Sarnasusi Schleswigi hertsogkond ja Taani ajalugu
Schleswigi hertsogkond ja Taani ajalugu on 28 ühist asja (Unioonpeedia): Abel (Taani kuningas), Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp), Christian I, Dithmarschen, Erik IV Adraraha, Esimene Schleswigi sõda, Euroopa Liit, Gerhard III (Holstein-Rendsburg), Holstein, Holstein-Rendsburg, Holsteini hertsogkond, Jarl, Jüütimaa, Kopenhaagen, Norra kuningas, Oldenburgi dünastia, Personaalunioon, Rootsi kuningas, Saksa keel, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Schleswig, Schleswig-Holstein, Taani, Taani kuningas, Taani Kuningriik, Taani riigipeade loend, Valdemar II.
Abel (Taani kuningas)
Kuningas Abel Abel (1218 – 29. juuni 1252) oli Schleswigi hertsog aastail 1232–1250 ja Taani kuningas aastail 1250–1252.
Abel (Taani kuningas) ja Schleswigi hertsogkond · Abel (Taani kuningas) ja Taani ajalugu ·
Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp)
Hertsog Adolf. Tundmatu kunstniku maal 1586. aastast Adolf I (25. jaanuar 1526 – 1. oktoober 1586) oli Schleswig-Holstein-Gottorpi hertsog aastast 1544 kuni surmani.
Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp) ja Schleswigi hertsogkond · Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp) ja Taani ajalugu ·
Christian I
Christian I (1426 – 21. mai 1481) oli Taani kuningas alates 1448, Norra kuningas alates 1450 kuni surmani ja Rootsi kuningas 1457–1464.
Christian I ja Schleswigi hertsogkond · Christian I ja Taani ajalugu ·
Dithmarschen
thumb Dithmarscheni kreis on haldusüksus (kreis) ja ajalooline piirkond Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Dithmarschen ja Schleswigi hertsogkond · Dithmarschen ja Taani ajalugu ·
Erik IV Adraraha
Erik IV Adraraha (taani keeles Erik Plovpenning; u 1216 – 10. august 1250) oli aastast 1241 kuni enda surmani Taani kuningas.
Erik IV Adraraha ja Schleswigi hertsogkond · Erik IV Adraraha ja Taani ajalugu ·
Esimene Schleswigi sõda
Aunimekiri sõjale Schleswigi toomkirikus Esimene Schleswigi sõda (saksa keeles Schleswig-Holsteinischer Krieg) või Kolmeaastane sõda (taani keeles Treårskrigen) oli esimene raund sõjalisest konfliktist Lõuna-Taanis ja Põhja-Saksamaal Schleswig-Holsteini küsimuses, vaidlustades, kes peab kontrollima Schleswigi ja Holsteini hertsogkonda.
Esimene Schleswigi sõda ja Schleswigi hertsogkond · Esimene Schleswigi sõda ja Taani ajalugu ·
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Euroopa Liit ja Schleswigi hertsogkond · Euroopa Liit ja Taani ajalugu ·
Gerhard III (Holstein-Rendsburg)
Krahv Gerhard III pitser Gerhard III (u.1292 – 1. aprill 1340), mõnikord Gerhard Suur ja Taanis ka krahv Gert või den kullede greve ("kiilas krahv"), oli Saksa vürst Schauenburgi suguvõsast, kes valitses Holstein-Rendsburgi ja 1332.–40.
Gerhard III (Holstein-Rendsburg) ja Schleswigi hertsogkond · Gerhard III (Holstein-Rendsburg) ja Taani ajalugu ·
Holstein
Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.
Holstein ja Schleswigi hertsogkond · Holstein ja Taani ajalugu ·
Holstein-Rendsburg
Holstein-Rendsburg oli aastatel 1290–1459 krahvkond, mida valitses Schauenburgi ja Holsteini krahvide liin.
Holstein-Rendsburg ja Schleswigi hertsogkond · Holstein-Rendsburg ja Taani ajalugu ·
Holsteini hertsogkond
Lipp Vapp Holsteini hertsogkond 1789. aastal Holsteini hertsogkond (saksa: Herzogtum Holstein, taani: Hertugdømmet Holsten) oli Saksa-Rooma riigi põhjapoolseim osariik, paiknedes tänasel Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal.
Holsteini hertsogkond ja Schleswigi hertsogkond · Holsteini hertsogkond ja Taani ajalugu ·
Jarl
Jarl oli varakeskajal sellise kõrgüliku, kes juhtis suurt piirkonda või oli kuninga lähim mees (”parem käsi”), ametinimetus.
Jarl ja Schleswigi hertsogkond · Jarl ja Taani ajalugu ·
Jüütimaa
Jüütimaa Jüütimaa ehk Jüüti poolsaar (taani keeles Jylland, saksa keeles Jytland, friisi keeles Jutlân, alamsaksa keeles Jötlann) on poolsaar, mis langeb enam-vähem kokku Taani mandriosaga.
Jüütimaa ja Schleswigi hertsogkond · Jüütimaa ja Taani ajalugu ·
Kopenhaagen
Vilhelm Arnesen, "Vaade Borsgravenilt Borseni, Christiansborgi ja tornide poole" (1924) Kopenhaageni Nyhavn õhtul Kopenhaagen on Taani pealinn.
Kopenhaagen ja Schleswigi hertsogkond · Kopenhaagen ja Taani ajalugu ·
Norra kuningas
Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.
Norra kuningas ja Schleswigi hertsogkond · Norra kuningas ja Taani ajalugu ·
Oldenburgi dünastia
Oldenburgi dünastia oli Põhja-Saksamaa valitsejasuguvõsa, mis valitses Oldenburgi krahvkonda alates 11. sajandist.
Oldenburgi dünastia ja Schleswigi hertsogkond · Oldenburgi dünastia ja Taani ajalugu ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Personaalunioon ja Schleswigi hertsogkond · Personaalunioon ja Taani ajalugu ·
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Rootsi kuningas ja Schleswigi hertsogkond · Rootsi kuningas ja Taani ajalugu ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Saksa keel ja Schleswigi hertsogkond · Saksa keel ja Taani ajalugu ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Saksa-Rooma riik ja Schleswigi hertsogkond · Saksa-Rooma riik ja Taani ajalugu ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Saksamaa ja Schleswigi hertsogkond · Saksamaa ja Taani ajalugu ·
Schleswig
Schleswig (alamsaksa Sleswig, taani Slesvig) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal, Schleswig-Flensburgi kreisi keskus.
Schleswig ja Schleswigi hertsogkond · Schleswig ja Taani ajalugu ·
Schleswig-Holstein
Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.
Schleswig-Holstein ja Schleswigi hertsogkond · Schleswig-Holstein ja Taani ajalugu ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Schleswigi hertsogkond ja Taani · Taani ja Taani ajalugu ·
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Schleswigi hertsogkond ja Taani kuningas · Taani ajalugu ja Taani kuningas ·
Taani Kuningriik
''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.
Schleswigi hertsogkond ja Taani Kuningriik · Taani Kuningriik ja Taani ajalugu ·
Taani riigipeade loend
Taani riigipeade loend loetleb Taani kuningad ja kuningannad alates Taani kuningriigi tekkimisest 10. sajandil.
Schleswigi hertsogkond ja Taani riigipeade loend · Taani ajalugu ja Taani riigipeade loend ·
Valdemar II
Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.
Schleswigi hertsogkond ja Valdemar II · Taani ajalugu ja Valdemar II ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Schleswigi hertsogkond ja Taani ajalugu ühist
- Millised on sarnasused Schleswigi hertsogkond ja Taani ajalugu
Võrdlus Schleswigi hertsogkond ja Taani ajalugu
Schleswigi hertsogkond on 79 suhted, samas Taani ajalugu 521. Kuna neil ühist 28, Jaccard indeks on 4.67% = 28 / (79 + 521).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Schleswigi hertsogkond ja Taani ajalugu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: