Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Rukis ja Sibul
Rukis ja Sibul on 53 ühist asja (Unioonpeedia): Alaniin, Aminohapped, Arginiin, Asparagiinhape, B1-vitamiin, B2-vitamiin, B3-vitamiin, B4-vitamiin, B5-vitamiin, B6-vitamiin, Brasiilia, C-vitamiin, E-vitamiin, Edela-Aasia, Euroopa, Fenüülalaniin, Fluoriidid, Fosfor, Glütsiin, Glutamiinhape, Hektar, Kaalium, Kalorsus, Kaltsium, Kiudained (toit), Lehetupp, Leutsiin, Lipiidid, Luteiin, Magneesium, ..., Mangaan, Mineraaltoiteained, Naatrium, Naftokinoonid, Plinius Vanem, Raud, Rooma riik, Sahhariidid, Saksamaa, Seleen, Seriin, Suhkrud, Taimed, Toitained, Treoniin, Tsink, Tuhk, Valgud, Valiin, Vask, Vesi, Vitamiinid, Zeaksantiin. Laienda indeks (23 rohkem) »
Alaniin
Alaniini molekuli graafiline kujutis Alaniin (lühend Ala või A) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Alaniin ja Rukis · Alaniin ja Sibul ·
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Aminohapped ja Rukis · Aminohapped ja Sibul ·
Arginiin
Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.
Arginiin ja Rukis · Arginiin ja Sibul ·
Asparagiinhape
Asparagiinhape (inglise aspartic acid; lühend D-AA, Asp või D) on α-aminohape, mille keemiline valem on HOOCCH(NH2)CH2COOH.
Asparagiinhape ja Rukis · Asparagiinhape ja Sibul ·
B1-vitamiin
B1-vitamiin ehk tiamiin on koondnimetus B1-vitamiini laadset antiberibeeri ja antineuriitilist toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ning B-rühma hulka liigitatud väga termolabiilne (temperatuuritundlik) vesilahustuv vitamiin.
B1-vitamiin ja Rukis · B1-vitamiin ja Sibul ·
B2-vitamiin
Riboflaviini struktuurvalem B2-vitamiin ehk G-vitamiin ehk riboflaviin on koondnimetus B2-vitamiini laadset antistomatiitset, antiglossiitset ja antidermatiitset toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ja B-rühma liigitatud vitamiin.
B2-vitamiin ja Rukis · B2-vitamiin ja Sibul ·
B3-vitamiin
Niatsiini struktuurvalem B3-vitamiin ehk niatsiin on geneeriline nimetus vitamiinse aktiivsusega nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta.
B3-vitamiin ja Rukis · B3-vitamiin ja Sibul ·
B4-vitamiin
Koliin ehk B4-vitamiin on bioaktiivne essentsiaalne biomolekul, mis kuulub B-rühma vesilahustuvate vitamiinide hulka ja on ka mikrotoitaine ning on mikrokogustes iga päev vajalik enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
B4-vitamiin ja Rukis · B4-vitamiin ja Sibul ·
B5-vitamiin
Pantoteenhappe struktuurvalem B5-vitamiin ehk pantoteenhape ehk antidermatiitne vitamiin on vesilahustuv termolabiilne vitamiin.
B5-vitamiin ja Rukis · B5-vitamiin ja Sibul ·
B6-vitamiin
B6-vitamiin ehk antidermatiitne vitamiin on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide ja asendamatute, valdavalt eksogeensete mikrotoitainete, mis evivad B6-vitamiini laadset toimet, kohta.
B6-vitamiin ja Rukis · B6-vitamiin ja Sibul ·
Brasiilia
Brasiilia on suurim riik Lõuna-Ameerikas.
Brasiilia ja Rukis · Brasiilia ja Sibul ·
C-vitamiin
C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
C-vitamiin ja Rukis · C-vitamiin ja Sibul ·
E-vitamiin
Alfatokoferooli ''RRR'' stereoisomeer Tokoferoolid ja tokotrienoolid E-vitamiin ehk tokoferoolid on E-vitamiini laadset toimet avaldavate ainete koondnimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin (al 1983), mille vormid on lähedase ehituse, antisteriilse, antikoagulantse ja ka antioksüdantse toimega rasvlahustuvad ühendid.
E-vitamiin ja Rukis · E-vitamiin ja Sibul ·
Edela-Aasia
Edela-Aasia Edela-Aasia on regioon Aasias, mis hõlmab Araabia poolsaare, Levandi ja Mesopotaamiat.
Edela-Aasia ja Rukis · Edela-Aasia ja Sibul ·
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Euroopa ja Rukis · Euroopa ja Sibul ·
Fenüülalaniin
Fenüülalaniin (lühend Phe või F) on organismi- ja toiduvalkudes sisalduv aromaatne α-aminohape struktuurivalemiga C6H5CH2CH(NH2)COOH.
Fenüülalaniin ja Rukis · Fenüülalaniin ja Sibul ·
Fluoriidid
Fluoriidid on vesinikfluoriidhappe soolad ja samuti kõik anorgaanilised ühendid, mis koosnevad fluorist ja mingist muust elemendist.
Fluoriidid ja Rukis · Fluoriidid ja Sibul ·
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Fosfor ja Rukis · Fosfor ja Sibul ·
Glütsiin
pisi Glütsiin (lühend Gly või G, valem NH2CH2COOH) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Glütsiin ja Rukis · Glütsiin ja Sibul ·
Glutamiinhape
Glutamiinhappe struktuur Glutamiinhappe kolmemõõtmeline struktuur Glutamiinhape (lühend Glu või E, brutovalem C5H9NO4) on toidu- ja organismivalkudes esinev happeline aminohape.
Glutamiinhape ja Rukis · Glutamiinhape ja Sibul ·
Hektar
Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.
Hektar ja Rukis · Hektar ja Sibul ·
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Kaalium ja Rukis · Kaalium ja Sibul ·
Kalorsus
Kalorsus on toidus või toiduainetes sisalduv energia hulk.
Kalorsus ja Rukis · Kalorsus ja Sibul ·
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Kaltsium ja Rukis · Kaltsium ja Sibul ·
Kiudained (toit)
Valik kiudainerikkaid toiduaineid ja toite Kiudained ehk ballastained on mitteseeditavad süsivesikud ja ligniin, mida leidub vaid taimses toidus.
Kiudained (toit) ja Rukis · Kiudained (toit) ja Sibul ·
Lehetupp
Lehetupp ehk tupp (vagina) on rohttaimedel lehelaba või leherootsu alumine osa, mis täielikult või osaliselt ümbritseb vart.
Lehetupp ja Rukis · Lehetupp ja Sibul ·
Leutsiin
Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.
Leutsiin ja Rukis · Leutsiin ja Sibul ·
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Lipiidid ja Rukis · Lipiidid ja Sibul ·
Luteiin
pisi Luteiin (sõnast luteus 'reseedaga värvitud, oranžkollane') ehk ksantofüll ehk toiduvärvina E 161b on kollakasoranž taimepigment, mis kuulub karotenoidide hulka.
Luteiin ja Rukis · Luteiin ja Sibul ·
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Magneesium ja Rukis · Magneesium ja Sibul ·
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Mangaan ja Rukis · Mangaan ja Sibul ·
Mineraaltoiteained
Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.
Mineraaltoiteained ja Rukis · Mineraaltoiteained ja Sibul ·
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Naatrium ja Rukis · Naatrium ja Sibul ·
Naftokinoonid
K1-vitamiin (füllokinoon) K2-vitamiin (menakinoon) Naftokinoonid ehk K-vitamiinid hõlmavad antihemorraagilise toime ja sarnase ehitusega rasvlahustuvaid ühendeid.
Naftokinoonid ja Rukis · Naftokinoonid ja Sibul ·
Plinius Vanem
Plinius Vanem, XIX sajandi kujutlus. Ühtki kaasaegset kirjeldust pole säilinud. ''Naturalis historia'' Plinius Vanem (Gaius Plinius Secundus; umbes 23 Comum (praegu Como) – 25. august 79 Stabiae), oli vanarooma riigiametnik, sõjaväeülem, ajaloolane ja kirjanik.
Plinius Vanem ja Rukis · Plinius Vanem ja Sibul ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Raud ja Rukis · Raud ja Sibul ·
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Rooma riik ja Rukis · Rooma riik ja Sibul ·
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Rukis ja Sahhariidid · Sahhariidid ja Sibul ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Rukis ja Saksamaa · Saksamaa ja Sibul ·
Seleen
Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall.
Rukis ja Seleen · Seleen ja Sibul ·
Seriin
pisi Seriin (C3H7NO3, lühend Ser või S) on aminohape, mis esineb enamikus valkudes.
Rukis ja Seriin · Seriin ja Sibul ·
Suhkrud
Sahharoos Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass.
Rukis ja Suhkrud · Sibul ja Suhkrud ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Rukis ja Taimed · Sibul ja Taimed ·
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Rukis ja Toitained · Sibul ja Toitained ·
Treoniin
Treoniin (inglise threonine; lühendatult Thr või T) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH(OH)CH3.
Rukis ja Treoniin · Sibul ja Treoniin ·
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Rukis ja Tsink · Sibul ja Tsink ·
Tuhk
Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.
Rukis ja Tuhk · Sibul ja Tuhk ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Rukis ja Valgud · Sibul ja Valgud ·
Valiin
Valiinimolekuli struktuurivalem Valiin (lühend Val või V) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Rukis ja Valiin · Sibul ja Valiin ·
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Rukis ja Vask · Sibul ja Vask ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Rukis ja Vesi · Sibul ja Vesi ·
Vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Rukis ja Vitamiinid · Sibul ja Vitamiinid ·
Zeaksantiin
Zeaksantiin Zeaksantiin on ksantofüllide rühma kuuluv oranžikas-kollane värvipigment, toiduvärvina E161h.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Rukis ja Sibul ühist
- Millised on sarnasused Rukis ja Sibul
Võrdlus Rukis ja Sibul
Rukis on 133 suhted, samas Sibul 180. Kuna neil ühist 53, Jaccard indeks on 16.93% = 53 / (133 + 180).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Rukis ja Sibul. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
