Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Riia asehaldurkond ja Smiltene kihelkond
Riia asehaldurkond ja Smiltene kihelkond on 7 ühist asja (Unioonpeedia): Katariina II, Kihelkond, Liivimaa, Riia kreis, Valga kreis, Võnnu kreis, Venemaa keiser.
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Katariina II ja Riia asehaldurkond · Katariina II ja Smiltene kihelkond ·
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Kihelkond ja Riia asehaldurkond · Kihelkond ja Smiltene kihelkond ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Liivimaa ja Riia asehaldurkond · Liivimaa ja Smiltene kihelkond ·
Riia kreis
Riia kubermangu Riia kreis Eesti- ja Liivimaa kaardil aastast 1745.''Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины'' O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Riia asehaldurkond ja Riia kreis · Riia kreis ja Smiltene kihelkond ·
Valga kreis
Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Riia asehaldurkond ja Valga kreis · Smiltene kihelkond ja Valga kreis ·
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Riia asehaldurkond ja Võnnu kreis · Smiltene kihelkond ja Võnnu kreis ·
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Riia asehaldurkond ja Venemaa keiser · Smiltene kihelkond ja Venemaa keiser ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Riia asehaldurkond ja Smiltene kihelkond ühist
- Millised on sarnasused Riia asehaldurkond ja Smiltene kihelkond
Võrdlus Riia asehaldurkond ja Smiltene kihelkond
Riia asehaldurkond on 66 suhted, samas Smiltene kihelkond 38. Kuna neil ühist 7, Jaccard indeks on 6.73% = 7 / (66 + 38).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Riia asehaldurkond ja Smiltene kihelkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
