Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Räni ja Vesinik
Räni ja Vesinik on 21 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Aatomnumber, Elektron, Gaas, Halogeenid, Hape, Hapnik, Keemiline element, Keemiline side, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Kondensatsioon, Massiarv, Metallid, Mittemetallid, Molekul, Molekulmass, Savi, Süsinik, Stabiilne isotoop, Sulamistemperatuur, Vesinik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Räni · Aatom ja Vesinik ·
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Aatomnumber ja Räni · Aatomnumber ja Vesinik ·
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Elektron ja Räni · Elektron ja Vesinik ·
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Gaas ja Räni · Gaas ja Vesinik ·
Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Halogeenid ja Räni · Halogeenid ja Vesinik ·
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Hape ja Räni · Hape ja Vesinik ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Räni · Hapnik ja Vesinik ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Räni · Keemiline element ja Vesinik ·
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Keemiline side ja Räni · Keemiline side ja Vesinik ·
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Räni · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vesinik ·
Kondensatsioon
Faasisiirete skeem Kondensatsioon ja kondenseerumine ehk tihenemine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).
Kondensatsioon ja Räni · Kondensatsioon ja Vesinik ·
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Massiarv ja Räni · Massiarv ja Vesinik ·
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Metallid ja Räni · Metallid ja Vesinik ·
Mittemetallid
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.
Mittemetallid ja Räni · Mittemetallid ja Vesinik ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Molekul ja Räni · Molekul ja Vesinik ·
Molekulmass
Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Molekulmass ja Räni · Molekulmass ja Vesinik ·
Savi
Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
Räni ja Savi · Savi ja Vesinik ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Räni ja Süsinik · Süsinik ja Vesinik ·
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Räni ja Stabiilne isotoop · Stabiilne isotoop ja Vesinik ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Räni ja Sulamistemperatuur · Sulamistemperatuur ja Vesinik ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Räni ja Vesinik ühist
- Millised on sarnasused Räni ja Vesinik
Võrdlus Räni ja Vesinik
Räni on 55 suhted, samas Vesinik 146. Kuna neil ühist 21, Jaccard indeks on 10.45% = 21 / (55 + 146).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Räni ja Vesinik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
