Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Smiltene kihelkond ja Võnnu kreis
Smiltene kihelkond ja Võnnu kreis on 8 ühist asja (Unioonpeedia): Katariina II, Läti keel, Rauna kihelkond, Riia asehaldurkond, Riia kreis, Trikāta kihelkond, Valga kreis, Võnnu vojevoodkond.
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Katariina II ja Smiltene kihelkond · Katariina II ja Võnnu kreis ·
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Läti keel ja Smiltene kihelkond · Läti keel ja Võnnu kreis ·
Rauna kihelkond
Rauna kihelkond (saksa keeles Kirchpiel Ronneburg, läti keeles Raunas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Rauna kihelkond ja Smiltene kihelkond · Rauna kihelkond ja Võnnu kreis ·
Riia asehaldurkond
Riia asehaldurkond (läti Rīgas vietniecība, vene Рижское наместничество) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.
Riia asehaldurkond ja Smiltene kihelkond · Riia asehaldurkond ja Võnnu kreis ·
Riia kreis
Riia kubermangu Riia kreis Eesti- ja Liivimaa kaardil aastast 1745.''Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины'' O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Riia kreis ja Smiltene kihelkond · Riia kreis ja Võnnu kreis ·
Trikāta kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Trikāta kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Trikaten, läti keeles Trikātas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Smiltene kihelkond ja Trikāta kihelkond · Trikāta kihelkond ja Võnnu kreis ·
Valga kreis
Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Smiltene kihelkond ja Valga kreis · Võnnu kreis ja Valga kreis ·
Võnnu vojevoodkond
Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.
Smiltene kihelkond ja Võnnu vojevoodkond · Võnnu kreis ja Võnnu vojevoodkond ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Smiltene kihelkond ja Võnnu kreis ühist
- Millised on sarnasused Smiltene kihelkond ja Võnnu kreis
Võrdlus Smiltene kihelkond ja Võnnu kreis
Smiltene kihelkond on 38 suhted, samas Võnnu kreis 83. Kuna neil ühist 8, Jaccard indeks on 6.61% = 8 / (38 + 83).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Smiltene kihelkond ja Võnnu kreis. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
