni asulad kuuluvad ühe linnaasunduse (Kamenolomni alevi) ja üheteistkümne külaasunduse koosseisu.
Uus!!: Rostovi oblast ja Oktjabrski rajoon (Rostovi oblast) · Näe rohkem »
Orlovski rajoon
Orlovski rajoon (vene keeles Орловский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti kaguosas. Rajooni keskus on Orlovski alev. Rajoon piirneb põhjas Martõnovka rajooniga, kirdes Zimovniki rajooniga, idas Remontnoje rajooniga, lõunas Kalmõkkiaga, läänes Salski rajooniga ja loodes Vesjolõi rajooniga. Rajooni pindala on 3300 km². Elanike arv oli 2012. aastal 40 280, 2009. aastal 40 315 ja 2002. aastal 41 768. Orlovski rajooni asulad kuuluvad üheteistkümne külaasunduse koosseisu.
Uus!!: Rostovi oblast ja Orlovski rajoon · Näe rohkem »
Pestšanokopskoje rajoon
Pestšanokopskoje rajoon (vene keeles Песчанокопский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti lõunaosas. Rajooni keskus on Pestšanokopskoje küla. Rajoon piirneb põhjas Salski rajooniga, idas Kalmõkkiaga, kagus Stavropoli kraiga, edelas Krasnodari kraiga ja loodes Tselina rajooniga. Rajooni pindala on 1882 km². Elanike arv oli 2017. aastal 28 171. Pestšanokopskoje rajooni asulad kuuluvad üheksa külaasunduse koosseisu.
Uus!!: Rostovi oblast ja Pestšanokopskoje rajoon · Näe rohkem »
Proletarski rajoon
Proletarski rajoon (vene keeles Пролетарский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti kaguosas. Rajooni keskus on Proletarski linn. Rajoon piirneb põhjas Martõnovka rajooniga, idas Orlovski rajooniga, kagus Kalmõkkiaga, lõunas Salski rajooniga, läänes Vesjolõi rajooniga ja loodes Semikarakorski rajooniga. Rajooni pindala on 2740 km². Elanike arv oli 2012. aastal 36 205, 2009. aastal 35 510 ja 2002. aastal 36 297. Proletarski rajooni asulad kuuluvad ühe linnaasunduse (Proletarski linna) ja üheksa külaasunduse koosseisu. Rajooni tähtsamad jõed on Manõtš ja Tšaprak.
Uus!!: Rostovi oblast ja Proletarski rajoon · Näe rohkem »
Remontnoje rajoon
Remontnoje rajoon (vene keeles Ремонтненский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti idaosas. Rajooni keskus on Remontnoje küla. Rajoon piirneb põhjas Zavetnoje rajooniga, idas ja lõunas Kalmõkkiaga, läänes Orlovski rajooniga ja loodes Zimovniki rajooniga. Rajooni pindala on 3777,50 km². Elanike arv oli 2012. aastal 18 799, 2009. aastal 20 554 ja 2002. aastal 21 497. Remontnoje rajoonis on 19 asulat ja nad kuuluvad kümne külaasunduse koosseisu.
Uus!!: Rostovi oblast ja Remontnoje rajoon · Näe rohkem »
Rodionovo-Nesvetaiskaja rajoon
Rodionovo-Nesvetaiskaja rajoon (vene keeles Родионово-Несветайский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti edelaosas. Rajooni keskus on Rodionovo-Nesvetaiskaja sloboda. Rajoon piirneb põhjas Ukraina Luhanski oblastiga, kirdes Krasnõi Sulini rajooniga, idas Oktjabrski rajooniga, kagus Aksai rajooniga, lõunas Mjasnikovi rajooniga, edelas Neklinovka ja Matvejev Kurgani rajooniga ning läänes Kuibõševo rajooniga. Rajooni pindala on 1547 km². Elanike arv oli 2017. aastal 22 461. Rodionovo-Nesvetaiskaja rajooni asulad kuuluvad kuue külaasunduse koosseisu.
Uus!!: Rostovi oblast ja Rodionovo-Nesvetaiskaja rajoon · Näe rohkem »
Rostov Doni ääres
Rostov Doni ääres (ka Doni-äärne Rostov) on linn Lõuna-Venemaal.
Uus!!: Rostovi oblast ja Rostov Doni ääres · Näe rohkem »
Rostovi oblasti lipp
Rostovi oblasti lipp. Rostovi oblasti lipp on Venemaa haldusüksuse Rostovi oblasti lipp.
Uus!!: Rostovi oblast ja Rostovi oblasti lipp · Näe rohkem »
Salski rajoon
Salski rajoon (vene keeles Сальский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti kaguosas. Rajooni keskus on Salski linn. Rajoon piirneb põhjas ja kirdes Proletarski rajooniga, idas Kalmõkkiaga, lõunas Pestšanokopskoje rajooniga, läänes Tselina rajooniga ja loodes Vesjolõi rajooniga. Rajooni pindala on 3499 km². Elanike arv oli 2012. aastal 106 681, 2009. aastal 109 208 ja 2002. aastal 49 343. Salski rajoonis on 54 asulat ja nad kuuluvad ühe linnaasunduse (Salski linna) ja kümne külaasunduse koosseisu.
Uus!!: Rostovi oblast ja Salski rajoon · Näe rohkem »
Semikarakorski rajoon
Semikarakorski rajoon (vene keeles Семикаракорский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti keskosas. Rajooni keskus on Semikarakorski linn. Rajoon piirneb põhjas Konstantinovski rajooniga, kirdes Volgodonski rajooniga, idas Martõnovka rajooniga, kagus Proletarski rajooniga, lõunas Vesjolõi rajooniga, edelas Bagajevskaja rajooniga ja loodes Ust-Donetski rajooniga. Rajooni pindala on 1407 km². Elanike arv oli 2017. aastal 49 353. Semikarakorski rajooni asulad kuuluvad ühe linnaasunduse (Semikarakorski linna) ja seitsme külaasunduse koosseisu. Rajooni tähtsamad jõed on Don, Sal, Severski Donets ja Susat.
Uus!!: Rostovi oblast ja Semikarakorski rajoon · Näe rohkem »
Sovetskaja rajoon
Sovetskaja rajoon (vene keeles Советский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti kirdeosas. Rajooni keskus on Sovetskaja staniitsa. Rajoon piirneb põhjas ja idas Volgogradi oblastiga, lõunas Oblivskaja rajooniga, kagus Miljutinskaja rajooniga, läänes Kašarõ rajooniga ja loodes Bokovskaja rajooniga. Rajooni pindala on 1200 km². Elanike arv oli 2012. aastal 6623, 2009. aastal 6856 ja 2002. aastal 7449. Sovetskaja rajooni asulad kuuluvad kolme külaasunduse koosseisu.
Uus!!: Rostovi oblast ja Sovetskaja rajoon · Näe rohkem »
Stavropoli krai
Stavropoli krai on administratiivne piirkond Venemaa Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas.
Uus!!: Rostovi oblast ja Stavropoli krai · Näe rohkem »
Taganrog
Taganrog on linn Venemaal Rostovi oblastis.
Uus!!: Rostovi oblast ja Taganrog · Näe rohkem »
Tarassovski rajoon
Tarassovski rajoon (vene keeles Тарасовский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti loodeosas. Rajooni keskus on Tarassovski alev. Rajoon piirneb põhjas Millerovo rajooniga, kirdes Kašarõ rajooniga, kagus Belaja Kalitva rajooniga, lõunas Kamenski rajooniga ja läänes Ukraina Luhanski oblastiga. Rajooni pindala on 2767,47 km². Elanike arv oli 2012. aastal 29 456, 2009. aastal 30 868 ja 2002. aastal 32 608. Tarassovski rajoonis on 59 asulat, mis kuuluvad kümne külaasunduse koosseisu. Rajooni tähtsaim jõgi on Glubokaja.
Uus!!: Rostovi oblast ja Tarassovski rajoon · Näe rohkem »
Tatsinskaja rajoon
Tatsinskaja rajoon (vene keeles Тацинский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti kirdeosas. Rajooni keskus on Tatsinskaja staniitsa. Rajoon piirneb põhjas Miljutinskaja rajooniga, idas Morozovski rajooniga, lõunas Konstantinovski rajooniga ja läänes Belaja Kalitva rajooniga. Rajooni pindala on 2411,21 km². Elanike arv oli 2012. aastal 37 540, 2009. aastal 40 701 ja 2002. aastal 43 251. Tatsinskaja rajoonis on 62 asulat ja nad kuuluvad üheteistkümne külaasunduse koosseisu.
Uus!!: Rostovi oblast ja Tatsinskaja rajoon · Näe rohkem »
Tšertkovo rajoon
Tšertkovo rajoon (vene keeles Чертковский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti loodeosas. Rajooni keskus on Tšertkovo alev. Rajoon piirneb põhjas Voroneži oblasti Kantemirovka ja Bogutšari rajooni, kirdes Verhnedonski rajooni, kagus Kašarõ rajooni ja lõunas Millerovo rajooniga ning läänes Ukraina Luhanski oblastiga. Rajooni pindala on 2766 km². Elanike arv oli 2017. aastal 33 759. Tšertkovo rajooni asulad kuuluvad 14 külaasunduse koosseisu.
Uus!!: Rostovi oblast ja Tšertkovo rajoon · Näe rohkem »
Tselina rajoon
Tselina rajoon (vene keeles Целинский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti lõunaosas. Rajooni keskus on Tselina aleviga. Rajoon piirneb kirdes ja idas Salski rajooniga, kagus Pestšanokopskoje rajooniga, lõunas Krasnodari kraiga, edelas Jegorlõkskaja rajooniga ja loodes Zernogradi rajooniga. Rajooni pindala on 2129 km². Elanike arv oli 2012. aastal 32 904, 2009. aastal 33 274 ja 2002. aastal 36 742. Tselina rajooni asulad kuuluvad üheksa külaasunduse koosseisu.
Uus!!: Rostovi oblast ja Tselina rajoon · Näe rohkem »
Tsimljanski rajoon
Tsimljanski rajoon (vene keeles Цимлянский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti kirdeosas. Rajooni keskus on Tsimljanski linn. Rajoon piirneb põhjas ja kirdes Volgogradi oblastiga, idas Tsimljanski veehoidlaga, lõunas Volgodonski rajooniga, läänes Konstantinovski rajooniga ja loodes Morozovski rajooniga. Rajooni pindala on 2529 km². Elanike arv oli 2012. aastal 33 964, 2009. aastal 35 067 ja 2002. aastal 35 998. Tsimljanski rajooni asulad kuuluvad ühe linnaasunduse (Tsimljanski linna) ja kuue külaasunduse koosseisu.
Uus!!: Rostovi oblast ja Tsimljanski rajoon · Näe rohkem »
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Uus!!: Rostovi oblast ja Ukraina · Näe rohkem »
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Uus!!: Rostovi oblast ja Ukrainlased · Näe rohkem »
Ust-Donetski rajoon
Ust-Donetski rajoon (vene keeles Усть-Донецкий район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti keskosas. Rajooni keskus on Ust-Donetski alev. Rajoon piirneb põhjas Belaja Kalitva rajooniga, idas Konstantinovski rajooniga, kagus Semikarakorski rajooniga, lõunas Bagajevskaja rajooniga ja läänes Oktjabrski rajooniga. Rajooni pindala on 1150 km². Elanike arv oli 2012. aastal 33 200, 2009. aastal 31 047 ja 2002. aastal 32 479. Ust-Donetski rajooni asulad kuuluvad ühe linnaasunduse (Ust-Donetski alevi) ja seitsme külaasunduse koosseisu. Rajooni tähtsamad jõed on Don ja Donets.
Uus!!: Rostovi oblast ja Ust-Donetski rajoon · Näe rohkem »
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Uus!!: Rostovi oblast ja Venelased · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Rostovi oblast ja Venemaa · Näe rohkem »
Venemaa 2002. aasta rahvaloendus
Venemaa 2002.
Uus!!: Rostovi oblast ja Venemaa 2002. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »
Verhnedonski rajoon
Verhnedonski rajoon (vene keeles Верхнедонской район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti põhjaosas. Rajooni keskus on Kazanskaja staniitsa. Rajoon piirneb kirdes Volgogradi oblastiga, idas Šolohhovi rajooniga, kagus Bokovskaja rajooniga, lõunas Kašarõ rajooniga, kagus Tšertkovo rajooniga ja loodes Voroneži oblastiga. Rajooni pindala on 2675 km². Elanike arv oli 2012. aastal 19 900, 2009. aastal 20 937 ja 2002. aastal 23 327. Verhnedonski rajooni asulad kuuluvad kümne külaasunduse koosseisu. Rajooni tähtsaim jõgi on Don.
Uus!!: Rostovi oblast ja Verhnedonski rajoon · Näe rohkem »
Vesjolõi rajoon
Vesjolõi rajoon (vene keeles Весёловский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti kaguosas. Rajooni keskus on Vesjolõi alev. Rajoon piirneb põhjas Semikarakorski rajooniga, idas Proletarski rajooniga, kagus Salski rajooniga, lõunas Zernogradi rajooniga ja läänes Bagajevskaja rajooniga. Rajooni pindala on 1355 km². Elanike arv oli 2017. aastal 25 506. Vesjolõi rajooni asulad kuuluvad nelja külaasunduse koosseisu. Rajooni tähtsaim jõgi on Manõtš.
Uus!!: Rostovi oblast ja Vesjolõi rajoon · Näe rohkem »
Volgodonsk
Volgodonsk on linn Venemaal Rostovi oblastis.
Uus!!: Rostovi oblast ja Volgodonsk · Näe rohkem »
Volgodonski rajoon
Volgodonski rajoon (vene keeles Волгодонской район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti idaosas. Rajooni keskus on Romanovskaja staniitsa. Rajoon piirneb põhjas Tsimljanski rajooniga, kirdes Tsimljanski veehoidlaga, idas Dubovskoje rajooniga, kagus Zimovniki rajooniga, lõunas Martõnovka rajooniga, läänes Semikarakorski rajooniga ja loodes Konstantinovski rajooniga. Rajooni pindala on 1479 km². Elanike arv oli 2012. aastal 33 936, 2009. aastal 32 291 ja 2002. aastal 30 170. Volgodonski rajooni asulad kuuluvad seitsme külaasunduse koosseisu.
Uus!!: Rostovi oblast ja Volgodonski rajoon · Näe rohkem »
Volgogradi oblast
Volgogradi oblast (aastail 1936–1961 Stalingradi oblast) on 1. järgu haldusüksus Venemaal Lõuna föderaalringkonnas.
Uus!!: Rostovi oblast ja Volgogradi oblast · Näe rohkem »
Voroneži oblast
Voroneži oblast asub Venemaa Keskföderaalringkonnas.
Uus!!: Rostovi oblast ja Voroneži oblast · Näe rohkem »
Zavetnoje rajoon
Zavetnoje rajoon (vene keeles Заветинский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti idaosas. Rajooni keskus on Zavetnoje küla. Rajoon piirneb põhjas ja idas Kalmõkkiaga, lõunas Remontnoje rajooniga, edelas Zimovniki rajooniga, läänes Dubovskoje rajooniga ja loodes Volgogradi oblastiga. Rajooni pindala on 3000 km². Elanike arv oli 2012. aastal 16 908, 2009. aastal 17 653 ja 2002. aastal 18 508. Zavetnoje rajoonis on 74 asulat ja nad kuuluvad üheksa külaasunduse koosseisu.
Uus!!: Rostovi oblast ja Zavetnoje rajoon · Näe rohkem »
Zernogradi rajoon
Zernogradi rajoon (vene keeles Зерноградский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti lõunaosas. Rajooni keskus on Zernogradi linn. Rajoon piirneb põhjas Vesjolõi rajooniga, idas Tselina rajooniga, kagus Jegorlõkskaja rajooniga, lõunas Krasnodari kraiga ja läänes Bagajevskaja rajooniga. Rajooni pindala on 2663 km². Elanike arv oli 2012. aastal 57 565, 2009. aastal 60 936 ja 2002. aastal 66 481. Zernogradi rajooni asulad kuuluvad ühe linnaasunduse (Zernogradi linna) ja kaheksa külaasunduse koosseisu. Rajooni tähtsamad jõed on Gaidamatška, Jegorlõtšok, Kagalnik, Kugo-Eja, Ternovaja ja Metšjotka.
Uus!!: Rostovi oblast ja Zernogradi rajoon · Näe rohkem »
Zimovniki rajoon
Zimovniki rajoon (vene keeles Зимовниковский район on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Rostovi oblasti idaosas. Rajooni keskus on Zimovniki alev. Rajoon piirneb põhjas Dubovskoje rajooniga, idas Zavetnoje rajooniga, kagus Remontnoje rajooniga, lõunas Orlovski rajooniga, läänes Martõnovka rajooniga ja loodes Volgodonski rajooniga. Rajooni pindala on 5044,6 km². Elanike arv oli 2012. aastal 36 910, 2009. aastal 38 065 ja 2002. aastal 38 190. Zimovniki rajoonis on 74 asulat ja nad kuuluvad üheteistkümne külaasunduse koosseisu.
Uus!!: Rostovi oblast ja Zimovniki rajoon · Näe rohkem »
