Sisukord
158 suhted: Abū Hāmid al-Ghazālī, Agnostitsism, Ainesidemos, Alususkumus, Ameerika inglise keel, Antiikfilosoofia, Antirealism, Apodiktilisus, Aprioorsus, Arutlus, Arvamus, Ataraksia, Autoriteet, Šotimaa, Barry Stroud, Blaise Pascal, Cicero, Circulus vitiosus, David Hume, Diogenes Laertios, Dogma, Edmund Husserl, Eetika, Elea koolkond, Eluvorm (Wittgenstein), Epistemoloogia, Füüsika, Fenomen, Filosoof, Franz Brentano, Fundatsionalism, Gorgias, Heinricus Cornelius Agrippa, Herakleitos, Hilisantiikaeg, Hispaania keel, Immanuel Kant, Induktsioon, Inimene, Intuitsionistlik loogika, Itaalia keel, Johann Gottlieb Fichte, Johann Hamann, Jumal, Jumalad, Kahtlus, Kalvinism, Katoliiklus, Kürenaikud, Keha, ... Laienda indeks (108 rohkem) »
Abū Hāmid al-Ghazālī
Abū Hāmid al-Ghazālī (1058–1111; araabia ابو حامد الغزالي) oli pärsia päritolu teoloog, filosoof, jurist ja müstik.
Vaata Skeptitsism ja Abū Hāmid al-Ghazālī
Agnostitsism
Agnostitsism on seisukoht, mille järgi ei ole teatud metafüüsilist ja usulist laadi väidete tõesus või väärus teada ja selle teadmine ei ole vast isegi põhimõtteliselt võimalik.
Vaata Skeptitsism ja Agnostitsism
Ainesidemos
Ainesidemos oli Kreeka filosoof, sündis Knossoses Kreetal ja õpetas Aleksandrias umbkaudu 70 eKr.
Vaata Skeptitsism ja Ainesidemos
Alususkumus
Alususkumusi ehk baasuskumusi on kahte liiki, kas empiirilised või aprioorsed.
Vaata Skeptitsism ja Alususkumus
Ameerika inglise keel
Inglise keele leviala Ameerika Ühendriikides (2000. aasta loendus) Ameerika inglise keel (inglise keeles American English) on Ameerika Ühendriikides emakeelena räägitavate ingliskeelsete lektide kogum.
Vaata Skeptitsism ja Ameerika inglise keel
Antiikfilosoofia
Antiikfilosoofiaks nimetatakse õhtumaist filosoofiat selle algusest kuni uusplatonismi lõpuni.
Vaata Skeptitsism ja Antiikfilosoofia
Antirealism
Antirealismiks mingit laadi entiteetide suhtes nimetatakse analüütilises filosoofias filosoofilist positsiooni, mis eitab nende tõelist olemasolu või eitab, et väited nende kohta on kas tõesed või väärad.
Vaata Skeptitsism ja Antirealism
Apodiktilisus
Apodiktilisuseks (omadussõna apodiktiline algallikas on vanakreeka sõna ἀποδεικτικός 'tõestav') nimetatakse filosoofias mitut omadust, mis seonduvad paratamatuse või tõestusega: Nende omaduste kandjad on.
Vaata Skeptitsism ja Apodiktilisus
Aprioorsus
Aprioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavust sõltumatult kogemusest ("kogemuse-eelselt"), arutluse põhinevust aprioorsetel eeldustel, teadmise põhinevust aprioorsetel põhjenditel ja mõiste või kaemuse vormi omandatavust sõltumatult kogemusest.
Vaata Skeptitsism ja Aprioorsus
Arutlus
Arutlus (ka järeldus, argument; inglise keeles argument) koosneb eeldus(t)est ja järeldusest.
Vaata Skeptitsism ja Arutlus
Arvamus
Arvamus on fakti tõlgendamise tulemus, mida inimene või inimeste rühm peab tõeseks.
Vaata Skeptitsism ja Arvamus
Ataraksia
Ataraksia (kreeka Ἀταραξία (ataraxia) 'hingerahu') oli vanakreeka filosoofide Pyrrhoni ja Epikurose kasutatud termin (erilise) hingerahu kohta, mis peaks saavutatama pärast välismõjudest (sh muredest, valust ja ängist (inglise distress)) vabanemist.
Vaata Skeptitsism ja Ataraksia
Autoriteet
Autoriteet on vaimne mõjuvõim ning lugupeetavus, mille inimene või mõni muu elusolend on saavutanud teiste omasuguste üle, kuna ta on pälvinud nende üldise tunnustuse tänu oma oskustele, võimetele, teadmistele, ametikohale.
Vaata Skeptitsism ja Autoriteet
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Vaata Skeptitsism ja Šotimaa
Barry Stroud
Barry Greenwood Stroud (18. mai 1935 Toronto – 9. august 2019) oli Kanada päritolu filosoof, kes kirjutas muu hulgas skeptitsismist, David Hume'ist ja Ludwig Wittgensteinist.
Vaata Skeptitsism ja Barry Stroud
Blaise Pascal
Blaise Pascal (19. juuni 1623 Clermont-Ferrand, Auvergne'i provints, Prantsusmaa – 19. august 1662 Pariis) oli prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof.
Vaata Skeptitsism ja Blaise Pascal
Cicero
Cicero büst Marcus Tullius Cicero (traditsiooniline hääldus, klassikalises ladina keeles) (3. jaanuar, 106 eKr – 7. detsember, 43 eKr) oli Vana-Rooma oraator, poliitik, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof.
Vaata Skeptitsism ja Cicero
Circulus vitiosus
Circulus vitiosus (ladina keeles sõna-sõnalt 'paha ring' või 'vigane ring', eesti keeles enamasti 'suletud ring' või 'nõiaring') on filosoofias ja loogikas eksimus mõtlemise reeglite vastu, mille puhul kasutatakse määratluses või tõestuses seda, mida alles hakatakse määratlema või tõestama.
Vaata Skeptitsism ja Circulus vitiosus
David Hume
David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.
Vaata Skeptitsism ja David Hume
Diogenes Laertios
Diogenes Laertios (vanakreeka keeles Διογένης Λαέρτιος, ladina keeles Diogenes Laërtius) oli vanakreeka filosoofide biograaf ja doksograaf.
Vaata Skeptitsism ja Diogenes Laertios
Dogma
Dogma on religioonis väide, milles ei kahelda, mida usutakse.
Vaata Skeptitsism ja Dogma
Edmund Husserl
Edmund Husserl (8. aprill 1859 Prossnitz (praegu Prostějov) – 26. aprill 1938 Freiburg) oli fenomenoloogilise filosoofia rajaja.
Vaata Skeptitsism ja Edmund Husserl
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Vaata Skeptitsism ja Eetika
Elea koolkond
Elea koolkond ehk eleaadid on vanakreeka filosoofiline koolkond, mis tekkis 5. sajandil eKr Elea linnas Lõuna-Itaalias (Suur-Kreekas).
Vaata Skeptitsism ja Elea koolkond
Eluvorm (Wittgenstein)
Eluvorm (inglise form of life, saksa Lebensform) on Ludwig Wittgensteini järgi ühise keelega inimgrupi elu, mis hõlmab nii keelelist kui ka mittekeelelist tegevust.
Vaata Skeptitsism ja Eluvorm (Wittgenstein)
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Vaata Skeptitsism ja Epistemoloogia
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Vaata Skeptitsism ja Füüsika
Fenomen
Fenomeniks (vanakreeka keeles phainomenon 'ilmuv, ilmnev, paistev, nähtuv'; lihtsamalt 'nähtus, nähtumus') nimetatakse filosoofias üksust, mis esineb või ilmneb teatud valdkonnas mingil kindlal viisil (näiteks mõistusefenomenid, psüühilised fenomenid, keelefenomenid jne).
Vaata Skeptitsism ja Fenomen
Filosoof
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Vaata Skeptitsism ja Filosoof
Franz Brentano
Franz Brentano Franz Clemens Honoratus Hermann Brentano (16. jaanuar 1838, Marienberg am Rhein, Reinimaa, Preisi kuningriik – 17. märts 1917, Zürich, Šveits) oli Saksa filosoof ja psühholoog.
Vaata Skeptitsism ja Franz Brentano
Fundatsionalism
Fundatsionalism ehk fundatsionism ehk vundamentism on filosoofiline hoiak ja epistemoloogia teooria, mille kohaselt on olemas alususkumused, mille seisund õigustatud uskumuse või teadmisena ei sõltu teistest uskumustest ja mille niisugusele seisundile toetub teiste uskumuste niisugune staatus.
Vaata Skeptitsism ja Fundatsionalism
Gorgias
Gorgias (kreeka Γοργίας; umbes 485 eKr – umbes 380 eKr) oli vanakreeka sofist ja reetor Leontinoi linnast Sitsiilias.
Vaata Skeptitsism ja Gorgias
Heinricus Cornelius Agrippa
Heinricus Cornelius Agrippa (14. september 1486, Köln – 18. veebruar 1535) oli saksa alkeemik ja kirjamees.
Vaata Skeptitsism ja Heinricus Cornelius Agrippa
Herakleitos
Herakleitos (6.–5. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, kes tegutses Väike-Aasias Ephesose linnas.
Vaata Skeptitsism ja Herakleitos
Hilisantiikaeg
Hilisantiikaeg on Lääne-Euroopas ajavahemik klassikalise antiigi ja varakeskaja vahel (u 200–550).
Vaata Skeptitsism ja Hilisantiikaeg
Hispaania keel
Hispaania keel (español, castellano; ka kastiilia keel), on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mis on pärit Kastiilia regioonist Hispaanias ning millel on 2012.
Vaata Skeptitsism ja Hispaania keel
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Vaata Skeptitsism ja Immanuel Kant
Induktsioon
Induktsiooniks nimetatakse tänapäeva filosoofias tavaliselt arutlemise viisi, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.
Vaata Skeptitsism ja Induktsioon
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Vaata Skeptitsism ja Inimene
Intuitsionistlik loogika
Intuitsionistlik loogika (inglise intuitionistic logic) on mitteklassikaline loogika, millele pani aluse hollandi matemaatik Arend Heyting (1898-1980).
Vaata Skeptitsism ja Intuitsionistlik loogika
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Vaata Skeptitsism ja Itaalia keel
Johann Gottlieb Fichte
Johann Gottlieb Fichte Johann Gottlieb Fichte (19. mai 1762 – 27. jaanuar 1814) oli saksa filosoof, üks tähtsamaid saksa idealismi esindajaid.
Vaata Skeptitsism ja Johann Gottlieb Fichte
Johann Hamann
Johann Georg Hamann (27. august 1730 Königsberg – 21. juuni 1788 Münster) oli saksa filosoof, üks liikumise "torm ja tung" peamisi esindajaid.
Vaata Skeptitsism ja Johann Hamann
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Vaata Skeptitsism ja Jumal
Jumalad
Jumalad (ehk jumalused) on polüteistliku usundisüsteemi austusobjektid.
Vaata Skeptitsism ja Jumalad
Kahtlus
Kahtlus on otsustamatuse seisund, milles on valik mitme võimaliku uskumuse vahel, aga omavahel vastuolus olevad või ebapiisavad põhjendid ei võimalda valikut teha.
Vaata Skeptitsism ja Kahtlus
Kalvinism
Kalvinism (ka reformeeritud traditsioon, reformeeritud kristlus, reformeeritud protestantism, reformeeritud usk) on 16.
Vaata Skeptitsism ja Kalvinism
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Vaata Skeptitsism ja Katoliiklus
Kürenaikud
AristipposKürenaikud (vanakreeka keeles Κυρηναϊκοί (Kyrēnaïkoi) olid hedonistlikud filosoofid Vana-Kreeka filosoofiakoolkonnast. Koolkonna rajas Sokrates õpilane Aristippos (umbes 435 eKr – 356 eKr) Küreenest Ateenas IV s eKr.
Vaata Skeptitsism ja Kürenaikud
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Vaata Skeptitsism ja Keha
Kehtivus
Kehtivus (inglise keeles validity) on normi või väärtuse omadus, mis seisneb jõus olemises, või arutluse omadus, mis seisneb selles, et ta on loogiliselt siduv.
Vaata Skeptitsism ja Kehtivus
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Vaata Skeptitsism ja Keskaeg
Keskaja filosoofia
Keskaja filosoofia all mõistetakse tavaliselt katoliikliku Lääne-Euroopa keskaegset filosoofiat.
Vaata Skeptitsism ja Keskaja filosoofia
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Vaata Skeptitsism ja Kogemus
Kogemusteadus
Kogemusteadus ehk empiiriline teadus on teadusharu, mille tulemused toetuvad vaatlustest saadavale kogemusele.
Vaata Skeptitsism ja Kogemusteadus
Koolkond
Koolkond on õpetlaste rühm, kes jagavad samu vaateid ja peamist uurimisstrateegiat.
Vaata Skeptitsism ja Koolkond
Kratylos
Dialoogi "Kratylos" algus vanimas säilinud keskaegses käsikirjas "Kratylos" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos.
Vaata Skeptitsism ja Kratylos
Kriitika
Kriitika (kriitika; kreeka keeles κριτική, kritikē) on kellegi või millegi arvustamine või kahtluse alla seadmine.
Vaata Skeptitsism ja Kriitika
Kriitiline mõtlemine
Kriitiline mõtlemine on võime hinnata üksiku teema või teemaga seotud olemasoleva teabe tõesust või väärust ja luua põhjendatud eelarvamuste vaba kokkuvõte.
Vaata Skeptitsism ja Kriitiline mõtlemine
Kultuur
Üldlaulupeo traditsioon on üks Eesti kultuuri tuntumaid sümboleid Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus.
Vaata Skeptitsism ja Kultuur
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Vaata Skeptitsism ja Liikumine
Loogiline positivism
Loogiline positivism ehk uuspositivism (neopositivism; ingliskeelses mõistestikus samastatakse loogilise empirismiga) oli metafüüsika ja spekulatiivse filosoofia vastane hoiak, milles filosoofia taheti kujundada loogiliseks teaduskeeleks.
Vaata Skeptitsism ja Loogiline positivism
Loogilised uurimused
"Loogilised uurimused" (saksa keeles "Logische Untersuchungen") on Edmund Husserli teos.
Vaata Skeptitsism ja Loogilised uurimused
Loom
Looma all mõeldakse filosoofias ja üldkeeles bioloogia seisukohast loomade hulka arvatavat elusolendit, kes ei ole inimene.
Vaata Skeptitsism ja Loom
Maksiim
Maksiim (prantsuse maxime) on lühikesse lausesse pandud elutarkus või käitumisreegel.
Vaata Skeptitsism ja Maksiim
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Vaata Skeptitsism ja Matemaatika
Mälu
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi.
Vaata Skeptitsism ja Mälu
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Vaata Skeptitsism ja Mõiste
Mõistus
Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.
Vaata Skeptitsism ja Mõistus
Mõtlemine
Mõtlemine on inimtegevuse osa, tegelikkusest arusaamise, kohanemise ja muutumise protsessi peegeldus ajus.
Vaata Skeptitsism ja Mõtlemine
Meditatsioonid esimesest filosoofiast
"Meditatsioonid esimesest filosoofiast" ehk "Metafüüsilised meditatsioonid" (ladinakeelne pealkiri "Meditationes de prima philosophia") on René Descartesi filosoofiline teos, mis on üks kuulsamaid teoseid filosoofia ajaloos.
Vaata Skeptitsism ja Meditatsioonid esimesest filosoofiast
Meeled
Viis meelt ja vastavad meeleelundid Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid.
Vaata Skeptitsism ja Meeled
Meeleelund
Viis klassikalist meelt ning vastavad meeleelundid Meeleelundid ehk meeleorganid (organa sensum) on paljudel loomadel (sealhulgas inimestel) välis- ja sisekeskkonnast pärinevaid ärritusi vastuvõtvad elundid.
Vaata Skeptitsism ja Meeleelund
Meelerahu
Meelerahu ehk samatha (sanskriti keeles śamatha; paali keeles samatha; tiibeti keeles ⽌ zhi gnas; hiina keeles zhi; jaapani keeles shi) on budismis teine olulisim meeleharjutus analüüsiva vaatluse ehk vipassana kõrval.
Vaata Skeptitsism ja Meelerahu
Meelteandmed
Meelteandmed ehk meeleandmed (inglise sense data, sense-data) on tajufilosoofias (inglise philosophy of perception) inimese poolt vahetult (meeltega) tajutavad andmed.
Vaata Skeptitsism ja Meelteandmed
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Vaata Skeptitsism ja Metafüüsika
Michel de Montaigne
Michel de Montaigne Daniel Dumonstier' maalil Michel Eyquem de Montaigne (28. veebruar 1533 – 13. september 1592) oli prantsuse kirjanik, filosoof ja riigitegelane.
Vaata Skeptitsism ja Michel de Montaigne
Minevik
Minevik on aeg, mis eelneb olevikule, või kõik see, mis on ajas möödunud.
Vaata Skeptitsism ja Minevik
Moraal
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.
Vaata Skeptitsism ja Moraal
Nägemine
Silm – nägemise meeleelund Inimese silma läbilõige Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid.
Vaata Skeptitsism ja Nägemine
Nominalism
Nominalism on keskajal tekkinud filosoofiasuund, mis pidas üldmõisteid vaid üksikesemete nimedeks.
Vaata Skeptitsism ja Nominalism
Objekt (filosoofia)
Objekt (vanakreeka keeles antikeimenon, ladina keeles obiectum) on tänapäeva filosoofias tavaliselt see ese, asi, entiteet, mis vastandub subjektile.
Vaata Skeptitsism ja Objekt (filosoofia)
Objektiivsus
Objektiivsus on erapooletu suhtumine, mis vastandub subjektiivsusele ehk erapoolikusele.
Vaata Skeptitsism ja Objektiivsus
Olemus
Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.
Vaata Skeptitsism ja Olemus
Omadussõna
Omadussõna ehk adjektiiv (ladina keeles nomen adiectivum) väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Omadussõnade sõnaliiki kuuluvad sõnad, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnafraasi täiendina sellega tähistatud asja omaduse (või ka suhte) märkimiseks, samuti öeldistäitena niisuguse omaduse preditseerimiseks asjale, mida tähistab lause alus.
Vaata Skeptitsism ja Omadussõna
Otsustus
Otsustus (inglise keeles judgment, saksa keeles Urteil) on loogikas mõtlemisvorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse, st tunnistatakse (mõttes) mingi propositsioon tõeseks või vääraks.
Vaata Skeptitsism ja Otsustus
Paratamatus
Paratamatus tuleneb nähtuste olemusest, seadusest ja korrast.
Vaata Skeptitsism ja Paratamatus
Pürronism
Pürronism on skeptikust filosoofi Pyrrhoni vaateist lähtuv filosoofiline koolkond, mille rajas Ainesidemos (1. sajand eKr) ja mida on sellisena nimetanud Sextus Empiricus.
Vaata Skeptitsism ja Pürronism
Põhjuslikkus
Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks.
Vaata Skeptitsism ja Põhjuslikkus
Peter Strawson
Peter Frederick Strawson (23. november 1919 – 13. veebruar 2006) oli inglise filosoof, kes tegeles keelefilosoofia, metafüüsika ja epistemoloogiaga.
Vaata Skeptitsism ja Peter Strawson
Philon Aleksandriast
Philon sündis Aleksandrias u 30–20 eKr, rikkas juudi perekonnas.
Vaata Skeptitsism ja Philon Aleksandriast
Pierre Bayle
pisi Pierre Bayle (18. november 1647 – 28. detsember 1706) oli prantsuse publitsist ja filosoof.
Vaata Skeptitsism ja Pierre Bayle
Platoni Akadeemia
Platoni Akadeemia oli Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr.
Vaata Skeptitsism ja Platoni Akadeemia
Plutarchos
Plutarchos "Paralleelsete elulugude" Jacques Amyot' prantsuse tõlke 1565. aasta väljaandes Plutarchos (vanakreeka Πλούταρχος), pärast Rooma kodanikuks saamist Lucius Mestrius Plutarchus (Μέστριος Πλούταρχος), (u 50 – 120 pKr Chaironeias), oli Vana-Kreeka ajaloolane, biograaf, esseist ja keskplatonist, keda tuntakse eelkõige tema põhiteoste "Paralleelsed elulood" ja "Moralia" järgi.
Vaata Skeptitsism ja Plutarchos
Pragmatism
Pragmatism on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena.
Vaata Skeptitsism ja Pragmatism
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Vaata Skeptitsism ja Prantsuse keel
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Skeptitsism ja Prantsusmaa
Protagoras
Demokritos (keskel) ja Protagoras (paremal); Salvator Rosa maal 17. sajandist (Ermitaaž) Protagoras Abderast (5. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, sofist, kes hakkas ühe esimese filosoofina oma õpetuse eest raha võtma.
Vaata Skeptitsism ja Protagoras
Puhas mõistus
Puhas mõistus on Immanuel Kanti järgi meelelisusest sõltumatu mõistus.
Vaata Skeptitsism ja Puhas mõistus
Pyrrhon
Πύρρων Pyrrhon Elisest (umbes 360 eKr – 270 eKr) oli Vana-Kreeka filosoof, keda tavaliselt peetakse esimeseks skeptikuks, kelle järgi on hiljem saanud nime filosoofiline koolkond pürronism.
Vaata Skeptitsism ja Pyrrhon
Realism (teadus)
Realism teadusfilosoofias on seisukoht, mille kohaselt loodusteaduse ja teiste empiiriliste teaduste teoreetilised objektid või vähemalt osa neist on tõeliselt olemas ning teaduslikud teooriad on tõesed (või tõenäoliselt tõesed või ligilähedaselt tõesed või tõenäoliselt ligilähedaselt tõesed).
Vaata Skeptitsism ja Realism (teadus)
Relativism
Relativism on filosoofias mis tahes seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi, reaalsust ennast vms taolist relatiivseks – sõltuvaks mingist vaatekohast.
Vaata Skeptitsism ja Relativism
Religioon
Valik religioosseid sümboleid Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.
Vaata Skeptitsism ja Religioon
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Vaata Skeptitsism ja René Descartes
Sünteetiline otsustus
Sünteetiline otsustus on Immanuel Kanti järgi otsustus, mille puhul predikaadi mõiste ei sisaldu subjekti mõistes, vaid avardab seda.
Vaata Skeptitsism ja Sünteetiline otsustus
Sextus Empiricus
Sextus Empiricus (u 160–210) oli kreeka filosoof.
Vaata Skeptitsism ja Sextus Empiricus
Simon Foucher
''Traité des hygrometres'' (1686) Simon Foucher (1. märts 1644 Dijon – 27. aprill 1696 Pariis) oli prantsuse filosoof.
Vaata Skeptitsism ja Simon Foucher
Skolastika
Skolastika on keskaja filosoofias õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.
Vaata Skeptitsism ja Skolastika
Sofistid
Sofistid (kr sophia "tarkus", sophistes "tark") olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5.
Vaata Skeptitsism ja Sofistid
Sokrates
Sokratese marmorkuju Louvre'i muuseumis Sokrates (Σωκράτης) (469–399 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes elas ja õpetas Ateenas.
Vaata Skeptitsism ja Sokrates
Solipsism
Solipsism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt olen olemas ainult mina koos oma vaimuseisunditega.
Vaata Skeptitsism ja Solipsism
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Vaata Skeptitsism ja Soome keel
Stoitsism
Stoitsism oli antiikfilosoofia koolkond.
Vaata Skeptitsism ja Stoitsism
Subjektiivsus
Subjektiivsus on mõiste, mida negatiivse hinnanguna kasutatakse avalduste või tegevuste kohta, mis teostatakse juhusliku isiku (subjekti) poolt, kes ei hooli üldisest arvamusest ja tegutsemise aktsepteeritud kriteeriumitest.
Vaata Skeptitsism ja Subjektiivsus
Substants
Substants on iseseisvalt olemasolev olev.
Vaata Skeptitsism ja Substants
Tahe
Tahe on psüühiline funktsioon, mis avaldub sihiteadliku püüdlusena ja võimena teha valikuid ning mõtteid teoks teha, üldisemalt igasuguste tegevusimpulssidena.
Vaata Skeptitsism ja Tahe
Tõde
Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.
Vaata Skeptitsism ja Tõde
Tõe vastavusteooria
Tõe vastavusteooria ehk tõe korrespondentsiteooria või tõe korrespondentsusteooria on teooria, mille alusel väite tõesus või väärus määratakse ära vaid selle kaudu, kas see päris maailmas ka nii esineb ning seda edukalt kirjeldab.
Vaata Skeptitsism ja Tõe vastavusteooria
Tõestus
Tõestuse all mõeldakse matemaatikas, loogikas ja filosoofias kehtivat arutlust, mille eelduste tõesus on teada või kokku lepitud.
Vaata Skeptitsism ja Tõestus
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Vaata Skeptitsism ja Tõesus
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Vaata Skeptitsism ja Teadmine
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Vaata Skeptitsism ja Teadus
Teadusfilosoofia
Üks uusaja Euroopa mõjukamaid teadusfilosoofe oli René Descartes Peeter Müürsepp nimetanud Lembit Valti Teadusfilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb teadusega seotud filosoofiliste probleemidega.
Vaata Skeptitsism ja Teadusfilosoofia
Teaduslik meetod
Teaduslik meetod väljendab tõeste teadmiste saamise üldiseid toimingud.
Vaata Skeptitsism ja Teaduslik meetod
Teaduslik skeptitsism
Teaduslik skeptitsism (inglise scientific skepticism, rational skepticism, skeptical inquiry) on mõttesuund, mis seab kahtluse alla väited, millel puudub empiiriline tõendusmaterjal ja mida ei saa või ei osata kontrollimiseks korrata.
Vaata Skeptitsism ja Teaduslik skeptitsism
Tegelikkus
Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst).
Vaata Skeptitsism ja Tegelikkus
Teoloogia
Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.
Vaata Skeptitsism ja Teoloogia
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Vaata Skeptitsism ja Teooria
Terve mõistus
Terve mõistus, ka tavamõistus, ka argimõistus, on varauusaegses filosoofias inimese võime koordineerida erinevate meelte andmeid.
Vaata Skeptitsism ja Terve mõistus
The Significance of Philosophical Scepticism
"The Significance of Philosophical Scepticism" ("Filosoofilise skeptitsismi tähtsus/tähenduslikkus/tähendus") on Barry Stroudi filosoofiline raamat.
Vaata Skeptitsism ja The Significance of Philosophical Scepticism
Thomas Reid
Thomas Reid (7. mai 1710 – 7. oktoober 1796 Glasgow) oli religioosse taustaga šoti filosoof, kel oli Šoti valgustusajastus oluline roll.
Vaata Skeptitsism ja Thomas Reid
Tulevik
Tulevik on vaatleja poolt käesoleva hetkena tajutavale ajale (olevikule) järgnev aeg.
Vaata Skeptitsism ja Tulevik
Tung
Tungi (saksa Trieb) all mõtles Freud eelkõige sisemist, endosomaatilise päritoluga pidevat stimulatsiooni, mis vastandub välismaailmast tulenevale stimulatsioonile.
Vaata Skeptitsism ja Tung
Tunnetus
Sõnal "tunnetus" on mitu lähedast tähendust.
Vaata Skeptitsism ja Tunnetus
Tunnetus (filosoofia)
Tunnetus (saksa keeles Erkenntnis, ladina keeles cognitio) on teadmiseni jõudmise protsess.
Vaata Skeptitsism ja Tunnetus (filosoofia)
Unenägu
Unenäod on une ajal magaja teadvuses tahtmatult esinevad nägemused, tundmused, mõtted ja emotsioonid.
Vaata Skeptitsism ja Unenägu
Uskumine
Uskumise puhul saab eristada millessegi uskumist millegi (mingi propositsiooni) uskumisest ehk propositsionaalsest uskumisest (uskumuse omamisest).
Vaata Skeptitsism ja Uskumine
Uskumus
Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.
Vaata Skeptitsism ja Uskumus
Uusaja filosoofia
Uusaja filosoofiaks nimetatakse õhtumaa filosoofia perioodi, mis algab esimeste loodusteaduse printsiipide sõnastamisega vastanduvalt keskaja skolastilisele filosoofiale ning lõppeb tänapäeva filosoofiaga.
Vaata Skeptitsism ja Uusaja filosoofia
Vaim (mens)
Vaim (ka meel; inglise keeles mind, ladina keeles mens) on vaimufilosoofias vaimunähtuste kogum.
Vaata Skeptitsism ja Vaim (mens)
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Vaata Skeptitsism ja Vana-Kreeka
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Vaata Skeptitsism ja Vanakreeka keel
Vastuolulisus
Vastuolulisus on propositsioonide kogumi omadus, mis seisneb selles, et on loogiliselt võimatu, et kõik sellesse kuuluvad propositsioonid oleksid tõesed.
Vaata Skeptitsism ja Vastuolulisus
Väärtus
Väärtus ehk väärtushinnang on eetikas ja filosoofias püsiv hinnang, mis mingile entiteedile on antud või selle juurde muul viisil kuulub.
Vaata Skeptitsism ja Väärtus
Väide
Väide on propositsioon, mida väidetakse.
Vaata Skeptitsism ja Väide
Välistatud kolmanda seadus
Välistatud kolmanda seadus ehk välistatud kolmanda reegel ehk välistatud kolmanda printsiip ehk välistatud kolmanda põhilause (ka tertium non datur, principium exclusi tertii) on reegel loogikas, mille kohaselt tõene on kas propositsioon või tema eitus, kolmandat võimalust pole.
Vaata Skeptitsism ja Välistatud kolmanda seadus
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Skeptitsism ja Vene keel
William Ockham
William Ockhami kujutav klaasvitraaž Surrey kirikus William Ockham (ka Occam, Hockham, umbes 1288 – 1347 või 1348) oli inglise frantsiskaani munk ja skolastiline filosoof, kelle arvatavaks sünnikohaks on Ockham, väike küla Surrey krahvkonnas.
Vaata Skeptitsism ja William Ockham
Zenon Eleast
Zenon Eleast (umbes 490 eKr – umbes 430 eKr) oli vanakreeka filosoof Elea koolkonnast.
Vaata Skeptitsism ja Zenon Eleast
1. sajand eKr
1.
Vaata Skeptitsism ja 1. sajand eKr
16. sajand
16.
Vaata Skeptitsism ja 16. sajand
17. sajand
17.
Vaata Skeptitsism ja 17. sajand
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Skeptitsism ja 18. sajand
1895
1895.
Vaata Skeptitsism ja 1895
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Skeptitsism ja 19. sajand
1984
1984.
Vaata Skeptitsism ja 1984
2. sajand
2.
Vaata Skeptitsism ja 2. sajand
4. sajand eKr
4.
Vaata Skeptitsism ja 4. sajand eKr
Tuntud ka kui Skeptik, Skeptikud, Skeptitsist.