Sarnasusi Saksa-Rooma riik ja Tirooli krahvkond
Saksa-Rooma riik ja Tirooli krahvkond on 41 ühist asja (Unioonpeedia): Austria, Austria hertsogkond, Austria keisririik, Austria ringkond, Austria-Ungari, Baieri hertsogkond, Böömimaa valitsejate loend, Brandenburgi mark, Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser), Friedrich I Barbarossa, Habsburgid, Habsburgide monarhia, Heinrich III (Saksa-Rooma keiser), Heinrich Lõvi, Itaalia, Itaalia keel, Itaalia kuningriik (keskaegne), Katoliiklus, Konrad II (Saksa-Rooma keiser), Kraini mark, Leopold I, Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser), Luksemburgi dünastia, Maria Theresia, Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Monarhia, Napoleon I, Pressburgi rahu, Regent, Riigipäev (Saksa-Rooma riik), ..., Riigivürst, Roomlaste kuningas, Saksa keel, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend, Saksamaa mediatisatsioon, Steiermargi hertsogkond, Viin, Viini kongress, Welfid, Wittelsbachi dünastia. Laienda indeks (11 rohkem) »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Austria ja Saksa-Rooma riik · Austria ja Tirooli krahvkond ·
Austria hertsogkond
Austria hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi keiserlik osastisriik, mis loodi 1156.
Austria hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Austria hertsogkond ja Tirooli krahvkond ·
Austria keisririik
Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.
Austria keisririik ja Saksa-Rooma riik · Austria keisririik ja Tirooli krahvkond ·
Austria ringkond
Austria ringkond 16. sajandi alguses Austria ringkond (saksa Österreichischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond.
Austria ringkond ja Saksa-Rooma riik · Austria ringkond ja Tirooli krahvkond ·
Austria-Ungari
| nimi.
Austria-Ungari ja Saksa-Rooma riik · Austria-Ungari ja Tirooli krahvkond ·
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Baieri hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Baieri hertsogkond ja Tirooli krahvkond ·
Böömimaa valitsejate loend
Böömimaa valitsejate loend.
Böömimaa valitsejate loend ja Saksa-Rooma riik · Böömimaa valitsejate loend ja Tirooli krahvkond ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Saksa-Rooma riik · Brandenburgi mark ja Tirooli krahvkond ·
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)
Ferdinand I (10. märts 1503 – 27. juuli 1564) oli Saksa-Rooma keiser 1556–1564, Austria ertshertsog 1521–1564, Saksa kuningas 1531–1564 ning Böömi ja Ungari kuningas 1526–1564.
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik · Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) ja Tirooli krahvkond ·
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Friedrich I Barbarossa ja Saksa-Rooma riik · Friedrich I Barbarossa ja Tirooli krahvkond ·
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Habsburgid ja Saksa-Rooma riik · Habsburgid ja Tirooli krahvkond ·
Habsburgide monarhia
Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).
Habsburgide monarhia ja Saksa-Rooma riik · Habsburgide monarhia ja Tirooli krahvkond ·
Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich III pitsat Heinrich III (28. oktoober 1016 – 5. oktoober 1056) oli Frangi ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma riigi keiser.
Heinrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik · Heinrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Tirooli krahvkond ·
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Heinrich Lõvi ja Saksa-Rooma riik · Heinrich Lõvi ja Tirooli krahvkond ·
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Itaalia ja Saksa-Rooma riik · Itaalia ja Tirooli krahvkond ·
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Itaalia keel ja Saksa-Rooma riik · Itaalia keel ja Tirooli krahvkond ·
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Saksa-Rooma riik · Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Tirooli krahvkond ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Katoliiklus ja Saksa-Rooma riik · Katoliiklus ja Tirooli krahvkond ·
Konrad II (Saksa-Rooma keiser)
Keiser Konrad II miniatuuril Konrad II (umbes 990 – 4. juuni 1039) oli esimene Franki ehk Saali dünastiast pärinev Saksa kuningas ning Saksa-Rooma riigi keiser.
Konrad II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik · Konrad II (Saksa-Rooma keiser) ja Tirooli krahvkond ·
Kraini mark
Kraini mark (''Mark Krain'') 10. sajandi Saksa-Rooma riigi kaguosas (all paremal). Selle algne pealinn oli Krainburgi/Kranj, hiljem sai selle suurimaks ja tähtsaimaks linnaks Laibach/Ljubljana Kraini mark (sloveeni Kranjska krajina, saksa Mark Krain) oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne osastisriik kõrgkeskajal, Kraini hertsogkonna eelkäija.
Kraini mark ja Saksa-Rooma riik · Kraini mark ja Tirooli krahvkond ·
Leopold I
thumb Leopold I (9. juuni 1640 – 5. mai 1705) oli Habsburgide Austria valduste valitseja alates 1657 ja Saksa-Rooma keiser 1658–1705.
Leopold I ja Saksa-Rooma riik · Leopold I ja Tirooli krahvkond ·
Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)
Ludwig IV Ludwig IV (ka Ludwig Baierist; 1282 – 11. oktoober 1347) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser.
Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik · Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Tirooli krahvkond ·
Luksemburgi dünastia
Luksemburgi dünastia oli keskaegne Euroopa kuninglik perekond.
Luksemburgi dünastia ja Saksa-Rooma riik · Luksemburgi dünastia ja Tirooli krahvkond ·
Maria Theresia
Schönbrunni loss Maria Theresia (13. mai 1717 – 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 1740–1780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev Austria ja Ungari monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid).
Maria Theresia ja Saksa-Rooma riik · Maria Theresia ja Tirooli krahvkond ·
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik · Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) ja Tirooli krahvkond ·
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Monarhia ja Saksa-Rooma riik · Monarhia ja Tirooli krahvkond ·
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Napoleon I ja Saksa-Rooma riik · Napoleon I ja Tirooli krahvkond ·
Pressburgi rahu
Pressburgi rahu (saksa Preßburger Frieden, prantsuse Traité de Presbourg) sõlmiti 26. detsembril 1805 Prantsuse esimese keisririigi ja Austria keisririigi vahel Pressburgis (nüüdses Bratislava Slovakkias) pärast Austria keisririigi lüüasaamist Ulmi ja Austerlitzi lahingus.
Pressburgi rahu ja Saksa-Rooma riik · Pressburgi rahu ja Tirooli krahvkond ·
Regent
Regent on monarhistlikus riigis isik, kes täidab monarhi ülesandeid tegeliku riigipea alaealisuse, haiguse või eemalviibimise korral.
Regent ja Saksa-Rooma riik · Regent ja Tirooli krahvkond ·
Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.
Riigipäev (Saksa-Rooma riik) ja Saksa-Rooma riik · Riigipäev (Saksa-Rooma riik) ja Tirooli krahvkond ·
Riigivürst
Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.
Riigivürst ja Saksa-Rooma riik · Riigivürst ja Tirooli krahvkond ·
Roomlaste kuningas
Roomlaste kuningas (ladina keeles Romanorum Rex, saksa keeles Römisch-deutscher König) oli nimetus, mida omistasid endale Saksa kuningad alates Heinrich II-st (valitses 1002–1024), viidates Saksa-Rooma riigile kui Vana-Rooma riigi taastatud lääneosale.
Roomlaste kuningas ja Saksa-Rooma riik · Roomlaste kuningas ja Tirooli krahvkond ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Saksa keel ja Saksa-Rooma riik · Saksa keel ja Tirooli krahvkond ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Saksa-Rooma keiser ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma keiser ja Tirooli krahvkond ·
Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend
Esimeseks Saksa kuningaks Saksamaa kuningriigis peetakse Ida-Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga poega Ludwig Sakslast.
Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend ja Tirooli krahvkond ·
Saksamaa mediatisatsioon
Saksa-Rooma riigi kaart aastal 1789, mis näitab riikide suurt segu Saksamaa mediatisatsioon oli rida mediatisatsioone ja ilmalikustamisi, mis toimusid Saksamaal aastatel 1795–1814, Prantsuse revolutsiooni ajastu lõpufaasis ja edasi Napoleoni ajastul.
Saksa-Rooma riik ja Saksamaa mediatisatsioon · Saksamaa mediatisatsioon ja Tirooli krahvkond ·
Steiermargi hertsogkond
Steiermargi hertsogkond (saksa Herzogtum Steiermark, sloveeni Vojvodina Štajerska, ungari Stájer Hercegség) oli hertsogkond, mis paiknes tänapäeva Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Saksa-Rooma riik ja Steiermargi hertsogkond · Steiermargi hertsogkond ja Tirooli krahvkond ·
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Saksa-Rooma riik ja Viin · Tirooli krahvkond ja Viin ·
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Saksa-Rooma riik ja Viini kongress · Tirooli krahvkond ja Viini kongress ·
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.
Saksa-Rooma riik ja Welfid · Tirooli krahvkond ja Welfid ·
Wittelsbachi dünastia
Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721).
Saksa-Rooma riik ja Wittelsbachi dünastia · Tirooli krahvkond ja Wittelsbachi dünastia ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Saksa-Rooma riik ja Tirooli krahvkond ühist
- Millised on sarnasused Saksa-Rooma riik ja Tirooli krahvkond
Võrdlus Saksa-Rooma riik ja Tirooli krahvkond
Saksa-Rooma riik on 422 suhted, samas Tirooli krahvkond 91. Kuna neil ühist 41, Jaccard indeks on 7.99% = 41 / (422 + 91).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Saksa-Rooma riik ja Tirooli krahvkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: