Sisukord
144 suhted: Abitegusõna, Aeg, Afrikaat, Alamsaksa keel, Alamsorbi keel, Alsace, Alus (keeleteadus), Ametlik keel, Arv (keeleteadus), Austria, ß, Šveits, Ü, Üldnimi, Ülemsaksa keel, Ö, Öeldistäide, Ä, Baieri keel, Baltimaad, Baltisakslased, Barokk, Belgia, Bolzano provints, Brasiilia, Daativ, Düsseldorf, Eesti keel, Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta, Fleksioon, Frankfurt, Friisi keel, Germaani keeled, Grammatiline sugu, H, Heebrea keel, Hiliskeskaeg, Hollandi keel, Ida-Uus-Britannia provints, Indoeuroopa keeled, Inglise keel, IPA, Isik, Itaalia, Itaalia keel, J, Jidiši keel, Johann Christoph Adelung, Johann Wolfgang von Goethe, Kasahstan, ... Laienda indeks (94 rohkem) »
Abitegusõna
Abitegusõna on tegusõna, mis täiendab teiste verbide semantilisi kategooriaid, nagu näiteks pööre, kõneviis või aeg.
Vaata Saksa keel ja Abitegusõna
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Vaata Saksa keel ja Aeg
Afrikaat
Afrikaat on keele süsteemis ühele foneemile vastav häälik, mis algab sulghäälikuna ning läheb sulu veniva, plahvatuseta avanemise kaudu samas või ligikaudu samas häälduskohas üle ahtushäälikuks.
Vaata Saksa keel ja Afrikaat
Alamsaksa keel
Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.
Vaata Saksa keel ja Alamsaksa keel
Alamsorbi keel
Alamsorbikeelne teeviit Dissenis Alamsorbi keel on lääneslaavi keel, mida räägitakse Saksamaal Brandenburgi liidumaal Cottbusis ja mõnedes selle ümbruse külades, valdavalt Spree-Neiße kreisis.
Vaata Saksa keel ja Alamsorbi keel
Alsace
Alsace (ka: Elsass) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Vaata Saksa keel ja Alsace
Alus (keeleteadus)
Alus ehk subjekt ehk grammatiline subjekt on lauseliige, mis märgib lauses öeldisega väljendatud tegevuse sooritajat või öeldisega väljendatud olukorras olijat.
Vaata Saksa keel ja Alus (keeleteadus)
Ametlik keel
Ametlik keel ehk ametikeel on keel või üks keeltest, mida kasutatakse riigis või mõnes piirkonnas ametiasjade ajamisel, õpetatakse koolides ning mille on otsustanud riigi ametlikuks keeleks võtta valitsus.
Vaata Saksa keel ja Ametlik keel
Arv (keeleteadus)
Arv ehk nuumerus on morfoloogiline kategooria, mille liikmete ülesanne on eristada üht asja (ainsus) kahest (kaksus) või enamast asjast (mitmus).
Vaata Saksa keel ja Arv (keeleteadus)
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Vaata Saksa keel ja Austria
ß
ß-täht eri šriftides email-tänavasiltidel ß (saksakeelsed nimetused Eszett ('ess-zee'), scharfes S ('terav S') on täht saksa tähestikus. See on konsonanditäht, mida kasutatakse helitu alveolaarse frikatiivi /s/ märkimiseks. Algselt oli see pika ja lühikese s-i või pika s-i ja z-i ligatuur.
Vaata Saksa keel ja ß
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Vaata Saksa keel ja Šveits
Ü
Ü (ü) on ladina kirja täht, mis esineb muu hulgas eesti keeles, aserbaidžaani keeles, karjala keeles, saksa keeles, ungari keeles, tatari keeles, türgi keeles ja türkmeeni keeles.
Vaata Saksa keel ja Ü
Üldnimi
Üldnimi ehk apellatiiv on nimisõna, mis tähistab mingite esemete, nähtuste vm liiki ja ühtlasi selle liigi mis tahes liiget.
Vaata Saksa keel ja Üldnimi
Ülemsaksa keel
Ülemsaksa keele levila kaart Ülemsaksa keel (saksa keeles Oberdeutsch, baieri keeles Obadeitsche ja alemanni keeles Oberdytsche) on, mida kõneldakse ja kirjutatakse põhiliselt lõunapoolsel Saksamaal (Baieri ja Baden-Württembergi liidumaad) ning Austrias ja Šveitsis ning Itaalias Bolzano provintsis, vähesel määral Grand Esti idapiirkonnas Prantsusmaal.
Vaata Saksa keel ja Ülemsaksa keel
Ö
Ö (ö) on ladina kirja täht, mis on saadud o-tähest diakriitilise märgi treema abil.
Vaata Saksa keel ja Ö
Öeldistäide
Öeldistäide ehk predikatiiv on verbi olema laiend, mis näitab, kes, mis või missugune on alusega tähistatu.
Vaata Saksa keel ja Öeldistäide
Ä
Ä (ä) on ladina kirja täht, mis on saadud a-tähest diakriitilise märgi treema abil.
Vaata Saksa keel ja Ä
Baieri keel
Baieri keel (omanimetus Boarisch, saksa keeles Bairisch; ungari keeles bajor) on läänegermaani keelepiirkonda kuuluv keel, mida kõneleb suur osa Baierimaast, enamik Austriast ja Lõuna-Tiroolist (Itaalia).
Vaata Saksa keel ja Baieri keel
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Vaata Saksa keel ja Baltimaad
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Vaata Saksa keel ja Baltisakslased
Barokk
Barokk on 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele omane stiil.
Vaata Saksa keel ja Barokk
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Vaata Saksa keel ja Belgia
Bolzano provints
Bolzano – Alto Adige provints (Bozen-Südtirol) ehk Lõuna-Tirool on provints Põhja-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas.
Vaata Saksa keel ja Bolzano provints
Brasiilia
Brasiilia on suurim riik Lõuna-Ameerikas.
Vaata Saksa keel ja Brasiilia
Daativ
Daativ on paljudes keeltes kääne, mis väljendab eelkõige kaudsihitist.
Vaata Saksa keel ja Daativ
Düsseldorf
Düsseldorf on linn Saksamaa lääneosas, Nordrhein-Westfaleni liidumaa pealinn ja Düsseldorfi ringkonna halduskeskus.
Vaata Saksa keel ja Düsseldorf
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Saksa keel ja Eesti keel
Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta
Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta on Euroopa Nõukogu eestvõttel sündinud rahvusvaheline lepe, mille eesmärk on edendada ajalooliste piirkondlike ja vähemuskeelte kaitset ja arendamist.
Vaata Saksa keel ja Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta
Fleksioon
Fleksioon (ladina sõnast flexio 'paindumine') ehk fusioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral eri morfeemid mõjutavad üksteist nii, et sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendust kandvateks osadeks.
Vaata Saksa keel ja Fleksioon
Frankfurt
Frankfurt ehk Maini-äärne Frankfurt ehk Frankfurt Maini ääres (saksa keeles Frankfurt, Frankfurt am Main, Frankfurt/Main) on linn Saksamaal Hesseni liidumaal.
Vaata Saksa keel ja Frankfurt
Friisi keel
Idafriisi keel Friisi keel kuulub läänegermaani keelte inglise-friisi alarühma.
Vaata Saksa keel ja Friisi keel
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Vaata Saksa keel ja Germaani keeled
Grammatiline sugu
Grammatiline sugu ehk sugu on keeleteaduses grammatiline kategooria, mille järgi jaotuvad nimisõnad klassidesse võttes aluseks, milline kuju on nimisõnaga ühilduval sõnal, nagu asesõnal, omadussõnal ja tegusõnal.
Vaata Saksa keel ja Grammatiline sugu
H
thumb H (h) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike täht.
Vaata Saksa keel ja H
Heebrea keel
Estri raamat, XVIII saj Heebrea keel on semiidi keelte Kaanani rühma kuuluv keel.
Vaata Saksa keel ja Heebrea keel
Hiliskeskaeg
Hiliskeskaeg on ajaloolaste poolt kasutatav termin Euroopa ajaloo 14. ja 15. sajandi (umbes 1300–1500) eristamiseks.
Vaata Saksa keel ja Hiliskeskaeg
Hollandi keel
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
Vaata Saksa keel ja Hollandi keel
Ida-Uus-Britannia provints
Ida-Uus-Britannia provints on 1.
Vaata Saksa keel ja Ida-Uus-Britannia provints
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Vaata Saksa keel ja Indoeuroopa keeled
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Vaata Saksa keel ja Inglise keel
IPA
Ingliskeelne IPA-tabel (2015) IPA (International Phonetic Alphabet) ehk RFT (rahvusvaheline foneetiline tähestik) on märgendusstandard, mis peab tegema võimalikuks kõikide maailma keelte foneetilise transkriptsiooni.
Vaata Saksa keel ja IPA
Isik
Isiku (inglise keeles person) all mõeldakse tavaliselt inimest või inimesesarnaste psüühiliste omadustega (eelkõige mõtlemisvõimega) olendit.
Vaata Saksa keel ja Isik
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Saksa keel ja Itaalia
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Vaata Saksa keel ja Itaalia keel
J
J (väiketähena j, eesti keeles tähenimetus jott) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Vaata Saksa keel ja J
Jidiši keel
Jidiši keele dialektid Euroopas 15.-19. sajandil Jidiši keel ehk jidiš (ka juudi keel) on Aškenazi juutide keel, mis kuulub germaani keelte hulka.
Vaata Saksa keel ja Jidiši keel
Johann Christoph Adelung
Johann Christoph Adelung. Christian Gottfried Geyseri ofort Anton Graffi maali järgi Johann Christoph Adelung. Anton Graffi maal Johann Christoph Adelung (8. august 1732 Spantekow Anklami lähedal – 10. september 1806 Dresden) oli saksa keeleteadlane.
Vaata Saksa keel ja Johann Christoph Adelung
Johann Wolfgang von Goethe
"Johann Wolfgang von Goethe". Autor Joseph Karl Stieler, 1828 Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt – 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik, loodusteadlane ja polühistor.
Vaata Saksa keel ja Johann Wolfgang von Goethe
Kasahstan
Kasahstan (kasahhi Qazaqstan, Қазақстан, ametliku nimega Kasahstani Vabariik) on merepiirita riik Kesk-Aasias.
Vaata Saksa keel ja Kasahstan
Käändsõna
---- Käändsõna ehk noomen on käänduvate sõnade ühisnimetus.
Vaata Saksa keel ja Käändsõna
Kääne
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.
Vaata Saksa keel ja Kääne
Kõnekeel
Kõnekeel ehk argikeel on igapäevases suhtlemises kasutatav keel.
Vaata Saksa keel ja Kõnekeel
Kõneviis
Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria.
Vaata Saksa keel ja Kõneviis
Kõrvallause
Kõrvallause on lausekujuline moodustaja, mille ülesanne on täpsustada pealauset või kõrgema astme kõrvallauset.
Vaata Saksa keel ja Kõrvallause
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Vaata Saksa keel ja Keel
Keelesaar
Võru murdealad Kraasnas, Lutsis ja Leivus Keelesaar on suurema keeleala sees olev muukeelne ala.
Vaata Saksa keel ja Keelesaar
Keeletüpoloogia
Keeletüpoloogia on keeleteaduse haru, mis tegeleb keelte liigitamisega nende ehituse alusel.
Vaata Saksa keel ja Keeletüpoloogia
Kesk-Baieri murre
Kesk-Baieri murde leviala Kesk-Baieri murre (baieri keeles Middlboarisch, saksa keeles mittelbairische Dialekte) moodustab baieri keele murrete alarühma Austria põhjapoolsematel liidumaadel ja Saksamaa Baieri liidumaal, enamasti Ida-Alpide põhjaküljel ning Doonau ja selle lisajõe Isari madalikel.
Vaata Saksa keel ja Kesk-Baieri murre
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Vaata Saksa keel ja Kesk-Euroopa
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Vaata Saksa keel ja Keskaeg
Kesksaksa keel
Kesksaksa keele murded Kesksaksa keel (saksa keeles Mitteldeutsch, mitteldeutsche Dialekte või mitteldeutsche Mundarten) on rühm kõrgsaksa murdeid, mida räägitakse Reinimaalt läänes kuni Saksamaa endiste idapiirkondadeni.
Vaata Saksa keel ja Kesksaksa keel
Kirjakeel
Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil.
Vaata Saksa keel ja Kirjakeel
Kolonisatsioon
Kolonisatsioon ehk koloniseerimine (ladina sõnast colere 'asustama, kultiveerima, harrastama, hoolitsema, valvama, austama') on maa-ala asustamine.
Vaata Saksa keel ja Kolonisatsioon
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Vaata Saksa keel ja Kreeka keel
Krefeld
Krefeld (kuni 1929. aastani ka Crefeld) on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölnist põhjaloodes.
Vaata Saksa keel ja Krefeld
Kreoolkeel
Kreoolkeeleks nimetatakse kahe või enama keele pideval kokkupuutel ja segunemisel tekkinud keelt, mille vastavas keskkonnas sündinud lapsed omandavad esimese keelena.
Vaata Saksa keel ja Kreoolkeel
Ladina tähestik
Maailma riigid, mis kasutavad ladina tähestikku või selle kohandatud versioone Ladina tähestik on tähestik, mida kasutatakse ladina keele kirjutamiseks.
Vaata Saksa keel ja Ladina tähestik
Läänegermaani keeled
ülemsaksa keel Läänegermaani keeled on kõige suurem germaani keelte haru.
Vaata Saksa keel ja Läänegermaani keeled
Lõuna-Baieri murre
Lõuna-Baieri murde leviala Lõuna-Baieri murre (baieri keeles Siidboarisch, saksa keeles Südbairischer Dialekt) moodustab baieri keele murrete alarühma Austria lõuna- ja läänepoolsematel liidumaadel, Saksamaa Baieri liidumaal (Ida-Alpide põhjaküljel) ja Itaalia põhjaosas (Lõuna-Tiroolis).
Vaata Saksa keel ja Lõuna-Baieri murre
Leipzig
Leipzig (saksapäraselt) on linn Saksamaa idaosas Saksimaal.
Vaata Saksa keel ja Leipzig
Leipzigi Ülikool
Leipzigi Ülikool (Universität Leipzig) asub Saksamaal Leipzigis.
Vaata Saksa keel ja Leipzigi Ülikool
Letseburgi keel
Moseli frangi murde levila Letseburgi keel (omanimetus Lëtzebuergesch; inglise keeles Luxembourgish; vahel eesti keeles ka "luksemburgi keel") on peamiselt Luksemburgis kõneldav läänegermaani keel.
Vaata Saksa keel ja Letseburgi keel
Liechtenstein
Liechtenstein (ametlik nimi Liechtensteini Vürstiriik) on merepiirita riik Kesk-Euroopas Šveitsi ja Austria vahel.
Vaata Saksa keel ja Liechtenstein
Liitsõna
Liitsõna on liitmise ehk kompositsiooni abil moodustatud sõna.
Vaata Saksa keel ja Liitsõna
Lorraine
Lorraine oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Vaata Saksa keel ja Lorraine
Luksemburg
Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas.
Vaata Saksa keel ja Luksemburg
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Vaata Saksa keel ja Madalmaad
Majuskel
Minuskel a ja majuskel A Majuskel ehk suurtäht ehk versaal, ka kapitaal on tüpograafias kasutatav mõiste trükikirja suure kirjatähe kohta.
Vaata Saksa keel ja Majuskel
Martin Luther
Martin Luther (sünninimi "Martin Luder"; 10. november 1483 Eisleben – 18. veebruar 1546 Eisleben) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.
Vaata Saksa keel ja Martin Luther
Mönchengladbach
Mönchengladbach on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal.
Vaata Saksa keel ja Mönchengladbach
N
N (väiketähena n) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Vaata Saksa keel ja N
Namiibia
Kuivanud kaelkirjaku-vahellia (kaelkirjaku-akaatsia, ''Vachellia erioloba'') Namiibias, Namib-Nauklufti rahvuspargis Namiibia on riik Aafrika lõunaosas Atlandi ookeani rannikul, mis piirneb Lõuna-Aafrika Vabariigi, Botswana, Sambia ja Angolaga.
Vaata Saksa keel ja Namiibia
Neuss
Neuss on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal.
Vaata Saksa keel ja Neuss
Nimetav kääne
Nimetav kääne ehk nominatiiv on üks kõige tavalisemaid käändeid.
Vaata Saksa keel ja Nimetav kääne
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Vaata Saksa keel ja Nimisõna
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Vaata Saksa keel ja Norra keel
Omadussõna
Omadussõna ehk adjektiiv (ladina keeles nomen adiectivum) väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Omadussõnade sõnaliiki kuuluvad sõnad, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnafraasi täiendina sellega tähistatud asja omaduse (või ka suhte) märkimiseks, samuti öeldistäitena niisuguse omaduse preditseerimiseks asjale, mida tähistab lause alus.
Vaata Saksa keel ja Omadussõna
Omasõna
Omasõna on põliselt oma sõna või keeles kohanenud laensõna, millel ei ole võõraks peetavaid struktuurijooni.
Vaata Saksa keel ja Omasõna
Omastav kääne
Omastav kääne ehk genitiiv on grammatiline kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?".
Vaata Saksa keel ja Omastav kääne
Paapua Uus-Guinea
Paapua Uus-Guinea on riik Austraalia ja Okeaania maailmajaos.
Vaata Saksa keel ja Paapua Uus-Guinea
Pagulane
Venemaa pagulased oktoobris 1942 Stalingradi lähedal Ida-Preisimaalt lahkuvad põgenikud 1945. aastal Iraagi põgenikud oktoobris 2015 maabumas Lesbose saarel Kreekas Pagulane (inglise keeles refugee) on rahvusvahelise õiguse järgi inimene, kes põhjendatult kardab tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast, viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt riigilt kaitset, või kes nimetatud sündmuste tagajärjel viibib kodakondsusetuna väljaspool oma endist asukohariiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda.
Vaata Saksa keel ja Pagulane
Põhja-Baieri murre
Põhja-Baieri murde leviala (oranžis) Murde täpsem leviala Põhja-Baieri murre (baieri keeles Noadboarisch, saksa keeles Nordbairische Dialekte) moodustab baieri keele murrete alarühma Saksamaal, enamasti Baieri liidumaa põhjaosas.
Vaata Saksa keel ja Põhja-Baieri murre
Põhja-Saksamaa
Põhja-Saksamaa (saksa Norddeutschland) on geograafiline ala Saksamaa põhjaosas.
Vaata Saksa keel ja Põhja-Saksamaa
Pealause
Pealause on põimlause osa, mis on seda täpsustava kõrvallausega alistusseoses: Ma jooksin staadionil (pealause), MILLAL?: kui Mari mulle helistas (kõrvallause).
Vaata Saksa keel ja Pealause
Pidžin
Pidžin (inglise keeles pidgin) on segakeel, mis tekib eri emakeelte kokkupuutel.
Vaata Saksa keel ja Pidžin
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Saksa keel ja Poola
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Vaata Saksa keel ja Poola keel
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Vaata Saksa keel ja Prantsuse keel
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Saksa keel ja Prantsusmaa
Prefiks
Prefiksid ehk eesliited on morfeemid, mis lisatakse sõna algusse juure või tüve ette.
Vaata Saksa keel ja Prefiks
Raadioside
Raadioside on informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine raadiolainete vahendusel.
Vaata Saksa keel ja Raadioside
Regionaalkeel
Regionaalkeel ehk piirkondlik keel on mitmeti mõistetav.
Vaata Saksa keel ja Regionaalkeel
Riigikeel
Riigikeel on keel, mis on riigi või muu territooriumi konstitutsioonis riigikeeleks määratud.
Vaata Saksa keel ja Riigikeel
Romanši keel
Romanši keel kuulub romaani keelte retoromaani rühma.
Vaata Saksa keel ja Romanši keel
Rumeenia
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.
Vaata Saksa keel ja Rumeenia
Saksa laenud eesti keeles
Saksa laenud on alates 16. sajandi teisest poolest Eesti linnades levima hakanud ülemsaksa keelest eesti keelde tulnud laentüvedMetsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012).
Vaata Saksa keel ja Saksa laenud eesti keeles
Saksakeelne kirjandus
Saksakeelne kirjandus on saksa keeles kirjutatud kirjandus.
Vaata Saksa keel ja Saksakeelne kirjandus
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Saksa keel ja Saksamaa
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Vaata Saksa keel ja Saksimaa kuurvürstiriik
Sõnajärg
Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses, üks lause moodustajate süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid.
Vaata Saksa keel ja Sõnajärg
Sõnamoodustus
Sõnamoodustus on grammatika osa, mis kirjeldab sõnade morfeemkoosseisu.
Vaata Saksa keel ja Sõnamoodustus
Sõnavara
Sõnavara ehk leksika on kõik mingisse keelde või allkeelde või ühe isiku keeletarvitusse kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid kokku.
Vaata Saksa keel ja Sõnavara
Seitsmeaastane sõda
Seitsmeaastane sõda oli aastail 1756–1763 Euroopas, Põhja-Ameerikas, Indias ja Lääne-Aafrikas peetud sõda, milles osalesid praktiliselt kõik Euroopa olulisemad riigid.
Vaata Saksa keel ja Seitsmeaastane sõda
Sihitav kääne
Sihitav kääne ehk akusatiiv on üks tavalisemaid käändeid.
Vaata Saksa keel ja Sihitav kääne
Sihitis
Sihitis ehk objekt ehk grammatiline objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks.
Vaata Saksa keel ja Sihitis
Sileesia keel
Sileesia keel (nimetatud ka poola keele Sileesia murdeks; sileesia: ślōnskŏ gŏdka, ślōnski, po naszymu) on indoeuroopa keelkonna lääneslaavi harusse kuuluv keel, mida kõneldakse peamiselt Ülem-Sileesias (Poola), aga ka Tšehhis ja Saksamaal.
Vaata Saksa keel ja Sileesia keel
Slaavi keeled
Slaavi keeled Slaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest.
Vaata Saksa keel ja Slaavi keeled
Slovakkia
Slovakkia on merepiirita riik Euroopas.
Vaata Saksa keel ja Slovakkia
SVO
SVO on selline lause sõnajärg, milles esimesena tuleb subjekt (S), seejärel verb (V) ja objekt (O).
Vaata Saksa keel ja SVO
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Saksa keel ja Taani
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Vaata Saksa keel ja Taani keel
Taani-Norra
Taani-Norra oli Taani ja Norra personaalunioon aastatel 1536–1814.
Vaata Saksa keel ja Taani-Norra
Tasandik
Tasandik on suhteliselt tasase pinnamoe ning madalate absoluutsete kõrgustega piirkond.
Vaata Saksa keel ja Tasandik
Tšehhi
Tšehhi kaart Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Saksa keel ja Tšehhi
Teaduskeel
Teaduskeel on teaduses kasutatav keel.
Vaata Saksa keel ja Teaduskeel
Tegumood
Tegumood ehk geenus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga (alusega).
Vaata Saksa keel ja Tegumood
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Saksa keel ja Teine maailmasõda
Televisioon
Televisioon (lühend TV) on üks elektroonilise teabelevi vorme, mis võimaldab pildi, video ja heli ülekannet ja vastuvõttu.
Vaata Saksa keel ja Televisioon
Texasdeutsch
Texase saksa keel (saksa keeles Texasdeutsch, inglise keeles Texas German) on rühm saksakeelseid murdeid, mida põhiliselt räägiti Ameerika Ühendriikides Texase osariigi piirkonnas Texas Hill Countrys.
Vaata Saksa keel ja Texasdeutsch
Trento provints
Trento provints ehk Trentino on provints Põhja-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas.
Vaata Saksa keel ja Trento provints
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Saksa keel ja Ungari
Vaud' kanton
Vaud' kantonis asuv Chilloni loss Vaud ehk Waadt on kanton Šveitsi lääneosas.
Vaata Saksa keel ja Vaud' kanton
Võõrsõna
Võõrsõna on laensõna, mis ei ole sihtkeeles täielikult kodunenud.
Vaata Saksa keel ja Võõrsõna
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Saksa keel ja Venemaa
Venezuela
Video Venezuela 1975. aastal loodud muusikaharidusprogrammist El Sistema Venezuela (mööndav Venetsueela) on riik Lõuna-Ameerikas.
Vaata Saksa keel ja Venezuela
Vulgaarladina keel
Vulgaarladina keeleks (ladina keeles sermo vulgaris, hiljem ka Latinum vulgare) nimetatakse ladina keele standardiseerimata kõnekeelevorme, millest arenesid romaani keeled.
Vaata Saksa keel ja Vulgaarladina keel
Walter Benjamin
Walter Benjamin (1928) Walter Bendix Schönflies Benjamin (15. juuli 1892, Berliin, Charlottenburg – 27. september 1940, Portbou) oli juudi päritolu Saksa filosoof, sotsioloog, kirjanduskriitik ja publitsist.
Vaata Saksa keel ja Walter Benjamin
Wittenberg
Turuväljak Wittenbergis, vasakul raekoda. Wittenberg on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal Elbe jõe ääres.
Vaata Saksa keel ja Wittenberg
17. sajand
17.
Vaata Saksa keel ja 17. sajand
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Saksa keel ja 19. sajand
1984
1984.
Vaata Saksa keel ja 1984
1990
1990.
Vaata Saksa keel ja 1990
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.
Vaata Saksa keel ja 20. sajand