Sarnasusi Saksi dünastia ja Saksimaa hertsogiriik
Saksi dünastia ja Saksimaa hertsogiriik on 21 ühist asja (Unioonpeedia): Baieri, Baieri hertsog, Frangimaa, Heinrich I Linnupüüdja, Heinrich II (Saksa-Rooma keiser), Hildesheim, Ida-Frangi riik, Karolingid, Konrad II (Saksa-Rooma keiser), Liudolf (Saksi), Lotringi hertsogkond, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto I (Saksi), Otto II (Saksa-Rooma keiser), Otto III (Saksa-Rooma keiser), Quedlinburg, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Tüüringi.
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Baieri ja Saksi dünastia · Baieri ja Saksimaa hertsogiriik ·
Baieri hertsog
Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.
Baieri hertsog ja Saksi dünastia · Baieri hertsog ja Saksimaa hertsogiriik ·
Frangimaa
Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.
Frangimaa ja Saksi dünastia · Frangimaa ja Saksimaa hertsogiriik ·
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Heinrich I Linnupüüdja ja Saksi dünastia · Heinrich I Linnupüüdja ja Saksimaa hertsogiriik ·
Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich II koos oma naise, Luksemburgi Kunigundega Heinrich II (972 – 13. juuli 1024) oli viimane Saksi dünastiast pärinev Saksa-Rooma riigi Saksa-Rooma keiser.
Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksi dünastia · Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Hildesheim
UNESCO maailmapärandi paik) ja toomväljak ''(Domhof)'', Hildesheimi asutamiskoht Hildesheim (ostfaali Hilmessen) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hildesheimi kreisis.
Hildesheim ja Saksi dünastia · Hildesheim ja Saksimaa hertsogiriik ·
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Ida-Frangi riik ja Saksi dünastia · Ida-Frangi riik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Karolingid ja Saksi dünastia · Karolingid ja Saksimaa hertsogiriik ·
Konrad II (Saksa-Rooma keiser)
Keiser Konrad II miniatuuril Konrad II (umbes 990 – 4. juuni 1039) oli esimene Franki ehk Saali dünastiast pärinev Saksa kuningas ning Saksa-Rooma riigi keiser.
Konrad II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksi dünastia · Konrad II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Liudolf (Saksi)
''Ludolf dux Saxonie'' Ottoonide dünastia sugupuu alguses, ''Chronica sancti Pantaleonis'', Köln, 12. sajand Liudolf (u.805/820 – 11./12. märts 866) oli Karolingide ametnik ja umbes 844.
Liudolf (Saksi) ja Saksi dünastia · Liudolf (Saksi) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Lotringi hertsogkond
Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.
Lotringi hertsogkond ja Saksi dünastia · Lotringi hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik ·
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksi dünastia · Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Otto I (Saksi)
''Otto I Dux'', kujutis teoses ''Chronica Sancti Pantaleonis'', Köln (u.1237 Otto Hiilgav (u.830/40 – 30. november 912) (saksa: Otto der Erlauchte), Ottoonide dünastia liige, oli Saksi hertsog 880.
Otto I (Saksi) ja Saksi dünastia · Otto I (Saksi) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Otto II (Saksa-Rooma keiser)
Otto II Otto II (955 – 7. detsember 983 Rooma) oli Saksa-Rooma keiser aastast 973 kuni surmani.
Otto II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksi dünastia · Otto II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Otto III (Saksa-Rooma keiser)
Otto III (980–23. jaanuar 1002 Palermo, Itaalia) oli Saksa kuningas (983–1002), Itaalia kuningas (996–1002) ja Saksa-Rooma keiser 996–1002.
Otto III (Saksa-Rooma keiser) ja Saksi dünastia · Otto III (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Quedlinburg
Quedlinburg on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal Bode jõe ääres.
Quedlinburg ja Saksi dünastia · Quedlinburg ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Saksa-Rooma keiser ja Saksi dünastia · Saksa-Rooma keiser ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend
Esimeseks Saksa kuningaks Saksamaa kuningriigis peetakse Ida-Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga poega Ludwig Sakslast.
Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend ja Saksi dünastia · Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Saksa-Rooma riik ja Saksi dünastia · Saksa-Rooma riik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Saksamaa ja Saksi dünastia · Saksamaa ja Saksimaa hertsogiriik ·
Tüüringi
Tüüringi on Saksamaa liidumaa, mis asub riigi keskosas.
Saksi dünastia ja Tüüringi · Saksimaa hertsogiriik ja Tüüringi ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Saksi dünastia ja Saksimaa hertsogiriik ühist
- Millised on sarnasused Saksi dünastia ja Saksimaa hertsogiriik
Võrdlus Saksi dünastia ja Saksimaa hertsogiriik
Saksi dünastia on 32 suhted, samas Saksimaa hertsogiriik 249. Kuna neil ühist 21, Jaccard indeks on 7.47% = 21 / (32 + 249).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Saksi dünastia ja Saksimaa hertsogiriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: