Smalltalk ja Sulund (informaatika)

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Smalltalk ja Sulund (informaatika)

Smalltalk vs. Sulund (informaatika)

Smalltalk on objektorienteeritud dünaamiliselt tüübitud reflektiivne programmeerimiskeel. Sulund on informaatikas avaldis (harilikult funktsioon), millel võib olla vabu muutujaid koos keskkonnaga, mis neid seob ("sulgub" ümber nende muutujate).

Sarnasusi Smalltalk ja Sulund (informaatika)

Smalltalk ja Sulund (informaatika) on 2 ühist asja (Unioonpeedia): Objektorienteeritud programmeerimine, Programmeerimiskeel.

Objektorienteeritud programmeerimine

Objektorienteeritud programmeerimine (OOP) on programmeerimise paradigma, mis kasutab "objekte" – andmestruktuure, mis koosnevad andmeväljadest ning meetoditest.

Objektorienteeritud programmeerimine ja Smalltalk · Objektorienteeritud programmeerimine ja Sulund (informaatika) · Näe rohkem »

Programmeerimiskeel

Programmeerimiskeel on süntaksi- ja semantikareeglite kogum arvutile programmi kirjutamiseks (programmeerimiseks).

Programmeerimiskeel ja Smalltalk · Programmeerimiskeel ja Sulund (informaatika) · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Mis Smalltalk ja Sulund (informaatika) ühist
Millised on sarnasused Smalltalk ja Sulund (informaatika)

Võrdlus Smalltalk ja Sulund (informaatika)

Smalltalk on 13 suhted, samas Sulund (informaatika) 10. Kuna neil ühist 2, Jaccard indeks on 8.70% = 2 / (13 + 10).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Smalltalk ja Sulund (informaatika). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika