Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Riia peapiiskopkond ja Rēzekne ordulinnus
Riia peapiiskopkond ja Rēzekne ordulinnus on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Gotthard Kettler, Jersika vürstiriik, Koadjuutorivaenus, Latgalid, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Nicolaus von Nauen, Paavst, Preisimaa, Saksa ordu, Vissevalde, Wilhelm von Hohenzollern, Zygmunt II August.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Riia peapiiskopkond · Albert (Riia piiskop) ja Rēzekne ordulinnus ·
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Gotthard Kettler ja Riia peapiiskopkond · Gotthard Kettler ja Rēzekne ordulinnus ·
Jersika vürstiriik
Jersika vürstiriik oli kuni 1230.
Jersika vürstiriik ja Riia peapiiskopkond · Jersika vürstiriik ja Rēzekne ordulinnus ·
Koadjuutorivaenus
Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.
Koadjuutorivaenus ja Riia peapiiskopkond · Koadjuutorivaenus ja Rēzekne ordulinnus ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Latgalid ja Riia peapiiskopkond · Latgalid ja Rēzekne ordulinnus ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Liivi sõda ja Riia peapiiskopkond · Liivi sõda ja Rēzekne ordulinnus ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu ja Riia peapiiskopkond · Liivimaa ordu ja Rēzekne ordulinnus ·
Nicolaus von Nauen
Nicolaus von Nauen (ka Nikolaus; suri 1253) oli Riia piiskop aastatel 1229–1253.
Nicolaus von Nauen ja Riia peapiiskopkond · Nicolaus von Nauen ja Rēzekne ordulinnus ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Paavst ja Riia peapiiskopkond · Paavst ja Rēzekne ordulinnus ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Preisimaa ja Riia peapiiskopkond · Preisimaa ja Rēzekne ordulinnus ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Riia peapiiskopkond ja Saksa ordu · Rēzekne ordulinnus ja Saksa ordu ·
Vissevalde
Vissevalde ehk Vissewalde ehk Visvaldis ehk Vsevolod (ajaloolistes allikates Wiscewalde, Vissewalde, Wyssewaldus, Wissewaldus, Wissewalde, Wiscewolodus) oli Jersika vürstiriigi viimane vürst 13. sajandi alguses.
Riia peapiiskopkond ja Vissevalde · Rēzekne ordulinnus ja Vissevalde ·
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Riia peapiiskopkond ja Wilhelm von Hohenzollern · Rēzekne ordulinnus ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Riia peapiiskopkond ja Zygmunt II August · Rēzekne ordulinnus ja Zygmunt II August ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Riia peapiiskopkond ja Rēzekne ordulinnus ühist
- Millised on sarnasused Riia peapiiskopkond ja Rēzekne ordulinnus
Võrdlus Riia peapiiskopkond ja Rēzekne ordulinnus
Riia peapiiskopkond on 108 suhted, samas Rēzekne ordulinnus 115. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 6.28% = 14 / (108 + 115).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Riia peapiiskopkond ja Rēzekne ordulinnus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
