Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Rüütlimõis ja Tartu-Maarja kihelkond

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Rüütlimõis ja Tartu-Maarja kihelkond

Rüütlimõis vs. Tartu-Maarja kihelkond

Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. Tartu-Maarja kihelkond (lühend TMr; saksa keeles Dorpt Kirchspiel, Kirchspiel St. Marien, varem Kirchspiel St. Johannis) on ajalooline kihelkond Tartumaal Tartu linna ümbruses, Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Sarnasusi Rüütlimõis ja Tartu-Maarja kihelkond

Rüütlimõis ja Tartu-Maarja kihelkond on 7 ühist asja (Unioonpeedia): Kõrvalmõis, Kirikumõis, Liivimaa kubermang, Linnamõis, Poolmõis, Riigimõis, Saksa keel.

Kõrvalmõis

Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.

Kõrvalmõis ja Rüütlimõis · Kõrvalmõis ja Tartu-Maarja kihelkond · Näe rohkem »

Kirikumõis

Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.

Kirikumõis ja Rüütlimõis · Kirikumõis ja Tartu-Maarja kihelkond · Näe rohkem »

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Liivimaa kubermang ja Rüütlimõis · Liivimaa kubermang ja Tartu-Maarja kihelkond · Näe rohkem »

Linnamõis

Linnamõis (saksa keeles Stadtgut) oli linnale kuuluv mõis.

Linnamõis ja Rüütlimõis · Linnamõis ja Tartu-Maarja kihelkond · Näe rohkem »

Poolmõis

Poolmõis (saksa keeles Landstelle) ehk maakoht oli XIX sajandil ja XX sajandi algul eksisteerinud enamasti väikese pindalaga põllumajanduslikult iseseisev mõis, millel puudusid rüütlimõisa õigused.

Poolmõis ja Rüütlimõis · Poolmõis ja Tartu-Maarja kihelkond · Näe rohkem »

Riigimõis

Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.

Rüütlimõis ja Riigimõis · Riigimõis ja Tartu-Maarja kihelkond · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Rüütlimõis ja Saksa keel · Saksa keel ja Tartu-Maarja kihelkond · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Rüütlimõis ja Tartu-Maarja kihelkond

Rüütlimõis on 63 suhted, samas Tartu-Maarja kihelkond 99. Kuna neil ühist 7, Jaccard indeks on 4.32% = 7 / (63 + 99).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Rüütlimõis ja Tartu-Maarja kihelkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: