Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Saksamaa ja Saksamaa kuningriik
Saksamaa ja Saksamaa kuningriik on 33 ühist asja (Unioonpeedia): Čechy, Brandenburgi mark, Elbe, Frangimaa, Germaania, Hertsogkond, Hohenstaufenid, Illüüria, Interregnum, Investituuritüli, Karl IV, Karl Suur, Karl V, Kuurvürst, Ladina keel, Lään, Linnriik, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Paavst, Poola, Poola kuningas, Rooma keisririik, Rudolf I (Saksa kuningas), Saali dünastia, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksamaa kuningriik, Saksi dünastia, ..., Verduni leping, Vestfaali rahu, 13. sajand. Laienda indeks (3 rohkem) »
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Saksamaa ja Čechy · Saksamaa kuningriik ja Čechy ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Saksamaa · Brandenburgi mark ja Saksamaa kuningriik ·
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Elbe ja Saksamaa · Elbe ja Saksamaa kuningriik ·
Frangimaa
Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.
Frangimaa ja Saksamaa · Frangimaa ja Saksamaa kuningriik ·
Germaania
Rooma impeerium ja Magna Germania. Germaania on piirkond Reini ja Skandinaavia vahel, mis on saanud nime Rooma ajaloolase Tacituse kirjutatud kroonika järgi.
Germaania ja Saksamaa · Germaania ja Saksamaa kuningriik ·
Hertsogkond
Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.
Hertsogkond ja Saksamaa · Hertsogkond ja Saksamaa kuningriik ·
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Hohenstaufenid ja Saksamaa · Hohenstaufenid ja Saksamaa kuningriik ·
Illüüria
Illüüria oli antiikajal piirkond Aadria mere idarannikul Balkani poolsaarel ligikaudu tänapäeva Albaania, Horvaatia ja Bosnia ja Hertsegoviina aladel.
Illüüria ja Saksamaa · Illüüria ja Saksamaa kuningriik ·
Interregnum
Interregnum ehk Sede vacante ("vaba tool") tähistab roomakatoliku kirikus perioodi, mil diötseesi või osakiriku piiskopipositsioon on täitmata.
Interregnum ja Saksamaa · Interregnum ja Saksamaa kuningriik ·
Investituuritüli
Investituuritüli oli aastatel 1075–1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.
Investituuritüli ja Saksamaa · Investituuritüli ja Saksamaa kuningriik ·
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
Karl IV ja Saksamaa · Karl IV ja Saksamaa kuningriik ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Karl Suur ja Saksamaa · Karl Suur ja Saksamaa kuningriik ·
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Karl V ja Saksamaa · Karl V ja Saksamaa kuningriik ·
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Kuurvürst ja Saksamaa · Kuurvürst ja Saksamaa kuningriik ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Saksamaa · Ladina keel ja Saksamaa kuningriik ·
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Lään ja Saksamaa · Lään ja Saksamaa kuningriik ·
Linnriik
Tänapäeva linnriigi Singapuri panoraam Linnriik on majanduslikult iseseisev, oma kultuuri ja õiguskorraga väikeriik, mille mõjuala võib ulatuda ka suuremale territooriumile.
Linnriik ja Saksamaa · Linnriik ja Saksamaa kuningriik ·
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa · Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Paavst ja Saksamaa · Paavst ja Saksamaa kuningriik ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Poola ja Saksamaa · Poola ja Saksamaa kuningriik ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Poola kuningas ja Saksamaa · Poola kuningas ja Saksamaa kuningriik ·
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Rooma keisririik ja Saksamaa · Rooma keisririik ja Saksamaa kuningriik ·
Rudolf I (Saksa kuningas)
Rudolf von Habsburg. 19. sajandi joonistus Rudolf I Habsburg (Rudolf von Habsburg; 1. mai 1218 Breisgau, Limburgi loss – 15. juuli 1291 Speyer) oli Saksa kuningas 1273.
Rudolf I (Saksa kuningas) ja Saksamaa · Rudolf I (Saksa kuningas) ja Saksamaa kuningriik ·
Saali dünastia
336x336px Saali dünastia, ka Franki dünastia (saksa keeles Salier) oli dünastia kõrgkkeskkaegses Euroopas, mille kuningad valitsesid Saksamaal aastatel 1024–1125.
Saali dünastia ja Saksamaa · Saali dünastia ja Saksamaa kuningriik ·
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Saksa kuningas ja Saksamaa · Saksa kuningas ja Saksamaa kuningriik ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Saksa-Rooma keiser ja Saksamaa · Saksa-Rooma keiser ja Saksamaa kuningriik ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Saksa-Rooma riik ja Saksamaa · Saksa-Rooma riik ja Saksamaa kuningriik ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Saksamaa ja Saksamaa · Saksamaa ja Saksamaa kuningriik ·
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Saksamaa ja Saksamaa kuningriik · Saksamaa kuningriik ja Saksamaa kuningriik ·
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Saksamaa ja Saksi dünastia · Saksamaa kuningriik ja Saksi dünastia ·
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Saksamaa ja Verduni leping · Saksamaa kuningriik ja Verduni leping ·
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Saksamaa ja Vestfaali rahu · Saksamaa kuningriik ja Vestfaali rahu ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Saksamaa · 13. sajand ja Saksamaa kuningriik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Saksamaa ja Saksamaa kuningriik ühist
- Millised on sarnasused Saksamaa ja Saksamaa kuningriik
Võrdlus Saksamaa ja Saksamaa kuningriik
Saksamaa on 400 suhted, samas Saksamaa kuningriik 172. Kuna neil ühist 33, Jaccard indeks on 5.77% = 33 / (400 + 172).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Saksamaa ja Saksamaa kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
