Sisukord
148 suhted: Aafrika, Adolf Hitler, Altenburg, Anhalt, Antant, Antifašism, August, İstanbul, Badeni suurhertsogiriik, Bagdad, Bagdadi raudtee, Baieri kuningriik, Basra, Bückeburg, Belgia, Berliin, Braunschweig, Braunschweigi hertsogkond, Bremen, Bremeni Nõukogude Vabariik, Clara Zetkin, Coburg, Compiègne'i vaherahu, Darmstadt, Dessau, Detmold, Diktatuur, Dresden, Eesti, Esimene maailmasõda, Füürer, Friedrich Ebert, Friedrich III (Saksa keiser), Gera, Gotha, Greiz, Hamburg, Hesseni suurhertsogkond, Hiina, Holland, Ida-Preisimaa, II Rzeczpospolita, Jugoslaavia, Kaliningrad, Karl Liebknecht, Karlsruhe, Keiser, Kesk-Euroopa, Klaipėda, Kolonialism, ... Laienda indeks (98 rohkem) »
- Kolmas Riik
- Saksa keisririik
- Weimari vabariik
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Vaata Saksa Riik ja Aafrika
Adolf Hitler
Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945).
Vaata Saksa Riik ja Adolf Hitler
Altenburg
Altenburg on linn Saksamaal Tüüringi liidumaal.
Vaata Saksa Riik ja Altenburg
Anhalt
Anhalti hertsogiriigi lipp Anhalti hertsogiriigi vapp Anhalti asend Saksa Riigis Anhalti hertsogkonna kaart (1863–1918) Anhalt oli Kesk-Saksamaal asuv suveräänne riik (pärast aastat 1806 hertsogiriik), mis paiknes Harzi mägede ja Elbe jõe vahel.
Vaata Saksa Riik ja Anhalt
Antant
Sõjalised liidud 1914. aastal Antant (inglise keeles Triple Entente, prantsuse keeles Triple-Entente, vene keeles Антанта) oli 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel.
Vaata Saksa Riik ja Antant
Antifašism
Antifašism on fašismi (sealhulgas natsionaalsotsialismi) vastane ühiskondlik liikumine, mis tekkis vastukaaluks fašismile.
Vaata Saksa Riik ja Antifašism
August
August ehk lõikuskuu on Gregoriuse kalendris aasta kaheksas kuu.
Vaata Saksa Riik ja August
İstanbul
İstanbul kosmosest nähtuna. Pildi ülaosas Must meri, all Marmara meriİstanbul on Türgi suurim linn.
Vaata Saksa Riik ja İstanbul
Badeni suurhertsogiriik
Badeni suurhertsogkond Saksamaa reisikaardi lehel aastast 1861 Badeni suurhertsogiriik või Badeni suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Baden) oli ajalooline riik Edela-Saksamaal Reini idakaldal.
Vaata Saksa Riik ja Badeni suurhertsogiriik
Bagdad
Valitsushoone Bagdadis Bagdad on Iraagi pealinn, Bagdadi kubernerkonna keskus.
Vaata Saksa Riik ja Bagdad
Bagdadi raudtee
Chemin de Fer Impérial Ottoman de Bagdad 1900. aastatel Bagdadi raudtee (türgi keeles Bağdat Demiryolu, araabia keeles سكة حديد بغداد, saksa keeles Bagdadbahn, prantsuse keeles Chemin de Fer Impérial Ottoman de Bagdad) rajati aastatel 1910–1940, et ühendada Saksa Riigi keskus Berliin tollase Osmanite Riigile alluva Bagdadi vilajeti keskuse Bagdadiga.
Vaata Saksa Riik ja Bagdadi raudtee
Baieri kuningriik
Baieri kuningriik (saksa keeles Königreich Bayern) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1806–1918.
Vaata Saksa Riik ja Baieri kuningriik
Basra
Basra on linn Iraagis, Basra kubernerkonna keskus.
Vaata Saksa Riik ja Basra
Bückeburg
Bückeburgi raekoda Bückeburg on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Schaumburgi kreisis, Weserberglandi põhjanõlva lähedal.
Vaata Saksa Riik ja Bückeburg
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Vaata Saksa Riik ja Belgia
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Vaata Saksa Riik ja Berliin
Braunschweig
Braunschweig (alamsaksa Brunswiek) on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Harzi mägedest põhjas.
Vaata Saksa Riik ja Braunschweig
Braunschweigi hertsogkond
Braunschweigi hertsogkond oli ajalooline riik Saksamaal.
Vaata Saksa Riik ja Braunschweigi hertsogkond
Bremen
Bremen (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Breemen) on linn Saksamaal, mis moodustab koos Bremerhaveni linnaga iseseisva Bremeni liidumaa.
Vaata Saksa Riik ja Bremen
Bremeni Nõukogude Vabariik
Bremeni Nõukogude Vabariik (saksa keeles Die Bremer Räterepublik) oli tunnustamata lühiajaline riik, mis eksisteeris 1919.
Vaata Saksa Riik ja Bremeni Nõukogude Vabariik
Clara Zetkin
Clara Zetkin 1920. aastatel Clara Josephine Zetkin (neiupõlvenimi Eissner, 5. juuli 1857 Wiederau, Saksimaa kuningriik – 20. juuni 1933 Arhangelskoje, Moskva oblast) oli Saksa sotsialist ja naisõiguslane.
Vaata Saksa Riik ja Clara Zetkin
Coburg
Coburg on kreisivaba linn Saksamaal Baieri liidumaal Ülem-Frangimaa ringkonnas.
Vaata Saksa Riik ja Coburg
Compiègne'i vaherahu
Compiègne'i vaherahu oli 11. novembril 1918 Esimese maailmasõja ajal Antanti ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Compiègne'i linna lähedal sõlmitud kokkulepe (vaherahu), mis lõpetas sõjategevuse läänerindel.
Vaata Saksa Riik ja Compiègne'i vaherahu
Darmstadt
Darmstadt on linn Saksamaa lääneosas Hesseni liidumaal.
Vaata Saksa Riik ja Darmstadt
Dessau
Dessau on Dessau-Roßlau linnaosa, endine vald ja kreisivaba linn Saksamaa idaosas Saksi-Anhalti liidumaal.
Vaata Saksa Riik ja Dessau
Detmold
Detmold on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Lippe kreisi halduskeskus.
Vaata Saksa Riik ja Detmold
Diktatuur
Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel.
Vaata Saksa Riik ja Diktatuur
Dresden
Dresden Dresden Dresden (sorbi keeles Drježdźany) on linn Saksamaal, Saksimaa liidumaa pealinn.
Vaata Saksa Riik ja Dresden
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Saksa Riik ja Eesti
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Saksa Riik ja Esimene maailmasõda
Füürer
Füürer tähendab saksa keeles juhti (Führer), mis tuleneb tegusõnast führen 'juhtima'.
Vaata Saksa Riik ja Füürer
Friedrich Ebert
Friedrich Ebert (1925) Friedrich Ebert (4. veebruar 1871 Heidelberg – 28. veebruar 1925 Berliin) oli Saksa sotsiaaldemokraatlik poliitik, Saksa Riigi Weimari vabariigi perioodi esimene riigipresident aastatel 1919–1925.
Vaata Saksa Riik ja Friedrich Ebert
Friedrich III (Saksa keiser)
Friedrich III Friedrich III (18. oktoober 1831 Potsdam – 15. juuni 1888 Potsdam) oli Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 1888.
Vaata Saksa Riik ja Friedrich III (Saksa keiser)
Gera
Gera on linn Saksamaal Tüüringi liidumaal.
Vaata Saksa Riik ja Gera
Gotha
Loodusloomuuseum Gothas Gotha on linn Saksamaal Tüüringi liidumaal.
Vaata Saksa Riik ja Gotha
Greiz
Greiz on linn Saksamaal Tüüringi liidumaal, Greizi kreisi halduskeskus.
Vaata Saksa Riik ja Greiz
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Vaata Saksa Riik ja Hamburg
Hesseni suurhertsogkond
Hesseni ja Reini juures suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen und bei Rhein), või aastatel 1806 kuni 1816 Hesseni suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen), oli sõltumatu riik ja Saksa Liidu liikmesriik alates 1806.
Vaata Saksa Riik ja Hesseni suurhertsogkond
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Vaata Saksa Riik ja Hiina
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Vaata Saksa Riik ja Holland
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Vaata Saksa Riik ja Ida-Preisimaa
II Rzeczpospolita
II Rzeczpospolita 1922–1938 II Rzeczpospolita ehk Teine Poola vabariik on Poola Vabariigi Esimese maailmasõja ning Teise maailmasõja vahelise ajastu (interbellum) mitteametlik nimetus.
Vaata Saksa Riik ja II Rzeczpospolita
Jugoslaavia
Jugoslaavia haldusala enne ja pärast Teist maailmasõda Jugoslaavia nime on ametlikult või mitteametlikult kandnud ajavahemikus 1918–2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik.
Vaata Saksa Riik ja Jugoslaavia
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Vaata Saksa Riik ja Kaliningrad
Karl Liebknecht
Karl Liebknecht u 1911 Karl Paul August Friedrich Liebknecht (13. august 1871 Leipzig – 15. jaanuar 1919 Berliin) oli saksa sotsiaaldemokraatlik ja kommunistlik poliitik.
Vaata Saksa Riik ja Karl Liebknecht
Karlsruhe
Karlsruhe on linn Baden-Württembergi liidumaal Saksamaal.
Vaata Saksa Riik ja Karlsruhe
Keiser
Edward von Lõnguse teos "Alasti keiser" Tartus Keiser ehk imperaator on valitseja tiitel.
Vaata Saksa Riik ja Keiser
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Vaata Saksa Riik ja Kesk-Euroopa
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Vaata Saksa Riik ja Klaipėda
Kolonialism
Kolonialism ehk koloniaalpoliitika on poliitika, mille eesmärk on laiendada riigi võimu väljapoole oma piire.
Vaata Saksa Riik ja Kolonialism
Kreeka
Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.
Vaata Saksa Riik ja Kreeka
Kujutav kunst
Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, esemeid, keskkonda) kujutav kunst.
Vaata Saksa Riik ja Kujutav kunst
Kummaline sõda
Kummaline sõda oli teise maailmasõja varajane faas, kus reaalset sõjategevust Prantsusmaa-Suurbritannia ja Saksamaa vägede vahel ei toimunud, kuigi need riigid olid ametlikult sõjas.
Vaata Saksa Riik ja Kummaline sõda
Kuningas
Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.
Vaata Saksa Riik ja Kuningas
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Saksa Riik ja Läti
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Saksa Riik ja Lübeck
Linnriik
Tänapäeva linnriigi Singapuri panoraam Linnriik on majanduslikult iseseisev, oma kultuuri ja õiguskorraga väikeriik, mille mõjuala võib ulatuda ka suuremale territooriumile.
Vaata Saksa Riik ja Linnriik
Lippe vürstkond
Lippe kaart aastal 1918 Vürstiloss Detmoldis Lippe (hiljem Lippe-Detmold ja siis taas Lippe) oli ajalooline riik Saksamaal, mida valitses Lippe vürstlik perekond.
Vaata Saksa Riik ja Lippe vürstkond
München
München on linn Saksamaal, Baieri liidumaa pealinn.
Vaata Saksa Riik ja München
Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond
Lipp Vapp Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Mecklenburg-Strelitz) oli aastatel 1815–1918 eksisteerinud Saksa riik, mis kuulus Saksa Liitu, Põhja-Saksa Liitu ja Saksa keisririiki.
Vaata Saksa Riik ja Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond
Molotovi-Ribbentropi pakt
Pakti järgi plaanitud ja tegelikud piirid Ida-Euroopas aastatel 1939–1940 Pakti lisaprotokoll (saksakeelne versioon) Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel (vene Договор о ненападении между Германией и Советским Союзом) ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millega reguleeriti kahe riigi vahelisi suhteid ja mille lisaprotokolliga jagati mõjupiirkonnad Ida-Euroopas.
Vaata Saksa Riik ja Molotovi-Ribbentropi pakt
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Vaata Saksa Riik ja Monarhia
Munder
Praha linnuse valvur 2008. aastal Munder on sõjaväelise või paramilitaarse organisatsiooni liikme auastmetunnustega vormiriietus.
Vaata Saksa Riik ja Munder
Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei
NSDAP partei kuldmärk Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (varasem tõlge Rahvussotsialistlik Saksa Töölispartei; saksa keeles: Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, lühend NSDAP) oli partei, mis tuli Saksamaal demokraatlike valimiste tulemusena võimule 1933.
Vaata Saksa Riik ja Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Saksa Riik ja Nõukogude Liit
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Saksa Riik ja Norra
Novembrirevolutsioon
Novembrirevolutsioon oli esimese maailmasõja lõpus Saksa keisririigis tekkinud poliitiliselt ajendatud tsiviilkonflikt, mille tulemusena asendati Hohenzollernite monarhia vabariigiga.
Vaata Saksa Riik ja Novembrirevolutsioon
Okeaania
Okeaania Okeaania kaart Okeaania on osa Austraalia ja Okeaania maailmajaost.
Vaata Saksa Riik ja Okeaania
Okupatsioon
Okupatsioon on võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese võimu kindlustamine (prantsuse keelest: occupation – action d’occuper, de s’installer par la force).
Vaata Saksa Riik ja Okupatsioon
Oldenburg
Oldenburgi kesklinn, sealhulgas Püha Lamberti kirik Oldenburg on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksimaal.
Vaata Saksa Riik ja Oldenburg
Otto von Bismarck
Otto Eduard Leopold von Bismarck (1. aprill 1815 – 30. juuli 1898) oli Preisimaa ja Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler.
Vaata Saksa Riik ja Otto von Bismarck
Paul von Hindenburg
Paul Ludwig Hans Anton von Beneckendorff und von Hindenburg (2. oktoober 1847 Posen, Poseni suurhertsogkond, Preisi kuningriik – 2. august 1934 Neudeck, Ida-Preisimaa, Natsi-Saksamaa) oli Saksamaa sõjaväelane (feldmarssal aastast 1914) ja riigitegelane, president aastatel 1925–1934.
Vaata Saksa Riik ja Paul von Hindenburg
Pärsia laht
Pärsia lahe satelliidipilt Pärsia laht (pärsia keeles خلیج فارس (Khalīj-e Fārs 'Pärsia laht') või ka آب کبود Āb-e Kabūd), الخليج الفارسي (al-Khalīj al-Fārsī) või خليج الفارس (Khalīj al-Fāris) ('Pärsia laht')) on laht India ookeani loodeosas.
Vaata Saksa Riik ja Pärsia laht
Potsdam
Potsdam on linn Saksamaal, Brandenburgi liidumaa pealinn.
Vaata Saksa Riik ja Potsdam
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Saksa Riik ja Prantsusmaa
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Vaata Saksa Riik ja Preisi kuningriik
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Saksa Riik ja Preisimaa
Preisimaa kuningas
Preisimaa kuningas oli Preisimaa kuningriigi valitseja tiitel 1701–1918.
Vaata Saksa Riik ja Preisimaa kuningas
Qingdao
Qingdao (lihtsustatud hiina kirjas 青岛, traditsioonilises hiina kirjas 青島; toonimärkidega pinyin'is Qīngdǎo) on linn Hiinas Shandongi provintsis, allprovintsilinna Qingdao Shi keskus.
Vaata Saksa Riik ja Qingdao
Reußi noorem liin
Reuß-Gera vürstkond (saksa: Fürstentum Reuß-Gera), pärast 1848.
Vaata Saksa Riik ja Reußi noorem liin
Reußi vanem liin
Reuß-Greizi vürstkond (saksa: Fürstentum Reuß-Greiz), pärast 1848.
Vaata Saksa Riik ja Reußi vanem liin
Riigipäevahoone
Riigipäevahoone (saksa keeles Reichstagsgebäude, ametlikult Deutscher Bundestag - Plenarbereich Reichstagsgebäude) on ajalooline ehitis Saksamaa pealinnas Berliinis, mille funktsiooniks oli keiserliku riigipäeva majutamine.
Vaata Saksa Riik ja Riigipäevahoone
Rosa Luxemburg
Rosa Luxemburg Rosa Luxemburg (5. märts 1871 Zamość, Varssavi kindralkubermang, Venemaa keisririik – 15. jaanuar 1919 Berliin, Saksamaa) oli juudist Poola ja Saksamaa poliitik, marksist ja revolutsionäär.
Vaata Saksa Riik ja Rosa Luxemburg
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Saksa Riik ja Saksa keel
Saksa keiser
Saksa keiser oli Saksa keisririigi valitseja tiitel 1871–1918.
Vaata Saksa Riik ja Saksa keiser
Saksi-Altenburgi hertsogiriik
Saksi-Altenburgi hertsogiriik (saksa Herzogtum Sachsen-Altenburg) oli hertsogiriik Saksamaal 1603–1672 ja 1826–1918, üks ernestiinide hertsogkondadest.
Vaata Saksa Riik ja Saksi-Altenburgi hertsogiriik
Saksi-Coburg ja Gotha
Saksi-Coburg ja Gotha (saksa keeles Sachsen-Coburg und Gotha) või Saksi-Coburg-Gotha oli Wettinite haru poolt valitsetud Ernestiinide hertsogkond, mis koosnes tänapäeva Baieri ja Tüüringi liidumaade territooriumitest Saksamaal.
Vaata Saksa Riik ja Saksi-Coburg ja Gotha
Saksi-Meiningeni hertsogiriik
Saksi-Meiningeni hertsogiriik (saksa Herzogtum Sachsen-Meiningen) oli hertsogiriik Saksamaal 1680–1918, üks ernestiinide hertsogkondadest.
Vaata Saksa Riik ja Saksi-Meiningeni hertsogiriik
Saksimaa kuningriik
Saksimaa kuningriik oli aastatel 1806–1918 tänapäeva Saksimaa liidumaa territooriumil eksisteerinud riik.
Vaata Saksa Riik ja Saksimaa kuningriik
Schaumburg-Lippe
Schaumburg-Lippe loodi krahvkonnana 1647.
Vaata Saksa Riik ja Schaumburg-Lippe
Schlieffeni plaan
Schlieffeni plaan oli Saksamaa armee peastaabis Alfred von Schlieffeni juhtimisel välja töötatud sõjaline plaan Prantsusmaa ja Venemaa purustamiseks.
Vaata Saksa Riik ja Schlieffeni plaan
Schwarzburg-Rudolstadt
Schwarzburg-Rudolstadt oli väike riik Saksamaal, tänapäeva Tüüringis, pealinnaga Rudolstadtis.
Vaata Saksa Riik ja Schwarzburg-Rudolstadt
Schwarzburg-Sondershausen
Karl Günther, viimane Schwarzburg-Sondershauseni vürst Sondershauseni loss Schwarzburg-Sondershausen oli väike vürstkond Saksamaal, tänapäeva Tüüringis, pealinnaga Sondershausenis.
Vaata Saksa Riik ja Schwarzburg-Sondershausen
Schwerin
Schwerin on linn Saksamaal, Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa pealinn.
Vaata Saksa Riik ja Schwerin
Sotsiaaldemokraatia
Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia.
Vaata Saksa Riik ja Sotsiaaldemokraatia
Stalingradi lahing
Stalingradi lahing oli lahing Teises maailmasõjas Saksamaa Wehrmachti armee ja Nõukogude Liidu Punaarmee vahel 23. augustist 1942 kuni 2. veebruarini 1943.
Vaata Saksa Riik ja Stalingradi lahing
Strasbourg
Lycée int pontonniers Strasbourgis 2014. aastal Strasbourg on linn Kirde-Prantsusmaal, Grand Esti piirkonna ja Bas-Rhini departemangu keskus ja suurim asula (Prantsusmaa suuruselt seitsmes).
Vaata Saksa Riik ja Strasbourg
Stuttgart
Vaade linnale, all keskel raudteejaam Stuttgart on tööstuslinn Saksamaal, Baden-Württembergi liidumaa pealinn ja ühtlasi suurim linn.
Vaata Saksa Riik ja Stuttgart
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Saksa Riik ja Suurbritannia
Suursaksa Riik
Suursaksa RiikGroßdeutsches Reich 100px110px LippVapp 300pxSuursaksa riik (1944) Riigikeelsaksa PealinnBerliin Riigipeajuht Adolf Hitler (26. juuni 1943 – 30. aprill 1945), riigipresident Karl Dönitz (1.–23. mai 1945) Pindala? Rahvaarv1944 ligi 128,5 miljonit.
Vaata Saksa Riik ja Suursaksa Riik
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Saksa Riik ja Taani
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Vaata Saksa Riik ja Türgi
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Saksa Riik ja Teine maailmasõda
Vabariik
Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale.
Vaata Saksa Riik ja Vabariik
Vastupanuliikumine
Vastupanuliikumine on riigi või muu suurema piirkonna elanike organiseeritud (ja sageli ka relvastatud) vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud (sõjalisele) kontrollile.
Vaata Saksa Riik ja Vastupanuliikumine
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Saksa Riik ja Venemaa
Versailles
Versailles on linn Prantsusmaal, Yvelinesi departemangu keskus.
Vaata Saksa Riik ja Versailles
Versailles' rahu
Versailles' rahulepingu allkirjastamine Versailles' rahuleping on 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaa pealinnas Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis sõlmitud leping, mis jõustus 10.
Vaata Saksa Riik ja Versailles' rahu
Württembergi kuningriik
Württembergi kuningriik (saksa Königreich Württemberg) oli riik Saksamaal, mis eksisteeris aastatel 1806–1918, paiknedes tänapäeva Baden-Württembergi territooriumil.
Vaata Saksa Riik ja Württembergi kuningriik
Weimar
Weimar on linn Saksamaal Tüüringi liidumaal.
Vaata Saksa Riik ja Weimar
Wilhelm I
Wilhelm I ehk Wilhelm Suur (saksa Wilhelm der Große; 22. märts 1797 Berliin – 9. märts 1888 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1861.
Vaata Saksa Riik ja Wilhelm I
Wilhelm II
Wilhelm II (saksa: Friedrich Wilhelm Viktor Albert von Preußen) (27. jaanuar 1859 Berliin – 4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas aastatel 1888–1918.
Vaata Saksa Riik ja Wilhelm II
1. september
1.
Vaata Saksa Riik ja 1. september
11. november
11.
Vaata Saksa Riik ja 11. november
11. veebruar
11.
Vaata Saksa Riik ja 11. veebruar
12. mai
12.
Vaata Saksa Riik ja 12. mai
12. märts
12.
Vaata Saksa Riik ja 12. märts
15. juuni
15.
Vaata Saksa Riik ja 15. juuni
17. mai
17.
Vaata Saksa Riik ja 17. mai
18. jaanuar
18.
Vaata Saksa Riik ja 18. jaanuar
1871
1871.
Vaata Saksa Riik ja 1871
1884
1884.
Vaata Saksa Riik ja 1884
1885
1885.
Vaata Saksa Riik ja 1885
1888
1888.
Vaata Saksa Riik ja 1888
1898
1898.
Vaata Saksa Riik ja 1898
1918
1918.
Vaata Saksa Riik ja 1918
1919
1919.
Vaata Saksa Riik ja 1919
1925
1925.
Vaata Saksa Riik ja 1925
1932
1932.
Vaata Saksa Riik ja 1932
1933
1933.
Vaata Saksa Riik ja 1933
1934
1934.
Vaata Saksa Riik ja 1934
1938
1938.
Vaata Saksa Riik ja 1938
1939
1939.
Vaata Saksa Riik ja 1939
1941
1941.
Vaata Saksa Riik ja 1941
1943
1943.
Vaata Saksa Riik ja 1943
2. august
2.
Vaata Saksa Riik ja 2. august
2. veebruar
2.
Vaata Saksa Riik ja 2. veebruar
21. detsember
21.
Vaata Saksa Riik ja 21. detsember
23. august
23.
Vaata Saksa Riik ja 23. august
26. juuni
26.
Vaata Saksa Riik ja 26. juuni
28. juuni
28.
Vaata Saksa Riik ja 28. juuni
28. veebruar
28.
Vaata Saksa Riik ja 28. veebruar
3. november
3.
Vaata Saksa Riik ja 3. november
3. september
3.
Vaata Saksa Riik ja 3. september
30. jaanuar
30.
Vaata Saksa Riik ja 30. jaanuar
6. veebruar
6.
Vaata Saksa Riik ja 6. veebruar
9. märts
9.
Vaata Saksa Riik ja 9. märts
9. november
9.
Vaata Saksa Riik ja 9. november
Vaata ka
Kolmas Riik
- Kolmas riik
- Saksa Riik
Saksa keisririik
- Heil Dir im Siegerkranz
- Saksa Riik
- Saksa keisririik