Sarnasusi Sekretsioon ja Sidekude
Sekretsioon ja Sidekude on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Epiteelkude, Golgi kompleks, Hormoonid, Kopsud, Magu, Rakk, Seedekulgla, Tsütoplasma, Tsütosool, Valgud, Vereringe.
Epiteelkude
Epiteelkude ehk epiteel (inglise keeles epithelial tissue, kreeka keeles thēlē 'nisa') on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.
Epiteelkude ja Sekretsioon · Epiteelkude ja Sidekude ·
Golgi kompleks
Golgi kompleks (GK), ka Golgi keha ja Golgi aparaat, on enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell.
Golgi kompleks ja Sekretsioon · Golgi kompleks ja Sidekude ·
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Hormoonid ja Sekretsioon · Hormoonid ja Sidekude ·
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Kopsud ja Sekretsioon · Kopsud ja Sidekude ·
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Magu ja Sekretsioon · Magu ja Sidekude ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Rakk ja Sekretsioon · Rakk ja Sidekude ·
Seedekulgla
Seedekulgla ehk seedetrakt (ladina tractus digestorius,canalis digestorius) on kõrgemate organismide suupilu ja päraku vahel kulgev õõneselundeist koosnev kanaltee, mida söödud toit läbib.
Seedekulgla ja Sekretsioon · Seedekulgla ja Sidekude ·
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Sekretsioon ja Tsütoplasma · Sidekude ja Tsütoplasma ·
Tsütosool
Tsütosool ehk põhiaine ehk rakuvedelik ehk tsütoplasmaatiline maatriks ehk maatriks on raku vedelad koostisosad.
Sekretsioon ja Tsütosool · Sidekude ja Tsütosool ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Sekretsioon ja Valgud · Sidekude ja Valgud ·
Vereringe
Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Sekretsioon ja Sidekude ühist
- Millised on sarnasused Sekretsioon ja Sidekude
Võrdlus Sekretsioon ja Sidekude
Sekretsioon on 57 suhted, samas Sidekude 87. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 7.64% = 11 / (57 + 87).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Sekretsioon ja Sidekude. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: