Kiiremini kui brauser!
28 suhted: Anton Friedrich Büsching, August Wilhelm Hupel, Ķieģeļi mõis, Ümera (ajalooline piirkond), Brieži mõis (Rubene kihelkond), Heinrich von Hagemeister, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Johann Christoph Brotze, Johann Friedrich Hartknoch, Kõrvalmõis, Kihelkonnakirik, Kirikumõis, Läti Henrik, Läti keel, Lätlased, Liivimaa, Patronaadiõigus, Pāpēni mõis, Podzēni mõis, Rüütlimõis, Riigimõis, Rubene kirik, Rubene kirikumõis, Saksa keel, Sprēstiņi mõis, Vaidava mõis, Veļķi mõis (Rubene kihelkond), Volmari kreis.
Anton Friedrich Büsching
Anton Friedrich Büsching (27. september 1724 Stadthagen – 28. mai 1793 Berliin) oli saksa geograaf, ajaloolane ja teoloog.
Uus!!: Rubene kihelkond ja Anton Friedrich Büsching · Näe rohkem »
August Wilhelm Hupel
August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.
Uus!!: Rubene kihelkond ja August Wilhelm Hupel · Näe rohkem »
Ķieģeļi mõis
Ķieģeļi mõis (saksa keeles Kegeln, läti keeles Ķieģeļu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Rubene kihelkonnas.
Uus!!: Rubene kihelkond ja Ķieģeļi mõis · Näe rohkem »
Ümera (ajalooline piirkond)
Ümera oli 13.
Uus!!: Rubene kihelkond ja Ümera (ajalooline piirkond) · Näe rohkem »
Brieži mõis (Rubene kihelkond)
Brieži mõis (saksa keeles Palmhof, läti keeles Briežu muiža) oli riigimõis Liivimaal Volmari kreisis Rubene kihelkonnas.
Uus!!: Rubene kihelkond ja Brieži mõis (Rubene kihelkond) · Näe rohkem »
Heinrich von Hagemeister
Heinrich Gotthard Theodor von Hagemeister (läti keeles Heinrihs fon Hāgemeisters, vene keeles Х. Г. Гагемейстер (28. märts (ukj 8. aprill) 1784 Drusti, Liivimaa – 12. (ukj 24. mai) 1845 Vecdrusti, Liivimaa) oli baltisaksa päritolu õuenõunik (1824), tarbetekstide autor, reisikirjanik, luuletaja ja põldur.
Uus!!: Rubene kihelkond ja Heinrich von Hagemeister · Näe rohkem »
Herbord Bienemann von Bienenstamm
Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).
Uus!!: Rubene kihelkond ja Herbord Bienemann von Bienenstamm · Näe rohkem »
Johann Christoph Brotze
Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.
Uus!!: Rubene kihelkond ja Johann Christoph Brotze · Näe rohkem »
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Uus!!: Rubene kihelkond ja Johann Friedrich Hartknoch · Näe rohkem »
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Uus!!: Rubene kihelkond ja Kõrvalmõis · Näe rohkem »
Kihelkonnakirik
Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik.
Uus!!: Rubene kihelkond ja Kihelkonnakirik · Näe rohkem »
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Uus!!: Rubene kihelkond ja Kirikumõis · Näe rohkem »
Läti Henrik
Läti Henrik ehk Henrik (läti keeles Latviešu Indriķis, ladina keeles Henricus Lettus, Henricus de Lettis, saksa keeles Heinrich von Lettland; enne 1188. – pärast 1259. aastat) oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise (Balti ristisõdade ja selle osa, mida nimetatakse eestlaste muistseks vabadusvõitluseks) sündmusi (1180–1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor.
Uus!!: Rubene kihelkond ja Läti Henrik · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Rubene kihelkond ja Läti keel · Näe rohkem »
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Uus!!: Rubene kihelkond ja Lätlased · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Rubene kihelkond ja Liivimaa · Näe rohkem »
Patronaadiõigus
Patronaadiõigus (ladina keeles ius patronatus, saksa keeles Patronatsrecht ja Kirchenpatronat) on kirikuõpetaja ehk pastori teenistuskohta valimise ja kinnitamise õigus, mis kuulus kirikupatroonile, kes oli koguduse asutamisel ja kiriku ehitamisel sellele maad annetanud.
Uus!!: Rubene kihelkond ja Patronaadiõigus · Näe rohkem »
Pāpēni mõis
Pāpēni mõis (saksa keeles Rosenblatt, varem Papendorf, läti keeles Pāpēnu muiža) oli rüütlimõis, hiljem Ķieģeļi kõrvalmõis Liivimaal Volmari kreisis Rubene kihelkonnas.
Uus!!: Rubene kihelkond ja Pāpēni mõis · Näe rohkem »
Podzēni mõis
Podzēni mõis (saksa keeles Podsem, läti keeles Podzēnu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Rubene kihelkonnas.
Uus!!: Rubene kihelkond ja Podzēni mõis · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Rubene kihelkond ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Rubene kihelkond ja Riigimõis · Näe rohkem »
Rubene kirik
Rubene kirik on luteri kirik Lätis Valmiera piirkonnas Kocēni vallas Rubenes.
Uus!!: Rubene kihelkond ja Rubene kirik · Näe rohkem »
Rubene kirikumõis
Rubene kirikumõis (saksa keeles Papendorf Pastorat, läti keeles Rubenes mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Volmari kreisis Rubene kihelkonnas.
Uus!!: Rubene kihelkond ja Rubene kirikumõis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Rubene kihelkond ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sprēstiņi mõis
Sprēstiņi mõis (saksa keeles Spurnal, läti keeles Sprēstiņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Rubene kihelkonnas.
Uus!!: Rubene kihelkond ja Sprēstiņi mõis · Näe rohkem »
Vaidava mõis
Vaidava mõis (saksa keeles Waidau, läti keeles Vaidavas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Rubene kihelkonnas.
Uus!!: Rubene kihelkond ja Vaidava mõis · Näe rohkem »
Veļķi mõis (Rubene kihelkond)
Veļķi mõisa peahoone Veļķi mõis (saksa keeles Welkenhof, läti keeles Veļķu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Rubene kihelkonnas.
Uus!!: Rubene kihelkond ja Veļķi mõis (Rubene kihelkond) · Näe rohkem »
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Rubene kihelkond ja Volmari kreis · Näe rohkem »
