Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Saksa-Rooma riik ja Saksamaa mediatisatsioon
Saksa-Rooma riik ja Saksamaa mediatisatsioon on 21 ühist asja (Unioonpeedia): Dünastia, Franz II, Habsburgide monarhia, Hertsog, Investituuritüli, Katoliiklus, Kölni kuurvürstkond, Kolmekümneaastane sõda, Krahv, Mainzi kuurvürstkond, Napoleon I, Preisi kuningriik, Protestantism, Saali dünastia, Saali tavaõigus, Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, Saksi dünastia, Saksimaa kuurvürstiriik, Trieri kuurvürstkond, Vürst, Viini kongress.
Dünastia
Dünastia (kreeka sõnast δυναστεία) on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe.
Dünastia ja Saksa-Rooma riik · Dünastia ja Saksamaa mediatisatsioon ·
Franz II
Franz II (sündinud Franz Joseph Karl; Austria keisrina Franz I; 12. veebruar 1768 Firenze – 2. märts 1835 Viin) oli Habsburgide-Lotringite dünastiast viimane Saksa-Rooma keiser 1792–1806; kuulutas 1804 end esimeseks Austria keisriks Franz I nime all, kellena valitses surmani.
Franz II ja Saksa-Rooma riik · Franz II ja Saksamaa mediatisatsioon ·
Habsburgide monarhia
Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).
Habsburgide monarhia ja Saksa-Rooma riik · Habsburgide monarhia ja Saksamaa mediatisatsioon ·
Hertsog
Inglise hertsogi kroon heraldikas Hertsog on vürstist kõrgem ja suurhertsogist madalam valitseja- või aadlitiitel.
Hertsog ja Saksa-Rooma riik · Hertsog ja Saksamaa mediatisatsioon ·
Investituuritüli
Investituuritüli oli aastatel 1075–1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.
Investituuritüli ja Saksa-Rooma riik · Investituuritüli ja Saksamaa mediatisatsioon ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Katoliiklus ja Saksa-Rooma riik · Katoliiklus ja Saksamaa mediatisatsioon ·
Kölni kuurvürstkond
Kölni toomkirik Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad, 1500. Kölni peapiiskopkond oli suurem kui samanimeline kuurvürstkond ja alluvad abipiiskopkonnad. Saksamaal oli (vaimulike) piiskopkondade ja peapiiskopkondade territoorium tavaliselt palju suurem kui (ilmalike) vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade territoorium, mida valitses sama isik Kölni kuurvürstkonna kaart – Franz Johann Joseph von Reilly vasegravüür, 1793 Kölni kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Köln), mõnikord Kuurköln (saksa Kurköln), oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis ja eksisteeris 10.
Kölni kuurvürstkond ja Saksa-Rooma riik · Kölni kuurvürstkond ja Saksamaa mediatisatsioon ·
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Kolmekümneaastane sõda ja Saksa-Rooma riik · Kolmekümneaastane sõda ja Saksamaa mediatisatsioon ·
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Krahv ja Saksa-Rooma riik · Krahv ja Saksamaa mediatisatsioon ·
Mainzi kuurvürstkond
Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad 1500. aasta paiku. Pärast Vestfaali rahu jäi Mainzi peapiiskopkond ikka veel suurimaks Saksamaal, hõlmates 10 abipiiskopkonda. Piiskopkondade ja peapiiskopkondade (vaimulik) territoorium oli tavaliselt palju suurem kui vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade (ilmalik) territoorium, mida valitses sama isik 18. sajandi Mainzi kuurvürstkonna kaart Mainzi kuurvürstkond (Kurfürstentum Mainz või Kurmainz) oli mainekaim ja üks mõjukamaid riike Saksa-Rooma riigis selle loomisest kuni lõpetamiseni 19.
Mainzi kuurvürstkond ja Saksa-Rooma riik · Mainzi kuurvürstkond ja Saksamaa mediatisatsioon ·
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Napoleon I ja Saksa-Rooma riik · Napoleon I ja Saksamaa mediatisatsioon ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Preisi kuningriik ja Saksa-Rooma riik · Preisi kuningriik ja Saksamaa mediatisatsioon ·
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Protestantism ja Saksa-Rooma riik · Protestantism ja Saksamaa mediatisatsioon ·
Saali dünastia
336x336px Saali dünastia, ka Franki dünastia (saksa keeles Salier) oli dünastia kõrgkkeskkaegses Euroopas, mille kuningad valitsesid Saksamaal aastatel 1024–1125.
Saali dünastia ja Saksa-Rooma riik · Saali dünastia ja Saksamaa mediatisatsioon ·
Saali tavaõigus
Kuningas Chlodowech I dikteerib Saali tavaõigust, ümbritsetuna väepealikest Saali tavaõigus (ladina Lex Salica) oli tavaõiguste kogu, mis loodud Saali frankide valitsemiseks varakeskajal kuningas Chlodowech I valitsemisajal 6.
Saali tavaõigus ja Saksa-Rooma riik · Saali tavaõigus ja Saksamaa mediatisatsioon ·
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend
See on peaartikkel riikide loendist, mis olid Saksa-Rooma riigi osad, tähestikuliste linkidega ülal, igal ajal keisririigi eksisteerimise kestel aastatel 962 kuni 1806.
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riigi territooriumite loend ja Saksamaa mediatisatsioon ·
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Saksa-Rooma riik ja Saksi dünastia · Saksamaa mediatisatsioon ja Saksi dünastia ·
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Saksa-Rooma riik ja Saksimaa kuurvürstiriik · Saksamaa mediatisatsioon ja Saksimaa kuurvürstiriik ·
Trieri kuurvürstkond
Rooma sild üle Moseli jõe Konstantinuse basiilika Trieris Peapiiskopkonnad Kesk-Euroopas, 1500 18. sajandi kaart, Frederik de Wit Trieri kuurvürstkond (Kurfürstentum Trier või Kurtrier) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstkond, mis eksisteeris 9.
Saksa-Rooma riik ja Trieri kuurvürstkond · Saksamaa mediatisatsioon ja Trieri kuurvürstkond ·
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Saksa-Rooma riik ja Vürst · Saksamaa mediatisatsioon ja Vürst ·
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Saksa-Rooma riik ja Viini kongress · Saksamaa mediatisatsioon ja Viini kongress ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Saksa-Rooma riik ja Saksamaa mediatisatsioon ühist
- Millised on sarnasused Saksa-Rooma riik ja Saksamaa mediatisatsioon
Võrdlus Saksa-Rooma riik ja Saksamaa mediatisatsioon
Saksa-Rooma riik on 422 suhted, samas Saksamaa mediatisatsioon 86. Kuna neil ühist 21, Jaccard indeks on 4.13% = 21 / (422 + 86).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Saksa-Rooma riik ja Saksamaa mediatisatsioon. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
