Sisukord
86 suhted: Arenbergi hertsogkond, Aschaffenburgi vürstkond, Auerspergi vürstkond, Augsburgi piiskopkond, Badeni kuurvürstkond, Badeni suurhertsogiriik, Baieri kuningriik, Baindti klooster, Baseli piiskopkond, Berchtesgadeni praostkond, Bremeni liidumaa, Brixeni piiskopkond, Campo Formio rahu, Charles Maurice de Talleyrand-Périgord, Dünastia, Esimese koalitsiooni sõda, Feodalism, Frankfurdi suurhertsogkond, Franz II, Freisingi piiskopkond, Friedrichshafen, Fugger, Habsburgide monarhia, Hamburg, Hertsog, Hessen-Darmstadti maakrahvkond, Hessen-Homburgi maakrahvkond, Hessen-Kasseli maakrahvkond, Hesseni kuurvürstkond, Hesseni suurhertsogkond, Hildesheimi piiskopkond, Ilmalikustamine, Investituuritüli, Karolingide impeerium, Katoliiklus, Kölni kuurvürstkond, Klooster, Kolmekümneaastane sõda, Krahv, Lübecki piiskopkond, Liège'i piiskopkond, Mainzi kuurvürstkond, Malta ordu, Münsteri piiskopkond, Napoleon I, Osnabrücki piiskopkond, Paderborni piiskopkond, Plettenberg (aadlisuguvõsa), Prantsuse revolutsioon, Prantsuse revolutsioonisõjad, ... Laienda indeks (36 rohkem) »
Arenbergi hertsogkond
Arenberg, ka Aremberg või Ahremberg, oli ajalooline krahvkond, vürstkond ja lõpuks hertsogkond, mis paiknes tänapäevasel Saksamaal.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Arenbergi hertsogkond
Aschaffenburgi vürstkond
Aschaffenburgi vürstkond (saksa: Fürstentum Aschaffenburg) oli Saksa-Rooma riigi vürstkond ja Reini Liidu liikmesriik aastatel 1803–1810.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Aschaffenburgi vürstkond
Auerspergi vürstkond
Auerspergid (sloveeni: Auerspergi või Turjaški) on Kraini juurtega (tänapäeva Sloveenia) Austria aadliperekond.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Auerspergi vürstkond
Augsburgi piiskopkond
Augsburgi vürstlik piiskopkond oli üks vürstlikest piiskopkondadest Saksa-Rooma riigis ja kuulus Švaabi ringkonda.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Augsburgi piiskopkond
Badeni kuurvürstkond
Lipp Vapp Baden 19. sajandi alguses Badeni kuurvürstkond oli Saksa-Rooma riiki kuuluva Badeni markkrahvkonna lühiajaline ja mitteametlik nimetus aastatel 1803 kuni 1806, kui Karl Friedrich oli kuurvürst.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Badeni kuurvürstkond
Badeni suurhertsogiriik
Badeni suurhertsogkond Saksamaa reisikaardi lehel aastast 1861 Badeni suurhertsogiriik või Badeni suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Baden) oli ajalooline riik Edela-Saksamaal Reini idakaldal.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Badeni suurhertsogiriik
Baieri kuningriik
Baieri kuningriik (saksa keeles Königreich Bayern) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1806–1918.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Baieri kuningriik
Baindti klooster
Baindti riigiklooster (saksa keeles Reichskloster Baindt) oli tsistertslaste nunnaklooster Saksamaal Baden-Württembergis Ravensburgi kreisis Baindtis.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Baindti klooster
Baseli piiskopkond
Baseli vürstlik piiskopkond ja kanton Baseli vürstlik piiskopkond (saksa: Fürstbistum Basel) oli ajalooline feodaalriik Saksa-Rooma riigis, mida aastast 1032 valitsesid vürstlikud piiskopid, kelle tool oli aastani 1528 Baselis, aastani 1792 Porrentruys ja hiljem Schliengenis.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Baseli piiskopkond
Berchtesgadeni praostkond
Berchtesgadeni praostkond või Berchtesgadeni vürstlik praostkond (saksa: Fürstpropstei Berchtesgaden) oli otse keisrile alluv (reichsunmittelbar) Saksa-Rooma riigi vürstkond, mida valitses regulaarkanoonikute kolleegium vürstliku praosti juhtimisel.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Berchtesgadeni praostkond
Bremeni liidumaa
Bremeni liidumaa on Saksamaa väikseim liidumaa, mis koosneb kahest teineteisest 60 km kaugusel asuvast linnast: Bremenist ja Bremerhavenist.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Bremeni liidumaa
Brixeni piiskopkond
Brixeni piiskopkond oli Saksa-Rooma riigi kiriklik osariik tänapäeva Itaalia Lõuna-Tirooli provintsi alal.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Brixeni piiskopkond
Campo Formio rahu
Rahuleping Campo Formio rahu on 1797.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Campo Formio rahu
Charles Maurice de Talleyrand-Périgord
Charles Maurice de Talleyrand-Périgord (2. veebruar 1754, Pariis – 17. mai 1838 Pariis), esimene Benevento vürst, oli Prantsuse diplomaat ja poliitik.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Charles Maurice de Talleyrand-Périgord
Dünastia
Dünastia (kreeka sõnast δυναστεία) on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Dünastia
Esimese koalitsiooni sõda
Esimese koalitsiooni sõda (1792–1797) oli Euroopa monarhiate esimene katse alistada revolutsiooniline Prantsusmaa.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Esimese koalitsiooni sõda
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Feodalism
Frankfurdi suurhertsogkond
Frankfurdi suurhertsogkond oli Napoleoni loodud Saksa satelliitriik.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Frankfurdi suurhertsogkond
Franz II
Franz II (sündinud Franz Joseph Karl; Austria keisrina Franz I; 12. veebruar 1768 Firenze – 2. märts 1835 Viin) oli Habsburgide-Lotringite dünastiast viimane Saksa-Rooma keiser 1792–1806; kuulutas 1804 end esimeseks Austria keisriks Franz I nime all, kellena valitses surmani.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Franz II
Freisingi piiskopkond
Freisingi vürstlik piiskopkond (saksa: Hochstift Freising) oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis aastast 1294 kuni selle sekulariseerimiseni 19.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Freisingi piiskopkond
Friedrichshafen
Friedrichshafen on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal, Bodenseekreisi keskus.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Friedrichshafen
Fugger
Fuggerite Lilie liini vapp Fugger on švaabi päritolu pankurite suguvõsa.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Fugger
Habsburgide monarhia
Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Habsburgide monarhia
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Hamburg
Hertsog
Inglise hertsogi kroon heraldikas Hertsog on vürstist kõrgem ja suurhertsogist madalam valitseja- või aadlitiitel.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Hertsog
Hessen-Darmstadti maakrahvkond
Hessen-Darmstadti maakrahvkond (saksa: Landgrafschaft Hessen-Darmstadt) oli Saksa-Rooma riigi osariik, mida valitses Hesseni dünastia noorem haru.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Hessen-Darmstadti maakrahvkond
Hessen-Homburgi maakrahvkond
Hessen-Homburg moodustati eraldi maakrahvkonnaks aastal 1622 Hessen-Darmstadti maakrahvi poolt.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Hessen-Homburgi maakrahvkond
Hessen-Kasseli maakrahvkond
Hessen-Kasseli maakrahvkond (saksa: Landgrafschaft Hessen-Kassel), ka Hessen-Cassel, oli Saksa-Rooma riigi osastisriik keisri otseses alluvuses, mis tekkis, kui Hesseni maakrahvkond jagati aastal 1567 pärast Hesseni maakrahvi Philipp I surma.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Hessen-Kasseli maakrahvkond
Hesseni kuurvürstkond
Hesseni kuurvürstkond (ka Hessen-Kassel) oli riik, milleks Napoleon ta aastal 1803 Hessen-Kasseli maakrahvkonnast ülendas.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Hesseni kuurvürstkond
Hesseni suurhertsogkond
Hesseni ja Reini juures suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen und bei Rhein), või aastatel 1806 kuni 1816 Hesseni suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen), oli sõltumatu riik ja Saksa Liidu liikmesriik alates 1806.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Hesseni suurhertsogkond
Hildesheimi piiskopkond
Vürstlik Hildesheimi piiskopkond (saksa Hochstift Hildesheim) oli Saksa-Rooma riigi osariik keskajast aastani 1803.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Hildesheimi piiskopkond
Ilmalikustamine
Ilmalikustamine ehk sekulariseerimine (ka sekularisatsioon) on ühiskonna usuliste väärtuste ja institutsioonide (nt kirikute) domineerimise asendamine mittereligioossete ehk ilmalike väärtuste, asutuste ja institutsioonidega.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Ilmalikustamine
Investituuritüli
Investituuritüli oli aastatel 1075–1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Investituuritüli
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Karolingide impeerium
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Katoliiklus
Kölni kuurvürstkond
Kölni toomkirik Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad, 1500. Kölni peapiiskopkond oli suurem kui samanimeline kuurvürstkond ja alluvad abipiiskopkonnad. Saksamaal oli (vaimulike) piiskopkondade ja peapiiskopkondade territoorium tavaliselt palju suurem kui (ilmalike) vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade territoorium, mida valitses sama isik Kölni kuurvürstkonna kaart – Franz Johann Joseph von Reilly vasegravüür, 1793 Kölni kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Köln), mõnikord Kuurköln (saksa Kurköln), oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis ja eksisteeris 10.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Kölni kuurvürstkond
Klooster
Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Klooster
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Kolmekümneaastane sõda
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Krahv
Lübecki piiskopkond
Lübecki vürst-piiskopkond, (saksa: Hochstift Lübeck; Fürstbistum Lübeck; Bistum Lübeck) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstiriik 1803.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Lübecki piiskopkond
Liège'i piiskopkond
Liège'i vürstlik piiskopkond oli Saksa-Rooma riigi osariik Madalmaades tänapäeva Belgia alal, mida valitses Liège'i piiskop kui keisririigi vürst.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Liège'i piiskopkond
Mainzi kuurvürstkond
Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad 1500. aasta paiku. Pärast Vestfaali rahu jäi Mainzi peapiiskopkond ikka veel suurimaks Saksamaal, hõlmates 10 abipiiskopkonda. Piiskopkondade ja peapiiskopkondade (vaimulik) territoorium oli tavaliselt palju suurem kui vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade (ilmalik) territoorium, mida valitses sama isik 18.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Mainzi kuurvürstkond
Malta ordu
Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta Malta ordu lipp Malta ordu vapp Malta ordu lippMalta ordu vapp deviis: Defensio fidei et obsequium pauperum SuurmeisterMarco Luzzago Liikmeidumbes 13 500 Tekkis1048 Rahaühikscudo Malta ordu on suveräänne katoliiklik ordu (ametlikult Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta 'Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu').
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Malta ordu
Münsteri piiskopkond
Münsteri piiskopkond oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis, paiknedes tänapäevaste Nordrhein-Westfaleni liidumaa põhjaosas ja Alam-Saksi liidumaa lääneosas.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Münsteri piiskopkond
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Napoleon I
Osnabrücki piiskopkond
Vürstlik Osnabrücki piiskopkond (saksa Hochstift Osnabrück) oli Saksa-Rooma riigi osariik aastatel 1225–1803.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Osnabrücki piiskopkond
Paderborni piiskopkond
Lipp Vapp Alam-Reini-Vestfaali ringkonna kaart umbes aastal 1560, Paderborni vürst-piiskopkond punasega esile toodud Paderborni vürst-piiskopkond (saksa keeles Fürstbistum Paderborn) oli Saksa-Rooma riigi vürstkond aastatel 1281 kuni 1802.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Paderborni piiskopkond
Plettenberg (aadlisuguvõsa)
Plettenbergi aadlisuguvõsa on Vestfaalist pärineva aadlisuguvõsa nimi, mille pärusvaldused asusid tänase Plettenbergi linna kandis.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Plettenberg (aadlisuguvõsa)
Prantsuse revolutsioon
Bastille vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Prantsuse revolutsioon
Prantsuse revolutsioonisõjad
Prantsuse revolutsioonisõjad olid suured konfliktid aastatel 1792–1802, mis võideldi Prantsuse revolutsioonilise valitsuse ja mitme Euroopa riigi vahel.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Prantsuse revolutsioonisõjad
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Preisi kuningriik
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Protestantism
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Reformatsioon
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Rein
Reini Liit
Reini Liit (saksa Rheinbund, prantsuse États confédérés du Rhin ja Confédération du Rhin) oli 19.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Reini Liit
Saali dünastia
336x336px Saali dünastia, ka Franki dünastia (saksa keeles Salier) oli dünastia kõrgkkeskkaegses Euroopas, mille kuningad valitsesid Saksamaal aastatel 1024–1125.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Saali dünastia
Saali tavaõigus
Kuningas Chlodowech I dikteerib Saali tavaõigust, ümbritsetuna väepealikest Saali tavaõigus (ladina Lex Salica) oli tavaõiguste kogu, mis loodud Saali frankide valitsemiseks varakeskajal kuningas Chlodowech I valitsemisajal 6.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Saali tavaõigus
Saint Helena
Saint Helena on saar Atlandi ookeani lõunaosas.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Saint Helena
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Saksa ordu
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend
See on peaartikkel riikide loendist, mis olid Saksa-Rooma riigi osad, tähestikuliste linkidega ülal, igal ajal keisririigi eksisteerimise kestel aastatel 962 kuni 1806.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Saksa-Rooma riik
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Saksamaa
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Saksi dünastia
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Saksimaa kuurvürstiriik
Salm (riik)
Salm on mitme ajaloolise krahvkonna ja vürstkonna nimi tänapäeva Saksamaal, Belgias, Luksemburgis ja Prantsusmaal.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Salm (riik)
Salm-Horstmar
Salm-Horstmar oli lühiealine Napoleoni-aegne krahvkond Saksamaal kaugel Nordrhein-Westfaleni põhjaosas.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Salm-Horstmar
Salm-Kyrburg
Salm-Kyrburg oli Saksa-Rooma riigi osastisriik, mis paiknes tänapäeva Rheinland-Pfalzis Saksamaal, olles üks Salmi arvukatest jaotustest.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Salm-Kyrburg
Salm-Reifferscheid-Dyck
Salm-Reifferscheid-Dyck oli väike Saksa-Rooma riigi krahvkond.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Salm-Reifferscheid-Dyck
Salm-Reifferscheid-Krautheim
Salm-Reifferscheid-Krautheim oli Saksa riigike, mis loodi aastal 1803 Salm-Reifferscheid-Bedburgi järglasena.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Salm-Reifferscheid-Krautheim
Salm-Salm
Salm-Salmi vürstkond oli Saksa-Rooma riigi osariik.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Salm-Salm
Salzburgi peapiiskopkond
Salzburgi vürstlik peapiiskopkond (saksa: Fürsterzbistum Salzburg) oli vaimulik vürstkond ja Saksa-Rooma riigi osariik.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Salzburgi peapiiskopkond
Schwarzenberg
Schwarzenberg on linn Saksimaal Maagimäestiku kreisis.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Schwarzenberg
Trieri kuurvürstkond
Rooma sild üle Moseli jõe Konstantinuse basiilika Trieris Peapiiskopkonnad Kesk-Euroopas, 1500 18. sajandi kaart, Frederik de Wit Trieri kuurvürstkond (Kurfürstentum Trier või Kurtrier) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstkond, mis eksisteeris 9.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Trieri kuurvürstkond
Unitaarriik
Unitaarriik on riik, mille koosseisus ei ole autonoomseid haldusterritoriaalseid üksusi.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Unitaarriik
Vaba riigilinn
Riigilinnad Saksa-Rooma riigis, 1648 Saksa-Rooma riigis oli vaba riigilinn (Freie Reichsstadt) omavalitsuslik linn, mis allus otse keisrile, erinevalt enamikust keisririigi linnadest, mis allusid ühele või mitmele keisririigi vürstile (näiteks hertsogid või vürst-piiskopid), kes olid keisri vasallid, nimeliselt või reaalselt erineval määral.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Vaba riigilinn
Vaba riigilinn Aachen
Vaba riigilinn Aachen, prantsuspäraselt Aix-la-Chapelle, oli Saksa-Rooma riigi vaba riigilinn ning spaa Kölnist läänes ja Madalmaadest kagus, Alam-Reini-Vestfaali ringkonnas.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Vaba riigilinn Aachen
Vabalinn Frankfurt
Peaaegu viis sajandit oli Saksa linn Frankfurt linnriik kahes suures Saksamaa üksuses.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Vabalinn Frankfurt
Vabalinn Lübeck
Vaba- ja Hansalinn Lübeck (saksa: Freie und Hansestadt Lübeck, taani: Lybæk) oli linnriik aastatel 1226–1937 praeguste Saksamaa Schleswig-Holsteini ja Mecklenburg-Vorpommerni liidumaade aladel.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Vabalinn Lübeck
Vastureformatsioon
Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku reaktsioon protestantlikule reformatsioonile.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Vastureformatsioon
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Vürst
Vestfaali kuningriik
Vestfaali kuningriik (prantsuse Royaume de Westphalie, saksa Königreich Westphalen) oli 1807–1813 eksisteerinud riik Põhja-Saksamaal.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Vestfaali kuningriik
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Vestfaali rahu
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Viini kongress
Waterloo lahing
Lahingusse liikumise skeem Waterloo lahing toimus 18. juunil 1815 Prantsuse ja Seitsmenda Koalitsiooni ühendvägede vahel, mille moodustasid peamiselt Briti, Madalmaade ja Preisimaa väed.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Waterloo lahing
Württembergi kuningriik
Württembergi kuningriik (saksa Königreich Württemberg) oli riik Saksamaal, mis eksisteeris aastatel 1806–1918, paiknedes tänapäeva Baden-Württembergi territooriumil.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Württembergi kuningriik
Wormsi piiskopkond
Wormsi piiskopkond ehk Wormsi vürstlik piiskopkond oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstkond.
Vaata Saksamaa mediatisatsioon ja Wormsi piiskopkond
Tuntud ka kui Reichsdeputationshauptschluss.