Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Saksimaa hertsogiriik ja Taani ajalugu
Saksimaa hertsogiriik ja Taani ajalugu on 49 ühist asja (Unioonpeedia): Baieri hertsogkond, Brandenburgi mark, Bremeni peapiiskopkond, Elbe, Frangi riik, Friedrich I Barbarossa, Friisimaa, Hamburg, Hedeby, Heinrich I Linnupüüdja, Heinrich Lõvi, Holstein, Ida-Frangi riik, Inglismaa kuningriik, Kesk-Euroopa, Kristlus, Läänemeri, Lübeck, Mark (territoorium), Mecklenburg, Nordalbingien, Norra kuningas, Oldenburgi krahvkond, Põhjameri, Personaalunioon, Piiskop, Pommeri, Preisi kuningriik, Ristisõjad, Saksa-Rooma keiser, ..., Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksi-Lauenburg, Schleswig, Schleswig-Holstein, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Suurbritannia kuningriik, Taani kuningas, Vana-Saksimaa, Varakeskaeg, Vasall, Vendi ristisõda, Vendid, Verduni leping, Vestfaal, Viikingid, Welfid, 2. juuli, 30. november. Laienda indeks (19 rohkem) »
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Baieri hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik · Baieri hertsogkond ja Taani ajalugu ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Saksimaa hertsogiriik · Brandenburgi mark ja Taani ajalugu ·
Bremeni peapiiskopkond
Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).
Bremeni peapiiskopkond ja Saksimaa hertsogiriik · Bremeni peapiiskopkond ja Taani ajalugu ·
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Elbe ja Saksimaa hertsogiriik · Elbe ja Taani ajalugu ·
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Frangi riik ja Saksimaa hertsogiriik · Frangi riik ja Taani ajalugu ·
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Friedrich I Barbarossa ja Saksimaa hertsogiriik · Friedrich I Barbarossa ja Taani ajalugu ·
Friisimaa
Friisimaa asend Loode-Euroopas Friislaste asuala (Friisi rannik). Tumehalliga näidatud friislaste ajalooline asuala, triibulisega näidatud alad, kus friisi keelt tänapäeval kõneldakse Friisimaa (või Friesland) on rannikuala piki Põhjamere kagunurka, s.o. Saksa lahte.
Friisimaa ja Saksimaa hertsogiriik · Friisimaa ja Taani ajalugu ·
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Hamburg ja Saksimaa hertsogiriik · Hamburg ja Taani ajalugu ·
Hedeby
Hedeby linna kaitsevall Hedeby ehk Haithabu ('nõmmelinn') oli linn viikingiaegses Taanis, praegusel Saksamaa territooriumil Schleswig-Holsteini liidumaal Schleswigi linna lähedal Schlei lahe kaldal.
Hedeby ja Saksimaa hertsogiriik · Hedeby ja Taani ajalugu ·
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Heinrich I Linnupüüdja ja Saksimaa hertsogiriik · Heinrich I Linnupüüdja ja Taani ajalugu ·
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Heinrich Lõvi ja Saksimaa hertsogiriik · Heinrich Lõvi ja Taani ajalugu ·
Holstein
Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.
Holstein ja Saksimaa hertsogiriik · Holstein ja Taani ajalugu ·
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Ida-Frangi riik ja Saksimaa hertsogiriik · Ida-Frangi riik ja Taani ajalugu ·
Inglismaa kuningriik
Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.
Inglismaa kuningriik ja Saksimaa hertsogiriik · Inglismaa kuningriik ja Taani ajalugu ·
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Kesk-Euroopa ja Saksimaa hertsogiriik · Kesk-Euroopa ja Taani ajalugu ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Kristlus ja Saksimaa hertsogiriik · Kristlus ja Taani ajalugu ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Läänemeri ja Saksimaa hertsogiriik · Läänemeri ja Taani ajalugu ·
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Lübeck ja Saksimaa hertsogiriik · Lübeck ja Taani ajalugu ·
Mark (territoorium)
Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.
Mark (territoorium) ja Saksimaa hertsogiriik · Mark (territoorium) ja Taani ajalugu ·
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Mecklenburg ja Saksimaa hertsogiriik · Mecklenburg ja Taani ajalugu ·
Nordalbingien
Saksimaa u 1000. aastal Nordalbingieni ja Taani margiga põhjas, 1886. aasta kaart Nordalbingien (ladina Nordalbingia) oli üks neljast keskaegse Saksimaa hertsogkonna halduspiirkonnast, teised olid Engern, Ostfaal ja Vestfaal.
Nordalbingien ja Saksimaa hertsogiriik · Nordalbingien ja Taani ajalugu ·
Norra kuningas
Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.
Norra kuningas ja Saksimaa hertsogiriik · Norra kuningas ja Taani ajalugu ·
Oldenburgi krahvkond
Oldenburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi krahvkond.
Oldenburgi krahvkond ja Saksimaa hertsogiriik · Oldenburgi krahvkond ja Taani ajalugu ·
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Põhjameri ja Saksimaa hertsogiriik · Põhjameri ja Taani ajalugu ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Personaalunioon ja Saksimaa hertsogiriik · Personaalunioon ja Taani ajalugu ·
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Piiskop ja Saksimaa hertsogiriik · Piiskop ja Taani ajalugu ·
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Pommeri ja Saksimaa hertsogiriik · Pommeri ja Taani ajalugu ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Preisi kuningriik ja Saksimaa hertsogiriik · Preisi kuningriik ja Taani ajalugu ·
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Ristisõjad ja Saksimaa hertsogiriik · Ristisõjad ja Taani ajalugu ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Saksa-Rooma keiser ja Saksimaa hertsogiriik · Saksa-Rooma keiser ja Taani ajalugu ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Saksa-Rooma riik ja Saksimaa hertsogiriik · Saksa-Rooma riik ja Taani ajalugu ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Saksamaa ja Saksimaa hertsogiriik · Saksamaa ja Taani ajalugu ·
Saksi-Lauenburg
Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 praeguse Schleswig-Holsteini liidumaa äärmises kaguosas.
Saksi-Lauenburg ja Saksimaa hertsogiriik · Saksi-Lauenburg ja Taani ajalugu ·
Schleswig
Schleswig (alamsaksa Sleswig, taani Slesvig) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal, Schleswig-Flensburgi kreisi keskus.
Saksimaa hertsogiriik ja Schleswig · Schleswig ja Taani ajalugu ·
Schleswig-Holstein
Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.
Saksimaa hertsogiriik ja Schleswig-Holstein · Schleswig-Holstein ja Taani ajalugu ·
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik oli Suurbritannia ametlik nimi 1.
Saksimaa hertsogiriik ja Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik · Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik ja Taani ajalugu ·
Suurbritannia kuningriik
Suurbritannia kuningriik (inglise Kingdom of Great Britain) oli kuningriik Euroopas 1707–1801.
Saksimaa hertsogiriik ja Suurbritannia kuningriik · Suurbritannia kuningriik ja Taani ajalugu ·
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Saksimaa hertsogiriik ja Taani kuningas · Taani ajalugu ja Taani kuningas ·
Vana-Saksimaa
Saksimaa 8. sajandil Elbe, Weseri ja Eideri jõe vahel Vana-Saksimaa on sakside algne kodumaa tänapäeva Saksamaa loodenurgas ning kattub jämedalt võttes tänapäeva Alam-Saksimaa ja Vestfaaliga ning Saksi-Anhalti lääneosaga.
Saksimaa hertsogiriik ja Vana-Saksimaa · Taani ajalugu ja Vana-Saksimaa ·
Varakeskaeg
Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.
Saksimaa hertsogiriik ja Varakeskaeg · Taani ajalugu ja Varakeskaeg ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Saksimaa hertsogiriik ja Vasall · Taani ajalugu ja Vasall ·
Vendi ristisõda
Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.
Saksimaa hertsogiriik ja Vendi ristisõda · Taani ajalugu ja Vendi ristisõda ·
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Saksimaa hertsogiriik ja Vendid · Taani ajalugu ja Vendid ·
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Saksimaa hertsogiriik ja Verduni leping · Taani ajalugu ja Verduni leping ·
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž). Vestfaal (saksa Westfalen) on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmas alasid praegustel Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaadel.
Saksimaa hertsogiriik ja Vestfaal · Taani ajalugu ja Vestfaal ·
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Saksimaa hertsogiriik ja Viikingid · Taani ajalugu ja Viikingid ·
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.
Saksimaa hertsogiriik ja Welfid · Taani ajalugu ja Welfid ·
2. juuli
2.
2. juuli ja Saksimaa hertsogiriik · 2. juuli ja Taani ajalugu ·
30. november
30.
30. november ja Saksimaa hertsogiriik · 30. november ja Taani ajalugu ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Saksimaa hertsogiriik ja Taani ajalugu ühist
- Millised on sarnasused Saksimaa hertsogiriik ja Taani ajalugu
Võrdlus Saksimaa hertsogiriik ja Taani ajalugu
Saksimaa hertsogiriik on 249 suhted, samas Taani ajalugu 521. Kuna neil ühist 49, Jaccard indeks on 6.36% = 49 / (249 + 521).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Saksimaa hertsogiriik ja Taani ajalugu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
