Kiiremini kui brauser!
158 suhted: Abū Hāmid al-Ghazālī, Agnostitsism, Ainesidemos, Alususkumus, Ameerika inglise keel, Antiikfilosoofia, Antirealism, Apodiktilisus, Aprioorsus, Arutlus, Arvamus, Ataraksia, Autoriteet, Šotimaa, Barry Stroud, Blaise Pascal, Cicero, Circulus vitiosus, David Hume, Diogenes Laertios, Dogma, Edmund Husserl, Eetika, Elea koolkond, Eluvorm (Wittgenstein), Epistemoloogia, Füüsika, Fenomen, Filosoof, Franz Brentano, Fundatsionalism, Gorgias, Heinricus Cornelius Agrippa, Herakleitos, Hilisantiikaeg, Hispaania keel, Immanuel Kant, Induktsioon, Inimene, Intuitsionistlik loogika, Itaalia keel, Johann Gottlieb Fichte, Johann Hamann, Jumal, Jumalad, Kahtlus, Kalvinism, Katoliiklus, Kürenaikud, Keha, ..., Kehtivus, Keskaeg, Keskaja filosoofia, Kogemus, Kogemusteadus, Koolkond, Kratylos, Kriitika, Kriitiline mõtlemine, Kultuur, Liikumine, Loogiline positivism, Loogilised uurimused, Loom, Maksiim, Matemaatika, Mälu, Mõiste, Mõistus, Mõtlemine, Meditatsioonid esimesest filosoofiast, Meeled, Meeleelund, Meelerahu, Meelteandmed, Metafüüsika, Michel de Montaigne, Minevik, Moraal, Nägemine, Nominalism, Objekt (filosoofia), Objektiivsus, Olemus, Omadussõna, Otsustus, Paratamatus, Pürronism, Põhjuslikkus, Peter Strawson, Philon Aleksandriast, Pierre Bayle, Platoni Akadeemia, Plutarchos, Pragmatism, Prantsuse keel, Prantsusmaa, Protagoras, Puhas mõistus, Pyrrhon, Realism (teadus), Relativism, Religioon, René Descartes, Sünteetiline otsustus, Sextus Empiricus, Simon Foucher, Skolastika, Sofistid, Sokrates, Solipsism, Soome keel, Stoitsism, Subjektiivsus, Substants, Tahe, Tõde, Tõe vastavusteooria, Tõestus, Tõesus, Teadmine, Teadus, Teadusfilosoofia, Teaduslik meetod, Teaduslik skeptitsism, Tegelikkus, Teoloogia, Teooria, Terve mõistus, The Significance of Philosophical Scepticism, Thomas Reid, Tulevik, Tung, Tunnetus, Tunnetus (filosoofia), Unenägu, Uskumine, Uskumus, Uusaja filosoofia, Vaim (mens), Vana-Kreeka, Vanakreeka keel, Vastuolulisus, Väärtus, Väide, Välistatud kolmanda seadus, Vene keel, William Ockham, Zenon Eleast, 1. sajand eKr, 16. sajand, 17. sajand, 18. sajand, 1895, 19. sajand, 1984, 2. sajand, 4. sajand eKr. Laienda indeks (108 rohkem) »
Abū Hāmid al-Ghazālī
Abū Hāmid al-Ghazālī (1058–1111; araabia ابو حامد الغزالي) oli pärsia päritolu teoloog, filosoof, jurist ja müstik.
Uus!!: Skeptitsism ja Abū Hāmid al-Ghazālī · Näe rohkem »
Agnostitsism
Agnostitsism on seisukoht, mille järgi ei ole teatud metafüüsilist ja usulist laadi väidete tõesus või väärus teada ja selle teadmine ei ole vast isegi põhimõtteliselt võimalik.
Uus!!: Skeptitsism ja Agnostitsism · Näe rohkem »
Ainesidemos
Ainesidemos oli Kreeka filosoof, sündis Knossoses Kreetal ja õpetas Aleksandrias umbkaudu 70 eKr.
Uus!!: Skeptitsism ja Ainesidemos · Näe rohkem »
Alususkumus
Alususkumusi ehk baasuskumusi on kahte liiki, kas empiirilised või aprioorsed.
Uus!!: Skeptitsism ja Alususkumus · Näe rohkem »
Ameerika inglise keel
Inglise keele leviala Ameerika Ühendriikides (2000. aasta loendus) Ameerika inglise keel (inglise keeles American English) on Ameerika Ühendriikides emakeelena räägitavate ingliskeelsete lektide kogum.
Uus!!: Skeptitsism ja Ameerika inglise keel · Näe rohkem »
Antiikfilosoofia
Antiikfilosoofiaks nimetatakse õhtumaist filosoofiat selle algusest kuni uusplatonismi lõpuni.
Uus!!: Skeptitsism ja Antiikfilosoofia · Näe rohkem »
Antirealism
Antirealismiks mingit laadi entiteetide suhtes nimetatakse analüütilises filosoofias filosoofilist positsiooni, mis eitab nende tõelist olemasolu või eitab, et väited nende kohta on kas tõesed või väärad.
Uus!!: Skeptitsism ja Antirealism · Näe rohkem »
Apodiktilisus
Apodiktilisuseks (omadussõna apodiktiline algallikas on vanakreeka sõna ἀποδεικτικός 'tõestav') nimetatakse filosoofias mitut omadust, mis seonduvad paratamatuse või tõestusega: Nende omaduste kandjad on.
Uus!!: Skeptitsism ja Apodiktilisus · Näe rohkem »
Aprioorsus
Aprioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavust sõltumatult kogemusest ("kogemuse-eelselt"), arutluse põhinevust aprioorsetel eeldustel, teadmise põhinevust aprioorsetel põhjenditel ja mõiste või kaemuse vormi omandatavust sõltumatult kogemusest.
Uus!!: Skeptitsism ja Aprioorsus · Näe rohkem »
Arutlus
Arutlus (ka järeldus, argument; inglise keeles argument) koosneb eeldus(t)est ja järeldusest.
Uus!!: Skeptitsism ja Arutlus · Näe rohkem »
Arvamus
Arvamus on fakti tõlgendamise tulemus, mida inimene või inimeste rühm peab tõeseks.
Uus!!: Skeptitsism ja Arvamus · Näe rohkem »
Ataraksia
Ataraksia (kreeka Ἀταραξία (ataraxia) 'hingerahu') oli vanakreeka filosoofide Pyrrhoni ja Epikurose kasutatud termin (erilise) hingerahu kohta, mis peaks saavutatama pärast välismõjudest (sh muredest, valust ja ängist (inglise distress)) vabanemist.
Uus!!: Skeptitsism ja Ataraksia · Näe rohkem »
Autoriteet
Autoriteet on vaimne mõjuvõim ning lugupeetavus, mille inimene või mõni muu elusolend on saavutanud teiste omasuguste üle, kuna ta on pälvinud nende üldise tunnustuse tänu oma oskustele, võimetele, teadmistele, ametikohale.
Uus!!: Skeptitsism ja Autoriteet · Näe rohkem »
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Uus!!: Skeptitsism ja Šotimaa · Näe rohkem »
Barry Stroud
Barry Greenwood Stroud (18. mai 1935 Toronto – 9. august 2019) oli Kanada päritolu filosoof, kes kirjutas muu hulgas skeptitsismist, David Hume'ist ja Ludwig Wittgensteinist.
Uus!!: Skeptitsism ja Barry Stroud · Näe rohkem »
Blaise Pascal
Blaise Pascal (19. juuni 1623 Clermont-Ferrand, Auvergne'i provints, Prantsusmaa – 19. august 1662 Pariis) oli prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof.
Uus!!: Skeptitsism ja Blaise Pascal · Näe rohkem »
Cicero
Cicero büst Marcus Tullius Cicero (traditsiooniline hääldus, klassikalises ladina keeles) (3. jaanuar, 106 eKr – 7. detsember, 43 eKr) oli Vana-Rooma oraator, poliitik, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof.
Uus!!: Skeptitsism ja Cicero · Näe rohkem »
Circulus vitiosus
Circulus vitiosus (ladina keeles sõna-sõnalt 'paha ring' või 'vigane ring', eesti keeles enamasti 'suletud ring' või 'nõiaring') on filosoofias ja loogikas eksimus mõtlemise reeglite vastu, mille puhul kasutatakse määratluses või tõestuses seda, mida alles hakatakse määratlema või tõestama.
Uus!!: Skeptitsism ja Circulus vitiosus · Näe rohkem »
David Hume
David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.
Uus!!: Skeptitsism ja David Hume · Näe rohkem »
Diogenes Laertios
Diogenes Laertios (vanakreeka keeles Διογένης Λαέρτιος, ladina keeles Diogenes Laërtius) oli vanakreeka filosoofide biograaf ja doksograaf.
Uus!!: Skeptitsism ja Diogenes Laertios · Näe rohkem »
Dogma
Dogma on religioonis väide, milles ei kahelda, mida usutakse.
Uus!!: Skeptitsism ja Dogma · Näe rohkem »
Edmund Husserl
Edmund Husserl (8. aprill 1859 Prossnitz (praegu Prostějov) – 26. aprill 1938 Freiburg) oli fenomenoloogilise filosoofia rajaja.
Uus!!: Skeptitsism ja Edmund Husserl · Näe rohkem »
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Uus!!: Skeptitsism ja Eetika · Näe rohkem »
Elea koolkond
Elea koolkond ehk eleaadid on vanakreeka filosoofiline koolkond, mis tekkis 5. sajandil eKr Elea linnas Lõuna-Itaalias (Suur-Kreekas).
Uus!!: Skeptitsism ja Elea koolkond · Näe rohkem »
Eluvorm (Wittgenstein)
Eluvorm (inglise form of life, saksa Lebensform) on Ludwig Wittgensteini järgi ühise keelega inimgrupi elu, mis hõlmab nii keelelist kui ka mittekeelelist tegevust.
Uus!!: Skeptitsism ja Eluvorm (Wittgenstein) · Näe rohkem »
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Uus!!: Skeptitsism ja Epistemoloogia · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Skeptitsism ja Füüsika · Näe rohkem »
Fenomen
Fenomeniks (vanakreeka keeles phainomenon 'ilmuv, ilmnev, paistev, nähtuv'; lihtsamalt 'nähtus, nähtumus') nimetatakse filosoofias üksust, mis esineb või ilmneb teatud valdkonnas mingil kindlal viisil (näiteks mõistusefenomenid, psüühilised fenomenid, keelefenomenid jne).
Uus!!: Skeptitsism ja Fenomen · Näe rohkem »
Filosoof
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Uus!!: Skeptitsism ja Filosoof · Näe rohkem »
Franz Brentano
Franz Brentano Franz Clemens Honoratus Hermann Brentano (16. jaanuar 1838, Marienberg am Rhein, Reinimaa, Preisi kuningriik – 17. märts 1917, Zürich, Šveits) oli Saksa filosoof ja psühholoog.
Uus!!: Skeptitsism ja Franz Brentano · Näe rohkem »
Fundatsionalism
Fundatsionalism ehk fundatsionism ehk vundamentism on filosoofiline hoiak ja epistemoloogia teooria, mille kohaselt on olemas alususkumused, mille seisund õigustatud uskumuse või teadmisena ei sõltu teistest uskumustest ja mille niisugusele seisundile toetub teiste uskumuste niisugune staatus.
Uus!!: Skeptitsism ja Fundatsionalism · Näe rohkem »
Gorgias
Gorgias (kreeka Γοργίας; umbes 485 eKr – umbes 380 eKr) oli vanakreeka sofist ja reetor Leontinoi linnast Sitsiilias.
Uus!!: Skeptitsism ja Gorgias · Näe rohkem »
Heinricus Cornelius Agrippa
Heinricus Cornelius Agrippa (14. september 1486, Köln – 18. veebruar 1535) oli saksa alkeemik ja kirjamees.
Uus!!: Skeptitsism ja Heinricus Cornelius Agrippa · Näe rohkem »
Herakleitos
Herakleitos (6.–5. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, kes tegutses Väike-Aasias Ephesose linnas.
Uus!!: Skeptitsism ja Herakleitos · Näe rohkem »
Hilisantiikaeg
Hilisantiikaeg on Lääne-Euroopas ajavahemik klassikalise antiigi ja varakeskaja vahel (u 200–550).
Uus!!: Skeptitsism ja Hilisantiikaeg · Näe rohkem »
Hispaania keel
Hispaania keel (español, castellano; ka kastiilia keel), on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mis on pärit Kastiilia regioonist Hispaanias ning millel on 2012.
Uus!!: Skeptitsism ja Hispaania keel · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Skeptitsism ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Induktsioon
Induktsiooniks nimetatakse tänapäeva filosoofias tavaliselt arutlemise viisi, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.
Uus!!: Skeptitsism ja Induktsioon · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Skeptitsism ja Inimene · Näe rohkem »
Intuitsionistlik loogika
Intuitsionistlik loogika (inglise intuitionistic logic) on mitteklassikaline loogika, millele pani aluse hollandi matemaatik Arend Heyting (1898-1980).
Uus!!: Skeptitsism ja Intuitsionistlik loogika · Näe rohkem »
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Uus!!: Skeptitsism ja Itaalia keel · Näe rohkem »
Johann Gottlieb Fichte
Johann Gottlieb Fichte Johann Gottlieb Fichte (19. mai 1762 – 27. jaanuar 1814) oli saksa filosoof, üks tähtsamaid saksa idealismi esindajaid.
Uus!!: Skeptitsism ja Johann Gottlieb Fichte · Näe rohkem »
Johann Hamann
Johann Georg Hamann (27. august 1730 Königsberg – 21. juuni 1788 Münster) oli saksa filosoof, üks liikumise "torm ja tung" peamisi esindajaid.
Uus!!: Skeptitsism ja Johann Hamann · Näe rohkem »
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Uus!!: Skeptitsism ja Jumal · Näe rohkem »
Jumalad
Jumalad (ehk jumalused) on polüteistliku usundisüsteemi austusobjektid.
Uus!!: Skeptitsism ja Jumalad · Näe rohkem »
Kahtlus
Kahtlus on otsustamatuse seisund, milles on valik mitme võimaliku uskumuse vahel, aga omavahel vastuolus olevad või ebapiisavad põhjendid ei võimalda valikut teha.
Uus!!: Skeptitsism ja Kahtlus · Näe rohkem »
Kalvinism
Kalvinism (ka reformeeritud traditsioon, reformeeritud kristlus, reformeeritud protestantism, reformeeritud usk) on 16.
Uus!!: Skeptitsism ja Kalvinism · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: Skeptitsism ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Kürenaikud
AristipposKürenaikud (vanakreeka keeles Κυρηναϊκοί (Kyrēnaïkoi) olid hedonistlikud filosoofid Vana-Kreeka filosoofiakoolkonnast. Koolkonna rajas Sokrates õpilane Aristippos (umbes 435 eKr – 356 eKr) Küreenest Ateenas IV s eKr. Ta tuli noorena Ateenasse, et saada Sokratese õpilaseks, kuid tema filosoofilised vaated kujunesid hoopis teises, naudingute poole püüdlemise suunas. Usutakse, et paljud Aristippose ehk Küreene koolkonna printsiibid formaliseeriti tema samanimelise lapselapse poolt. Kürenaikud rõhutasid valu, mis kõigi jaoks ebameeldiv, ja naudingu, mis kõigi jaoks meeldiv, vastandumist õpetades, et tõeline mõnu on olemuslik tunne, mis ei tähendanud mitte ainult kannatuste puudumist (nagu ütles Epikuros), vaid aistingute vaba nautimist. Väideti, et füüsiline lõbu ületab mistahes vaimse hüve. Epikuurliku arusaamaga, et nauding seisneb valu ja kannatuste puudumises, kürenaikud ei nõustunud, sest naudingu puudumine ei ole iseenesest valu. Kürenaikud kinnitasid, et kehalised naudingud on kaugelt paremad kui vaimsed naudingud, ja et kehalised kannatused on palju hullemad kui vaimsed kannatused, mistõttu nad ka pöörasid rohkem tähelepanu kehale kui vaimule. Koolkond ei jäänud kestma ning asendus sajandi pärast Epikurose koolkonnaga.
Uus!!: Skeptitsism ja Kürenaikud · Näe rohkem »
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Uus!!: Skeptitsism ja Keha · Näe rohkem »
Kehtivus
Kehtivus (inglise keeles validity) on normi või väärtuse omadus, mis seisneb jõus olemises, või arutluse omadus, mis seisneb selles, et ta on loogiliselt siduv.
Uus!!: Skeptitsism ja Kehtivus · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Skeptitsism ja Keskaeg · Näe rohkem »
Keskaja filosoofia
Keskaja filosoofia all mõistetakse tavaliselt katoliikliku Lääne-Euroopa keskaegset filosoofiat.
Uus!!: Skeptitsism ja Keskaja filosoofia · Näe rohkem »
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Uus!!: Skeptitsism ja Kogemus · Näe rohkem »
Kogemusteadus
Kogemusteadus ehk empiiriline teadus on teadusharu, mille tulemused toetuvad vaatlustest saadavale kogemusele.
Uus!!: Skeptitsism ja Kogemusteadus · Näe rohkem »
Koolkond
Koolkond on õpetlaste rühm, kes jagavad samu vaateid ja peamist uurimisstrateegiat.
Uus!!: Skeptitsism ja Koolkond · Näe rohkem »
Kratylos
Dialoogi "Kratylos" algus vanimas säilinud keskaegses käsikirjas "Kratylos" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos.
Uus!!: Skeptitsism ja Kratylos · Näe rohkem »
Kriitika
Kriitika (kriitika; kreeka keeles κριτική, kritikē) on kellegi või millegi arvustamine või kahtluse alla seadmine.
Uus!!: Skeptitsism ja Kriitika · Näe rohkem »
Kriitiline mõtlemine
Kriitiline mõtlemine on võime hinnata üksiku teema või teemaga seotud olemasoleva teabe tõesust või väärust ja luua põhjendatud eelarvamuste vaba kokkuvõte.
Uus!!: Skeptitsism ja Kriitiline mõtlemine · Näe rohkem »
Kultuur
Üldlaulupeo traditsioon on üks Eesti kultuuri tuntumaid sümboleid Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus.
Uus!!: Skeptitsism ja Kultuur · Näe rohkem »
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Uus!!: Skeptitsism ja Liikumine · Näe rohkem »
Loogiline positivism
Loogiline positivism ehk uuspositivism (neopositivism; ingliskeelses mõistestikus samastatakse loogilise empirismiga) oli metafüüsika ja spekulatiivse filosoofia vastane hoiak, milles filosoofia taheti kujundada loogiliseks teaduskeeleks.
Uus!!: Skeptitsism ja Loogiline positivism · Näe rohkem »
Loogilised uurimused
"Loogilised uurimused" (saksa keeles "Logische Untersuchungen") on Edmund Husserli teos.
Uus!!: Skeptitsism ja Loogilised uurimused · Näe rohkem »
Loom
Looma all mõeldakse filosoofias ja üldkeeles bioloogia seisukohast loomade hulka arvatavat elusolendit, kes ei ole inimene.
Uus!!: Skeptitsism ja Loom · Näe rohkem »
Maksiim
Maksiim (prantsuse maxime) on lühikesse lausesse pandud elutarkus või käitumisreegel.
Uus!!: Skeptitsism ja Maksiim · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Skeptitsism ja Matemaatika · Näe rohkem »
Mälu
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi.
Uus!!: Skeptitsism ja Mälu · Näe rohkem »
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Uus!!: Skeptitsism ja Mõiste · Näe rohkem »
Mõistus
Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.
Uus!!: Skeptitsism ja Mõistus · Näe rohkem »
Mõtlemine
Mõtlemine on inimtegevuse osa, tegelikkusest arusaamise, kohanemise ja muutumise protsessi peegeldus ajus.
Uus!!: Skeptitsism ja Mõtlemine · Näe rohkem »
Meditatsioonid esimesest filosoofiast
"Meditatsioonid esimesest filosoofiast" ehk "Metafüüsilised meditatsioonid" (ladinakeelne pealkiri "Meditationes de prima philosophia") on René Descartesi filosoofiline teos, mis on üks kuulsamaid teoseid filosoofia ajaloos.
Uus!!: Skeptitsism ja Meditatsioonid esimesest filosoofiast · Näe rohkem »
Meeled
Viis meelt ja vastavad meeleelundid Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid.
Uus!!: Skeptitsism ja Meeled · Näe rohkem »
Meeleelund
Viis klassikalist meelt ning vastavad meeleelundid Meeleelundid ehk meeleorganid (organa sensum) on paljudel loomadel (sealhulgas inimestel) välis- ja sisekeskkonnast pärinevaid ärritusi vastuvõtvad elundid.
Uus!!: Skeptitsism ja Meeleelund · Näe rohkem »
Meelerahu
Meelerahu ehk samatha (sanskriti keeles śamatha; paali keeles samatha; tiibeti keeles ⽌ zhi gnas; hiina keeles zhi; jaapani keeles shi) on budismis teine olulisim meeleharjutus analüüsiva vaatluse ehk vipassana kõrval.
Uus!!: Skeptitsism ja Meelerahu · Näe rohkem »
Meelteandmed
Meelteandmed ehk meeleandmed (inglise sense data, sense-data) on tajufilosoofias (inglise philosophy of perception) inimese poolt vahetult (meeltega) tajutavad andmed.
Uus!!: Skeptitsism ja Meelteandmed · Näe rohkem »
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Uus!!: Skeptitsism ja Metafüüsika · Näe rohkem »
Michel de Montaigne
Michel de Montaigne Daniel Dumonstier' maalil Michel Eyquem de Montaigne (28. veebruar 1533 – 13. september 1592) oli prantsuse kirjanik, filosoof ja riigitegelane.
Uus!!: Skeptitsism ja Michel de Montaigne · Näe rohkem »
Minevik
Minevik on aeg, mis eelneb olevikule, või kõik see, mis on ajas möödunud.
Uus!!: Skeptitsism ja Minevik · Näe rohkem »
Moraal
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.
Uus!!: Skeptitsism ja Moraal · Näe rohkem »
Nägemine
Silm – nägemise meeleelund Inimese silma läbilõige Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid.
Uus!!: Skeptitsism ja Nägemine · Näe rohkem »
Nominalism
Nominalism on keskajal tekkinud filosoofiasuund, mis pidas üldmõisteid vaid üksikesemete nimedeks.
Uus!!: Skeptitsism ja Nominalism · Näe rohkem »
Objekt (filosoofia)
Objekt (vanakreeka keeles antikeimenon, ladina keeles obiectum) on tänapäeva filosoofias tavaliselt see ese, asi, entiteet, mis vastandub subjektile.
Uus!!: Skeptitsism ja Objekt (filosoofia) · Näe rohkem »
Objektiivsus
Objektiivsus on erapooletu suhtumine, mis vastandub subjektiivsusele ehk erapoolikusele.
Uus!!: Skeptitsism ja Objektiivsus · Näe rohkem »
Olemus
Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.
Uus!!: Skeptitsism ja Olemus · Näe rohkem »
Omadussõna
Omadussõna ehk adjektiiv (ladina keeles nomen adiectivum) väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Omadussõnade sõnaliiki kuuluvad sõnad, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnafraasi täiendina sellega tähistatud asja omaduse (või ka suhte) märkimiseks, samuti öeldistäitena niisuguse omaduse preditseerimiseks asjale, mida tähistab lause alus.
Uus!!: Skeptitsism ja Omadussõna · Näe rohkem »
Otsustus
Otsustus (inglise keeles judgment, saksa keeles Urteil) on loogikas mõtlemisvorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse, st tunnistatakse (mõttes) mingi propositsioon tõeseks või vääraks.
Uus!!: Skeptitsism ja Otsustus · Näe rohkem »
Paratamatus
Paratamatus tuleneb nähtuste olemusest, seadusest ja korrast.
Uus!!: Skeptitsism ja Paratamatus · Näe rohkem »
Pürronism
Pürronism on skeptikust filosoofi Pyrrhoni vaateist lähtuv filosoofiline koolkond, mille rajas Ainesidemos (1. sajand eKr) ja mida on sellisena nimetanud Sextus Empiricus.
Uus!!: Skeptitsism ja Pürronism · Näe rohkem »
Põhjuslikkus
Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks. Enamasti usutakse, et sündmustel on põhjused ja nad on põhjused. (Näiteks epifenomenalism postuleerib siiski nähtusi, mis pole põhjused.) Teadlikkus maailmast ja tegutsemine maailmas sõltub põhjuslikkusest. Kuigi kõik seletused, ei ole põhjuslikud, saab kõike, mida saab seletada, ka põhjuslikult seletada. Metafüüsikas on põhjuslikkuse mõistmisel suuri lahkarvamusi. Põhjustamise mõistel rajanevad näiteks põhjuslik teadmisteooria, põhjuslik tajuteooria, põhjuslik mäluteooria, põhjuslik vaimuteooria, põhjuslik teoteooria, põhjuslik järeldamisteooria, põhjuslik tähendusteooria, põhjuslik osutusteooria, põhjuslik ajateooria ja põhjuslik identsusteooria.
Uus!!: Skeptitsism ja Põhjuslikkus · Näe rohkem »
Peter Strawson
Peter Frederick Strawson (23. november 1919 – 13. veebruar 2006) oli inglise filosoof, kes tegeles keelefilosoofia, metafüüsika ja epistemoloogiaga.
Uus!!: Skeptitsism ja Peter Strawson · Näe rohkem »
Philon Aleksandriast
Philon sündis Aleksandrias u 30–20 eKr, rikkas juudi perekonnas.
Uus!!: Skeptitsism ja Philon Aleksandriast · Näe rohkem »
Pierre Bayle
pisi Pierre Bayle (18. november 1647 – 28. detsember 1706) oli prantsuse publitsist ja filosoof.
Uus!!: Skeptitsism ja Pierre Bayle · Näe rohkem »
Platoni Akadeemia
Platoni Akadeemia oli Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr.
Uus!!: Skeptitsism ja Platoni Akadeemia · Näe rohkem »
Plutarchos
Plutarchos "Paralleelsete elulugude" Jacques Amyot' prantsuse tõlke 1565. aasta väljaandes Plutarchos (vanakreeka Πλούταρχος), pärast Rooma kodanikuks saamist Lucius Mestrius Plutarchus (Μέστριος Πλούταρχος), (u 50 – 120 pKr Chaironeias), oli Vana-Kreeka ajaloolane, biograaf, esseist ja keskplatonist, keda tuntakse eelkõige tema põhiteoste "Paralleelsed elulood" ja "Moralia" järgi.
Uus!!: Skeptitsism ja Plutarchos · Näe rohkem »
Pragmatism
Pragmatism on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena.
Uus!!: Skeptitsism ja Pragmatism · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: Skeptitsism ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Skeptitsism ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Protagoras
Demokritos (keskel) ja Protagoras (paremal); Salvator Rosa maal 17. sajandist (Ermitaaž) Protagoras Abderast (5. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, sofist, kes hakkas ühe esimese filosoofina oma õpetuse eest raha võtma.
Uus!!: Skeptitsism ja Protagoras · Näe rohkem »
Puhas mõistus
Puhas mõistus on Immanuel Kanti järgi meelelisusest sõltumatu mõistus.
Uus!!: Skeptitsism ja Puhas mõistus · Näe rohkem »
Pyrrhon
Πύρρων Pyrrhon Elisest (umbes 360 eKr – 270 eKr) oli Vana-Kreeka filosoof, keda tavaliselt peetakse esimeseks skeptikuks, kelle järgi on hiljem saanud nime filosoofiline koolkond pürronism.
Uus!!: Skeptitsism ja Pyrrhon · Näe rohkem »
Realism (teadus)
Realism teadusfilosoofias on seisukoht, mille kohaselt loodusteaduse ja teiste empiiriliste teaduste teoreetilised objektid või vähemalt osa neist on tõeliselt olemas ning teaduslikud teooriad on tõesed (või tõenäoliselt tõesed või ligilähedaselt tõesed või tõenäoliselt ligilähedaselt tõesed).
Uus!!: Skeptitsism ja Realism (teadus) · Näe rohkem »
Relativism
Relativism on filosoofias mis tahes seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi, reaalsust ennast vms taolist relatiivseks – sõltuvaks mingist vaatekohast.
Uus!!: Skeptitsism ja Relativism · Näe rohkem »
Religioon
Valik religioosseid sümboleid Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.
Uus!!: Skeptitsism ja Religioon · Näe rohkem »
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Uus!!: Skeptitsism ja René Descartes · Näe rohkem »
Sünteetiline otsustus
Sünteetiline otsustus on Immanuel Kanti järgi otsustus, mille puhul predikaadi mõiste ei sisaldu subjekti mõistes, vaid avardab seda.
Uus!!: Skeptitsism ja Sünteetiline otsustus · Näe rohkem »
Sextus Empiricus
Sextus Empiricus (u 160–210) oli kreeka filosoof.
Uus!!: Skeptitsism ja Sextus Empiricus · Näe rohkem »
Simon Foucher
''Traité des hygrometres'' (1686) Simon Foucher (1. märts 1644 Dijon – 27. aprill 1696 Pariis) oli prantsuse filosoof.
Uus!!: Skeptitsism ja Simon Foucher · Näe rohkem »
Skolastika
Skolastika on keskaja filosoofias õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.
Uus!!: Skeptitsism ja Skolastika · Näe rohkem »
Sofistid
Sofistid (kr sophia "tarkus", sophistes "tark") olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5.
Uus!!: Skeptitsism ja Sofistid · Näe rohkem »
Sokrates
Sokratese marmorkuju Louvre'i muuseumis Sokrates (Σωκράτης) (469–399 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes elas ja õpetas Ateenas.
Uus!!: Skeptitsism ja Sokrates · Näe rohkem »
Solipsism
Solipsism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt olen olemas ainult mina koos oma vaimuseisunditega.
Uus!!: Skeptitsism ja Solipsism · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Skeptitsism ja Soome keel · Näe rohkem »
Stoitsism
Stoitsism oli antiikfilosoofia koolkond.
Uus!!: Skeptitsism ja Stoitsism · Näe rohkem »
Subjektiivsus
Subjektiivsus on mõiste, mida negatiivse hinnanguna kasutatakse avalduste või tegevuste kohta, mis teostatakse juhusliku isiku (subjekti) poolt, kes ei hooli üldisest arvamusest ja tegutsemise aktsepteeritud kriteeriumitest.
Uus!!: Skeptitsism ja Subjektiivsus · Näe rohkem »
Substants
Substants on iseseisvalt olemasolev olev.
Uus!!: Skeptitsism ja Substants · Näe rohkem »
Tahe
Tahe on psüühiline funktsioon, mis avaldub sihiteadliku püüdlusena ja võimena teha valikuid ning mõtteid teoks teha, üldisemalt igasuguste tegevusimpulssidena.
Uus!!: Skeptitsism ja Tahe · Näe rohkem »
Tõde
Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.
Uus!!: Skeptitsism ja Tõde · Näe rohkem »
Tõe vastavusteooria
Tõe vastavusteooria ehk tõe korrespondentsiteooria või tõe korrespondentsusteooria on teooria, mille alusel väite tõesus või väärus määratakse ära vaid selle kaudu, kas see päris maailmas ka nii esineb ning seda edukalt kirjeldab.
Uus!!: Skeptitsism ja Tõe vastavusteooria · Näe rohkem »
Tõestus
Tõestuse all mõeldakse matemaatikas, loogikas ja filosoofias kehtivat arutlust, mille eelduste tõesus on teada või kokku lepitud.
Uus!!: Skeptitsism ja Tõestus · Näe rohkem »
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Skeptitsism ja Tõesus · Näe rohkem »
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Uus!!: Skeptitsism ja Teadmine · Näe rohkem »
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Uus!!: Skeptitsism ja Teadus · Näe rohkem »
Teadusfilosoofia
Üks uusaja Euroopa mõjukamaid teadusfilosoofe oli René Descartes Peeter Müürsepp nimetanud Lembit Valti Teadusfilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb teadusega seotud filosoofiliste probleemidega.
Uus!!: Skeptitsism ja Teadusfilosoofia · Näe rohkem »
Teaduslik meetod
Teaduslik meetod väljendab tõeste teadmiste saamise üldiseid toimingud.
Uus!!: Skeptitsism ja Teaduslik meetod · Näe rohkem »
Teaduslik skeptitsism
Teaduslik skeptitsism (inglise scientific skepticism, rational skepticism, skeptical inquiry) on mõttesuund, mis seab kahtluse alla väited, millel puudub empiiriline tõendusmaterjal ja mida ei saa või ei osata kontrollimiseks korrata.
Uus!!: Skeptitsism ja Teaduslik skeptitsism · Näe rohkem »
Tegelikkus
Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst). Algselt on kõik (implitsiitne) tõeline (Ursprünglich gilt alles (implizite) als wirklich), tõelisuse mõiste aga tekib alles tõese ja väljamõeldu, näiliselt oleva, vastandumisel (der Begriff der Wirklichkeit wird aber erst gebildet durch die Gegenüberstellung des wahrhaft und des vermeintlich, scheinbar Seienden). "Tegelik" ("wirklich") on kõik tegutsemisvõimeline (Wirkungsfähige), (võimalikule) kogemusele sisu loov (den Inhalt einer (möglichen) Erfahrung bildende) või olevana mõeldu (als seiend denkend Gesetzte). Kuigi objektid on oma loomu poolest subjektiivselt tingitud (Indem man erkennt, daß die Objekte in ihrer Beschaffenheit subjektiv bedingt sind), muutub nende tegelikkus siiski kaudselt, relatiivselt, (verwandelt sich deren Wirklichkeit in eine bloß mittelbare, relative), samas kui Mina kui sellise vahetu tegelikkus püsib ja on ette kirjutatud "transtsendentsete faktorite" absoluutse tegelikkuse poolt (während das Ich als solches unmittelbare Wirklichkeit behält und eine absolute Wirklichkeit den "transzendenten Faktoren" zugeschrieben wird). Isiklike üleelamiste subjektiivsest tegelikkusest (von der subjektiven Wirklichkeit der individuellen Erlebnisse) eristuvad nende objektiivse tegelikkuse poolest võimalike (väliste) tunnetussisude reeglipärased seosed (gesetzmäßigen Zusammenhänge möglicher (äußerer) Erfahrungsinhalte durch ihre objektive Wirklichkeit), vt reaalsus (Realität).
Uus!!: Skeptitsism ja Tegelikkus · Näe rohkem »
Teoloogia
Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.
Uus!!: Skeptitsism ja Teoloogia · Näe rohkem »
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Uus!!: Skeptitsism ja Teooria · Näe rohkem »
Terve mõistus
Terve mõistus, ka tavamõistus, ka argimõistus, on varauusaegses filosoofias inimese võime koordineerida erinevate meelte andmeid.
Uus!!: Skeptitsism ja Terve mõistus · Näe rohkem »
The Significance of Philosophical Scepticism
"The Significance of Philosophical Scepticism" ("Filosoofilise skeptitsismi tähtsus/tähenduslikkus/tähendus") on Barry Stroudi filosoofiline raamat.
Uus!!: Skeptitsism ja The Significance of Philosophical Scepticism · Näe rohkem »
Thomas Reid
Thomas Reid (7. mai 1710 – 7. oktoober 1796 Glasgow) oli religioosse taustaga šoti filosoof, kel oli Šoti valgustusajastus oluline roll.
Uus!!: Skeptitsism ja Thomas Reid · Näe rohkem »
Tulevik
Tulevik on vaatleja poolt käesoleva hetkena tajutavale ajale (olevikule) järgnev aeg.
Uus!!: Skeptitsism ja Tulevik · Näe rohkem »
Tung
Tungi (saksa Trieb) all mõtles Freud eelkõige sisemist, endosomaatilise päritoluga pidevat stimulatsiooni, mis vastandub välismaailmast tulenevale stimulatsioonile.
Uus!!: Skeptitsism ja Tung · Näe rohkem »
Tunnetus
Sõnal "tunnetus" on mitu lähedast tähendust.
Uus!!: Skeptitsism ja Tunnetus · Näe rohkem »
Tunnetus (filosoofia)
Tunnetus (saksa keeles Erkenntnis, ladina keeles cognitio) on teadmiseni jõudmise protsess.
Uus!!: Skeptitsism ja Tunnetus (filosoofia) · Näe rohkem »
Unenägu
Unenäod on une ajal magaja teadvuses tahtmatult esinevad nägemused, tundmused, mõtted ja emotsioonid.
Uus!!: Skeptitsism ja Unenägu · Näe rohkem »
Uskumine
Uskumise puhul saab eristada millessegi uskumist millegi (mingi propositsiooni) uskumisest ehk propositsionaalsest uskumisest (uskumuse omamisest).
Uus!!: Skeptitsism ja Uskumine · Näe rohkem »
Uskumus
Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.
Uus!!: Skeptitsism ja Uskumus · Näe rohkem »
Uusaja filosoofia
Uusaja filosoofiaks nimetatakse õhtumaa filosoofia perioodi, mis algab esimeste loodusteaduse printsiipide sõnastamisega vastanduvalt keskaja skolastilisele filosoofiale ning lõppeb tänapäeva filosoofiaga.
Uus!!: Skeptitsism ja Uusaja filosoofia · Näe rohkem »
Vaim (mens)
Vaim (ka meel; inglise keeles mind, ladina keeles mens) on vaimufilosoofias vaimunähtuste kogum.
Uus!!: Skeptitsism ja Vaim (mens) · Näe rohkem »
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Uus!!: Skeptitsism ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Uus!!: Skeptitsism ja Vanakreeka keel · Näe rohkem »
Vastuolulisus
Vastuolulisus on propositsioonide kogumi omadus, mis seisneb selles, et on loogiliselt võimatu, et kõik sellesse kuuluvad propositsioonid oleksid tõesed.
Uus!!: Skeptitsism ja Vastuolulisus · Näe rohkem »
Väärtus
Väärtus ehk väärtushinnang on eetikas ja filosoofias püsiv hinnang, mis mingile entiteedile on antud või selle juurde muul viisil kuulub.
Uus!!: Skeptitsism ja Väärtus · Näe rohkem »
Väide
Väide on propositsioon, mida väidetakse.
Uus!!: Skeptitsism ja Väide · Näe rohkem »
Välistatud kolmanda seadus
Välistatud kolmanda seadus ehk välistatud kolmanda reegel ehk välistatud kolmanda printsiip ehk välistatud kolmanda põhilause (ka tertium non datur, principium exclusi tertii) on reegel loogikas, mille kohaselt tõene on kas propositsioon või tema eitus, kolmandat võimalust pole.
Uus!!: Skeptitsism ja Välistatud kolmanda seadus · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Skeptitsism ja Vene keel · Näe rohkem »
William Ockham
William Ockhami kujutav klaasvitraaž Surrey kirikus William Ockham (ka Occam, Hockham, umbes 1288 – 1347 või 1348) oli inglise frantsiskaani munk ja skolastiline filosoof, kelle arvatavaks sünnikohaks on Ockham, väike küla Surrey krahvkonnas.
Uus!!: Skeptitsism ja William Ockham · Näe rohkem »
Zenon Eleast
Zenon Eleast (umbes 490 eKr – umbes 430 eKr) oli vanakreeka filosoof Elea koolkonnast.
Uus!!: Skeptitsism ja Zenon Eleast · Näe rohkem »
1. sajand eKr
1.
Uus!!: Skeptitsism ja 1. sajand eKr · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Skeptitsism ja 16. sajand · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Skeptitsism ja 17. sajand · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Skeptitsism ja 18. sajand · Näe rohkem »
1895
1895.
Uus!!: Skeptitsism ja 1895 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Skeptitsism ja 19. sajand · Näe rohkem »
1984
1984.
Uus!!: Skeptitsism ja 1984 · Näe rohkem »
2. sajand
2.
Uus!!: Skeptitsism ja 2. sajand · Näe rohkem »
4. sajand eKr
4.
Uus!!: Skeptitsism ja 4. sajand eKr · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Skeptik, Skeptikud, Skeptitsist.
