Kiiremini kui brauser!
135 suhted: Alam-Lotring, Alam-Saksi, Alemannid, Anglid, Anglosaksid, August III, Austria, Švaabimaa, Čechy, Baieri, Berliin, Billungid, Braunschweig, Chemnitz, Chlodovech I, Dresden, Eichsfeld, Eider, Elbe, Engern, Frangid, Frangimaa, Friedrich August I, Friedrich I Barbarossa, Friisid, Fulda, Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik, Gallia, Gau, Görlitz, Germaanlased, Goslar, Gustav Stresemann, Hadrianus I, Halberstadti piiskopkond, Hamburg, Hannoveri provints, Harz, Heinrich I Linnupüüdja, Heinrich II (Saksa-Rooma keiser), Heinrich Lõvi, Heinrich V (Saksa-Rooma keiser), Hermann Billung, Hildesheim, Hohenstaufenid, Holstein, Johann (Saksimaa), Karl IV, Karl Suur, Karolingid, ..., Katoliku kirik, Kolmas riik, Kolmekümneaastane sõda, Kristlus, Kuuenda koalitsiooni sõda, Kuurvürst, Leipzig, Leipzigi lahing, Liudolf (Saksi), Lombardia, Lothar III (Saksa-Rooma keiser), Lotringi hertsogkond, Luterlus, Magdeburgi peapiiskopkond, Magnus (Saksi), Mainzi kuurvürstkond, Martin Luther, Münster, Mecklenburg, Meißeni markkrahvkond, Napoleon I, Napoleoni sõjad, Naumburg, Oder, Osnabrück, Ostfaal, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto I (Saksi), Otto II (Saksa-Rooma keiser), Otto III (Saksa-Rooma keiser), Paderborn, Paderborni piiskopkond, Põhja-Saksa Liit, Põhjameri, Polaabid, Pommeri, Poolakad, Poseni provints, Prantsuse esimene keisririik, Preisi kuningriik, Protestantism, Ptolemaios, Quedlinburg, Reformatsioon, Rein, Reini Liit, Romaani kunst, Rooma riik, Saale, Saksa kuningas, Saksa Liit, Saksa-Rooma keiser, Saksamaa, Saksamaa ajalugu, Saksamaa taasühinemine, Saksi dünastia, Saksi-Wittenberg, Saksid, Saksimaa, Saksimaa hertsogiriik, Saksimaa kuningas, Saksimaa kuningriik, Saksimaa kuurvürst, Saksimaa provints, Saksimaa riigipeade loend, Sileesia, Soest, Suurbritannia, Suurbritannia saar, Tüüringi, Tüüringid, Venemaa, Verduni leping, Vestfaal, Vestfaali rahu, Viini kongress, Würzburg, Weimari vabariik, Welfid, Weser, Wettinid, Wittenberg, 1356. aasta kuldbulla, 782, 960. Laienda indeks (85 rohkem) »
Alam-Lotring
ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir) Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Alam-Lotring · Näe rohkem »
Alam-Saksi
Alam-Saksi on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Alam-Saksi · Näe rohkem »
Alemannid
Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Alemannid · Näe rohkem »
Anglid
Rooma riigi kaart Hadrianuse ajal (valitses 117–138), mis näitab anglite (''Anglii'') tolleaegset kodumaad Jüütimaa poolsaarel tänapäeva Taanis Anglid (ladina Anglii) oli üks peamisi germaani rahvaid, kes asusid Britanniasse Rooma-järgsel perioodil.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Anglid · Näe rohkem »
Anglosaksid
kiivri rekonstruktsioon mis arvatavasti kuulus Rædwaldile, kes suri umbes aastal 624. Põhinedes rooma paraadkiivri disainil, sarnanesid selle kaunistused tolleaegsete rootsi kiivritega, mis leiti Vana-Uppsalast Anglosaksid olid germaani hõimud, kes rändasid alates 5.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Anglosaksid · Näe rohkem »
August III
pisi August III (7. oktoober 1696 – 5. oktoober 1763) oli Poola kuningas ja Leedu suurvürst aastatel 1734–1763.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja August III · Näe rohkem »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Austria · Näe rohkem »
Švaabimaa
1572. aasta Švaabimaa kaart Švaabimaa (saksa keeles Schwaben) on ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas Baden-Württembergi liidumaal ja Baieri liidumaal, kus elavad švaabid – sakslased, kes räägivad saksa keele švaabi murret.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Švaabimaa · Näe rohkem »
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Čechy · Näe rohkem »
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Baieri · Näe rohkem »
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Berliin · Näe rohkem »
Billungid
Billungid on dünastia, mis valitses Saksimaa hertsogiriiki 961–1106.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Billungid · Näe rohkem »
Braunschweig
Braunschweig (alamsaksa Brunswiek) on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Harzi mägedest põhjas.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Braunschweig · Näe rohkem »
Chemnitz
Chamnitzi kesklinn Chemnitz on linn Saksamaa idaosas Saksimaal.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Chemnitz · Näe rohkem »
Chlodovech I
Chlodovech I kunstniku François-Louis Dejuinne (1786–1844) kujutluses Chlodovech, ka Clovis (u 466 – 27. november 511) oli saali frankide kuningas.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Chlodovech I · Näe rohkem »
Dresden
Dresden Dresden Dresden (sorbi keeles Drježdźany) on linn Saksamaal, Saksimaa liidumaa pealinn.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Dresden · Näe rohkem »
Eichsfeld
Eichsfeldi kaart aastast 1900 Eichsfeld (Tammeväli) on ajalooline piirkond Saksamaal Alam-Saksi kaguosas ("Untereichsfeld".
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Eichsfeld · Näe rohkem »
Eider
thumb Eider (saksa; taani Ejderen) on jõgi Põhja-Euroopas Jüüti poolsaare lõunaosas.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Eider · Näe rohkem »
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Elbe · Näe rohkem »
Engern
Saksimaa hertsogkond, umbes aastal 1000 Engern (ladina Angria või Angaria) on ajalooline piirkond tänapäeva Saksamaal Alam-Saksi ja Põhja-Reini-Vestfaali liidumaades.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Engern · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Frangid · Näe rohkem »
Frangimaa
Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Frangimaa · Näe rohkem »
Friedrich August I
Saksimaa esimene kuningas Friedrich August I Friedrich August I (23. detsember 1750 Dresdenis – 31. mai 1827 Dresdenis) oli viimane Saksimaa hertsog ja kuurvürst ning esimene Saksimaa kuningas.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Friedrich August I · Näe rohkem »
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Friedrich I Barbarossa · Näe rohkem »
Friisid
Friisid ehk friislased (endanimetus Friezen) on läänegermaani rahvas, kes praegu elab Kirde-Hollandis ja Loode-Saksamaal ning kes on minevikus asustanud väga suurt osa Põhjamere lõuna- ja idaranniku äärsetest aladest.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Friisid · Näe rohkem »
Fulda
Fulda on linn Saksamaal Hesseni liidumaal.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Fulda · Näe rohkem »
Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik
Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik oli kroonimaa Habsburgide monarhia (1867. aastast Austria-Ungari) idaosas pealinnaga Lvivis.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik · Näe rohkem »
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Gallia · Näe rohkem »
Gau
Gau (hollandi: gouw, läänefriisi: gea või goa) on germaani mõiste piirkonnale riigis, sageli endisele või praegusele provintsile.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Gau · Näe rohkem »
Görlitz
Linnapanoraam idast, 1575 Görlitz on linn Saksamaa idaosas Saksimaal, Görlitzi kreisi keskus.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Görlitz · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Germaanlased · Näe rohkem »
Goslar
pisi Goslar on ajalooline linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Goslari kreisis.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Goslar · Näe rohkem »
Gustav Stresemann
Gustav Ernst Stresemann (10. mai 1878 Berliin – 3. oktoober 1929 Berliin) oli Saksamaa liberaalne poliitik ja riigimees.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Gustav Stresemann · Näe rohkem »
Hadrianus I
Hadrianus I oli paavst 772–795.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Hadrianus I · Näe rohkem »
Halberstadti piiskopkond
Halberstadti piiskopkonna vapp Hildesheimi, Halberstadti ja Magdeburgi piiskopkonnad (lilla) umbes aastal 1250 Halberstadti piiskopkond (saksa Bistum Halberstadt) oli Rooma katoliku piiskopkond aastatel 804–1648 ja Saksa-Rooma riigi vaimulik osariik hiliskeskajast alates.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Halberstadti piiskopkond · Näe rohkem »
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Hamburg · Näe rohkem »
Hannoveri provints
Hannover, Oldenburg, Braunschweig (1905) Hannover, Schleswig-Holstein ja väikesed Põhja-Saksa riigid (1890) Hannoveri provints (saksa Provinz Hannover) oli Preisimaa kuningriigi ja Preisimaa vaba riigi provints aastatel 1868–1946.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Hannoveri provints · Näe rohkem »
Harz
Harzi mäestik kaardil Harz on mäestik Euroopas Saksamaa keskosas.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Harz · Näe rohkem »
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Heinrich I Linnupüüdja · Näe rohkem »
Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich II koos oma naise, Luksemburgi Kunigundega Heinrich II (972 – 13. juuli 1024) oli viimane Saksi dünastiast pärinev Saksa-Rooma riigi Saksa-Rooma keiser.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Heinrich Lõvi · Näe rohkem »
Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV annab Heinrich V-le võimu üle Heinrich V (11. august 1086 – 23. mai 1125 Utrecht) oli Saksa-Rooma riigi valitseja alates 1105 kuni surmani ja viimane Franki dünastia keiser.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Hermann Billung
Billungite margi markkrahv Hermann ja Hildegard Westerburgist Hermann Billung (900 või 912 – 27. märts 973) oli Billungite margi markkrahv 936.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Hermann Billung · Näe rohkem »
Hildesheim
UNESCO maailmapärandi paik) ja toomväljak ''(Domhof)'', Hildesheimi asutamiskoht Hildesheim (ostfaali Hilmessen) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hildesheimi kreisis.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Hildesheim · Näe rohkem »
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Hohenstaufenid · Näe rohkem »
Holstein
Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Holstein · Näe rohkem »
Johann (Saksimaa)
Johann (12. detsember 1801 – 29. oktoober 1873) oli Saksimaa kuningas aastatel 1854–1873.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Johann (Saksimaa) · Näe rohkem »
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Karl IV · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Karl Suur · Näe rohkem »
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Karolingid · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Kolmas riik · Näe rohkem »
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Kolmekümneaastane sõda · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Kristlus · Näe rohkem »
Kuuenda koalitsiooni sõda
Kuuenda koalitsiooni sõjas (1813–1814) võitis Austria, Preisimaa, Venemaa, Ühendkuningriigi, Portugali, Rootsi, Hispaania ja mitme Saksa riigi koalitsioon lõpuks Prantsusmaad ja ajas Napoleoni Elba saarele maapakku.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Kuuenda koalitsiooni sõda · Näe rohkem »
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Kuurvürst · Näe rohkem »
Leipzig
Leipzig (saksapäraselt) on linn Saksamaa idaosas Saksimaal.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Leipzig · Näe rohkem »
Leipzigi lahing
Leipzigi lahing (tuntud ka kui rahvastelahing) toimus 16.–19. oktoobrini 1813 Leipzigi lähistel Napoleoni-vastase VI koalitsiooni (Venemaa, Austria, Preisi, Rootsi) ning Prantsusmaa vägede vahel.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Leipzigi lahing · Näe rohkem »
Liudolf (Saksi)
''Ludolf dux Saxonie'' Ottoonide dünastia sugupuu alguses, ''Chronica sancti Pantaleonis'', Köln, 12. sajand Liudolf (u.805/820 – 11./12. märts 866) oli Karolingide ametnik ja umbes 844.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Liudolf (Saksi) · Näe rohkem »
Lombardia
Lombardia on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Lombardia · Näe rohkem »
Lothar III (Saksa-Rooma keiser)
Lothar III pitsat Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Lothar III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Lotringi hertsogkond
Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Lotringi hertsogkond · Näe rohkem »
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Luterlus · Näe rohkem »
Magdeburgi peapiiskopkond
Magdeburgi peapiiskopkond oli katoliiklik peapiiskopkond (969–1552) ja Saksa-Rooma riigi vürstlik peapiiskopkond (1180–1680) keskusega Magdeburgi linnas Elbe jõel.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Magdeburgi peapiiskopkond · Näe rohkem »
Magnus (Saksi)
Magnus (u. 1045 – 23. august 1106) oli Saksi hertsog aastatel 1072–1106.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Magnus (Saksi) · Näe rohkem »
Mainzi kuurvürstkond
Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad 1500. aasta paiku. Pärast Vestfaali rahu jäi Mainzi peapiiskopkond ikka veel suurimaks Saksamaal, hõlmates 10 abipiiskopkonda. Piiskopkondade ja peapiiskopkondade (vaimulik) territoorium oli tavaliselt palju suurem kui vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade (ilmalik) territoorium, mida valitses sama isik 18. sajandi Mainzi kuurvürstkonna kaart Mainzi kuurvürstkond (Kurfürstentum Mainz või Kurmainz) oli mainekaim ja üks mõjukamaid riike Saksa-Rooma riigis selle loomisest kuni lõpetamiseni 19.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Mainzi kuurvürstkond · Näe rohkem »
Martin Luther
Martin Luther (sünninimi "Martin Luder"; 10. november 1483 Eisleben – 18. veebruar 1546 Eisleben) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Martin Luther · Näe rohkem »
Münster
Münster on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Münsteri ringkonna halduskeskus.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Münster · Näe rohkem »
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Mecklenburg · Näe rohkem »
Meißeni markkrahvkond
Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Meißeni markkrahvkond · Näe rohkem »
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Napoleon I · Näe rohkem »
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Napoleoni sõjad · Näe rohkem »
Naumburg
Naumburg (Naumburg an der Saale) on linn Saksamaa idaosas Saksi-Anhaldi liidumaal Burgenlandkreisis.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Naumburg · Näe rohkem »
Oder
Illustratsioon Kahe- (''Hordeum distichon'') ja kuuerealine oder (''Hordeum vulgare'' var. ''hexastichon'') Odrapõld Odrast ja kaerast valmistatud toidud Oder ehk harilik oder ehk kesv (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Oder · Näe rohkem »
Osnabrück
Osnabrücki paiknemine Alam-Saksimaal Osnabrücki kesklinna õhuvaade 2009. aasta juuni keskpaigast 240px Osnabrück (vestfaali murdes: Ossenbrügge; arhailises inglise keeles: Osnaburg) on linn Alam-Saksimaal Saksamaal.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Osnabrück · Näe rohkem »
Ostfaal
19. sajandi Ostfaali kaart aastast 1000 pKr Ostfaal (ostfaali: Oostfalen) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, hõlmates ajaloolise Saksimaa hõimuhertsogkonna idaosa, piirnedes ligikaudu Leine jõega läänes, samuti Elbe ja Saalega idas.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Ostfaal · Näe rohkem »
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Otto I (Saksi)
''Otto I Dux'', kujutis teoses ''Chronica Sancti Pantaleonis'', Köln (u.1237 Otto Hiilgav (u.830/40 – 30. november 912) (saksa: Otto der Erlauchte), Ottoonide dünastia liige, oli Saksi hertsog 880.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Otto I (Saksi) · Näe rohkem »
Otto II (Saksa-Rooma keiser)
Otto II Otto II (955 – 7. detsember 983 Rooma) oli Saksa-Rooma keiser aastast 973 kuni surmani.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Otto II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Otto III (Saksa-Rooma keiser)
Otto III (980–23. jaanuar 1002 Palermo, Itaalia) oli Saksa kuningas (983–1002), Itaalia kuningas (996–1002) ja Saksa-Rooma keiser 996–1002.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Otto III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Paderborn
Paderborn on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Paderborni kreisi keskus.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Paderborn · Näe rohkem »
Paderborni piiskopkond
Lipp Vapp Alam-Reini-Vestfaali ringkonna kaart umbes aastal 1560, Paderborni vürst-piiskopkond punasega esile toodud Paderborni vürst-piiskopkond (saksa keeles Fürstbistum Paderborn) oli Saksa-Rooma riigi vürstkond aastatel 1281 kuni 1802.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Paderborni piiskopkond · Näe rohkem »
Põhja-Saksa Liit
Põhja-Saksa Liit (saksa keeles Norddeutscher Bund) oli 1866–1871 sõltumatu riik, mis koosnes 22 Põhja-Saksamaa riigist.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Põhja-Saksa Liit · Näe rohkem »
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Põhjameri · Näe rohkem »
Polaabid
9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Polaabid · Näe rohkem »
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Pommeri · Näe rohkem »
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Poolakad · Näe rohkem »
Poseni provints
Poseni provints (saksa: Provinz Posen, poola: Prowincja Poznańska) oli Preisimaa provints aastast 1848 ja sellisena Saksa keisririigi osa aastatel 1871–1918.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Poseni provints · Näe rohkem »
Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Prantsuse esimene keisririik · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Protestantism · Näe rohkem »
Ptolemaios
Klaudios Ptolemaios (kreeka Κλαύδιος Πτολεμαῖος; ladina Claudius Ptolemaeus; umbes 100, võib-olla Ptolemais Hermeiu – pärast 160. aastast, arvatavasti Aleksandria) oli hilishellenistlik astronoom, astroloog, matemaatik, geograaf, muusikateoreetik ja filosoof, kes tegutses Aleksandrias Rooma riigi provintsis Egiptuses.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Ptolemaios · Näe rohkem »
Quedlinburg
Quedlinburg on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal Bode jõe ääres.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Quedlinburg · Näe rohkem »
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Reformatsioon · Näe rohkem »
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Rein · Näe rohkem »
Reini Liit
Reini Liit (saksa Rheinbund, prantsuse États confédérés du Rhin ja Confédération du Rhin) oli 19.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Reini Liit · Näe rohkem »
Romaani kunst
Cluny kloostrikirik Romaani kiriku raidportaal. Pons, Charente-Maritime valgmiku aknad Romaani ristvõlv (servjoonvõlv) Romaani kunst, ka romaanika või romaani stiil on kunstistiil, mis oli keskajal levinud üle kogu Lääne-Euroopa ja seega esimene suuremat piirkonda hõlmav kunstistiil pärast Vana-Rooma kunsti.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Romaani kunst · Näe rohkem »
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Rooma riik · Näe rohkem »
Saale
Saale on jõgi Saksamaal, Elbe vasakpoolne lisajõgi.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Saale · Näe rohkem »
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Saksa kuningas · Näe rohkem »
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Saksa Liit · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksamaa ajalugu
Saksamaa 21. sajandil Saksamaa ajalugu on ülevaade Saksamaa territooriumi ja sakslaste ajaloost.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Saksamaa ajalugu · Näe rohkem »
Saksamaa taasühinemine
Lääne-Saksamaa (sinisega)Ida-Saksamaa (punasega)Berliin (kollasega) Saksamaa taasühinemise all mõistetakse protsessi aastatel 1989–1990, mis viis Saksa Demokraatliku Vabariigi (DDR) ühendamiseni Saksamaa Liitvabariigiga (BRD) 3.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Saksamaa taasühinemine · Näe rohkem »
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Saksi dünastia · Näe rohkem »
Saksi-Wittenberg
Saksi-Wittenbergi hertsogkond (sks Herzogtum Sachsen-Wittenberg) oli aastatel 1296–1356 Saksa-Rooma riigi osastisriik, mille keskus oli Wittenbergis.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Saksi-Wittenberg · Näe rohkem »
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Saksid · Näe rohkem »
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Saksimaa · Näe rohkem »
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Saksimaa kuningas
Saksimaa kuningas oli Saksi kuningriigi valitsejate tiitel aastatel 1806–1918.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Saksimaa kuningas · Näe rohkem »
Saksimaa kuningriik
Saksimaa kuningriik oli aastatel 1806–1918 tänapäeva Saksimaa liidumaa territooriumil eksisteerinud riik.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Saksimaa kuningriik · Näe rohkem »
Saksimaa kuurvürst
Saksimaa suurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Saksimaa kuurvürst · Näe rohkem »
Saksimaa provints
Saksimaa provints (sks Provinz Sachsen) oli Preisimaa kuningriigi ja hiljem Preisimaa vaba riigi provints aastatel 1816–1945.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Saksimaa provints · Näe rohkem »
Saksimaa riigipeade loend
Saksimaa riigipeade loend loetleb Saksimaa ja Meißeni markkrahvkonna riigipead nende riikide iseseisvusperioodidel.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Saksimaa riigipeade loend · Näe rohkem »
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Sileesia · Näe rohkem »
Soest
Soest on Saksamaal Nordrhein-Westfalenis asuv linn, Soesti kreisi keskus.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Soest · Näe rohkem »
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Suurbritannia · Näe rohkem »
Suurbritannia saar
Asendikaart Suurbritannia saar (inglise keeles Great Britain ehk Britain, kõmri keeles Prydain, korni keeles Breten Veur, gaeli keeles Breatainn Mhòr) on suurim Briti saartest.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Suurbritannia saar · Näe rohkem »
Tüüringi
Tüüringi on Saksamaa liidumaa, mis asub riigi keskosas.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Tüüringi · Näe rohkem »
Tüüringid
Rooma keisririigi ja tolleaegsete Euroopa põlisrahvaste kaart aastal 125, näidates tüüringite paiknemist tänapäeva Saksamaal. Tüüringid või toringid olid germaani hõim, kes ilmus umbes aastal 280, Suure rahvasterändamise lõpul Harzi mägedesse Kesk-Germaanias, piirkonda, mis kannab veelgi nende nime – Tüüringi.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Tüüringid · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Venemaa · Näe rohkem »
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Verduni leping · Näe rohkem »
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž). Vestfaal (saksa Westfalen) on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmas alasid praegustel Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaadel.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Vestfaal · Näe rohkem »
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Vestfaali rahu · Näe rohkem »
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Viini kongress · Näe rohkem »
Würzburg
Würzburg on linn Saksamaal Baieri liidumaal, Alam-Frangimaa ringkonna halduskeskus.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Würzburg · Näe rohkem »
Weimari vabariik
Weimari vabariigiks nimetatakse ajajärku Saksa Riigis aastatel 1919–1933.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Weimari vabariik · Näe rohkem »
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Welfid · Näe rohkem »
Weser
Weseri hüdrograaf Weser Bad Oeynhauseni juures Weseri valgla 50px Weser on jõgi Loode-Saksamaal.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Weser · Näe rohkem »
Wettinid
Wettinid on Saksa krahvide, hertsogite, kuurvürstide ja kuningate dünastia, mis kunagi valitses tänapäeva Saksamaa liidumaade Saksimaa, Saksi-Anhalti Saksi osa ja Tüüringi ala rohkem kui 800 aastat.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Wettinid · Näe rohkem »
Wittenberg
Turuväljak Wittenbergis, vasakul raekoda. Wittenberg on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal Elbe jõe ääres.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja Wittenberg · Näe rohkem »
1356. aasta kuldbulla
Karli silla juures 1356.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja 1356. aasta kuldbulla · Näe rohkem »
782
782.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja 782 · Näe rohkem »
960
960.
Uus!!: Saksimaa ajalugu ja 960 · Näe rohkem »
