Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Riia peapiiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond
Riia peapiiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Katoliku kirik, Ladina keel, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa ordu, Mõõgavendade ordu, Paavst, Piiskopkond, Riia, Riia peapiiskop, Riik, Saksa keel, Stift, Stiftifoogt, Uskmatu, Wilhelm von Hohenzollern, 15. sajand.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Riia peapiiskopkond · Albert (Riia piiskop) ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Katoliku kirik ja Riia peapiiskopkond · Katoliku kirik ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Riia peapiiskopkond · Ladina keel ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Liivi sõda ja Riia peapiiskopkond · Liivi sõda ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Liivimaa ja Riia peapiiskopkond · Liivimaa ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu ja Riia peapiiskopkond · Liivimaa ordu ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopkond · Mõõgavendade ordu ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Paavst ja Riia peapiiskopkond · Paavst ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Piiskopkond ja Riia peapiiskopkond · Piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Riia ja Riia peapiiskopkond · Riia ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Riia peapiiskop ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskop ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Riia peapiiskopkond ja Riik · Riik ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Riia peapiiskopkond ja Saksa keel · Saare-Lääne piiskopkond ja Saksa keel ·
Stift
Stift oli piiskopkonna ilmaliku võimu ala, peapiiskopile alluv maavaldus (lään), mida reaalselt haldas stiftifoogt.
Riia peapiiskopkond ja Stift · Saare-Lääne piiskopkond ja Stift ·
Stiftifoogt
Stiftifoogt (saksa keeles Stiftvogt) oli tähtsaim ilmalik võimukandja piiskopkonnas.
Riia peapiiskopkond ja Stiftifoogt · Saare-Lääne piiskopkond ja Stiftifoogt ·
Uskmatu
Uskmatu e. ilmalik ("truudusetu") on mõnes religioonis kasutatav mõiste nende kohta, keda süüdistatakse uskmatuses oma religiooni kesksetesse tõekspidamistesse, mõne teise religiooni esindajate või uskmatute vastu.
Riia peapiiskopkond ja Uskmatu · Saare-Lääne piiskopkond ja Uskmatu ·
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Riia peapiiskopkond ja Wilhelm von Hohenzollern · Saare-Lääne piiskopkond ja Wilhelm von Hohenzollern ·
15. sajand
15.
15. sajand ja Riia peapiiskopkond · 15. sajand ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Riia peapiiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond ühist
- Millised on sarnasused Riia peapiiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond
Võrdlus Riia peapiiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond
Riia peapiiskopkond on 108 suhted, samas Saare-Lääne piiskopkond 102. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 8.57% = 18 / (108 + 102).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Riia peapiiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
