Kiiremini kui brauser!
45 suhted: Andromeeda galaktika, Atmosfäär, Barüonid, Elektromagnetiline kiirgus, Elektron, ESA, Galaktikaparv, Gammakiirgus, Gravitatsioon, Kaksiktäht, Kelvin, Kiirendus, Kosmos, Krabi udukogu, Kvasar, Lahutusvõime, Lööklaine, Linnutee, Magnetväli, Must auk, NASA, Neutrontäht, Nobeli füüsikaauhind, Päike, Päikese kroon, Päikese mass, Päikesesüsteem, Peajada, Pulsar, Punane hiid, Röntgenastronoomia, Röntgenikiirgus, Riccardo Giacconi, Sünkrotronkiirgus, Scorpius X-1, Spektromeeter, Supernoova, Supernoova jäänuk, Täht (astronoomia), Tehiskaaslane, Udukogu, Valge kääbus, Viskoossus, 1962, 1970.
Andromeeda galaktika
Andromeeda galaktika ehk Andromeeda tähesüsteem ehk Andromeeda udu (varasem ja tavakeelne nimi: Andromeeda udukogu) on meie Galaktika (Linnutee) naabergalaktika, umbes 2,5 miljoni valgusaasta ehk umbes 780 kiloparseki kaugusel asuv spiraalgalaktika tähistusega M31 või NGC 224.
Uus!!: Röntgenallikas ja Andromeeda galaktika · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Röntgenallikas ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Barüonid
Barüon on kvarkidest koosnev liitosake, mille barüonlaeng on 1 või (antibarüonidel) –1.
Uus!!: Röntgenallikas ja Barüonid · Näe rohkem »
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Uus!!: Röntgenallikas ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Röntgenallikas ja Elektron · Näe rohkem »
ESA
ESA on lühend, mis võib tähendada järgmist.
Uus!!: Röntgenallikas ja ESA · Näe rohkem »
Galaktikaparv
Galaktikaparv (inglise keeles galaxy cluster) on gravitatsiooniliselt omavahel seoses olevate galaktikate kogum, mis galaktikasüsteemide hierarhias asuvad galaktikarühmade ja galaktikate superparvede vahel.
Uus!!: Röntgenallikas ja Galaktikaparv · Näe rohkem »
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Uus!!: Röntgenallikas ja Gammakiirgus · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Röntgenallikas ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Kaksiktäht
Kosmoseteleskoop Hubble'i pilt Siiriuse kaksiksüsteemist. Siirius B on selgelt eristatav all vasakul Kaksiktäht on kahest gravitatsiooniliselt seotud tähest koosnev süsteem, kus mõlemad tähed on orbiidil ümber nende ühise massikeskme.
Uus!!: Röntgenallikas ja Kaksiktäht · Näe rohkem »
Kelvin
Kelvin (tähis K) on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: Röntgenallikas ja Kelvin · Näe rohkem »
Kiirendus
Kiirendus (tähis \vec) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta.
Uus!!: Röntgenallikas ja Kiirendus · Näe rohkem »
Kosmos
Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.
Uus!!: Röntgenallikas ja Kosmos · Näe rohkem »
Krabi udukogu
Krabi udukogu (ka Krabi udu, Messier 1, M1 ja NGC 1952), on supernoova jäänuk ja ühtlasi pulsarituuleudu Sõnni tähtkujus.
Uus!!: Röntgenallikas ja Krabi udukogu · Näe rohkem »
Kvasar
Kunstniku nägemus väga kaugel olevast kvasarist ULAS J1120+0641, mida toidab kahe miljardi Päikese massiga võrdne must auk Kvasar (ingliskeelsest sõnast quasar (akronüüm sõnadest quasi-stellar radio source 'kvaasistellaarne (tähetaoline) raadiokiirguse allikas') on väga energiline ja aktiivne galaktikatuum. Kvasarid on äärmiselt eredad ja algselt vaadeldi neid punktisarnaste (nagu tähed) elektromagnetilise energia allikatena, millel on suur punanihe, mitte hajutatud allikatena nagu galaktikad. Kuigi kvasarite olemus oli 1980. aastatel veel vaidluse all, on nüüdseks jõutud konsensusele, et kvasarid on kokkusurutud alad massiivsete galaktikate keskmes, mis ümbritsevad sealseid ülimassiivseid musti auke. Nende suurus jääb vahemikku, mis on musta augu Schwarzschildi raadiusest 10 – 10 000 korda suurem. Kvasarid saavad energiat musta auku ümbritsevast spiraalsest kettast.
Uus!!: Röntgenallikas ja Kvasar · Näe rohkem »
Lahutusvõime
Lahutusvõime tähendusi teaduse ja tehnika eri valdkondades.
Uus!!: Röntgenallikas ja Lahutusvõime · Näe rohkem »
Lööklaine
Schliereni fototehnikas tehtud foto terava ninaga kehast, mis tekitab selle ümber ülehelikiirusel voolavas keskkonnas lööklaineid Lööklaine on füüsikas mingis keskkonnas detonatsioonil või mõnel muul põhjusel tekkinud häiritus, mis levib keskkonnas helikiirusest suurema kiirusega.
Uus!!: Röntgenallikas ja Lööklaine · Näe rohkem »
Linnutee
Linnutee galaktika keskpunkt öötaevas Paranali observatooriumi kohal Linnutee inimese silueti kohal Linnutee on galaktika, millesse kuulub Päikesesüsteem.
Uus!!: Röntgenallikas ja Linnutee · Näe rohkem »
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Uus!!: Röntgenallikas ja Magnetväli · Näe rohkem »
Must auk
Esimene musta augu jäädvustus inimkonna ajaloos Gravitatsiooniläätse simulatsioon Gravitatsioonilise läätse nähtus moonutab tausta (Suur Magellani Pilv) musta augu ümbruses '''(kunstniku interpretatsioon / tõlgendus)'''. Seni pole astronoomidel õnnestunud saada ülesvõtet, kus oleks gravitatsiooniline lääts nii ilmekalt näha Must auk on aegruumi piirkond, millest lähtuv gravitatsioon on nii tugev, et sellest ei pääse välja miski, isegi mitte valgus, millel on mass (ei aine ega ka elektromagnetkiirgus, küll aga siiski Hawkingi kiirgus).
Uus!!: Röntgenallikas ja Must auk · Näe rohkem »
NASA
Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise keeles National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.
Uus!!: Röntgenallikas ja NASA · Näe rohkem »
Neutrontäht
Kunstniku ettekujutus neutrontähest koos magnetväljaga Neutrontäht on peamiselt neutronitest koosnev täht, Päikesest umbes 8–30 korda suurema massiga tähtede arengu lõppstaadium.
Uus!!: Röntgenallikas ja Neutrontäht · Näe rohkem »
Nobeli füüsikaauhind
Nobeli füüsikaauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast.
Uus!!: Röntgenallikas ja Nobeli füüsikaauhind · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Röntgenallikas ja Päike · Näe rohkem »
Päikese kroon
Päikese kroon nähtuna täieliku päikesevarjutuse ajal Rexburgis, 31. augustil 2017 Päikese krooniks (inglise keeles Sun's corona) kutsutakse Päikese atmosfääri kõige välimist kihti.
Uus!!: Röntgenallikas ja Päikese kroon · Näe rohkem »
Päikese mass
Päikese mass võrreldes Jupiteri ja Saturni massiga Päikese mass on astronoomias kasutatav mõõtühik, mis on võrdne umbes.
Uus!!: Röntgenallikas ja Päikese mass · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Röntgenallikas ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Peajada
valged kääbused) Gliese kataloogist Peajada ehk põhijada on tähti värvusindeksi ja absoluutse tähesuuruse järgi paigutaval Hertzsprungi-Russelli diagrammil pidev ja selgelt nähtav riba, mis kulgeb vasakult ülalt paremale alla.
Uus!!: Röntgenallikas ja Peajada · Näe rohkem »
Pulsar
Pulsar (inglise sõnadest pulse 'pulss' ja star 'täht') on tugeva magnetväljaga kiiresti pöörlev neutrontäht, mis kiirgab elektromagnetlaineid.
Uus!!: Röntgenallikas ja Pulsar · Näe rohkem »
Punane hiid
Punane hiid Aldebaran võrrelduna Päikesega Punane hiid on oma arengu lõppfaasi jõudnud täht, mis on oma esialgsest suurusest mitu korda suuremaks paisunud.
Uus!!: Röntgenallikas ja Punane hiid · Näe rohkem »
Röntgenastronoomia
Pluuto röntgenikiirguse lainealas Röntgenastronoomia on astronoomia haru, mis tegeleb röntgenallikate otsimise ja uurimisega.
Uus!!: Röntgenallikas ja Röntgenastronoomia · Näe rohkem »
Röntgenikiirgus
Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.
Uus!!: Röntgenallikas ja Röntgenikiirgus · Näe rohkem »
Riccardo Giacconi
Riccardo Giacconi (6. oktoober 1931 Genova Itaalia – 9. detsember 2018 San Diego) oli itaalia päritolu Ameerika Ühendriikide astrofüüsik, röntgenastronoomia rajajaid.
Uus!!: Röntgenallikas ja Riccardo Giacconi · Näe rohkem »
Sünkrotronkiirgus
Sünkrotronkiirgus, mis on tekitatud elektronide trajektoori muutmisel magnetitega Sünkrotronkiirgus on elektromagnetkiirgus, mida kiirgavad radiaalselt valguse kiirusel liikuvad laetud osakesed, mis kaotavad energiat magnetväljas.
Uus!!: Röntgenallikas ja Sünkrotronkiirgus · Näe rohkem »
Scorpius X-1
Scorpius X-1 on röntgenikiirgusallikas, mis asub umbes 9000 valgusaasta kaugusel Skorpioni tähtkujus.
Uus!!: Röntgenallikas ja Scorpius X-1 · Näe rohkem »
Spektromeeter
Spektromeeter on elektromagnetilise kiirguse intensiivsuse ja lainepikkuse vahelise sõltuvuse määramise riist.
Uus!!: Röntgenallikas ja Spektromeeter · Näe rohkem »
Supernoova
SN 1994D (hele täpp all vasakul) on pildil eredam kui tema kodugalaktika NGC 4526 Kepleri supernoova (SN 1604) Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.
Uus!!: Röntgenallikas ja Supernoova · Näe rohkem »
Supernoova jäänuk
Suures Magellani Pilves Supernoova jäänuk on emissioonudu, mille tekitab supernoova ja millel on sageli kihiline ehitus.
Uus!!: Röntgenallikas ja Supernoova jäänuk · Näe rohkem »
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Uus!!: Röntgenallikas ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »
Tehiskaaslane
Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).
Uus!!: Röntgenallikas ja Tehiskaaslane · Näe rohkem »
Udukogu
Kotka udukogu kajastav foto "Loomise sambad" Udukogu (ka udu) on tähtedevahelisest tolmust, vesinikust, heeliumist ja teistest ioniseeritud gaasidest koosnev pilv.
Uus!!: Röntgenallikas ja Udukogu · Näe rohkem »
Valge kääbus
Võrdlus valge kääbuse IK Pegasi B (keskel) ja A klassi IK Pegasi A (vasakul) ning Päikese (paremal) vahel. See valge kääbus omab pinnatemperatuuri umbes 35 500 K Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega nn surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks.
Uus!!: Röntgenallikas ja Valge kääbus · Näe rohkem »
Viskoossus
Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.
Uus!!: Röntgenallikas ja Viskoossus · Näe rohkem »
1962
1962.
Uus!!: Röntgenallikas ja 1962 · Näe rohkem »
1970
1970.
Uus!!: Röntgenallikas ja 1970 · Näe rohkem »
