Ava Google MapsisSisukord
186 suhted: Adramaa, Aivar Kriiska, Albert (Riia piiskop), Alempois, Alistekund, Amb, Anders Sunesen, Andres Adamson, Andres Tvauri, Anti Selart, Asti järv, Autine, Autine linnus, Ümera (ajalooline piirkond), Ümera lahing, Bernhard II (Lippe), Bertold (Võnnu komtuur), Beverini linnus, Beverini piiramine (1208), Beverini piiramine (1211), Brasla jõgi, Deminutiiv, Dote, Eesti, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti entsüklopeedia, Eesti muinasmaakonnad, Eesti Raamat, Ellen Niit, Emakeele Selts, Enn Ernits, Enn Tarvel, Evald Tõnisson, Evar Saar, Fred Puss, Halliste, Halliste kihelkond, Harjumaa, Harri Moora, Härgmäe kihelkond, Hebbe, Heiki Valk, Helme kihelkond, Henriku Liivimaa kroonika, Hiiumaa, Idumea, Ingeri, Ivar Leimus, Järvamaa, Jüri Viikberg, ... Laienda indeks (136 rohkem) »
- Eesti muinasmaakonnad
- Pärnu maakond
- Valga maakond
- Viljandi maakond
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Vaata Sakala ja Adramaa
Aivar Kriiska
Aivar Kriiska pidamas kõnet Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktusel 29. juunil 2010. Aivar Kriiska pidamas kõnet Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2008 Narvas. Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on eesti arheoloog.
Vaata Sakala ja Aivar Kriiska
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Vaata Sakala ja Albert (Riia piiskop)
Alempois
Alempois oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Vaata Sakala ja Alempois
Alistekund
Alistekund (Alistegunde, Aliste) on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud piirkond (provincia), arvatavasti muinaskihelkond, Sakala lõunaosas.
Vaata Sakala ja Alistekund
Amb
Umbes 1500. aastast pärit joonis Leonardo da Vinci käsiammust Amb ehk vibupüss ehk arbalett ehk pandpüss on laskerelv, millega saab lasta ammunooli.
Vaata Sakala ja Amb
Anders Sunesen
Anders Sunesen Lindanise lahingus Anders Sunesen (ka Andreas Sunesen, ladina keeles Andreas Sunonis; umbes 1167 – 1228) oli Lundi peapiiskop aastatel 1201–1228 ja esimene Taani asehaldur Tallinnas pärast selle vallutamist 1219.
Vaata Sakala ja Anders Sunesen
Andres Adamson
Andres Adamson 2021. aasta Kirjandustänava festivalil Andres Adamson 3. aprillil 2014 Eesti Rahvusraamatukogus toimunud Tallinna raamatumessil Andres Adamson (sündinud 4. märtsil 1964 Kärdlas) on eesti ajaloolane, haridustegelane ja kirjastaja.
Vaata Sakala ja Andres Adamson
Andres Tvauri
Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.
Vaata Sakala ja Andres Tvauri
Anti Selart
Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.
Vaata Sakala ja Anti Selart
Asti järv
Asti järv (ka Burtnieki järv; läti keeles Burtnieks, Burtnieka ezers, Burtnieku ezers) on järv Lätis Valmiera piirkonnas.
Vaata Sakala ja Asti järv
Autine
Läti kivilinnused ja piirkonnad 1185-1230 Autine oli 13.
Vaata Sakala ja Autine
Autine linnus
Autine linnus oli tänapäeva Läti territooriumil 13.
Vaata Sakala ja Autine linnus
Ümera (ajalooline piirkond)
Ümera oli 13.
Vaata Sakala ja Ümera (ajalooline piirkond)
Ümera lahing
Ümera lahing oli Liivimaa ristisõja ja selle osa, eestlaste muistse vabadusvõitluse, lahing orduvendadest, latgalitest ja liivlastest koosneva kristlaste väe ja paganlike eestlaste (eelkõige ugalaste) väe vahel 1210.
Vaata Sakala ja Ümera lahing
Bernhard II (Lippe)
Bernhard II kuju Lippstadtis Bernhard II Lippest (Bernhard zur Lippe; umbes 1140 – aprill 1224) oli Lippe isand aastatel 1168–1196 ja Semgallia piiskop 1218–1224.
Vaata Sakala ja Bernhard II (Lippe)
Bertold (Võnnu komtuur)
Bertold (ka Berthold, kaasaegsetes ladinakeelsetes allikates Bertoldus; surnud 1217 kevadel) oli Mõõgavendade ordu liige ja Võnnu komtuur (meister) aastatel 1208–1217.
Vaata Sakala ja Bertold (Võnnu komtuur)
Beverini linnus
Beverini linnus oli üks 13.
Vaata Sakala ja Beverini linnus
Beverini piiramine (1208)
Beverini piiramine oli 1208.
Vaata Sakala ja Beverini piiramine (1208)
Beverini piiramine (1211)
Beverini piiramine oli 1211.
Vaata Sakala ja Beverini piiramine (1211)
Brasla jõgi
Brasla jõgi (märts 2014) Brasla jõgi (liivi keeles Roop) on jõgi Lätis, mis voolab läbi Limbaži, Cēsise ja Sigulda piirkonna.
Vaata Sakala ja Brasla jõgi
Deminutiiv
Deminutiiv ehk vähendussõna on vähendava, meelitava, hellitleva tähendusega sõna.
Vaata Sakala ja Deminutiiv
Dote
Dote (surnud 1211) oli üks 13.
Vaata Sakala ja Dote
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Sakala ja Eesti
Eesti Ajaloomuuseum
Eesti Ajaloomuuseumi hoone Tallinna vanalinnas Pikal tänaval Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum on muuseum, mille põhiülesandeks on eesti rahva, maa ja riigi ajalooga seotud materjalide kogumine, säilitamine, teaduslik läbitöötamine, nende vahendamine üldsusele ja museoloogilise töö edendamine.
Vaata Sakala ja Eesti Ajaloomuuseum
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Vaata Sakala ja Eesti entsüklopeedia
Eesti muinasmaakonnad
Eesti muinasmaakonnad (vanemas kirjanduses nimetatud ka maad) olid Muinas-Eesti muinaskihelkondade ühendused või üksikkihelkonnad (väikemaakonnad).
Vaata Sakala ja Eesti muinasmaakonnad
Eesti Raamat
Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.
Vaata Sakala ja Eesti Raamat
Ellen Niit
Ellen Niit (sünninimi Ellen Hiob, kodanikunimi 1949–1958 Ellen Niit, 1958. aastast Ellen Kross; 13. juuli 1928 – 30. mai 2016) oli eesti kirjanik ja tõlkija.
Vaata Sakala ja Ellen Niit
Emakeele Selts
Emakeele Selts on 23. märtsil 1920 Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis tegutseb mittetulundusühinguna ja on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga.
Vaata Sakala ja Emakeele Selts
Enn Ernits
Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).
Vaata Sakala ja Enn Ernits
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Vaata Sakala ja Enn Tarvel
Evald Tõnisson
Evald Tõnisson (24. aprill 1928 Mäo vald, Paide kihelkond, Järvamaa – 1. mai 2001 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja arheoloog.
Vaata Sakala ja Evald Tõnisson
Evar Saar
Evar Saar (võru keeles Saarõ Evar; sündinud 16. augustil 1969 Sõmerpalu vallas) on võro keeleteadlane, ajakirjanik ja võru keele aktivist.
Vaata Sakala ja Evar Saar
Fred Puss
Fred Puss. Jake Farra foto. Fred Puss (sündinud 19. veebruaril 1976) on eesti ajaloolane, genealoog ja nimeteadlane.
Vaata Sakala ja Fred Puss
Halliste
Halliste on alevik Viljandi maakonnas Mulgi vallas.
Vaata Sakala ja Halliste
Halliste kihelkond
Halliste kihelkond (lühend Hls; saksa keeles Kirchspiel Hallist, mulgi keeles Aliste) on ajalooline kihelkond Mulgimaal ja Liivimaa kubermangu, Pärnu kreisis.
Vaata Sakala ja Halliste kihelkond
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata Sakala ja Harjumaa
Harri Moora
Harri Moora (1930) Harri Moora (sündinud Harry Mora, 2. märts 1900 Ehavere küla, Kuremaa vald – 2. mai 1968 Tallinn) oli eesti arheoloog, ajaloodoktor (1938) ja ENSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1957).
Vaata Sakala ja Harri Moora
Härgmäe kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Härgmäe kihelkond ehk Ērģeme kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ermes, ka Ermis, läti keeles Ērģemes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis ja aastast 1783 Valga kreisis.
Vaata Sakala ja Härgmäe kihelkond
Hebbe
Hebbe (ka Hebbus; surnud 1223) oli Taani foogt Järvamaal, kelle tapsid ülestõusnud eestlased.
Vaata Sakala ja Hebbe
Heiki Valk
Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.
Vaata Sakala ja Heiki Valk
Helme kihelkond
Helme kihelkond on ajalooline kihelkond Mulgimaal ja Viljandimaal, Pärnu kreisis ja Viljandi kreisi Liivimaa kubermangus.
Vaata Sakala ja Helme kihelkond
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13.
Vaata Sakala ja Henriku Liivimaa kroonika
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Vaata Sakala ja Hiiumaa
Idumea
Idumea piirkond Idumea (läti keeles Idumeja, allikates ka Ydumea) oli ajalooline piirkond 13.
Vaata Sakala ja Idumea
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Vaata Sakala ja Ingeri
Ivar Leimus
Ivar Leimus, veebruar 2010 Ivar Leimus (sündinud 3. juunil 1953) on eesti ajaloolane ja tõlkija, kes peamiselt tegeleb numismaatikaga.
Vaata Sakala ja Ivar Leimus
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Vaata Sakala ja Järvamaa
Jüri Viikberg
Jüri Viikberg 2021. aastal Jüri Viikberg 2021. aasta Arvamusfestivalil Jüri Viikberg (sündinud 10. septembril 1953) on eesti keeleteadlane.
Vaata Sakala ja Jüri Viikberg
Jõulud
Jõulukuusk Maailma esimene kaubanduslik jõulukaart (1843, autor John Callcott Horsley) Jõulud on pühad, milles on kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamise kombestik 21.–27. detsembril ja kristlik Jeesuse Kristuse sündimise tähistamise kombestik 25.–27.
Vaata Sakala ja Jõulud
Jumara jõgi
Jumara ehk Ümera on jõgi Lätis Valmiera lähistel, mis linnast edelas suubub Koiva jõkke.
Vaata Sakala ja Jumara jõgi
Karksi foogtkond
Karksi foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet) Eestis, mida valitses Karksi foogt.
Vaata Sakala ja Karksi foogtkond
Karksi kihelkond
Karksi kirik Karksi kihelkond (lühend Krk; saksa keeles Kirchspiel Karkus in Kreis Pernau) on ajalooline kihelkond Mulgimaal ja Liivimaa kubermangu, Pärnu kreisis.
Vaata Sakala ja Karksi kihelkond
Karl Pajusalu
Karl Pajusalu 2011. aastal Karl Pajusalu (sündinud 20. juunil 1963) on eesti keeleteadlane.
Vaata Sakala ja Karl Pajusalu
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Vaata Sakala ja Katk
Kaupo
Mälestuskivi Kaupo oletataval hauakohal Krimulda kiriku lähistel Kaupo (ka Caupo, Kope; surnud 21. või 22. septembril 1217) oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses.
Vaata Sakala ja Kaupo
Külakogukond
Külakogukond on talurahva sotsiaalne ja majanduslik üksus, mis eksisteeris esiaja lõpul ja keskajal.
Vaata Sakala ja Külakogukond
Kümnis
Kümnis, tuntud ka kui kirikukümnis oli maks, üks kümnendik saagist/tulust, mida maksti ilmalikule võimukandjale või kirikule.
Vaata Sakala ja Kümnis
Kõpu kihelkond
Kõpu kirik Kõpu kihelkond (lühend Kõp) on kihelkond Viljandimaal.
Vaata Sakala ja Kõpu kihelkond
Keel ja Kirjandus
Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.
Vaata Sakala ja Keel ja Kirjandus
Kesk-Eesti väikemaakonnad
Kesk-Eesti väikemaakonnad oli grupp ühekihelkonnalisi muinasmaakondi 13.
Vaata Sakala ja Kesk-Eesti väikemaakonnad
Keskmine rauaaeg
Keskmine rauaaeg on rauaaja periood vanema ja noorema rauaaja vahel, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 450–800.
Vaata Sakala ja Keskmine rauaaeg
Keskmurre
Põhjaeesti keskmurre on eesti keele murre, mida on räägitud Harjumaal (v.a Jõelähtme ja Kuusalu rannas), Virumaa lääneosas (v.a Haljala jm rannas), Lõuna-Järvamaal Peetri kihelkonnas, Põhja-Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas ja Põhja-Tartumaal Laiuse, Kursi, Äksi ja Palamuse kihelkonnas.
Vaata Sakala ja Keskmurre
Korporatsioon Sakala
Õppursõdurite monumendi juurde (24. veebruar 2015) Korporatsioon Sakala (ametlikult korp! Sakala) on üliõpilaskorporatsioon, mis on asutatud 27. novembril (vkj 14. novembril) 1909 Tartus meessoost üliõpilastele.
Vaata Sakala ja Korporatsioon Sakala
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Vaata Sakala ja Kristlus
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Sakala ja Ladina keel
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Vaata Sakala ja Latgalid
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Vaata Sakala ja Läänemaa
Läänemurre
Läänemurre on põhjaeesti murderühma kuuluv murre, mida ajalooliselt on räägitud Lääne- ja Edela-Eestis.
Vaata Sakala ja Läänemurre
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Sakala ja Läti
Läti Henrik
Läti Henrik ehk Henrik (läti keeles Latviešu Indriķis, ladina keeles Henricus Lettus, Henricus de Lettis, saksa keeles Heinrich von Lettland; enne 1188. – pärast 1259. aastat) oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise (Balti ristisõdade ja selle osa, mida nimetatakse eestlaste muistseks vabadusvõitluseks) sündmusi (1180–1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor.
Vaata Sakala ja Läti Henrik
Lõhavere linnamägi
Lõhavere linnamäe nõlv 1969. aasta septembris avatud Lõhavere mälestusmärk "Sakalamaa kaitsjatele 1217–1223" Vaade linnamäelt Lõhavere linnamägi on muinaseesti linnamägi Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Lõhavere külas.
Vaata Sakala ja Lõhavere linnamägi
Lembit Jaanits
Lembit Jaanits (22. jaanuar 1925 Tartu – 5. juuli 2015) oli eesti arheoloog.
Vaata Sakala ja Lembit Jaanits
Lembitu
Lembitu (suri 21. septembril 1217) oli vanem Sakala põhjaosas.
Vaata Sakala ja Lembitu
Lemmejõgi
Lemmejõgi on jõgi Pärnumaal.
Vaata Sakala ja Lemmejõgi
Lemmit Mark
Lemmit Mark (kuni 1937. aastani Leonhard Mark; 3. juuli 1912 Tartu – 21. juuni 1962 Karjala ANSV) oli eesti ajaloolane.
Vaata Sakala ja Lemmit Mark
Leo Tiik
Leo Tiik (2. september (vkj)/ 15. september 1910 Tallinn – 16. juuni 1996 Tartu) oli eesti majandusgeograaf, raamatukogundustegelane, ajaloolane ja koduloolane.
Vaata Sakala ja Leo Tiik
Leole lahing
Leole lahing (ka Lõhavere lahing, Lehola lahing) oli 1215.
Vaata Sakala ja Leole lahing
Leole linnus
---- Leole linnuse rekonstruktsioon Viljandi Muuseumis Leole linnus on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud linnus Sakala põhjaosas.
Vaata Sakala ja Leole linnus
Lihula piiskop
Lihula ehk Eestimaa piiskop oli Lihula piiskopkonna pea.
Vaata Sakala ja Lihula piiskop
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Vaata Sakala ja Liivimaa ristisõda
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Vaata Sakala ja Liivlased
Linda Kaljundi
Linda Kaljundi 2022. aasta Arvamusfestivalil Linda Kaljundi (sündinud 6. juunil 1979) on eesti ajaloolane ja kuraator.
Vaata Sakala ja Linda Kaljundi
Linnusepiirkond
Linnusepiirkond oli ühe linnuse üliku(te)le kuuluv, tema (nende) ees maksu- või muid kohustusi kandva rahvastikuga maa-ala.
Vaata Sakala ja Linnusepiirkond
Maaviljelus
Maaviljelus on teadus- ja tootmisala, mis seisneb maapinna kasutamises taimede kasvatamiseks, hõlmates ühtlasi ka asjakohased tööd ja võtted.
Vaata Sakala ja Maaviljelus
Madisepäeva lahing
Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas, Viljandist umbes 11 kilomeetri kaugusel, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing.
Vaata Sakala ja Madisepäeva lahing
Mari-Ann Remmel
Mari-Ann Remmel (sündinud 2. augustil 1966) on eesti folklorist, kes tegeleb peamiselt kohapärimuse uurimisega.
Vaata Sakala ja Mari-Ann Remmel
Marika Mägi
Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on eesti arheoloog.
Vaata Sakala ja Marika Mägi
Mariko Faster
Mariko Faster (võru keeles Fastrõ Mariko; sündinud 4. märtsil 1977) on Eesti keeleteadlane ja kohanimeuurija.
Vaata Sakala ja Mariko Faster
Marja Kallasmaa
Marja Kallasmaa (sündinud 21. augustil 1950 Kehras) on eesti keeleteadlane.
Vaata Sakala ja Marja Kallasmaa
Marje Joalaid
Marje Joalaid (sündinud 1. novembril 1946 Tallinnas) on eesti keeleteadlane ja folklorist.
Vaata Sakala ja Marje Joalaid
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Vaata Sakala ja Mõõgavendade ordu
Mõhu
Mõhu oli muinasaja lõpul eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Vaata Sakala ja Mõhu
Metsapoole
Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.
Vaata Sakala ja Metsapoole
Muinaskihelkond
Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.
Vaata Sakala ja Muinaskihelkond
Mulgi keel
Mulgi keel (mulgi ja teistes lõunaeesti keeltes mulgi kiil´) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel.
Vaata Sakala ja Mulgi keel
Navesti jõgi
Navesti jõgi (vana nimega Pala või Paala jõgi) on jõgi Eesti edelaosas, Pärnu jõe vasakpoolne lisajõgi.
Vaata Sakala ja Navesti jõgi
Noorem rauaaeg
Noorem rauaaeg on rauaaja viimane üldperiood, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 800–1200/1250.
Vaata Sakala ja Noorem rauaaeg
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Vaata Sakala ja Novgorodi vabariik
Nurmekund
Nurmekund (allikates Nurmegunde, Normegunde, Normigunde, Norumegunde)Evald Tõnisson.
Vaata Sakala ja Nurmekund
Otepää lahing
Otepää lahing toimus 1217.
Vaata Sakala ja Otepää lahing
Otepää piiskopilinnus
Otepää linnamägi Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.
Vaata Sakala ja Otepää piiskopilinnus
Owele linnus
Owele linnus on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud linnus Sakala lõunaosas.
Vaata Sakala ja Owele linnus
Paike
Paike (surnud 1211) oli üks 13.
Vaata Sakala ja Paike
Paistu kihelkond
Paistu kihelkond (lühend Pst) on ajalooline kihelkond Mulgimaal, Viljandimaal, Pärnu kreisis ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.
Vaata Sakala ja Paistu kihelkond
Paul Alvre
Paul Alvre autogramm Paul-Johannes Alvre (aastani 1937 Simenson; 3. jaanuar 1921 Tartu – 18. november 2008) oli eesti keeleteadlane.
Vaata Sakala ja Paul Alvre
Pärnu jõgi
Pärnu jõgi on jõgi Kesk- ja Lääne-Eestis, Võhandu jõe järel pikkuselt teine jõgi (145 km) Eestis.
Vaata Sakala ja Pärnu jõgi
Põhjaeesti murded
Põhjaeesti murded on üks eesti keele murderühm või peamurre.
Vaata Sakala ja Põhjaeesti murded
Põltsamaa
Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.
Vaata Sakala ja Põltsamaa
Peeter Päll
Peeter Päll (2022, foto: Jake Farra) Peeter Päll (sündinud 15. märtsil 1961 Tallinnas).
Vaata Sakala ja Peeter Päll
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Vaata Sakala ja Pihkva
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Vaata Sakala ja Pihkva vürstiriik
Pilistvere
Paisjärv küla territooriumil Pilistvere on küla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.
Vaata Sakala ja Pilistvere
Polotski vürstiriik
Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.
Vaata Sakala ja Polotski vürstiriik
Preester
Preester (ladinakeelsest sõnast presbyter.
Vaata Sakala ja Preester
Puide
Puide on küla Valgamaal Tõrva vallas.
Vaata Sakala ja Puide
Purke linnus
Purke linnus on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud linnus Sakala lõunaosas.
Vaata Sakala ja Purke linnus
Raul Vaiksoo
Raul Vaiksoo Pätsi monumendi avamisel 2022. aastal Raul Vaiksoo (sündinud 3. märtsil 1955 Haapsalus) on eesti arhitekt Eesti Arhitektide Liidu kodulehel.
Vaata Sakala ja Raul Vaiksoo
Rebala kihelkond (Virumaa)
Rebala (Taani hindamisraamatus Repel, Henriku Liivimaa kroonikas Revelensis provincia) oli muinaskihelkond Virumaal 13.
Vaata Sakala ja Rebala kihelkond (Virumaa)
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Vaata Sakala ja Revala
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Vaata Sakala ja Richard Kleis
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Sakala ja Riia
Riia lahing (1215)
Riia lahing oli 1215.
Vaata Sakala ja Riia lahing (1215)
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Vaata Sakala ja Riia peapiiskopkond
Riigikogu
Riigikogu on Eesti Vabariigi ühekojaline parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim.
Vaata Sakala ja Riigikogu
Ruhja
Ruhja (läti keeles Rūjiena, saksa keeles Rujen) on linn Põhja-Lätis Valmiera piirkonnas.
Vaata Sakala ja Ruhja
Ruhja kihelkond
Ruhja kihelkond ehk Rūjiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rujen, läti keeles Rūjienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis kuni 1889.
Vaata Sakala ja Ruhja kihelkond
Russin
Russin (läti Rūsiņš; surnud 1212, Henriku Liivimaa kroonikas Russinus) oli üks latgalite vanemaid 13. sajandi alguses.
Vaata Sakala ja Russin
Saarde kihelkond
Saarde kirik Saarde kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Saara, lühend Saa) oli kihelkond Pärnumaal ja Liivimaa kubermangu Pärnu kreisis.
Vaata Sakala ja Saarde kihelkond
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Sakala ja Saaremaa
Saaremaa lahing (1222)
Saaremaa lahing oli 1222.
Vaata Sakala ja Saaremaa lahing (1222)
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Vaata Sakala ja Sakala
Sakala (ajaleht)
Sakala on Eesti kohalik ajaleht, mis ilmub Viljandimaal.
Vaata Sakala ja Sakala (ajaleht)
Sakala (täpsustus)
Sakala oli Eesti muinasmaakond.
Vaata Sakala ja Sakala (täpsustus)
Sakala kõrgustik
Viljandi ürgorule Helme koopad kõrgustiku kaguosas Sammuli rahn kõrgustiku keskosas Sakala kõrgustik on kõrgustik Eestis.
Vaata Sakala ja Sakala kõrgustik
Sakla
Uue-Lõve mõisa hobupostijaama hoone, kus asub Sakla raamatukogu, käsitöötuba ja perearsti vastuvõtt. Endine kolhoosikontor. Sakla on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Vaata Sakala ja Sakla
Sakla (Hiiumaa)
Sakla on küla Hiiumaa valla idaosas Kärdla ja Suuremõisa vahel.
Vaata Sakala ja Sakla (Hiiumaa)
Säde jõgi
Sild üle Säde jõe Valmiera ja Ruhja vahelisel maanteel. Säde jõgi ka Seda jõgi, (läti k. Sedas upe; saksa k. Sedde Fluss) on 60 km pikkune jõgi Läti põhjaosas, Vidzemes, mis suubub Burtnieki ehk Asti järve (ka Astijärv, Astigerwe).
Vaata Sakala ja Säde jõgi
Semgallia piiskop
Semgallia piiskop ehk Zemgale piiskop oli 13. sajandil Vana-Liivimaal Zemgale (Semgallia ja Seloonia) vaimulik valitseja.
Vaata Sakala ja Semgallia piiskop
Silvia Laul
Silvia Laul (4. detsember 1931 – 23. märts 2013) oli eesti arheoloog.
Vaata Sakala ja Silvia Laul
Sisekadu
Sisekadu ehk sünkoop on keele ajaloos toimunud hääliku kadumine sõna seest.
Vaata Sakala ja Sisekadu
Soontagana
Soontagana on 13. sajandi allikates (kujul Sontagana, Sontackele) mainitud muinaskihelkond Läänemaa lõunaosas.
Vaata Sakala ja Soontagana
Sotecle
Sotecle oli 13.
Vaata Sakala ja Sotecle
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Vaata Sakala ja Sulev Vahtre
Suure-Jaani kihelkond
Suure-Jaani kirik Suure-Jaani kihelkond (lühend SJn; saksa keeles Kirchspiel Groß-St. Johannis in Kreis Fellin, St. Johannis Kirchspiel im Fellinschen) oli kihelkond Viljandimaal, Pärnu ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.
Vaata Sakala ja Suure-Jaani kihelkond
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Vaata Sakala ja Taani kuningas
Taavi Pae
Geograaf Taavi Pae Eesti kaartidega. Lauri Kulpsoo foto 2018. aastast Taavi Pae (sündinud 27. detsembril 1976) on eesti geograaf.
Vaata Sakala ja Taavi Pae
Talibald
Talibaldi mälestuseks püstitatud kuju Trikāta külas Talibald (ka Thalibald, Henriku Liivimaa kroonikas T(h)alibaldus, läti Tālivaldis, Talibalds; surnud 1215) oli üks Tālava latgalite vanemaid 13. sajandi alguses.
Vaata Sakala ja Talibald
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Sakala ja Tallinn
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Sakala ja Tartu
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Sakala ja Tartu Ülikool
Tartu lahing (1224)
Tartu lahing (ka Tartu piiramine, Tarbatu lahing või piiramine, Tharbata lahing või piiramine) toimus 1224.
Vaata Sakala ja Tartu lahing (1224)
Tarvastu kihelkond
Tarvastu kirik Tarvastu kihelkond (lühend Trv; saksa keeles Kirchspiel Tarwast) oli ajalooline kihelkond Viljandimaal, Pärnu kreisis ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.
Vaata Sakala ja Tarvastu kihelkond
Tālava
Tālava (latgali: Tuolova, läti: Tālava, ajaloolistes allikates: Tholowa, Tolowa, Tolewe) oli 13.
Vaata Sakala ja Tālava
Teine Ümera lahing
Teine Ümera lahing oli Henriku Liivimaa kroonika ja Liivimaa vanema riimkroonika järgi 1223.
Vaata Sakala ja Teine Ümera lahing
Theoderich (Eestimaa piiskop)
Theoderich (ka Theoderic, Theodorich,Henriku Liivimaa kroonika / Heinrici chronicon Livoniae (1982). Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat. Peatükk I, kommentaar 18, lk 27 Dietrich,Sulev Vahtre (1990). Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227.
Vaata Sakala ja Theoderich (Eestimaa piiskop)
Tiina Laansalu
Tiina Laansalu (sünninimi Tärk; sündinud 13. aprillil 1982) on eesti keeleteadlane.
Vaata Sakala ja Tiina Laansalu
Tiit Hennoste
Tiit Hennoste (sündinud 12. augustil 1953) on eesti filoloog, keele- ja kirjandusteadlane, kirjandusõppejõud ja meediaasjatundja.
Vaata Sakala ja Tiit Hennoste
Toompea loss
Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.
Vaata Sakala ja Toompea loss
Trikāta (ajalooline piirkond)
Trikāta (Tricatua) oli 13.
Vaata Sakala ja Trikāta (ajalooline piirkond)
Turaida (ajalooline piirkond)
Vaade Turaida kindluse kõrgeimast tornist 2007. aastal Turaida (Thoreyda, Thoreida) oli piirkond 12.–13.
Vaata Sakala ja Turaida (ajalooline piirkond)
Turaida vaherahu
Turaida ehk Toreida vaherahu oli Liivimaa ristisõja ajal, 1212.
Vaata Sakala ja Turaida vaherahu
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Vaata Sakala ja Ugandi
Urmas Sutrop
Urmas Sutrop 17. detsembril 2013 Õigekeelsussõnaraamat 2013 esitlusel Margit Sutrop ja Urmas Sutrop Eesti riikliku iseseisvuse taastamise aastapäeva vastuvõtul augustis 2012 Urmas Sutrop (sündinud 7. juunil 1956) on eesti keeleteadlane.
Vaata Sakala ja Urmas Sutrop
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Vaata Sakala ja Vaiga
Valdek Pall
Valdek Pall (30. juuni 1927 Laius-Tähkvere vald, Tartumaa – 17. aprill 2013) oli eesti keeleteadlane.
Vaata Sakala ja Valdek Pall
Valdemar II
Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.
Vaata Sakala ja Valdemar II
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Vaata Sakala ja Valter Lang
Väike Emajõgi
Väike Emajõgi (võru keeles Väikene Imäjõgi) on jõgi Eestis.
Vaata Sakala ja Väike Emajõgi
Võnnu muinaslinnus
Riekstukalnsi linnamägi, linnuse asupaik. Võnnu lossipargi põhjapoolne tiik. Võnnu muinaslinnus oli kuni 13.
Vaata Sakala ja Võnnu muinaslinnus
Võnnu piiramine
Võnnu piiramine oli 1210.
Vaata Sakala ja Võnnu piiramine
Võrtsjärv
Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.
Vaata Sakala ja Võrtsjärv
Vello Lõugas
Vello Lõugas (6. aprill 1937 – 21. mai 1998) oli eesti arheoloog.
Vaata Sakala ja Vello Lõugas
Viljandi kihelkond
Viljandi Pauluse kirik Viljandi kihelkond (lühend Vil) oli ajalooline kihelkond Liivimaa kubermangus Viljandi kreisis Viljandimaal, mille alad jäävad Viljandi linna ümbrusse.
Vaata Sakala ja Viljandi kihelkond
Viljandi komtuurkond
Viljandi komtuurkond oli Mõõgavendade ordu ja hiljem Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Sakala ja Viljandi komtuurkond
Viljandi maakond
Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas.
Vaata Sakala ja Viljandi maakond
Viljandi ordulinnus
Droonivideo Viljandi ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Ernst Ringi foto Viljandi kaevumäest (1910) Konvendihoone sein Varemetes sisehoov Eeslinnuste ühendusmüür Ordulinnuse plaan (Karl von Löwis of Menar) Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on üks esimesi Eestis rajatud kivilinnuseid.
Vaata Sakala ja Viljandi ordulinnus
Viljandi piiramine (1211)
Viljandi piiramine ehk Viljandi lahing (kevadtalv 1211) oli Liivimaa ristisõja lahing, mille käigus Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, ristisõdijate, latgalite ja liivlaste vägi üritas vallutada Sakala maakonna Viljandi linnust.
Vaata Sakala ja Viljandi piiramine (1211)
Viljandi piiramine (1223)
Viljandi piiramine toimus 1223.
Vaata Sakala ja Viljandi piiramine (1223)
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata Sakala ja Virumaa
Vjatško
Mälestusmärk Vjatškole ja Meelisele Vjatško (Henriku Liivimaa kroonikas ka Vetseke, Wetseke, Vesceka, Viesceka; vene Вячеслав Борисович (isanimi ei ole kindel); suri 1224) oli 13. sajandi alguse Koknese vürst.
Vaata Sakala ja Vjatško
Vladimir Mstislavitš
Vladimir sõjakäigul Vladimir Mstislavitš oli Pihkva vürst 13.
Vaata Sakala ja Vladimir Mstislavitš
Vladimiri-Suzdali vürstiriik
Vladimiri-Suzdali vürstiriik ehk Vladimiri-Suzdali vürstkond (vene keeles Владимиро-Суздальское княжество) oli riik tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 1168–1389, mongolite ja Kuldhordi sõjaretkede tulemusel (1237–1240) Kuldhordi vasallriik.
Vaata Sakala ja Vladimiri-Suzdali vürstiriik
Waridote
Waridote oli 13.
Vaata Sakala ja Waridote
1982
1982.
Vaata Sakala ja 1982
Vaata ka
Eesti muinasmaakonnad
Pärnu maakond
- Lavassaare soostik
- Massu jõgi
- Nigula raba
- Pärnu JK Poseidon
- Pärnu linn (haldusüksus)
- Pärnu maakond
- Pärnu metanoolitragöödia
- Sakala
- Tali vald
- Ura jõgi
- Vändra jõgi
- Valimisringkond nr 12
- Velise jõgi
Valga maakond
- Elva jõgi
- FC Otepää
- Leigo järvemuusika festival
- Otepää kõrgustik
- Pühajärve vald
- Sakala
- Ugandi
- Valga maakond
- Valimisringkond nr 11
Viljandi maakond
- Kõpu jõgi
- Kuresoo (Viljandimaa)
- Madisepäeva lahing
- Olustvere vald
- Raudna jõgi
- Sakala
- Sakala (ajaleht)
- Tänassilma jõgi
- Tõrva JK
- Tarvastu jõgi
- Valimisringkond nr 8
- Vastemõisa vald
- Viljandi maakond
Tuntud ka kui Sakalamaa.