VäljuvSaabuva

🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!

Sisukord

1. 420 suhted: Aacheni rahu (1748), Aadel, Aadlitiitel, Aargau kanton, Abt, Abtiss, Adelheid, Alam-Lotring, Alam-Reini-Vestfaali ringkond, Alam-Saksi ringkond, Aleksander III, Aleksander III (paavst), Alpid, Alsace, Anagni, Aprill, Aragóni kuningriik, Arelaat, Augsburg, Austerlitzi lahing, Austria, Austria ertshertsogkond, Austria hertsogkond, Austria keiser, Austria keisririik, Austria ringkond, Austria Sileesia, Austria-Preisi sõda, Austria-Ungari, Švaabi ringkond, Švaabimaa, Švaabimaa hertsogkond, Čechy, Ülem-Reini ringkond, Ülem-Saksi ringkond, Õigusliku järjepidevuse põhimõte, Baieri, Baieri hertsog, Baieri hertsogkond, Baieri kuurvürstkond, Baieri ringkond, Böömimaa valitsejate loend, Bütsants, Belgia, Benevento, Bernhard III (Saksi), Bolesław I Chrobry, Bologna, Bourbonid, Brandenburg, ... Laienda indeks (370 rohkem) » « Kahaneb indeks

2. Keskaeg
3. Varauusaeg

Aacheni rahu (1748)

Aacheni rahu ehk Teine Aacheni rahu oli rahuleping, mis lõpetas Austria pärilussõja ühelt poolt Suurbritannia, Austria ja Hollandi ning teiselt poolt Prantsusmaa, Preisimaa, Baieri, Hispaania, Saksimaa, Rootsi, Napoli, Pfalzi ja Kölni peapiiskopkonna vahel.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Aacheni rahu (1748)

Aadel

Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Aadel

Aadlitiitel

Aadlitiitel on aadliku aste aadlisiseses hierarhias.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Aadlitiitel

Aargau kanton

Aargau kanton on kanton Põhja-Šveitsis.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Aargau kanton

Abt

Abt (aramea keeles abba 'isa') on roomakatoliku mungakloostri ülem; sellest tuleneb ka nunnakloostri ülema nimetus "abtiss".

Vaata Saksa-Rooma riik ja Abt

Abtiss

Nivellesi abtiss püha Gertrud. Flaami kunstniku maal umbes 1530. aastast. Gertrud hoiab käes abtissi regaali – saua Abtiss (ladina keeles abbatissa) on kristliku läänekiriku traditsioonis tavaliselt nunnakloostri ülem.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Abtiss

Adelheid

Adelheid Adelheid ehk Adelaide (umbes 931 Burgundia – 16. detsember 999 Seltzi klooster Alsace'is) oli Saksa-Rooma keisrinna ja katoliku pühak.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Adelheid

Alam-Lotring

ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir) Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).

Vaata Saksa-Rooma riik ja Alam-Lotring

Alam-Reini-Vestfaali ringkond

Alam-Reini-Vestfaali ringkond 16. sajandi algul Alam-Reini-Vestfaali ringkonna ajalooline kaart aastast 1710, Peter Schenk Vanem Alam-Reini-Vestfaali ringkond (saksa Niederrheinisch-Westfälischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Alam-Reini-Vestfaali ringkond

Alam-Saksi ringkond

Alam-Saksi ringkond 16. sajandi algul Alam-Saksi ringkond oli Saksa-Rooma keisririigi ringkond.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Alam-Saksi ringkond

Aleksander III

Aleksander III, Ivan Kramskoi portree Aleksander III (Александр III Александрович; 10. märts (26. veebruar) 1845 – 1. november (20. oktoober) 1894) oli Venemaa keiser 1881–1894, pärines Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Aleksander III

Aleksander III (paavst)

Aleksander III, ladinapäraselt Alexander III (Orlando Bandinelli või Rolando Bandinelli; 1105 ? – 30. august 1181) oli paavst 1159–1181.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Aleksander III (paavst)

Alpid

Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Alpid

Alsace

Alsace (ka: Elsass) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Alsace

Anagni

Anagni siluett Anagni on linn ja comune Frosinone provintsis Lazio maakonnas Itaalia keskosas.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Anagni

Aprill

Aprill on Gregoriuse kalendris aasta neljas kuu.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Aprill

Aragóni kuningriik

Aragóni kuningriik (hispaania Reino de Aragón) oli kuningriik Pürenee poolsaarel 1035–1707.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Aragóni kuningriik

Arelaat

hertsogkond Hertsogkonna sõltlased Arles'i kuningriik ehk Arelaat (933–1378) või Teine Burgundia kuningriik (prantsuse keeles Royaume de Bourgogne) kõrgkeskajal oli aastal 933 varasema keskaegse Burgundia kuningriigi maadest Arles'is rajatud frankide dominioon.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Arelaat

Augsburg

Augsburg Augsburg on linn Saksamaal Baierimaal, Švaabimaa keskus.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Augsburg

Austerlitzi lahing

Austerlitzi lahing peeti 2. detsembril 1805 Austerlitzi linna juures Prantsuse ja Vene-Austria ühendvägede vahel.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Austerlitzi lahing

Austria

Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Austria

Austria ertshertsogkond

Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Austria ertshertsogkond

Austria hertsogkond

Austria hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi keiserlik osastisriik, mis loodi 1156.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Austria hertsogkond

Austria keiser

Austria keisri tiitli võttis viimane Saksa-Rooma keiser Franz II endale 1804.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Austria keiser

Austria keisririik

Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Austria keisririik

Austria ringkond

Austria ringkond 16. sajandi alguses Austria ringkond (saksa Österreichischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Austria ringkond

Austria Sileesia

Austria Sileesia (saksa Österreichisch Schlesien; tšehhi Rakouské Slezsko; poola Śląsk Austriacki), ametlikult Ülem- ja Alam-Sileesia hertsogkond (saksa Herzogtum Ober- und Niederschlesien; tšehhi Vévodství Horní a Dolní Slezsko) oli autonoomne piirkond Böömimaa kuningriigis ja Austria keisririigis, 1867.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Austria Sileesia

Austria-Preisi sõda

Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Austria-Preisi sõda

Austria-Ungari

| nimi.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Austria-Ungari

Švaabi ringkond

Švaabi ringkond 16. sajandi alguses Švaabi ringkond (saksa Schwäbischer Reichskreis) oli 1500.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Švaabi ringkond

Švaabimaa

1572. aasta Švaabimaa kaart Švaabimaa (saksa keeles Schwaben) on ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas Baden-Württembergi liidumaal ja Baieri liidumaal, kus elavad švaabid – sakslased, kes räägivad saksa keele švaabi murret.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Švaabimaa

Švaabimaa hertsogkond

Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Švaabimaa hertsogkond

Čechy

Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Čechy

Ülem-Reini ringkond

Ülem-Reini ringkond 16. sajandi algul. Ülem-Reini ringkond (saksa Oberrheinischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond, mis loodi aastal 1500 endise Ülem-Lotringi hertsogkonna ja suurema osa Reini Frangimaa territooriumil, sealhulgas Švaabimaa Alsace'i piirkond ja Burgundia Savoia hertsogkond.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Ülem-Reini ringkond

Ülem-Saksi ringkond

Ülem-Saksi ringkond 16. sajandi lõpul Ülem-Saksi ringkond oli Saksa-Rooma keisririigi ringkond, loodi aastal 1512.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Ülem-Saksi ringkond

Õigusliku järjepidevuse põhimõte

Õigusliku järjepidevuse põhimõte ehk kontinuiteet on ajalooteaduses kasutatav mõiste, mis selgitab aegruumis toimunud järjepidevust kultuurilistes, keelelistes või etnilistes tunnustes.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Õigusliku järjepidevuse põhimõte

Baieri

Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².

Vaata Saksa-Rooma riik ja Baieri

Baieri hertsog

Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Baieri hertsog

Baieri hertsogkond

Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Baieri hertsogkond

Baieri kuurvürstkond

Lipp Vapp Baieri esiletõstetuna Saksa-Rooma riigi kaardil aastal 1648 Baieri kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Bayern) oli sõltumatu pärilik kuurvürstkond Saksa-Rooma riigis aastatel 1623 kuni 1806, mil talle järgnes Baieri kuningriik.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Baieri kuurvürstkond

Baieri ringkond

Baieri ringkond 16. sajandi algul Baieri ringkond oli Saksa-Rooma keisririigi ringkond.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Baieri ringkond

Böömimaa valitsejate loend

Böömimaa valitsejate loend.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Böömimaa valitsejate loend

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Bütsants

Belgia

Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Belgia

Benevento

Benevento on linn Itaalias Benevento maakonnas; ühtlasi selle maakonna pealinn.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Benevento

Bernhard III (Saksi)

Balthasar Menciuse (Menz) puulõige aastast 1596, Bernhard hoiab oma vappi. Pealiskiri: ''Churfürst Bernhard'' (s.o. Kuurvürst Bernhard) Bernhard (u 1140 – 2. veebruar 1212) oli Askania dünastiast Saksa vürst, Anhalti ja Ballenstedti krahv ning Bernburgi isand tema isapoolse pärandi kaudu.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Bernhard III (Saksi)

Bolesław I Chrobry

Bolesław I Chrobry (Vapper) (966/967 – 17. juuni 1025) oli Poola vürst 992–1025 ja Poola kuningriigi kuningas 1000–1025 (krooniti 1025).

Vaata Saksa-Rooma riik ja Bolesław I Chrobry

Bologna

Bologna on linn Itaalias, Emilia Romagna maakonna ja città metropolitana di Bologna halduskeskus.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Bologna

Bourbonid

Bourbonid on dünastia, mis valitses Prantsusmaad (1589–1792 ja 1814–1848), Hispaaniat (Borbónid, 1700–1808, 1814–1868, 1874–1931 ja alates 1975), Mõlema Sitsiilia kuningriiki, Luksemburgi (alates 1964) ja teisi piirkondi Euroopas.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Bourbonid

Brandenburg

Brandenburg on Saksamaa liidumaa.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Brandenburg

Brandenburgi mark

Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Brandenburgi mark

Braunschweig

Braunschweig (alamsaksa Brunswiek) on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Harzi mägedest põhjas.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Braunschweig

Braunschweigi hertsogkond

Braunschweigi hertsogkond oli ajalooline riik Saksamaal.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Braunschweigi hertsogkond

Brescia

Brescia uus ja vana katedraal Tempio Capitolini varemed Brescias Piazza della Loggia Brescia on linn Itaalias Lombardia maakonnas Milanost 99 km idas, Brescia provintsi halduskeskus.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Brescia

Burgundia

Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Burgundia

Burgundia hertsog

Burgundia hertsog oli Burgundia hertsogkonna valitseja.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Burgundia hertsog

Burgundia krahvkond

Vapp Burgundia hertsogkond (vasakul) ja krahvkond (paremal) 14. sajandil Burgundia vabakrahvkond (prantsuse Franche Comté de Bourgogne; saksa Freigrafschaft Burgund) oli keskaegne krahvkond (aastatel 982–1678), mis paiknes Prantsusmaa endises provintsis ja tänapäevases piirkonnas Franche-Comté, mille prantsuse nimi meenutab veelgi selle krahvi tavatut tiitlit: Freigraf ('vabakrahv' või franc comte prantsuse keeles, seepärast mõiste franc(he) comté sellele feodaalsele vürstkonnale).

Vaata Saksa-Rooma riik ja Burgundia krahvkond

Burgundia kuningriik

Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Burgundia kuningriik

Burgundia ringkond

Burgundia ringkond 16. sajandi alguses. Burgundia ringkond (saksa keeles Burgundische Kreis, hollandi Bourgondische Kreits, prantsuse Cercle de Bourgogne) oli Saksa-Rooma riigi ringkond, mis loodi aastal 1512 ja suurenes märkimisväärselt aastal 1548.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Burgundia ringkond

Carlos II

Carlos II Carlos II (6. november 1661 – 1. november 1700) oli viimane Hispaania monarh Habsburgide dünastiast (valitses 1665–1700), Felipe IV poeg.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Carlos II

Como

Como on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Como provintsi halduskeskus.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Como

Cosimo I

Cosimo I ehk Cosimo di Giovanni de' Medici (ka Cosimo I Suur; 12. juuni 1519 – 21. aprill 1574) oli teine Firenze hertsog aastatel 1537–1569 ja esimene Toscana suurhertsog 1569–1574.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Cosimo I

Cremona

Cremonalane Antonio Stradivari Cremona on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Cremona provintsi halduskeskus.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Cremona

Dünastia

Dünastia (kreeka sõnast δυναστεία) on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Dünastia

Ekskommunikatsioon

Friedrich II Ekskommunikatsioon on kirikust väljaheitmine (lahutamine kiriku osadusest).

Vaata Saksa-Rooma riik ja Ekskommunikatsioon

Ertshertsog

Ertshertsog on Austria ertshertsogkonna valitseja tiitel alates Ernst Raudse võimu ajast (1402—1424), formaalselt 1453.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Ertshertsog

Eugenius III

Eugenius III (Bernardo Paganelli, Pietro Bernardo dei Paganelli, Bernardo Pignatelli) oli paavst 1145–1153.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Eugenius III

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Euroopa

Felipe II

Felipe II Felipe II (21. mai 1527 – 13. september 1598) oli Habsburgist Aragóni ja Kastiilia ehk Hispaania kuningas 1556–1598, Portugali kuningas (Filipe I) alates 1580.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Felipe II

Felipe V

Felipe V. Hyacinthe Rigaud' maal (1701). Versailles' loss. Felipe V (19. detsember 1683 – 9. juuli 1746) oli Hispaania kuningas 1700–1746.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Felipe V

Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)

Ferdinand I (10. märts 1503 – 27. juuli 1564) oli Saksa-Rooma keiser 1556–1564, Austria ertshertsog 1521–1564, Saksa kuningas 1531–1564 ning Böömi ja Ungari kuningas 1526–1564.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)

Frangi keiser

Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Frangi keiser

Frangi riik

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Frangi riik

Frangimaa

Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Frangimaa

Frangimaa hertsogkond

Frangimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Franken) oli üks viiest Ida-Frangi riigi ja keskaegse Saksamaa kuningriigi hõimuhertsogkonnast, tekkides 10.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Frangimaa hertsogkond

Frangimaa ringkond

Frangimaa ringkond 16. sajandi alguses. lõpetamist. keisrivägedega. Frangimaa ringkond (saksa Fränkischer Reichskreis) oli 1500.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Frangimaa ringkond

Franz II

Franz II (sündinud Franz Joseph Karl; Austria keisrina Franz I; 12. veebruar 1768 Firenze – 2. märts 1835 Viin) oli Habsburgide-Lotringite dünastiast viimane Saksa-Rooma keiser 1792–1806; kuulutas 1804 end esimeseks Austria keisriks Franz I nime all, kellena valitses surmani.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Franz II

Friedrich I Barbarossa

Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Friedrich I Barbarossa

Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)

Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)

Friedrich III (Saksa kuningas)

Friedrich III Ilus (1286 või 1289 – 13. jaanuar 1330) oli Habsburgide dünastiasse kuuluv Saksa kuningas 1326–1330 ja Austria hertsog 1308–1330.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Friedrich III (Saksa kuningas)

Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)

Friedrich III Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck – 19. august 1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma keiser 1452–1493.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)

Gallia

Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Gallia

Gero

14. sajandi Gerot kujutav seinamaal kirikus, mille ta Gernrodes asutas Gero I (u 900 – 20. mai 965), Suureks kutsutu (ladina: magnus), valitses algselt tagasihoidlikku marki keskusega Merseburgis praeguse Saksamaa Saksi-Anhalti liidumaa lõunaosas, mille ta laiendas tohutuks omanimeliseks territooriumiks: marca Geronis.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Gero

Gibelliinid

Gibelliinid olid keisri toetajad gvelfide ja gibelliinide vahelises võitluses 13. sajandi Itaalias.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Gibelliinid

Gniezno

Gniezno (saksa Gnesen) on 70 000 (2014.) elanikuga linn Poola lääneosa keskel, 50 km Poznańist idas.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Gniezno

Gregorius V

Gregorius V (Bruno Kärntenist, Kärnteni Bruno; saksa ajalookirjanduses Bruno von Kärnten, ka Brun von Kärnten; 971 ? –999) oli paavst 996–999.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Gregorius V

Gregorius VII

Gregorius VII (Ildebrando, ka Ildebrando Aldobrandeschi da Soana, Hiltrapandus, Dhiltbrandus, Hellebrand; Saksa, Inglise ja Prantsuse ajalookirjutuses Hildebrand; 1020 ? – 25. mai 1085) oli paavst aastatel 1073–1085.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Gregorius VII

Gvelfid

Gvelfid olid paavsti toetajad gvelfide ja gibelliinide vahelises võitluses 13.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Gvelfid

Habsburgid

Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Habsburgid

Habsburgid-Lotringid

Habsburgid-Lotringid olid Habsburgide valitsejasoo haru, mille esindajad olid 1745–1806 Saksa-Rooma keisrid, 1804–1918 Austria keisrid, 1780–1918 Ungari ja Böömimaa kuningad ning 1737–1859 Toscana suurhertsogid.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Habsburgid-Lotringid

Habsburgide monarhia

Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).

Vaata Saksa-Rooma riik ja Habsburgide monarhia

Hadrianus IV

Hadrianus IV (Nicholas Breakspear, ka Nicholas Breakspeare; 1100 ? – 1. september 1159) oli paavst aastatel 1154–1159.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Hadrianus IV

Halberstadti piiskopkond

Halberstadti piiskopkonna vapp Hildesheimi, Halberstadti ja Magdeburgi piiskopkonnad (lilla) umbes aastal 1250 Halberstadti piiskopkond (saksa Bistum Halberstadt) oli Rooma katoliku piiskopkond aastatel 804–1648 ja Saksa-Rooma riigi vaimulik osariik hiliskeskajast alates.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Halberstadti piiskopkond

Hannover

Hannoveri uus raekoda Hannover Leine jõe ääres on Alam-Saksi liidumaa (Niedersachsen) pealinn ja suurim linn.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Hannover

Hauteville

Hauteville perekonna vapp Hauteville perekond (prantsuse: Maison de Hauteville, itaalia: Casa d'Altavilla, sitsiilia: Casa d'Autavilla) oli väike suursugune normanni perekond Cotentinist, mis tõusis Euroopas, Aasias ja Aafrikas esile oma vallutuste kaudu Vahemerel, eriti Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Hauteville

Hõim

Hõim on rahvast väiksem etniline üksus, mille liikmeid ühendavad keel, kultuur ja päritolu.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Hõim

Heidelberg

Heidelberg on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal tihedalt asustatud piirkonnas.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Heidelberg

Heinrich I Linnupüüdja

Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Heinrich I Linnupüüdja

Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich II koos oma naise, Luksemburgi Kunigundega Heinrich II (972 – 13. juuli 1024) oli viimane Saksi dünastiast pärinev Saksa-Rooma riigi Saksa-Rooma keiser.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich III pitsat Heinrich III (28. oktoober 1016 – 5. oktoober 1056) oli Frangi ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma riigi keiser.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich Lõvi

Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).

Vaata Saksa-Rooma riik ja Heinrich Lõvi

Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich VI koos oma naise Sitsiilia Constantiaga Heinrich VI (november 1165 Nijmegen – 28. september 1197 Messina) oli Hohenstaufenist Saksa-Rooma riigi valitseja 1190–1197, keiser alates 1191 ja Sitsiilia kuningas.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas)

Heinrich VII Heinrich (VII) Hohenstaufen (1211–1242) oli keiser Friedrich II poeg ning Saksamaa kuningriigi kaaskuningas 1220–1235 ja Sitsiilia kuningas.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas)

Hertsog

Inglise hertsogi kroon heraldikas Hertsog on vürstist kõrgem ja suurhertsogist madalam valitseja- või aadlitiitel.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Hertsog

Hertsogkond

Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Hertsogkond

Hispaania

Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Hispaania

Hispaania kuningas

Hispaania kuningas on Hispaania riigipea ametinimetus.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Hispaania kuningas

Hispaania Madalmaad

Hispaania Madalmaad (hispaania keeles Países Bajos españoles; hollandi keeles Spaanse Nederlanden) on ühisnimi Saksa-Rooma riigi osariikidele Madalmaades, mida vallati personaalunioonis Hispaania krooniga (Habsburgide Hispaania) aastatel 1581–1714.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Hispaania Madalmaad

Hohenstaufenid

Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Hohenstaufenid

Hollandi Vabariik

Hollandi Vabariik ehk Ühendatud Provintside Vabariik pikemalt Seitsme Madalmaa (Provintsi) Ühendatud Vabariik (hollandi keeles Republiek der Zeven Verenigde Nederlanden/Provinciën) oli riik Euroopas aastail 1581–1795, praegusaegse Madalmaade Kuningriigi eelkäija.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Hollandi Vabariik

Horvaatia kuningriik (keskaegne)

Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Kraljevina Hrvatska, Hrvatsko Kraljevstvo) oli keskaegne kuningriik Kesk-Euroopas, koosnedes enamasti sellest, mis praegu on Horvaatia (ilma enamuse Istriata ja mõne Dalmaatsia rannikulinnata), samuti tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviina osadest.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Horvaatia kuningriik (keskaegne)

Ida-Frangi kuningas

Ida-Frangi kuningas oli Karl Suure impeeriumi idaosa valitsejate nimetus alates 843.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Ida-Frangi kuningas

Idamark

Idamark oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne piirimark, mis loodi aastal 976 territooriumist Ungari kuningriigi piiril.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Idamark

Impeerium

Impeeriumiks (ladina keeles Imperium; Vana-Roomas nimetati kõrgete ametnike ametivõimu) on poliitilise organiseerumise vorm, milles ühiskonna juhid ülemvõimu pakkuvas riigis loovad võrgustiku välismaistest liitlas-eliitidest, kes tunnistavad oma madalamat positsiooni rahvusvahelises poliitikas ning kellel vastutasuks kindlustatakse julgeolek.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Impeerium

Inglismaa

Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Inglismaa

Innocentius IV

Innocentius IV (Sinibaldo Fieschi või Sinibaldo de' Fieschi, ka Sinibaldo Fiescho, Sinibaldo Flisco või Sinibaldus; 1195 – 7. detsember 1254) oli paavst 1243–1254.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Innocentius IV

Investituuritüli

Investituuritüli oli aastatel 1075–1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Investituuritüli

Iseseisvus

Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsus­tada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkus­ast­mega.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Iseseisvus

István I Püha

István I Püha (ka Stephan I Püha, umbes 975–1038) oli Ungari esimene kuningas alates 1001.

Vaata Saksa-Rooma riik ja István I Püha

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Itaalia

Itaalia keel

Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Itaalia keel

Itaalia kuningas

Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Itaalia kuningas

Itaalia kuningriik (keskaegne)

Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Itaalia kuningriik (keskaegne)

Jaanuar

Jaanuar on Gregoriuse kalendris aasta esimene kuu.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Jaanuar

Jever

Jever on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Friisimaa kreisi keskus.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Jever

Johannes XII

Johannes XII, ladinapäraselt Ioannes XII (Ottaviano Spoletost, Octavianus või Ottaviano dei Conti di Tuscolo, 937– 964) oli paavst 955–964, seejuures 963–964 koos Leo VIII-ga.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Johannes XII

Juana

Juana Juana Nõdrameelne (6. november 1479 Toledo – 12. aprill 1555 Tordesillas) oli formaalselt Kastiilia kuninganna alates 1504 kuni surmani.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Juana

Karantaania

Karantaania, ka Karentaania (sloveeni Karantanija, saksa Karantanien, vanaslaavi *Korǫtanъ) oli slaavi vürstkond, mis tekkis 7.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Karantaania

Karl IV

Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).

Vaata Saksa-Rooma riik ja Karl IV

Karl Ludwig

Karl Ludwig (30. juuli 1833 Schönbrunni loss – 19. mai 1896 sealsamas) oli Habsburgide ertshertsog, Austria keisri Franz Joseph I ja Mehhiko keisri Maximiliano ​​noorem vend.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Karl Ludwig

Karl Suur

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Karl Suur

Karl V

Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Karl V

Karl VI

Karl VI Karl VI (1. oktoober 1685 – 20. oktoober 1740) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria Habsburgide valduste valitseja alates 1711 kuni surmani.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Karl VI

Kastiilia kuningriik

Kastiilia Kuningriik (hispaania keeles Reino de Castilla, ladina keeles Regnum Castellae) oli keskaegne riik Pürenee poolsaarel.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Kastiilia kuningriik

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Katoliiklus

Katoliku kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Vaata Saksa-Rooma riik ja Katoliku kirik

Köln

Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Köln

Kölni kuurvürstkond

Kölni toomkirik Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad, 1500. Kölni peapiiskopkond oli suurem kui samanimeline kuurvürstkond ja alluvad abipiiskopkonnad. Saksamaal oli (vaimulike) piiskopkondade ja peapiiskopkondade territoorium tavaliselt palju suurem kui (ilmalike) vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade territoorium, mida valitses sama isik Kölni kuurvürstkonna kaart – Franz Johann Joseph von Reilly vasegravüür, 1793 Kölni kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Köln), mõnikord Kuurköln (saksa Kurköln), oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis ja eksisteeris 10.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Kölni kuurvürstkond

Keiser

Edward von Lõnguse teos "Alasti keiser" Tartus Keiser ehk imperaator on valitseja tiitel.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Keiser

Keisririigi ringkonnad

Keisririigi ringkondade kaart aastal 1560. Ringkondadesse mittekuuluvad territooriumid on valged. Keisririigi ringkond (mitmuses Circuli imperii;, mitmuses Reichskreise) oli Saksa-Rooma riigi territooriumide regionaalsete gruppide ühend.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Keisririigi ringkonnad

Kesk-Euroopa

Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Kesk-Euroopa

Keskaeg

Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Keskaeg

Ketser

Ketseriks ehk hereetikuks nimetatakse kristluses hereesia pooldajat – isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest (ortodoksiast).

Vaata Saksa-Rooma riik ja Ketser

Kirik (institutsioon)

Kirik on kristlikke kogudusi ühendav organisatsioon või koguduseliit.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Kirik (institutsioon)

Kirikuriik

Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Kirikuriik

Kleinstaaterei

1789. aasta Saksa-Rooma riigi kaart Kleinstaaterei on saksakeelne sõna, mida kasutatakse peamiselt poliitilise situatsiooni kirjeldamiseks Saksamaal ja naaberpiirkondades Saksa-Rooma riigi ajal (eriti pärast Kolmekümneaastase sõja lõppu) ja Saksa Liidu ajal.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Kleinstaaterei

Knud Suur

Knut Suur ehk Knud II, ka Knud Suur (taani keeles Knud den Store, inglise Canute the Great, eesti keeles mõnikord ka Kanut; umbes 995 – 12. november 1035) oli Inglise kuningas alates 1016, Taani kuningas alates 1018 ja Norra kuningas alates 1028 kuni surmani.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Knud Suur

Kolmekümneaastane sõda

Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Kolmekümneaastane sõda

Konrad II (Saksa-Rooma keiser)

Keiser Konrad II miniatuuril Konrad II (umbes 990 – 4. juuni 1039) oli esimene Franki ehk Saali dünastiast pärinev Saksa kuningas ning Saksa-Rooma riigi keiser.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Konrad II (Saksa-Rooma keiser)

Konrad III (Saksa kuningas)

Konrad III 13. sajandi miniatuuril Konrad III (1093 Bamberg – 1152 Bamberg) oli esimene Hohenstaufenite dünastiast Frangimaa hertsog 1115–1138 ja Saksamaa kuningriigi kuningas 1138–1152.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Konrad III (Saksa kuningas)

Krahv

Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Krahv

Kraini mark

Kraini mark (''Mark Krain'') 10. sajandi Saksa-Rooma riigi kaguosas (all paremal). Selle algne pealinn oli Krainburgi/Kranj, hiljem sai selle suurimaks ja tähtsaimaks linnaks Laibach/Ljubljana Kraini mark (sloveeni Kranjska krajina, saksa Mark Krain) oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne osastisriik kõrgkeskajal, Kraini hertsogkonna eelkäija.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Kraini mark

Kroonprints

Kroonprints on monarhias meessoost troonipärija.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Kroonprints

Kubermang

Kubermang on endine haldusüksus Venemaa Keisririigis, Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s ja Nõukogude Liidus.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Kubermang

Kuldbulla

Alexios III Megas Komnenose keiserlik ''chrysobull'', 1374 Saksa-Rooma riigi keisri Karl IV poolt välja antud kuldbulla aastast 1356 Béla IV poolt aastal 1242 välja antud kuldbulla Zagrebi asukatele Horvaatias Kuldbulla (chrysobull) oli kuldne pitser (ladina keeles bulla aurea), mis kinnitati keskajal ja renessansi ajal Bütsantsi keisrite ja hiljem Euroopa monarhide poolt väljaantud riiklikult tähtsatele ürikutele (bulla).

Vaata Saksa-Rooma riik ja Kuldbulla

Kuningas

Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Kuningas

Kuur-Reini ringkond

Kuur-Reini ringkond 16. sajandi alguses Kuur-Reini ringkonna kaart, ''Topographia Archiepiscopatuum Moguntinensis'', Matthäus Merian, 1646 Kuur-Reini ringkond (saksa Kurrheinischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond, mis loodi aastal 1512.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Kuur-Reini ringkond

Kuurvürst

Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Kuurvürst

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Ladina keel

Lausitz

Lausitzi asukoht Euroopas Lausitz (ülemsorbi keeles Łužica, alamsorbi keeles Łužyca, Sorbimaa, eesti keeles on käibel ka nimi Lusaatia) on ajaloolis-geograafiline piirkond, mille põhiosa asub Saksamaal tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas vastu Poola ja Tšehhimaa piiri.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Lausitz

Lausitzi mark

Vapp (Alam-)Lausitzi mark umbes 1000. aastal Lausitzi mark või markkrahvkond (saksa: Mark(grafschaft) Lausitz) oli Saksa-Rooma riigi idapiirimark polaabidega asustatud maadel.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Lausitzi mark

Lään

Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Lään

Lääne-Rooma keisririik

Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Lääne-Rooma keisririik

Läänemaailm

Läänemaailm (inglise keeles Western world, the West) või teisisõnu õhtumaad ehk oktsident on maailma (kultuuri) osa, mis hõlmab tänapäeval Lääne-Euroopat, Ameerikat, Austraaliat, Uus-Meremaad, ja muid seotud piirkondi.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Läänemaailm

Läänemereprovintsid

Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Läänemereprovintsid

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Läänemeri

Lääneslaavlased

Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Lääneslaavlased

Lübeck

Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Lübeck

Lechi lahing (955)

Lechi lahing (ka Lechfeldi lahing) leidis aset 955.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Lechi lahing (955)

Legnano lahing

Legnano lahing peeti 1176.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Legnano lahing

Leopold I

thumb Leopold I (9. juuni 1640 – 5. mai 1705) oli Habsburgide Austria valduste valitseja alates 1657 ja Saksa-Rooma keiser 1658–1705.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Leopold I

Liivimaa ordu maameister

Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Liivimaa ordu maameister

Linnusekrahv

Regensburgi linnusekrahv juhatamas kohtuistungit, 14. sajandi alguse illustratsioon ''Codex Manesses''. Linnusekrahv (saksa: Burggraf ladina: burgravius, burggravius, burcgravius, burgicomes, ka præfectus) oli keskajast saati Euroopas (peamiselt Saksamaal) ametlik tiitel linnusevalitsejale, eriti kuninga- või piiskopilinnuse, ja selle territooriumi, mida kutsuti linnusekrahvkonnaks (saksa: Burggrafschaft, ka Burggrafthum, ladina praefectura).

Vaata Saksa-Rooma riik ja Linnusekrahv

Lodi (Itaalia)

Lodi on linn ja vald (comune) Itaalias Lombardia maakonnas, samanimelise provintsi keskus.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Lodi (Itaalia)

Lombardia

Lombardia on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).

Vaata Saksa-Rooma riik ja Lombardia

Lombardia Liiga

Lombardia lipukandja aastal 1167 (liiga rajamise aastal) taas Milanosse sisenemas pärast seda, kui keiser Friedrich I väed olid linna 1162. aastal hävitanud. Bareljeef Milano Porta Romana väravalt (1171) Lombardia sõjaväelased (''milites''), kujutatuna aastast 1171 pärineval reljeefil (Porta Romana väraval) Lombardia Liiga (Lega Lombardia) oli 1167.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Lombardia Liiga

Lorraine

Lorraine oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Lorraine

Lotringi hertsogkond

Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Lotringi hertsogkond

Louis VII

Louis VII Noorem (prantsuse keeles Louis VII le Jeune; 1120 – 18. september 1180 Pariis) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas 1137.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Louis VII

Louis XIV

Louis XIV või Päikesekuningas (prantsuse keeles le Roi Soleil) 5. september 1638 – 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1643–1715, Austria Anna ja Prantsusmaa kuninga Louis XIII poeg. Tal oli ka noorem vend Philippe d'Orléans (21.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Louis XIV

Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)

Ludwig IV Ludwig IV (ka Ludwig Baierist; 1282 – 11. oktoober 1347) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)

Ludwig Sakslane

Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Ludwig Sakslane

Luksemburgi dünastia

Luksemburgi dünastia oli keskaegne Euroopa kuninglik perekond.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Luksemburgi dünastia

Luksemburgi krahvkond

Luksemburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Luksemburgi krahvkond

Maakrahv

Heraldiline maakrahvi kroon Maakrahv (saksa: Landgraf, hollandi: landgraaf, rootsi: lantgreve, prantsuse: landgrave; ladina: comes magnus, comes patriae, comes provinciae, comes terrae, comes principalis, lantgravius) oli aadlitiitel, mida kasutati Saksa-Rooma riigis ja hiljem selle endistel territooriumitel.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Maakrahv

Madalmaad

Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Madalmaad

Mainz

Mainz on linn Saksamaal, Rheinland-Pfalzi liidumaa pealinn.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Mainz

Mainzi kuurvürstkond

Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad 1500. aasta paiku. Pärast Vestfaali rahu jäi Mainzi peapiiskopkond ikka veel suurimaks Saksamaal, hõlmates 10 abipiiskopkonda. Piiskopkondade ja peapiiskopkondade (vaimulik) territoorium oli tavaliselt palju suurem kui vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade (ilmalik) territoorium, mida valitses sama isik 18.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Mainzi kuurvürstkond

Mainzi peapiiskop

231x231px Mainzi peapiiskop (ka Mainzi kuurvürst) oli üks seitsmest Püha Rooma Keisririigi Kuurvürstist ning Mainzi kuurvürstkonna valitseja.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Mainzi peapiiskop

Maria Theresia

Schönbrunni loss Maria Theresia (13. mai 1717 – 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 1740–1780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev Austria ja Ungari monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid).

Vaata Saksa-Rooma riik ja Maria Theresia

Markii

Markii on krahvist kõrgem ja hertsogist madalam kõrgaadlitiitel Prantsusmaal, Inglismaal, Itaalias ja mujal.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Markii

Markkrahv

Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Markkrahv

Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)

Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)

Mecklenburg

Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Mecklenburg

Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond

Lipp Vapp Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond aastal 1910. Schwerini loss. Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Mecklenburg-Schwerin) oli territoorium Põhja-Saksamaal Mecklenburgide valduses, kes asusid Schwerinis.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond

Meißen

Meißen on linn Saksamaal Saksimaa liidumaal, Meißeni kreisi keskus.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Meißen

Meißeni markkrahvkond

Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Meißeni markkrahvkond

Merseburg

Merseburg on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal Saale jõe ääres.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Merseburg

Mieszko I

Poola vürst Mieszko I Mieszko I (umbes 930 – 25. mai 992) oli polaanide vürst ning vendide kuningas (vanapõhja Vindakonungr) umbkaudu 960.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Mieszko I

Milano

Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Milano provintsi halduskeskus.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Milano

Ministeriaal

Ministeriaal oli Lääne-Euroopas suurfeodaali teenija, kelle kohustuste hulka võisid kuuluda majandus-, haldus-, sõjalised või õukondlikud küsimused.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Ministeriaal

Misjon

rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830 Misjon ehk misjonitöö on kristluses misjonikäsu alusel toimuv kristluse kuulutamine mittekristlastele ja kristlusest eemale jäänutele.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Misjon

Monarh

Monarh (kreeka keeles μόναρχος.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Monarh

Monarhia

Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).

Vaata Saksa-Rooma riik ja Monarhia

Montpellier

Montpellier on linn Prantsusmaal, Hérault' departemangu ja endise Languedoc-Roussilloni piirkonna keskus.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Montpellier

Morava

Morava (eesti keeles on kasutatud ka nime Moraavia) on Tšehhi Vabariigi idapoolne ajalooline piirkond.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Morava

Napoleon I

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Napoleon I

Napoli kuningriik

Napoli kuningriik, paiknedes Apenniini poolsaare lõunaosas, oli jäänuk vanast Sitsiilia kuningriigist pärast Sitsiilia saare lahkulöömist Sitsiilia Vespri mässu tulemusel aastal 1282.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Napoli kuningriik

Nürnberg

Nürnberg on linn Saksamaal Baierimaal.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Nürnberg

Nõid Siimon

Nõid Siimon (ladina keeles Simon Magus, kreeka keeles Σίμων ὁ μάγος) oli Samaaria nõid ja usutegelane.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Nõid Siimon

Nõo

Nõo on alevik Tartu maakonnas Nõo vallas.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Nõo

November

November ehk kooljakuu ehk talvekuu ehk hingekuu on Gregoriuse kalendris aasta üheteistkümnes kuu.

Vaata Saksa-Rooma riik ja November

Oldenburgi suurhertsogkond

Oldenburgi suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Oldenburg) (tuntud ka kui Holstein-Oldenburg) oli suurhertsogkond Saksa Liidus, Põhja-Saksa Liidus ja Saksa keisririigis, mis koosnes kolmest eraldiasuvast territooriumist: Oldenburg, Eutin ja Birkenfeld.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Oldenburgi suurhertsogkond

Otto I (Saksa-Rooma keiser)

Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Otto I (Saksa-Rooma keiser)

Otto II (Saksa-Rooma keiser)

Otto II Otto II (955 – 7. detsember 983 Rooma) oli Saksa-Rooma keiser aastast 973 kuni surmani.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Otto II (Saksa-Rooma keiser)

Otto III (Saksa-Rooma keiser)

Otto III (980–23. jaanuar 1002 Palermo, Itaalia) oli Saksa kuningas (983–1002), Itaalia kuningas (996–1002) ja Saksa-Rooma keiser 996–1002.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Otto III (Saksa-Rooma keiser)

Otto IV (Saksa-Rooma keiser)

Otto IV ja paavst Innocentius III Otto IV (umbes 1175 – 19. mai 1218) oli Welfi dünastiast Saksa kuningas alates 1198.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Otto IV (Saksa-Rooma keiser)

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Paavst

Padova

Padova (ka Padua) on linn Itaalias Veneto maakonnas, Padova provintsi halduskeskus.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Padova

Palermo

Palermo (sitsiilia keeles Palermu) on 630 828 elanikuga linn, mis on oma rahvaarvult Itaalias viies, see asub Sitsiilia maakonnas ja on città metropolitana di Palermo halduskeskus.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Palermo

Parun

Parun (ladina keeles baro) on Euroopa aadlitiitel, mis jääb feodaalses hierarhias krahvide ja rüütlite vahele.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Parun

Pavia

Pavia on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Pavia provintsi halduskeskus.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Pavia

Põhiseadus

Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Põhiseadus

Põhja-Itaalia

Põhja-Itaalia ISTATi poolt määratud piirid Põhja-Itaalia on kultuuriline ja geograafiline piirkond, millel puudub halduslik staatus.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Põhja-Itaalia

Põhjameri

Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Põhjameri

Peapiiskop

Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Peapiiskop

Peeter I

Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Peeter I

Pfalts

Pfalts (saksa keelest Pfalz, Kaiserpfalz, Königspfalz, mis oli tuletatud ladinakeelsest sõnast palatium 'palee', eriti just Rooma keisri palee tähenduses) oli keisri, kuninga või piiskopi residents varakeskaegsel Saksamaal.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Pfalts

Pfaltskrahv

Pfaltskrahv on kõrgaadli tiitel, mida kasutati mitmete krahvitaoliste tiitlite teisendamiseks, mõnel juhul ka palatiin, mis võib olla ka muu tähendusega.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Pfaltskrahv

Pfalzi kuurvürstkond

Vapp Lipp Pfalzi kuurvürstkonna jaotus aastal 1789. Reini pfaltskrahvkond (saksa keeles Pfalzgrafschaft bei Rhein), hiljem Pfalzi kuurvürstkond (saksa keeles Kurpfalz), oli Saksa-Rooma riigi ajalooline territoorium, pfaltskrahvi hallatav pfaltskrahvkond.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Pfalzi kuurvürstkond

Philippe II

Philippe II. Louis-Félix Amieli maal Philippe II ehk Philippe Auguste (21. august 1165 – 14. juuli 1223) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 1180–1223.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Philippe II

Piiskop

Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Piiskop

Pommeri

Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Pommeri

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Poola kuningas

Poola Kuningriik

Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Poola Kuningriik

Poola vürstiriik

Poola Vürstiriik oli varafeodaalne riik tänapäeva Poola territooriumil, mis moodustus 10.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Poola vürstiriik

Portugali kuningriik

Portugali kuningriik (portugal Reino de Portugal) oli kuningriik Pürenee poolsaarel 1139–1910.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Portugali kuningriik

Poznań

13.–16. sajand) Poznań (saksa keeles Posen) on linn Lääne-Poolas.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Poznań

Praha

Praha on Tšehhi pealinn ja suurim linn.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Praha

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Prantsusmaa

Prantsusmaa kuningas

Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Prantsusmaa kuningas

Prantsusmaa kuningriik

Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Prantsusmaa kuningriik

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Preisi kuningriik

Pressburgi rahu

Pressburgi rahu (saksa Preßburger Frieden, prantsuse Traité de Presbourg) sõlmiti 26. detsembril 1805 Prantsuse esimese keisririigi ja Austria keisririigi vahel Pressburgis (nüüdses Bratislava Slovakkias) pärast Austria keisririigi lüüasaamist Ulmi ja Austerlitzi lahingus.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Pressburgi rahu

Prints

"Prints" on mitmetähenduslik sõna.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Prints

Protestantism

Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Protestantism

Rahvusriik

Rahvusriik on riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Rahvusriik

Rüütel

Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Rüütel

Regensburg

Roomlaste kindlustuste konserveeritud jäänused Regensburg on kreisivaba linn Saksamaal Baieri liidumaal, Oberpfalzi ringkonna halduskeskus.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Regensburg

Regent

Regent on monarhistlikus riigis isik, kes täidab monarhi ülesandeid tegeliku riigipea alaealisuse, haiguse või eemalviibimise korral.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Regent

Reinimaa

Reini jõe ääres Reinimaa on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, peamiselt Saksamaal Reini jõe kallastel.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Reinimaa

Riigipäev (Saksa-Rooma riik)

Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik)

Riigirüütel

Riigirüütel (saksa keeles Reichsritter) oli Saksa-Rooma riigis väikeaadlik, kes oli vasallina otsealluv Saksa-Rooma keisrile.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Riigirüütel

Riigivürst

Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Riigivürst

Roncaglia riigipäev

Friedrich I Barbarossa 13. sajandi kroonikas Roncaglia riigipäev oli aastal 1158 Piacenza lähedal peetud Saksa-Rooma riigi keiserlik riigipäev.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Roncaglia riigipäev

Rooma

Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Rooma

Rooma keisririik

Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Rooma keisririik

Rooma Peetri kirik

Rooma Peetri kirik ehk Püha Peetruse basiilika (itaalia keeles Basilica di San Pietro in Vaticano) on Vatikanis asuv hilisrenessansi stiilis katoliiklik kirikuhoone.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Rooma Peetri kirik

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Rooma riik

Roomlaste kuningas

Roomlaste kuningas (ladina keeles Romanorum Rex, saksa keeles Römisch-deutscher König) oli nimetus, mida omistasid endale Saksa kuningad alates Heinrich II-st (valitses 1002–1024), viidates Saksa-Rooma riigile kui Vana-Rooma riigi taastatud lääneosale.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Roomlaste kuningas

Saali dünastia

336x336px Saali dünastia, ka Franki dünastia (saksa keeles Salier) oli dünastia kõrgkkeskkaegses Euroopas, mille kuningad valitsesid Saksamaal aastatel 1024–1125.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Saali dünastia

Saali tavaõigus

Kuningas Chlodowech I dikteerib Saali tavaõigust, ümbritsetuna väepealikest Saali tavaõigus (ladina Lex Salica) oli tavaõiguste kogu, mis loodud Saali frankide valitsemiseks varakeskajal kuningas Chlodowech I valitsemisajal 6.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Saali tavaõigus

Saarbrücken

Saarbrücken on linn Saksamaal, Saarimaa pealinn.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Saarbrücken

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Saksa keel

Saksa keisririik

Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Saksa keisririik

Saksa kuningas

Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Saksa kuningas

Saksa Liit

Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Saksa Liit

Saksa ordu kõrgmeister

Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Saksa ordu kõrgmeister

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend

Esimeseks Saksa kuningaks Saksamaa kuningriigis peetakse Ida-Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga poega Ludwig Sakslast.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend

Saksa-Rooma riigi territooriumite loend

See on peaartikkel riikide loendist, mis olid Saksa-Rooma riigi osad, tähestikuliste linkidega ülal, igal ajal keisririigi eksisteerimise kestel aastatel 962 kuni 1806.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend

Saksamaa kuningriik

Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Saksamaa kuningriik

Saksamaa mediatisatsioon

Saksa-Rooma riigi kaart aastal 1789, mis näitab riikide suurt segu Saksamaa mediatisatsioon oli rida mediatisatsioone ja ilmalikustamisi, mis toimusid Saksamaal aastatel 1795–1814, Prantsuse revolutsiooni ajastu lõpufaasis ja edasi Napoleoni ajastul.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Saksamaa mediatisatsioon

Saksi

Saksi on küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Saksi

Saksi dünastia

Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Saksi dünastia

Saksi Idamark

Saksi Idamargi territooriumid (Lausitz, Meißen, Merseburg ja Zeitz) pärast 983. aasta Suurt slaavlaste ülestõusu Saksi Idamark (Sächsische Ostmark) oli Saksa-Rooma riigi mark 10.–12.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Saksi Idamark

Saksi-Altenburgi hertsog

Johann Philipp Saksi-Altenburgi hertsog (saksa Herzog von Sachsen-Altenburg) oli Saksi-Altenburgi hertsogiriigi valitsejate tiitel 1603–1672 ja 1826–1918.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Saksi-Altenburgi hertsog

Saksi-Meiningeni hertsog

Bernhard I Saksi-Meiningeni hertsog oli Saksi-Meiningeni hertsogiriigi valitsejate tiitel 1680–1918.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Saksi-Meiningeni hertsog

Saksimaa hertsogiriik

Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Saksimaa hertsogiriik

Saksimaa kuurvürst

Saksimaa suurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Saksimaa kuurvürst

Saksimaa kuurvürstiriik

Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Saksimaa kuurvürstiriik

Sardiinia kuningriik

Sardiinia kuningriik koosnes Sardiinia saarest, esmalt Aragoni krooni ja seejärel Hispaania impeeriumi osana (1297–1720), ning lõpuks Savoia dünastia komposiitriigi osana (1720–1861).

Vaata Saksa-Rooma riik ja Sardiinia kuningriik

Savoia hertsogkond

Savoia hertsogkond (itaalia: Savoia, prantsuse: Savoie, saksa: Savoyen) oli hertsogkond Apenniini poolsaare põhjaosas, mõned selle territooriumid on nüüd Prantsusmaal.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Savoia hertsogkond

Sõda

apokalüptilist ratsanikku" (1921) Sõda on riikide, rahvaste või muude rühmituste vaheline organiseeritud (relvastatud) konflikt, surumaks ühe osapoole tahet, huvisid või ideoloogiat jõuga (vägivaldselt) peale vastaspoolele.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Sõda

Schleswig

Schleswig (alamsaksa Sleswig, taani Slesvig) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal, Schleswig-Flensburgi kreisi keskus.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Schleswig

Senjöör

Senjöör (prantsuse seigneur Bank of Canada (March 2012). "Backgrounders: Seigniorage" (PDF). Retrieved 2 January 2013.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Senjöör

September

September ehk mihklikuu on Gregoriuse kalendris aasta üheksas kuu.

Vaata Saksa-Rooma riik ja September

Sileesia

Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Sileesia

Sitsiilia kuningriik

Sitsiilia kuningriik (itaalia keeles Regno di Sicilia,, katalaani keeles Regne de Sicília, sitsiilia keeles Regnu di Sicilia) oli riik, mis eksisteeris Itaalia lõunaosas selle asutamisest Roger II poolt aastal 1130 kuni aastani 1816.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Sitsiilia kuningriik

Skisma

Skisma (kreeka keeles σχισμα (σχιζω) – jagunema) tähendab kiriku lõhenemist.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Skisma

Spoleto

Spoleto on linn Itaalias Umbria maakonnas Perugia provintsis.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Spoleto

Spoleto hertsogkond

Spoleto hertsogkond (itaalia: Ducato di Spoleto, ladina: Ducatus Spolitae) oli umbes aastal 570 Kesk-Itaalias langobardi duxi Faroaldi poolt asutatud langobardide territoorium.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Spoleto hertsogkond

Steiermargi hertsogkond

Steiermargi hertsogkond (saksa Herzogtum Steiermark, sloveeni Vojvodina Štajerska, ungari Stájer Hercegség) oli hertsogkond, mis paiknes tänapäeva Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Steiermargi hertsogkond

Steiermark (mark)

Kraini ja Steiermargi markidega, William Robert Shepherdi järgi, 1923 Steiermargi mark (saksa Steiermark) oli enne 970.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Steiermark (mark)

Suurbritannia kuningriik

Suurbritannia kuningriik (inglise Kingdom of Great Britain) oli kuningriik Euroopas 1707–1801.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Suurbritannia kuningriik

Suurhertsog

Suurhertsog on hertsogist kõrgem, aga ertshertsogist madalam aadlitiitel.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Suurhertsog

Taani Kuningriik

''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Taani Kuningriik

Tšehhi krooni maad

Tšehhi krooni maad, Saksa-Rooma riik (1618) pärnavanikuga Tšehhi krooni maad (Länder der Böhmischen Krone), mida kutsuti ka Püha Václavi krooniks (země Koruny svatováclavské) või lihtsalt Tšehhi krooniks (Koruna česká), viitab alale, mida ühendasid Tšehhi kuningate valitsemise all feodaalsuhted.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Tšehhi krooni maad

Tšehhi kuningriik

Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Tšehhi kuningriik

Tüüringi

Tüüringi on Saksamaa liidumaa, mis asub riigi keskosas.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Tüüringi

Tüüringi hertsogkond

Tüüringi hertsogkond oli idapoolseim piirimark Merovingide Frangi kuningriigi Austraasia osas, mille rajas Dagobert I pärast oma kaotust Samo slaavi konföderatsioonile Wogastisburgi lahingus aastal 631/2.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Tüüringi hertsogkond

Thurgau kanton

Thurgau kanton on üks Šveitsi 26 kantonist.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Thurgau kanton

Toscana mark

Toscana või Tuscia mark (või markkrahvkond või markiikond) oli piirimark Kesk-Itaalias, mis piirnes Kirikuriigiga lõunas ja idas, Liguuria merega läänes ning Itaalia kuningriigi riismetega põhjas.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Toscana mark

Toulouse

Toulouse on linn Prantsusmaal, Oksitaania piirkonna ja Haute-Garonne'i departemangu keskus.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Toulouse

Trier

Porta Nigra Trier on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Moseli kaldal.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Trier

Trieri kuurvürstkond

Rooma sild üle Moseli jõe Konstantinuse basiilika Trieris Peapiiskopkonnad Kesk-Euroopas, 1500 18. sajandi kaart, Frederik de Wit Trieri kuurvürstkond (Kurfürstentum Trier või Kurtrier) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstkond, mis eksisteeris 9.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Trieri kuurvürstkond

Ungari

Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Vaata Saksa-Rooma riik ja Ungari

Ungari kuningas

Ungari kuninga regaalid Ungari kuningas oli kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1001–1918 (ametlikult kuni 1948. aastani).

Vaata Saksa-Rooma riik ja Ungari kuningas

Ungari kuningriik

Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Ungari kuningriik

Ungari vürstiriik

Ungari vürstkond või Ungari hertsogkond (ungari Magyar Nagyfejedelemség: "Ungari Suurvürstkond") oli varaseim dokumenteeritud Ungari riik Pannoonia tasandikul, mis loodi 895.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Ungari vürstiriik

Uusaeg

Uusaeg, ka modernsus (inglise keeles modernity, modern times) on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1914/1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõjani.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Uusaeg

Vabahärra

Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).

Vaata Saksa-Rooma riik ja Vabahärra

Vahemeri

Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Vahemeri

Vana Šveitsi Konföderatsioon

Vana Šveitsi Konföderatsioon (saksa Alte Eidgenossenschaft; ajalooliselt Eidgenossenschaft, pärast reformatsiooni: prantsuse République des Suisses, ladina Republica Helvetiorum, "Šveitslaste vabariik") oli Šveitsi eelkäija aastatel 1291–1798.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Vana Šveitsi Konföderatsioon

Vasall

Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Vasall

Vastupaavst

Vastupaavst (ladina keeles antipapa) on isik, kes on kas valitud või seatud parajasti ametis oleva paavsti vastu kui konkureeriv kirikupea.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Vastupaavst

Vürst

Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Vürst

Veebruar

Veebruar on Juliuse kalendris ja Gregoriuse kalendris aasta teine kuu, samuti aasta kõige lühem kuu.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Veebruar

Veneetsia

Veneetsia (itaalia keeles Venezia) on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna città metropolitana di Venezia halduskeskus.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Veneetsia

Veneetsia rahu

Paavst Aleksander III Veneetsia rahu ehk Veneetsia leping on 1177.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Veneetsia rahu

Veneetsia vabariik

Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Veneetsia vabariik

Verona

Verona Verona on linn Itaalias Veneto maakonnas, Verona provintsi halduskeskus.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Verona

Verona mark

Itaalia aasta 1050 paiku; Verona mark asub kaardil üleval paremal. Verona ja Aquileia mark oli suur Itaalia kirdeosas asunud keskaegne Saksa-Rooma riigi mark (piiriala), mille keskusteks olid Verona ja Aquileia linnad.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Verona mark

Vestfaali hertsogkond

Vestfaali hertsogkond ja teised Lääne-Saksamaa riigid u. aastal 1645 Vestfaali hertsogkond (1180–1803) oli ajalooline territoorium suuremas Vestfaali piirkonnas, paiknedes tänapäeva Saksamaa Nordrhein-Westfaleni idaosas.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Vestfaali hertsogkond

Vicenza

Vicenza (veneti keeles Vicensa) on linn Itaalias Veneto maakonnas, Vicenza provintsi halduskeskus.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Vicenza

Viin

Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Viin

Viini kongress

"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Viini kongress

Voltaire

Voltaire (sünninimi François-Marie Arouet; 21. november 1694 – 30. mai 1778) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujusid.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Voltaire

Würzburg

Würzburg on linn Saksamaal Baieri liidumaal, Alam-Frangimaa ringkonna halduskeskus.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Würzburg

Welfid

Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Welfid

Wettinid

Wettinid on Saksa krahvide, hertsogite, kuurvürstide ja kuningate dünastia, mis kunagi valitses tänapäeva Saksamaa liidumaade Saksimaa, Saksi-Anhalti Saksi osa ja Tüüringi ala rohkem kui 800 aastat.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Wettinid

Wittelsbachi dünastia

Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721).

Vaata Saksa-Rooma riik ja Wittelsbachi dünastia

Zeitz

Moritzburgi loss (Zeitz) Vapp Zeitzi paiknemine Saksi-Anhaltis Zeitz on linn Burgenlandkreisis Saksi-Anhaltis Saksamaal.

Vaata Saksa-Rooma riik ja Zeitz

1002

1002.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1002

1004

1004.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1004

1014

1014.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1014

1018

1018.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1018

1024

1024.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1024

1030

1030.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1030

1034

1034.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1034

1045

1045.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1045

11. sajand

11.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 11. sajand

1108

1108.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1108

1129

1129.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1129

1142

1142.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1142

1154

1154.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1154

1155

1155.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1155

1158

1158.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1158

1159

1159.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1159

1160

1160.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1160

1162

1162.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1162

1163

1163.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1163

1164

1164.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1164

1165

1165.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1165

1166

1166.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1166

1167

1167.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1167

1174

1174.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1174

1176

1176.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1176

1177

1177.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1177

1180

1180.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1180

1183

1183.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1183

1189

1189.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1189

12. sajand

12.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 12. sajand

1211

1211.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1211

1220

1220.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1220

1220. aastad

1220.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1220. aastad

1228

1228.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1228

1235

1235.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1235

1245

1245.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1245

13. sajand

13.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 13. sajand

1356

1356.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1356

1356. aasta kuldbulla

Karli silla juures 1356.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1356. aasta kuldbulla

14. sajand

14.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 14. sajand

1493

1493.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1493

15. sajand

15.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 15. sajand

1506

1506.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1506

1516

1516.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1516

1519

1519.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1519

1521

1521.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1521

1526

1526.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1526

1530

1530.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1530

1531

1531.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1531

1555

1555.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1555

1556

1556.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1556

1564

1564.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1564

1569

1569.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1569

16. sajand

16.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 16. sajand

1618

1618.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1618

1622

1622.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1622

1648

1648.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1648

1692

1692.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1692

17. sajand

17.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 17. sajand

1701

1701.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1701

1714

1714.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1714

18. juuni

18.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 18. juuni

18. sajand

Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 18. sajand

1803

1803.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1803

1805

1805.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1805

1806

1806.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1806

1815

1815.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 1815

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 19. sajand

27. jaanuar

27.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 27. jaanuar

29. mai

29.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 29. mai

4. oktoober

4.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 4. oktoober

4. sajand

4.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 4. sajand

6. august

6.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 6. august

7. september

7.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 7. september

800

Sajandid: 7. sajand - 8. sajand - 9. sajand Kümnendid: 750. aastad 760. aastad 770. aastad 780. aastad 790. aastad - 800. aastad - 810. aastad 820. aastad 830. aastad 840. aastad 850. aastad Aastad: 795 796 797 798 799 - 800 - 801 802 803 804 805.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 800

9. sajand

9.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 9. sajand

928

928.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 928

929

929.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 929

955

955.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 955

962

962.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 962

965

965.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 965

966

966.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 966

968

968.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 968

983

983.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 983

996

996.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 996

998

998.

Vaata Saksa-Rooma riik ja 998

Vaata ka

Keskaeg

• Hiliskeskaeg
• Kõrgkeskaeg
• Keskaeg
• Keskaja kunst
• Saksa-Rooma riik
• Varakeskaeg
• Viikingiaeg
• Viikingid

Varauusaeg

• 16. sajand
• 17. sajand
• 18. sajand
• Barokk
• Napoli kuningriik
• Osmanite-Habsburgide sõjad
• Renessanss
• Rocaille
• Rokokoo
• Saksa-Rooma riik
• Sitsiilia kuningriik
• Talupoeg
• Uusklassitsism
• Varauusaeg

Tuntud ka kui Püha Rooma Keisririik, Püha Rooma Riik, Püha Saksa-Rooma Keisririik, Püha Saksa-Rooma riik, Püha-Rooma keisririik, Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik, Saksa Rahva Püha Rooma Riik, Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririik, Saksa-Rooma keisririik.

, Brandenburgi mark, Braunschweig, Braunschweigi hertsogkond, Brescia, Burgundia, Burgundia hertsog, Burgundia krahvkond, Burgundia kuningriik, Burgundia ringkond, Carlos II, Como, Cosimo I, Cremona, Dünastia, Ekskommunikatsioon, Ertshertsog, Eugenius III, Euroopa, Felipe II, Felipe V, Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser), Frangi keiser, Frangi riik, Frangimaa, Frangimaa hertsogkond, Frangimaa ringkond, Franz II, Friedrich I Barbarossa, Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Friedrich III (Saksa kuningas), Friedrich III (Saksa-Rooma keiser), Gallia, Gero, Gibelliinid, Gniezno, Gregorius V, Gregorius VII, Gvelfid, Habsburgid, Habsburgid-Lotringid, Habsburgide monarhia, Hadrianus IV, Halberstadti piiskopkond, Hannover, Hauteville, Hõim, Heidelberg, Heinrich I Linnupüüdja, Heinrich II (Saksa-Rooma keiser), Heinrich III (Saksa-Rooma keiser), Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Heinrich Lõvi, Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser), Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas), Hertsog, Hertsogkond, Hispaania, Hispaania kuningas, Hispaania Madalmaad, Hohenstaufenid, Hollandi Vabariik, Horvaatia kuningriik (keskaegne), Ida-Frangi kuningas, Idamark, Impeerium, Inglismaa, Innocentius IV, Investituuritüli, Iseseisvus, István I Püha, Itaalia, Itaalia keel, Itaalia kuningas, Itaalia kuningriik (keskaegne), Jaanuar, Jever, Johannes XII, Juana, Karantaania, Karl IV, Karl Ludwig, Karl Suur, Karl V, Karl VI, Kastiilia kuningriik, Katoliiklus, Katoliku kirik, Köln, Kölni kuurvürstkond, Keiser, Keisririigi ringkonnad, Kesk-Euroopa, Keskaeg, Ketser, Kirik (institutsioon), Kirikuriik, Kleinstaaterei, Knud Suur, Kolmekümneaastane sõda, Konrad II (Saksa-Rooma keiser), Konrad III (Saksa kuningas), Krahv, Kraini mark, Kroonprints, Kubermang, Kuldbulla, Kuningas, Kuur-Reini ringkond, Kuurvürst, Ladina keel, Lausitz, Lausitzi mark, Lään, Lääne-Rooma keisririik, Läänemaailm, Läänemereprovintsid, Läänemeri, Lääneslaavlased, Lübeck, Lechi lahing (955), Legnano lahing, Leopold I, Liivimaa ordu maameister, Linnusekrahv, Lodi (Itaalia), Lombardia, Lombardia Liiga, Lorraine, Lotringi hertsogkond, Louis VII, Louis XIV, Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser), Ludwig Sakslane, Luksemburgi dünastia, Luksemburgi krahvkond, Maakrahv, Madalmaad, Mainz, Mainzi kuurvürstkond, Mainzi peapiiskop, Maria Theresia, Markii, Markkrahv, Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Mecklenburg, Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond, Meißen, Meißeni markkrahvkond, Merseburg, Mieszko I, Milano, Ministeriaal, Misjon, Monarh, Monarhia, Montpellier, Morava, Napoleon I, Napoli kuningriik, Nürnberg, Nõid Siimon, Nõo, November, Oldenburgi suurhertsogkond, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto II (Saksa-Rooma keiser), Otto III (Saksa-Rooma keiser), Otto IV (Saksa-Rooma keiser), Paavst, Padova, Palermo, Parun, Pavia, Põhiseadus, Põhja-Itaalia, Põhjameri, Peapiiskop, Peeter I, Pfalts, Pfaltskrahv, Pfalzi kuurvürstkond, Philippe II, Piiskop, Pommeri, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Poola vürstiriik, Portugali kuningriik, Poznań, Praha, Prantsusmaa, Prantsusmaa kuningas, Prantsusmaa kuningriik, Preisi kuningriik, Pressburgi rahu, Prints, Protestantism, Rahvusriik, Rüütel, Regensburg, Regent, Reinimaa, Riigipäev (Saksa-Rooma riik), Riigirüütel, Riigivürst, Roncaglia riigipäev, Rooma, Rooma keisririik, Rooma Peetri kirik, Rooma riik, Roomlaste kuningas, Saali dünastia, Saali tavaõigus, Saarbrücken, Saksa keel, Saksa keisririik, Saksa kuningas, Saksa Liit, Saksa ordu kõrgmeister, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend, Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, Saksamaa kuningriik, Saksamaa mediatisatsioon, Saksi, Saksi dünastia, Saksi Idamark, Saksi-Altenburgi hertsog, Saksi-Meiningeni hertsog, Saksimaa hertsogiriik, Saksimaa kuurvürst, Saksimaa kuurvürstiriik, Sardiinia kuningriik, Savoia hertsogkond, Sõda, Schleswig, Senjöör, September, Sileesia, Sitsiilia kuningriik, Skisma, Spoleto, Spoleto hertsogkond, Steiermargi hertsogkond, Steiermark (mark), Suurbritannia kuningriik, Suurhertsog, Taani Kuningriik, Tšehhi krooni maad, Tšehhi kuningriik, Tüüringi, Tüüringi hertsogkond, Thurgau kanton, Toscana mark, Toulouse, Trier, Trieri kuurvürstkond, Ungari, Ungari kuningas, Ungari kuningriik, Ungari vürstiriik, Uusaeg, Vabahärra, Vahemeri, Vana Šveitsi Konföderatsioon, Vasall, Vastupaavst, Vürst, Veebruar, Veneetsia, Veneetsia rahu, Veneetsia vabariik, Verona, Verona mark, Vestfaali hertsogkond, Vicenza, Viin, Viini kongress, Voltaire, Würzburg, Welfid, Wettinid, Wittelsbachi dünastia, Zeitz, 1002, 1004, 1014, 1018, 1024, 1030, 1034, 1045, 11. sajand, 1108, 1129, 1142, 1154, 1155, 1158, 1159, 1160, 1162, 1163, 1164, 1165, 1166, 1167, 1174, 1176, 1177, 1180, 1183, 1189, 12. sajand, 1211, 1220, 1220. aastad, 1228, 1235, 1245, 13. sajand, 1356, 1356. aasta kuldbulla, 14. sajand, 1493, 15. sajand, 1506, 1516, 1519, 1521, 1526, 1530, 1531, 1555, 1556, 1564, 1569, 16. sajand, 1618, 1622, 1648, 1692, 17. sajand, 1701, 1714, 18. juuni, 18. sajand, 1803, 1805, 1806, 1815, 19. sajand, 27. jaanuar, 29. mai, 4. oktoober, 4. sajand, 6. august, 7. september, 800, 9. sajand, 928, 929, 955, 962, 965, 966, 968, 983, 996, 998.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika