Ava Google MapsisSisukord
323 suhted: Aasta sportlane (Soome), Ahven, Ahvenamaa maakond, Ajalooline Ajakiri, Albaania keel, Aleksander I, Aleksander Nevski, Araabia keel, Artur Vassar, Autonoomia, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Balti keeled, Baltimaad, Birger jarl, Bolševikud, Carl Gustaf Emil Mannerheim, Demokraatia, Eesti, Eesti keel, Eesti Päevaleht, Eesti Rahvusringhääling, Eesti-Soome piir, Eestlased, Eestlased Soomes, Elektriseade, Erik Püha, Esimene maailmasõda, Espoo, Euro, Euroopa, Euroopa Liit, Finlandiseerumine, Finnmargi maakond, Finnveden, Germaani keeled, Graniit, Gregorius X, Gustav IV Adolf, Halti, Hanko, Harilik kuusk, Harilik mänd, Haug, Häme, Häme linnus, Hämeenlinna, Helsingi, Helsingi toomkirik, Hiina keel, Hispaania keel, ... Laienda indeks (273 rohkem) »
- Euroopa Liidu riigid
Aasta sportlane (Soome)
Aasta sportlane on aasta parima sportlase auhind, mida annab välja Soome spordiajakirjanike liit alates 1947.
Vaata Soome ja Aasta sportlane (Soome)
Ahven
Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.
Vaata Soome ja Ahven
Ahvenamaa maakond
Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on omavalitsuslik Soome maakond Läänemeres.
Vaata Soome ja Ahvenamaa maakond
Ajalooline Ajakiri
Ajalooline Ajakiri on Eestis ilmuv eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.
Vaata Soome ja Ajalooline Ajakiri
Albaania keel
Albaania keele leviala Albaania keel (gjuha shqipe, shqip) kuulub indoeuroopa keelkonda, moodustades selles omaette keelerühma.
Vaata Soome ja Albaania keel
Aleksander I
Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Vaata Soome ja Aleksander I
Aleksander Nevski
Aleksander Nevski kujutis aastast 1672 Aleksander Nevski kujutis aastast 1885 Aleksander Nevski ehk Aleksander Jaroslavitš (30. mai 1221 (traditsiooniline sünniaeg) Pereslavl-Zalesski – 14. november 1263 Gorodets) oli Novgorodi vürst (1236–1240, 1241–1252, 1257–1263) ja Kiievi suurvürst (1249–1263).
Vaata Soome ja Aleksander Nevski
Araabia keel
Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Soome ja Araabia keel
Artur Vassar
Artur Vassar (18. november 1911 Keeni vald, Tartumaa – 17. juuli 1977 Rutja, Lääne-Virumaa) oli eesti ajaloolane ja arheoloog, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1961).
Vaata Soome ja Artur Vassar
Autonoomia
Maarianhamina Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus') on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele.
Vaata Soome ja Autonoomia
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
ÜRO 193 liikmesriiki Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (lühend ÜRO) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgid on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja humanitaarset laadi rahvusvaheliste probleemide lahendamine.
Vaata Soome ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
Balti keeled
Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.
Vaata Soome ja Balti keeled
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Vaata Soome ja Baltimaad
Birger jarl
Birger jarli portree Birger jarl (tegelikult Birger Magnusson), oli Rootsi riigitegelane (jarl), keda on ajalooallikates esmamainitud 1237.
Vaata Soome ja Birger jarl
Bolševikud
Bolševikud ehk enamlased (vene keeles большевики) olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei radikaalse tiiva esindajad.
Vaata Soome ja Bolševikud
Carl Gustaf Emil Mannerheim
(4. juuni 1867 Askainen – 27. jaanuar 1951 Lausanne Šveits) oli Soome sõjaväelane, riigihoidja ja president, vabahärra.
Vaata Soome ja Carl Gustaf Emil Mannerheim
Demokraatia
Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.
Vaata Soome ja Demokraatia
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Soome ja Eesti
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Soome ja Eesti keel
Eesti Päevaleht
Eesti Päevalehe hoone Tallinnas, Narva maantee 13. Eesti Päevaleht (EPL) on Eestis ilmuv eestikeelne päevaleht.
Vaata Soome ja Eesti Päevaleht
Eesti Rahvusringhääling
Eesti Rahvusringhääling (lühend ERR) on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis loodi vastavalt Eesti Rahvusringhäälingu seadusele 1. juunil 2007 Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühendamisel.
Vaata Soome ja Eesti Rahvusringhääling
Eesti-Soome piir
Eesti-Soome piir on Eesti ja Soome vaheline riigipiir.
Vaata Soome ja Eesti-Soome piir
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Vaata Soome ja Eestlased
Eestlased Soomes
Eestlased Soomes ehk Soome eestlased on Soomes elanud või elavad eestlased.
Vaata Soome ja Eestlased Soomes
Elektriseade
Elektriseade on elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud iseseisva otstarbega seade või seadmetest koosnev kogum, mis sisaldab elektrilisi või ka elektroonilisi komponente.
Vaata Soome ja Elektriseade
Erik Püha
Erik Püha (S:t Erik) on kujutatud Stockholmi vapil Erik Püha kujutis Stockholmi pitsatil Rootsi ajaloolised piirkonnad: Götaland, Svealand, Norrland Erik Püha ehk Erik IX ehk Erik Jedvardsson ehk Püha Erik (umbes 1120 – 18. mai 1160) oli Rootsi kuningas umbes 1150.
Vaata Soome ja Erik Püha
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Soome ja Esimene maailmasõda
Espoo
Espoo (rootsi Esbo) on linn Soomes Soome lahe põhjakaldal.
Vaata Soome ja Espoo
Euro
Euro sümbol 100 & 200 (trükitud 2019. aastal) Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta.
Vaata Soome ja Euro
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Soome ja Euroopa
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Vaata Soome ja Euroopa Liit
Finlandiseerumine
sümpoosioni puhul 1970. aasta aprillis ilmunud Soome postmark. See oli esimene välisriigi isikut kujutav Soome postmark. Finlandiseerumiseks (saksa keeles Finnlandisierung; rootsi keeles finlandisering) ehk soometumiseks (soome keeles suomettuminen) nimetatakse Soome poliitikat, mil pärast vaherahu sõlmimist Nõukogude Liiduga Teises maailmasõjas tegi Soome iseseisvuse säilitamise nimel ja hiljem majandusliku kasu nimel tihedat koostööd Nõukogude Liiduga, hoidudes vastandumistest Nõukogude Liidule ja sotsialismileeri riikidele (Saksa Demokraatlikule Vabariigile, Poola Rahvavabariigile, Tšehhoslovakkiale), hoolimata oma ametlikust neutraliteedipoliitikast.
Vaata Soome ja Finlandiseerumine
Finnmargi maakond
Finnmark (põhjasaami keeles Finnmárku, soome keeles Ruija) oli Norra põhjapoolseim maakond.
Vaata Soome ja Finnmargi maakond
Finnveden
Smålandi väikesed maad. Punased ja mustad täpid tähistavad ruunikive. Finnveden (või Finnheden) on üks Smålandi muistsetest n-ö väikestest maadest.
Vaata Soome ja Finnveden
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Vaata Soome ja Germaani keeled
Graniit
Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Vaata Soome ja Graniit
Gregorius X
Gregorius X (Tedaldo Visconti, ka Tebaldo Visconti või Teobaldo Visconti; 1210 – 10. jaanuar 1276) oli paavst 1271–1276.
Vaata Soome ja Gregorius X
Gustav IV Adolf
Gustav IV Adolf (1. november 1778 – 7. veebruar 1837) oli Rootsi kuningas 1792–1809.
Vaata Soome ja Gustav IV Adolf
Halti
Piiritulp Soome kõrgeimas punktis Orienteerumiskaart Soome kõrgeimast punktist. Halti (soome; põhjasaami Háldi) on tundrute rühm ja saami looduslik pühapaik Skandinaavia mägedes.
Vaata Soome ja Halti
Hanko
Hanko on linn Soomes Uusimaa maakonnas.
Vaata Soome ja Hanko
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Soome ja Harilik kuusk
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Vaata Soome ja Harilik mänd
Haug
Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.
Vaata Soome ja Haug
Häme
Häme vapp Häme (rootsi keeles Tavastland; soome keeles Häme; inglise keeles Tavastia) on ajalooline maakond Soome lõunaosas.
Vaata Soome ja Häme
Häme linnus
Häme linnus on keskaegne linnus Soomes, Hämeenlinnas.
Vaata Soome ja Häme linnus
Hämeenlinna
Hämeenlinna on linn Soomes Kanta-Häme maakonnas, Lõuna-Soome lääni ja Hämeenlinna linna keskus.
Vaata Soome ja Hämeenlinna
Helsingi
Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.
Vaata Soome ja Helsingi
Helsingi toomkirik
Helsingi toomkirik öösel Helsingi toomkirik (soome keeles Helsingin tuomiokirkko ja rootsi keeles Helsingfors domkyrka), algselt Nikolai kirik ja hiljem Suurkirik, on Helsingi piiskopkonna toomkirik ja Helsingi toomkoguduse kodukirik.
Vaata Soome ja Helsingi toomkirik
Hiina keel
hiina kirjas (vasakul traditsioonilises kirjas, paremal lihtsustatud kirjas) Hiina keel (traditsioonilises hiina kirjas 漢語; lihtsustatud hiina kirjas 汉语; pinyinis hànyǔ; ka 中文 zhōngwén 'hiina kirjakeel') on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel), Malaisias, Indoneesias ja mujal.
Vaata Soome ja Hiina keel
Hispaania keel
Hispaania keel (español, castellano; ka kastiilia keel), on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mis on pärit Kastiilia regioonist Hispaanias ning millel on 2012.
Vaata Soome ja Hispaania keel
Hunt
Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
Vaata Soome ja Hunt
Ižora jõgi
Ižora jõgi Mõza-Ivanovka küla lähedal Ižora (vene Ижора (Ižora), soome Inkereenjoki, Inkerijoki) on jõgi Euroopas Venemaa Leningradi oblastis Ingerimaal.
Vaata Soome ja Ižora jõgi
Ida-Euroopa aeg
Ida-Euroopa aeg (inglise keeles Eastern European Time, lühend EET) on üks vööndiaja UTC+2:00 nimetustest.
Vaata Soome ja Ida-Euroopa aeg
Infotehnoloogia
Infotehnoloogia ehk IT (inglise keeles information technology) on rakendusteadusharu, mis kasutab arvuteid või arvutisüsteeme informatsiooni kogumiseks, talletamiseks, töötlemiseks ja edastamiseks.
Vaata Soome ja Infotehnoloogia
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Vaata Soome ja Ingeri
Ingeri sõda
Ingeri sõda toimus aastatel 1610–1617 Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel.
Vaata Soome ja Ingeri sõda
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Vaata Soome ja Inglise keel
Inimarengu indeks
Inimarengu indeks (inglise keeles Human Development Index, HDI) on statistiline näitaja, mida kasutatakse riikide võrdlemisel ja mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridust ja elatustaset.
Vaata Soome ja Inimarengu indeks
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Vaata Soome ja Island
Jaanus Piirsalu
Jaanus Piirsalu (sündinud 27. juulil 1973) on eesti ajakirjanik.
Vaata Soome ja Jaanus Piirsalu
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Vaata Soome ja Jaapan
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Vaata Soome ja Järv
Jätkusõda
Soome jalgratturid piiramisrõngas langenud Punaarmeelaste vahel 1941. Jätkusõda (soome jatkosota) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944.
Vaata Soome ja Jätkusõda
Joensuu linn
Joensuu on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Ida-Soomes.
Vaata Soome ja Joensuu linn
Judaism
Taaveti täht Judaism (kreeka sõnast ἰουδαϊσμός iudaismos) ehk juutlus (ka juudi usk, juudiusk) on peamiselt juudi rahva usund.
Vaata Soome ja Judaism
Jugoslaavia
Jugoslaavia haldusala enne ja pärast Teist maailmasõda Jugoslaavia nime on ametlikult või mitteametlikult kandnud ajavahemikus 1918–2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik.
Vaata Soome ja Jugoslaavia
Jyväskylä linn
Jyväskylä on linn Soomes Kesk-Soome maakonnas.
Vaata Soome ja Jyväskylä linn
Kaarle I
Friedrich Karl Ludwig Konstantin von Hessen-Kassel (1. mai 1868 – 28. mai 1940) oli Hesseni ja Brabandi prints ja maakrahv (Prinz und Landgraf von Hessen und Brabant).
Vaata Soome ja Kaarle I
Kaarlo Juho Ståhlberg
Kaarlo Juho Ståhlberg (28. jaanuar 1865 Suomussalmi – 22. september 1952) oli Soome poliitik, esimene president (ametis 27. juulist 1919 kuni 1. märtsini 1925).
Vaata Soome ja Kaarlo Juho Ståhlberg
Kahekümneviieaastane sõda
Kahekümneviieaastane sõda (soome keeles Pitkä viha) oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595.
Vaata Soome ja Kahekümneviieaastane sõda
Kammkeraamika kultuur
Kammkeraamika killud, u 4000–2000 eKr (Eesti Ajaloomuuseum) Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.
Vaata Soome ja Kammkeraamika kultuur
Karjala
Karjala ajaloolised osad Karjala on ajalooline piirkond Fennoskandias Venemaa ja Soome territooriumil.
Vaata Soome ja Karjala
Karjalased
Karjala eri piirkonnad Karjala rahvuslipp Karjalased (enesenimetus karjalaižet) on läänemeresoome rahvas, kelle traditsiooniline asuala on Karjalas.
Vaata Soome ja Karjalased
Karl XIV Johan
Karl XIV Johan Karl XIV Johan (sünninimi Jean-Baptiste Bernadotte; 26. jaanuar 1763 – 8. märts 1844) oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1804) ja riigitegelane ning hiljem Rootsi ja Norra kuningas (viimases valitses Karl III Johani nime all) 1818–1844, Bernadotte'i dünastia rajaja.
Vaata Soome ja Karl XIV Johan
Kask
Kask (ladina Betula, lõunaeesti murrakutes kõiv) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Vaata Soome ja Kask
Kassikakk
Kassikakk (ladina keeles Bubo bubo) on kaklaste sugukonda kassikaku perekonda kuuluv lind, suurim kaklane.
Vaata Soome ja Kassikakk
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Vaata Soome ja Katoliiklus
Käkisalmi linnus
Osa linnusest Aerofoto Käkisalmi linnus (vene Корела, soome Käkisalmi, rootsi Kexholm) on linnus Venemaal Leningradi oblastis Priozerski rajoonis Priozerski linnas Vuoksi jõe saarel.
Vaata Soome ja Käkisalmi linnus
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Vaata Soome ja Keel
Kiviaeg
Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.
Vaata Soome ja Kiviaeg
Knud Suur
Knut Suur ehk Knud II, ka Knud Suur (taani keeles Knud den Store, inglise Canute the Great, eesti keeles mõnikord ka Kanut; umbes 995 – 12. november 1035) oli Inglise kuningas alates 1016, Taani kuningas alates 1018 ja Norra kuningas alates 1028 kuni surmani.
Vaata Soome ja Knud Suur
Koalitsioonivalitsus
Koalitsioonivalitsus ehk valitsusliit on mitme erakonna vaheline ajutine liit parlamentaarse demokraatiaga riigis valitsuse moodustamiseks.
Vaata Soome ja Koalitsioonivalitsus
Kontinentaalblokaad
Kontinentaalblokaad (21. november 1806 kuni 11. aprill 1814) oli 21. novembril 1806 Berliinis Napoleon I algatusel välja kuulutatud majandusblokaad Suurbritanniale, vastuseks 16.
Vaata Soome ja Kontinentaalblokaad
Koroonapandeemia Soomes
Koroonapandeemia Soomes on osa 2019.
Vaata Soome ja Koroonapandeemia Soomes
Kotka linn
Kotka on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Soomes Lõuna-Soome läänis Kymenlaakso maakonnas.
Vaata Soome ja Kotka linn
Kouvola linn
Kouvola on linn Soomes Lõuna-Soome läänis Kymenlaakso maakonnas.
Vaata Soome ja Kouvola linn
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Vaata Soome ja Kristlus
Kroonika
Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses.
Vaata Soome ja Kroonika
Kuningas
Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.
Vaata Soome ja Kuningas
Kuopio linn
Vaade Kuopio kesklinnale Kuopio lennujaam Kuopio on linn Soomes Põhja-Savo maakonnas, Ida-Soome lääni suurim linn.
Vaata Soome ja Kuopio linn
Kurdi keel
Iraani keeled Kurdi keel on nimetus ühe või mitme iraani keelerühma keele kohta, mida kõnelevad Lääne-Aasias elavad kurdid.
Vaata Soome ja Kurdi keel
Kveenid
Kveenide mitteametlik lipp Kveenid (kveeni/soome keeles kveeni, norra keeles kvener, põhjasaami keeles kveanat) on 18.–19. sajandi jooksul Soome ja Rootsi põhjaosast Põhja-Norrasse emigreerunud Soome talupoegadest ja kaluritest pärinev Norra rahvusvähemus.
Vaata Soome ja Kveenid
Lahti
Lahti (soome Lahti, rootsi Lahtis) on linn Soomes Päijät-Häme maakonnas.
Vaata Soome ja Lahti
Lama (täpsustus)
Lama võib tähendada järgmist.
Vaata Soome ja Lama (täpsustus)
Lapi maakond
Lapi maakond (ka Lapimaa) on 1.
Vaata Soome ja Lapi maakond
Lapi sõda
Muonio Lapi sõda oli relvakonflikt Soome ja Saksamaa vahel Teise maailmasõja lõpul 15. septembrist 1944 kuni 25. aprillini 1945 Lapimaal.
Vaata Soome ja Lapi sõda
Lapimaa
Lapimaa kaardil Saami lipp Lapimaa (ka Saamimaa) on saamide asuala praeguses Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja-Soomes ja Koola poolsaarel.
Vaata Soome ja Lapimaa
Lappeenranta linn
Lappeenranta (rootsi keeles Villmanstrand) on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Soomes Lõuna-Karjala maakonnas Saimaa järve kaldal umbes 30 kilomeetri kaugusel Venemaa piirist.
Vaata Soome ja Lappeenranta linn
Laululuik
Laululuik (Cygnus cygnus) on partlaste sugukonda kuuluv suur veelind.
Vaata Soome ja Laululuik
Läänemeresoomlased
Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.
Vaata Soome ja Läänemeresoomlased
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Soome ja Läänemeri
Lähisarktiline kliima
Lähisarktiline kliima on iseloomulik lähisarktilisele kliimavöötmele Lähisarktiline kliima on väga karm Lähisarktiline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik lähisarktilisele kliimavöötmele.
Vaata Soome ja Lähisarktiline kliima
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Vaata Soome ja Linnus
Lundi peapiiskop
Lundi peapiiskop oli 1104-1536 Lundi peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile.
Vaata Soome ja Lundi peapiiskop
Maamme
Laulu "Vårt land" 1863. aasta väljaande kaas "Maamme" (rootsi keeles "Vårt land" 'meie maa') on Soome riigihümn.
Vaata Soome ja Maamme
Malta keel
Malta keel on afroaasia keelkonna semiidi rühma kuuluv keel.
Vaata Soome ja Malta keel
Marssal
Césarine Davin-Mirvault, "Prantsusmaa marssali François Joseph Lefebvre'i portree" (1807) Marssal, ka feldmarssal ja kindralfeldmarssal on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.
Vaata Soome ja Marssal
Metsandus
Tänapäevases metsamajanduses kasutatakse arvukalt digilahendusi, mis lihtsustavad ja kiirendavad tööd. Metsameister Margus Paesalu 2014. aastal tahvelarvutiga langil. Metsandus on esmassektori haru, mis tegeleb metsade ja selle ressursside jätkusuutliku tootmisega, kasutamise, säilitamisega ja uuendamisega.
Vaata Soome ja Metsandus
Metsis
Metsis ehk mõtus (Tetrao urogallus) on Euroopa suurim kanaline.
Vaata Soome ja Metsis
Mikkeli linn
Mikkeli (rootsi keeles Sankt Michel) on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Soomes Ida-Soome lääni Lõuna-Savo maakonnas.
Vaata Soome ja Mikkeli linn
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Vaata Soome ja Moskva suurvürstiriik
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Vaata Soome ja Moskva tsaaririik
Muslim
Moslemite osakaal riigiti Muslim ehk moslem on usklik, kes tunnistab islamit ja järgib islami rituaale.
Vaata Soome ja Muslim
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Vaata Soome ja Napoleon I
NATO
NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.
Vaata Soome ja NATO
Näsinneula
Näsinneula on vaatetorn Soomes Tamperes.
Vaata Soome ja Näsinneula
Nöörkeraamika kultuur
Nöörkeraamika kultuur hakkas levima Eestis 3000.
Vaata Soome ja Nöörkeraamika kultuur
Nõukogude Venemaa
Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30.
Vaata Soome ja Nõukogude Venemaa
Neeva lahing
Neeva lahing (vene keeles Невская битва, rootsi keeles slaget vid Neva) peeti 15. juulil 1240 Novgorodi vabariigi ja Rootsi sõjavägede vahel Neeva jõel, Ust-Ižora asula lähedal.
Vaata Soome ja Neeva lahing
Nokia (ettevõte)
Nokia on Soome telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogiaettevõte.
Vaata Soome ja Nokia (ettevõte)
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Soome ja Norra
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Vaata Soome ja Norra keel
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Vaata Soome ja Novgorodi vabariik
Novgorodi vürst
Novgorodi vürst oli Novgorodi vürstiriigi ja Novgorodi Vabariigi valitseja tiitel.
Vaata Soome ja Novgorodi vürst
Nuorgam
Nuorgami küla Soome ja Euroopa Liidu põhjapoolseim punkt Nuorgam (põhjasaami: Njuorggán) on küla Lapimaal, Utsjoki vallas.
Vaata Soome ja Nuorgam
Oktoobrirevolutsioon
Boriss Kustodijev. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. Moskva, Tretjakovi galerii Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8.
Vaata Soome ja Oktoobrirevolutsioon
Oos
pisi Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist.
Vaata Soome ja Oos
Operatsioon Barbarossa
Operatsioon Barbarossa rünnakuplaan Operatsioon Barbarossa (saksa keeles Unternehmen Barbarossa, ka Fall Barbarossa) oli koodnimetus Teises maailmasõjas toimunud Saksamaa ja tema liitlaste sissetungile Nõukogude Liitu, mis algas 22. juunil 1941.
Vaata Soome ja Operatsioon Barbarossa
Oulu linn
Oulu on Soome rahvaarvult viies linn, Põhja-Pohjanmaa maakonna keskus.
Vaata Soome ja Oulu linn
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Soome ja Paavst
Pagan
Pagan (ladina keeles paganus 'maamees, talupoeg'.
Vaata Soome ja Pagan
Parlamentaarne vabariik
'''Valitsussüsteemide kaart''' Parlamentaarne vabariik on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub.
Vaata Soome ja Parlamentaarne vabariik
Pähkinäsaari rahu
Pähkinäsaari rahu (tuntud ka: Nöteborgi rahu ja Orešeki rahu) oli 1323.
Vaata Soome ja Pähkinäsaari rahu
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Vaata Soome ja Päike
Pärimus
Pärimus ehk suuline pärimus on lugude, teadmiste, oskuste, kommete ja muude kultuurinähtuste omandamine, hoidmine ja edasiandmine suuliselt, ilma kirjasüsteemita.
Vaata Soome ja Pärimus
Päris-Soome maakond
Päris-Soome (soome keeles Varsinais-Suomi, rootsi keeles Egentliga Finland) on maakond Soome edelaosas.
Vaata Soome ja Päris-Soome maakond
Pärsia keel
Pärsia keel (pärsia keeles فارسی fārsī) on indoeuroopa keel, mis on Iraanis ametlik keel.
Vaata Soome ja Pärsia keel
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Vaata Soome ja Põder
Põhja-Atlandi hoovus
Põhja-Atlandi hoovus on Golfi hoovuse jätk Põhja-Atlandi hoovus on soe pinnahoovus Atlandi ookeani põhjaosas, Golfi hoovuse jätk.
Vaata Soome ja Põhja-Atlandi hoovus
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Vaata Soome ja Põhja-Euroopa
Põhja-Jäämeri
Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.
Vaata Soome ja Põhja-Jäämeri
Põhjalaht
Põhjalahe kaart. Põhjalaht ehk Botnia laht (soome keeles Pohjanlahti, rootsi keeles Bottniska viken) on laht Läänemere põhjaosas.
Vaata Soome ja Põhjalaht
Põhjamaad
Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.
Vaata Soome ja Põhjamaad
Põhjapolaarjoon
Maailma kaart (põhjapolaarjoon on märgitud punase jooniga) Põhjapolaarjoon Soomes, 1975 Põhjapolaarjoon Soomes 2015 Põhjapolaarjoon on polaarjoon, selle laiuskraad on 66,5° N. Põhjapolaarjoonilt põhja poole esineb polaaröö ja polaarpäev.
Vaata Soome ja Põhjapolaarjoon
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Soome ja Põhjasõda
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Vaata Soome ja Põllumajandus
Petšenga
Petsamo vapp enne 1944. aastat Petšenga (soome keeles Petsamo) on alev Venemaa Murmanski oblastis, Petšenga rajooni keskus.
Vaata Soome ja Petšenga
Petteri Orpo
Antti Petteri Orpo (sündinud 3. novembril 1969 Köyliö vallas) on Soome poliitik, aastast 2016 Rahvusliku Koonderakonna esimees, aastast 2023 Soome peaminister.
Vaata Soome ja Petteri Orpo
Pohjanmaa maakond
Pohjanmaa maakond (tähendus 'Põhjamaa'; rootsi Österbotten) on maakond Soome lääneosas.
Vaata Soome ja Pohjanmaa maakond
Polaaröö
Päike on polaaröö ajal horisondist madalamal Polaaröö lõunapoolusel Antarktikas Polaaröö on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist madalamal.
Vaata Soome ja Polaaröö
Polaarpäev
Polaarpäeva ajal päike öösel ei looju Polaarpäev on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi silmapiirist kõrgemal.
Vaata Soome ja Polaarpäev
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Vaata Soome ja Poola keel
Pori
Pori (rootsi keeles Björneborg, ladina keeles Arctopolis) on linn Soomes Satakunta maakonnas, Kokemäenjoki jõe kaldal.
Vaata Soome ja Pori
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Vaata Soome ja Prantsuse keel
Pronksiaeg
Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.
Vaata Soome ja Pronksiaeg
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Vaata Soome ja Protestantism
Pruunkaru
Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.
Vaata Soome ja Pruunkaru
Puidutööstus
Puidutööstusettevõte Hulja külas Lääne-Viru maakonnas Puidutööstuse ettevõtete müügitulu ja kaupade eksport perioodil 2010 - 2021 Puidutööstus on töötleva majanduse haru, mis tegeleb puidu töötlemisega.
Vaata Soome ja Puidutööstus
Rauaaeg
Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.
Vaata Soome ja Rauaaeg
Reparatsioon
Reparatsioon (ladina keeles reparātio 'taastamine, kordaseadmine') ehk sõjahüvitis on sõja võitnud riigile tekitatud kahjude või vigastuste täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt.
Vaata Soome ja Reparatsioon
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Vaata Soome ja Riik
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Vaata Soome ja Ristisõjad
Ristisõjad Venemaal
Derevski ja Oboneži viiendik piiridega Ristisõjad Venemaal (1240–1242) olid Rooma paavsti Gregorius IX legaadi Modena Wilhelmi, Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel sõlmitud mõjusfääride Stensby jaotuslepingu alusel toimunud sõjategevus Pihkva ja Novgorodi vabariigi vastu.
Vaata Soome ja Ristisõjad Venemaal
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Soome ja Rootsi
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Vaata Soome ja Rootsi keel
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Vaata Soome ja Rootsi kuningas
Rootsi riigipeade loend
Rootsi riigipeade loend loetleb teadaolevad Rootsi kuningaid kuni tänapäevani.
Vaata Soome ja Rootsi riigipeade loend
Rootslased
right Rootslased (endanimetus svenskar) on Skandinaavia poolsaare idaosas elav põhjagermaani rahvas, Rootsi põhirahvus.
Vaata Soome ja Rootslased
Rovaniemi
Rovaniemi (saami keeles Roavenjárga ehk Roavvenjárga) on Soome põhjapoolseim linn ja Lapi maakonna keskus.
Vaata Soome ja Rovaniemi
Rumeenia keel
Rumeenia keel on keel, mis kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma.
Vaata Soome ja Rumeenia keel
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Vaata Soome ja Saami keeled
Saamid
Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).
Vaata Soome ja Saamid
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Vaata Soome ja Saar
Saaristomeri
Saaristomeri Saaristomeri on skääriderohke mereala Läänemeres, mis asub Edela-Soome ja Ahvenamaa vahel.
Vaata Soome ja Saaristomeri
Saimaa
Laine murdub Joutsenos randa Saimaa on järv Soome kaguosas.
Vaata Soome ja Saimaa
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Soome ja Saksa keel
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Vaata Soome ja Saksa keisririik
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Soome ja Saksamaa
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Vaata Soome ja Sakslased
Salla vald (Soome)
Salla on vald Soomes Lapi maakonnas.
Vaata Soome ja Salla vald (Soome)
Salo linn
Salo on linnaks nimetatav haldusüksus Soomes Päris-Soome maakonnas.
Vaata Soome ja Salo linn
Sanna Marin
Sanna Mirella Marin (sündinud 16. novembril 1985 Helsingis) on Soome sotsiaaldemokraatlik poliitik ja endine Soome peaminister (2019–2023).
Vaata Soome ja Sanna Marin
Sauli Niinistö
Sauli Väinämö Niinistö (sündinud 24. augustil 1948 SalosKadri Veermäe "Sauli Niinistö: Väikerahval tuleb kokku hoida" Postimees, 19. jaanuar 2012, lk 10) on Soome poliitik, alates 1. märtsist 2012 Soome president.
Vaata Soome ja Sauli Niinistö
Savo
Savo maakond Soome kaardil (kollasega) Savo (soome keeles Savo, rootsi keeles Savolax) on Soome ajalooline maakond, mis asus Häme ja Karjala vahel.
Vaata Soome ja Savo
Schlüsselburg
Schlüsselburg (saksa 'võtmekindlus', soome Pähkinälinna, vene keeles ka Орешек) on linn Venemaal Leningradi oblastis Kirovski rajoonis.
Vaata Soome ja Schlüsselburg
Segamajandus
Segamajandus (ingl mixed economy) on territoriaalriigi majandussüsteem, milles on samaaegselt ametnikele allutatud tsentraliseeritud plaanimajanduse kui ka sõltumatult tegutseva turumajanduse elemente.
Vaata Soome ja Segamajandus
Seinäjoki linn
Seinäjoki on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Soomes, Lõuna-Pohjanmaa maakonna keskus.
Vaata Soome ja Seinäjoki linn
Sestra jõgi
Sestra jõgi (soome keeles Rajajoki) on Karjala kannasel Leningradi oblastis asuv jõgi.
Vaata Soome ja Sestra jõgi
Sisemajanduse kogutoodang
Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) (inglise keeles gross domestic product, GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus.
Vaata Soome ja Sisemajanduse kogutoodang
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Vaata Soome ja Skandinaavia
Somaali keel
Somaali keel on afroaasia keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Soome ja Somaali keel
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Vaata Soome ja Soo
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Soome ja Soome
Soome (Antsla)
Soome on küla Võru maakonnas Antsla vallas.
Vaata Soome ja Soome (Antsla)
Soome 2014. aasta taliolümpiamängudel
Soome osales 2014. aasta taliolümpiamängudel 103 sportlasega ja 9 spordialaga.
Vaata Soome ja Soome 2014. aasta taliolümpiamängudel
Soome 2016. aasta suveolümpiamängudel
Soome osales Rio de Janeiros toimunud 2016. aasta suveolümpiamängudel.
Vaata Soome ja Soome 2016. aasta suveolümpiamängudel
Soome ajaloolised maakonnad
kaasaegsete maakondade piirid) Rootsi ja Soome maakonnad 1658 kuni 1809 Soome ajaloolised maakonnad (soome keeles historialliset maakunnat, rootsi keeles historiska landskap) on pärand Soome ühisest ajaloost Rootsiga.
Vaata Soome ja Soome ajaloolised maakonnad
Soome õhuvägi
Soome õhuvägi (soome Suomen ilmavoimat, rootsi Finlands Flygvapen) on Soome kaitseväe väeliik (õhuvägi).
Vaata Soome ja Soome õhuvägi
Soome Õigeusu Kirik
Soome Õigeusu Kirik (soome keeles Suomen ortodoksinen kirkko; rootsi keeles Ortodoxa kyrkan i Finland) on Soomes tegutsev usuühing, osa ülemaailmsest õigeusu kirikust.
Vaata Soome ja Soome Õigeusu Kirik
Soome Demokraatlik Vabariik
Soome Demokraatlik Vabariik (soome keeles Suomen kansanvaltainen tasavalta), varasemas eesti kirjanduses tuntud ka kui "Soome rahvavalitsus", oli Talvesõja ajal Nõukogude Liidu poolt loodud Soome nukuvalitsus, millega Nõukogude Liit lootis Helsingis oleva valitsuse asendada.
Vaata Soome ja Soome Demokraatlik Vabariik
Soome Eurovisiooni lauluvõistlusel
Soome on Eurovisiooni lauluvõistlusel osalenud alates 1961. aastast.
Vaata Soome ja Soome Eurovisiooni lauluvõistlusel
Soome Evangeelne Luterlik Kirik
Soome Evangeelne Luterlik Kirik (soome keeles Suomen evankelis-luterilainen kirkko, rootsi keeles Evangelisk-lutherska kyrkan i Finland) on Soome suurim usuühing ja maailma üks suuremaid luterlikke kirikuid, kuhu 2022.
Vaata Soome ja Soome Evangeelne Luterlik Kirik
Soome haridus
Haridus Soomes koosneb üldhariduslikust koolitusest, ametlikust koolitusest ja kõrgkoolitusest.
Vaata Soome ja Soome haridus
Soome hertsog
Soome hertsog (rootsi hertig av Finland, soome Suomen herttua) on Rootsi aadlitiitel, mida on kandnud mitmed Rootsi printsid (lisaks printsidele kandis tiitlit ka Magnus IV armuke Bengt Algotsson).
Vaata Soome ja Soome hertsog
Soome iseseisvuspäev
Soome lipp Helsingi Tähtitorninmäki lipumastis iseseisvuspäeval 2011 Soome iseseisvuspäev on Soome rahvuspüha, mida tähistatakse Soome iseseisvumise auks 1917.
Vaata Soome ja Soome iseseisvuspäev
Soome jäähokikoondis
2022. aasta maailmameistrivõistlustel Soome mängijad pronksmedalitega 2010. aasta olümpiajääl Maailmameistri tiitli tähistamine Helsingis 2011 Soome jäähokikoondis on Soome esinduskoondis jäähokis.
Vaata Soome ja Soome jäähokikoondis
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Vaata Soome ja Soome keel
Soome kodusõda
Soome kodusõda (Suomen sisällissota) ka Soome vabadussõda (Suomen vapaussota) oli Soome Senati ja Soome Rahvavabariigi/Soome Sotsialistlik Töölisvabariik juhitud relvastatud väeüksuste vaheline sõjategevus Soomes 27. jaanuarist 15. maini 1918.
Vaata Soome ja Soome kodusõda
Soome korvpallikoondis
Soome korvpallikoondis 1939. aastal Soome korvpallikoondis on Soome esinduskoondis korvpallis.
Vaata Soome ja Soome korvpallikoondis
Soome Kuningriik
Suomen kuningaskuntaKonungariket Finland Soome Kuningriik Soome lippSoome lipp Soome vappSoome vapp Riigikeeledsoome ja rootsi PealinnHelsingi KuningasKaarle Fredrik RiigihoidjaPehr Evind Svinhufvud, Carl Gustaf Emil Mannerheim Iseseisvus9. oktoober 1918 RahaühikSoome mark RiigihümnMaamme (Vårt land) Soome Kuningriik (soome Suomen kuningaskunta, rootsi Konungariket Finland) oli riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Nõukogude Venemaa vahel 9.
Vaata Soome ja Soome Kuningriik
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Vaata Soome ja Soome laht
Soome maakaitseüksused
Käiseembleem Satakunna maakaitsekompanii lipupüha paraadil 2009 Soome maakaitseüksused (Soome keeles: Maakuntajoukot) on Soome kaitsejõudude koosseisu kuuluv vabatahtlik territoriaalne riigikaitseorganisatsioon.
Vaata Soome ja Soome maakaitseüksused
Soome mark
1986. aasta 100-margane rahatäht Jean Sibeliuse portreega Soome mark (soome markka, rootsi mark) oli Soome valuuta 1860.
Vaata Soome ja Soome mark
Soome meedia
Soomes meediasüsteemis eksisteerivad kõrvuti era- ja avalik-õiguslik meedia.
Vaata Soome ja Soome meedia
Soome Olümpiakomitee
Soome Olümpiakomitee logo Soome Olümpiakomitee on organisatsioon, mis vastutab Soome suhete eest rahvusvahelise olümpiaspordiga ja on Rahvusvahelise Olümpiakomitee ROK-i liige.
Vaata Soome ja Soome Olümpiakomitee
Soome ooper
Soome ooper.
Vaata Soome ja Soome ooper
Soome põhiseadus
Soome põhiseadus (soome keeles Suomen perustuslaki; rootsi keeles Finlands grundlag) on Soome Vabariigi põhiseadus.
Vaata Soome ja Soome põhiseadus
Soome pensionisüsteem
Soome seadusjärgne pensionisüsteem koosneb.
Vaata Soome ja Soome pensionisüsteem
Soome politsei
Soome politseiauto Soome politsei (soome: Poliisi, rootsi: Polisen) on Soome Siseministeeriumi alluvuses olev politseiorganisatsioon.
Vaata Soome ja Soome politsei
Soome president
Soome Vabariigi president (soome keeles Suomen tasavallan presidentti) on Soome kodanike valitud riigipea, kes koos riiginõukoguga (valtioneuvosto) juhib riigi välispoliitikat ja on kaitsejõudude ülemjuhataja (Puolustusvoimien ylipäällikkö).
Vaata Soome ja Soome president
Soome riigipeade loend
Soome riigipeade loend loetleb Soome presidendid alates riigi esmakordsest iseseisvumisest 1917.
Vaata Soome ja Soome riigipeade loend
Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei
Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei (lühend: SDP, soome Suomen Sosialidemokraattinen Puolue, rootsi Finlands Socialdemokratiska Parti) on Soome erakond.
Vaata Soome ja Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei
Soome Suurvürstiriik
Soome Suurvürstiriik oli aastail 1809–1917 Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud autonoomne haldusüksus, mille valitseja oli personaaluniooni alusel Venemaa keiser.
Vaata Soome ja Soome Suurvürstiriik
Soome Teadusselts
Soome Teadusselts, ka Societas Scientiarum Fennica (soome keeles Suomen Tiedeseura, rootsi keeles Finska Vetenskaps-Societeten) on Soome vanim teaduste akadeemia.
Vaata Soome ja Soome Teadusselts
Soome valitsusjuhtide loend
Soome valitsusjuhtide loend loetleb Soome valitsusjuhte.
Vaata Soome ja Soome valitsusjuhtide loend
Soome välisminister
Soome välisminister on Soome valitsuse liige, kes juhib välisministeeriumi.
Vaata Soome ja Soome välisminister
Soome-neid
Soome-neid postkaardil, 1906 Soome-neid (soome keeles Suomi-neito) on Soome isikustatud kuju, mis on sellisena leidnud kasutamist kunstis, kirjanduses ja muudes žanrides.
Vaata Soome ja Soome-neid
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Vaata Soome ja Soome-ugri keeled
Sotsiaalhoolekanne
Sotsiaalhoolekanne – sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise või määramisega seotud toimingute süsteem, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil.
Vaata Soome ja Sotsiaalhoolekanne
Sotsialistide-Revolutsionääride Partei
Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (lühend SR; vene keeles Партия социалистов-революционеров) oli 20. sajandi algupoolel Venemaa Keisririigis tegutsenud partei.
Vaata Soome ja Sotsialistide-Revolutsionääride Partei
Suur-Helsingi
Suur-Helsingi kaart Suur-Helsingi (soome Helsingin seutu ehk Pääkaupunkiseutu, rootsi Helsingforsregionen) on regioon Soome lõunaosas, mille moodustab neli linna: Helsingi, Espoo, Kauniainen ning Vantaa.
Vaata Soome ja Suur-Helsingi
Suur-Soome idee
Pariisi rahulepingu 1947 järgselt. Suur-Soome (soome keeles: Suur-Suomi) oli idee, mis sündis maa põlisasukatele tagastamise poliitika liikumiste hulgas ning väljendas Euroopa rahvusluse Soome vormi enne Teist maailmasõda.
Vaata Soome ja Suur-Soome idee
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Soome ja Suurbritannia
Suured soomlased
"Suured soomlased" ("Suuret suomalaiset") oli 2004 korraldatud Soome Yleisradio võistlussaade, milles televaatajad said hääletuse teel välja selgitada kõigi aegade suurima soomlase.
Vaata Soome ja Suured soomlased
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Soome ja Taani
Tai keel
right Tai keel (tai keeles ภาษาไทย phasa Thai 'tailaste keel') on Tai ametlik keel.
Vaata Soome ja Tai keel
Taiga
Norra taiga Siberi taiga Taiga levik põhjapoolkeral Taiga on põhjapoolkera parasvöötme mandrilise kliimaga ala (bioom) okasmetsa enamusega.
Vaata Soome ja Taiga
Talvesõda
Talvesõda (soome keeles talvisota, rootsi keeles vinterkriget) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast.
Vaata Soome ja Talvesõda
Tampere
Tampere tramm Tampere (rootsi Tammerfors) on linn Soomes Lääne-Soome läänis Pirkanmaa maakonnas.
Vaata Soome ja Tampere
Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)
Tartu rahu (soome Tarton rauha, rootsi Fredsfördraget i Dorpat, vene Тартуский мирный договор) oli Soome Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 14. oktoobril 1920 allakirjutatud rahuleping, mis lõpetas sõjaseisukorra Nõukogude Venemaa ja Soome vahel.
Vaata Soome ja Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)
Tatari keel
Kakskeelne (vene ja tatari) silt Kaasani metroos. Tatari keel (tatari татар теле, татарча, tatar tele, tatarça; täpsemalt volga- ehk kaasanitatari keel) on turgi keelte kõptšaki-bulgari rühma kuuluv keel, mida kõneldakse Tatarstanis, Baškortostanis ja mitmel pool mujal Venemaa Föderatsioonis.Tatarstanis on tatari keel vene keele kõrval teiseks riigikeeleks.
Vaata Soome ja Tatari keel
Türgi keel
Türgi keel (Türkçe) on turgi keelte oguusi rühma kuuluv keel, Türgi ametlik keel.
Vaata Soome ja Türgi keel
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Soome ja Teine maailmasõda
Teine Põhjasõda
Teine Põhjasõda (ka Põhjasõda) toimus aastatel 1655–1661 Läänemere maades, sealhulgas Rzeczpospolitas.
Vaata Soome ja Teine Põhjasõda
Telekommunikatsioon
Suurim paraboolantenn satelliitside jaoks. Raisting, Baieri, Saksamaa Teleprinteri mudel 33 ASR, millel oli perfolint ja perforaator. Kasutati arvutiterminalides Telekommunikatsioon (ka elektrooniline side, kaugandmeside, kaugside) tähendab informatsiooni edastamist ja sidepidamist pikemate vahemaade taha.
Vaata Soome ja Telekommunikatsioon
Tilsiti rahu
Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel Tilsiti rahulepingud (ka Tilsti rahu) olid kaks lepingut, mille Prantsuse keiser Napoleon I sõlmis Tilsitis juulis 1807 pärast oma võitu Friedlandi lahingus.
Vaata Soome ja Tilsiti rahu
Tundra
Tundra taimestik Alaska poolsaare rannikul Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad.
Vaata Soome ja Tundra
Turu
Turu (soome keeles Turku; rootsi keeles Åbo) on ajalooline linn Soome edelarannikul Aura jõe suudmes.
Vaata Soome ja Turu
Turumajandus
Turumajanduse tunnuseks on üksikisikute spetsialiseerumine, konkurents ja majandusvabadus.
Vaata Soome ja Turumajandus
Ukraina keel
Ukraina keele emakeelena rääkijate osakaal piirkonniti (2001). Ukraina keel (ukraina keeles українська мова) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Soome ja Ukraina keel
Ungari keel
Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.
Vaata Soome ja Ungari keel
Utsjoki vald
Utsjoki vald (põhjasaami keeles Ohcejoga gielda) on 3. järgu haldusüksus (vald) Soome Lapi maakonnas.
Vaata Soome ja Utsjoki vald
Uusimaa maakond
Uusimaa maakond on 1.
Vaata Soome ja Uusimaa maakond
Vaasa
Vaasa (soome Vaasa, rootsi Vasa) on linn Soome läänerannikul Pohjanmaa maakonnas Merenkurkku kitsaimas osas, kus Soomet ja Rootsit eraldab vaid 80 km.
Vaata Soome ja Vaasa
Vantaa
Vantaa Vantaa on linn Soomes Uusimaa maakonnas, Helsingist põhjas.
Vaata Soome ja Vantaa
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Vaata Soome ja Veliki Novgorod
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Soome ja Vene keel
Vene-Rootsi sõda (1554–1557)
Vene-Rootsi sõda oli 1554–1557 Vene tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõda.
Vaata Soome ja Vene-Rootsi sõda (1554–1557)
Vene-Rootsi sõda (1656–1658)
Vene-Rootsi sõda (1656–1658) oli osa aastatel 1656–1661 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõjategevusest ülemvõimu pärast Liivimaal, osa Teisest Põhjasõjast.
Vaata Soome ja Vene-Rootsi sõda (1656–1658)
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Vaata Soome ja Venelased
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Soome ja Venemaa
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Vaata Soome ja Venemaa keiser
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Soome ja Venemaa Keisririik
Vietnami keel
Vietnami keel on austroaasia keelkonnas suurima kõnelejate arvuga keel.
Vaata Soome ja Vietnami keel
Viiburi
Kubermangulinna Viiburi linnaplaan aastast 1839 Viiburi linnus Viiburi (vene keeles Выборг Võborg, soome keeles Viipuri, rootsi keeles Viborg, saksa keeles Wiborg, Wiburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis.
Vaata Soome ja Viiburi
Viiburi kubermang
Viiburi kubermang (soome keeles Viipurin lääni, vene keeles Вы́боргская губе́рния, rootsi keeles Viborgs län) oli Soome ajalooline haldusüksus.
Vaata Soome ja Viiburi kubermang
Vladimir Lenin
Vladimir Iljitš Lenin (sünnijärgne perekonnanimi Uljanov; vene keeles Владимир Ильич Ульянов (Ленин); 22. aprill (vkj 10. aprill) 1870 Simbirsk Venemaa keisririik – 21. jaanuar 1924 Gorki asula (tänapäeval Gorki Leninskije), Moskva oblast, NSV Liit) oli Venemaa bolševike juht, oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja.
Vaata Soome ja Vladimir Lenin
Yle
Yle (täisnimi soome keeles Yleisradio Oy ja rootsi keeles Rundradion Ab) on Soome avalik-õiguslik ringhäälingukontsern, mis loodi 1926.
Vaata Soome ja Yle
.fi
.fi on Soome Interneti tippdomeen.
Vaata Soome ja .fi
1. jaanuar
1.
Vaata Soome ja 1. jaanuar
1. juuli
1.
Vaata Soome ja 1. juuli
1155
1155.
Vaata Soome ja 1155
1191
1191.
Vaata Soome ja 1191
12. august
12.
Vaata Soome ja 12. august
1202
1202.
Vaata Soome ja 1202
1209
1209.
Vaata Soome ja 1209
1249
1249.
Vaata Soome ja 1249
1250
1250.
Vaata Soome ja 1250
1275
1275.
Vaata Soome ja 1275
1293
1293.
Vaata Soome ja 1293
13. sajand
13.
Vaata Soome ja 13. sajand
1581
1581.
Vaata Soome ja 1581
1743
1743.
Vaata Soome ja 1743
18. jaanuar
18.
Vaata Soome ja 18. jaanuar
1807
1807.
Vaata Soome ja 1807
1808
1808.
Vaata Soome ja 1808
1809
1809.
Vaata Soome ja 1809
1810
1810.
Vaata Soome ja 1810
1811
1811.
Vaata Soome ja 1811
1916
1916.
Vaata Soome ja 1916
1917
1917.
Vaata Soome ja 1917
1918
1918.
Vaata Soome ja 1918
1919
1919.
Vaata Soome ja 1919
1920
1920.
Vaata Soome ja 1920
1938
1938.
Vaata Soome ja 1938
1939
1939.
Vaata Soome ja 1939
1940
1940.
Vaata Soome ja 1940
1941
1941.
Vaata Soome ja 1941
1944
1944.
Vaata Soome ja 1944
1945
1945.
Vaata Soome ja 1945
1947
1947.
Vaata Soome ja 1947
1948
1948.
Vaata Soome ja 1948
1970. aastad
1970.
Vaata Soome ja 1970. aastad
1991
1991.
Vaata Soome ja 1991
1995
1995.
Vaata Soome ja 1995
1999
1999.
Vaata Soome ja 1999
2. juuli
2.
Vaata Soome ja 2. juuli
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.
Vaata Soome ja 20. sajand
2002
2002.
Vaata Soome ja 2002
2003
2003.
Vaata Soome ja 2003
2005
2005.
Vaata Soome ja 2005
2007. aasta Soome parlamendivalimised
2007.
Vaata Soome ja 2007. aasta Soome parlamendivalimised
2010
2010.
Vaata Soome ja 2010
2011. aasta Soome parlamendivalimised
2011.
Vaata Soome ja 2011. aasta Soome parlamendivalimised
2012. aasta Soome presidendivalimised
2012.
Vaata Soome ja 2012. aasta Soome presidendivalimised
2018
2018.
Vaata Soome ja 2018
2019. aasta Soome parlamendivalimised
2019.
Vaata Soome ja 2019. aasta Soome parlamendivalimised
2023
2023.
Vaata Soome ja 2023
2023. aasta Soome parlamendivalimised
2023.
Vaata Soome ja 2023. aasta Soome parlamendivalimised
24. detsember
24.
Vaata Soome ja 24. detsember
29. märts
29.
Vaata Soome ja 29. märts
6. detsember
6.
Vaata Soome ja 6. detsember
9. jaanuar
9.
Vaata Soome ja 9. jaanuar
Vaata ka
Euroopa Liidu riigid
- Austria
- Belgia
- Bulgaaria
- Eesti
- Euroopa Liidu liikmesriik
- Hispaania
- Holland
- Horvaatia
- Iirimaa
- Itaalia
- Küpros
- Kreeka
- Läti
- Leedu
- Luksemburg
- Madalmaade Kuningriik
- Malta
- Poola
- Portugal
- Prantsusmaa
- Rootsi
- Rumeenia
- Saksamaa
- Slovakkia
- Sloveenia
- Soome
- Tšehhi
- Taani
- Ungari
Tuntud ka kui FIN, Soome Vabariik, Suomen tasavalta.
, Hunt, Ižora jõgi, Ida-Euroopa aeg, Infotehnoloogia, Ingeri, Ingeri sõda, Inglise keel, Inimarengu indeks, Island, Jaanus Piirsalu, Jaapan, Järv, Jätkusõda, Joensuu linn, Judaism, Jugoslaavia, Jyväskylä linn, Kaarle I, Kaarlo Juho Ståhlberg, Kahekümneviieaastane sõda, Kammkeraamika kultuur, Karjala, Karjalased, Karl XIV Johan, Kask, Kassikakk, Katoliiklus, Käkisalmi linnus, Keel, Kiviaeg, Knud Suur, Koalitsioonivalitsus, Kontinentaalblokaad, Koroonapandeemia Soomes, Kotka linn, Kouvola linn, Kristlus, Kroonika, Kuningas, Kuopio linn, Kurdi keel, Kveenid, Lahti, Lama (täpsustus), Lapi maakond, Lapi sõda, Lapimaa, Lappeenranta linn, Laululuik, Läänemeresoomlased, Läänemeri, Lähisarktiline kliima, Linnus, Lundi peapiiskop, Maamme, Malta keel, Marssal, Metsandus, Metsis, Mikkeli linn, Moskva suurvürstiriik, Moskva tsaaririik, Muslim, Napoleon I, NATO, Näsinneula, Nöörkeraamika kultuur, Nõukogude Venemaa, Neeva lahing, Nokia (ettevõte), Norra, Norra keel, Novgorodi vabariik, Novgorodi vürst, Nuorgam, Oktoobrirevolutsioon, Oos, Operatsioon Barbarossa, Oulu linn, Paavst, Pagan, Parlamentaarne vabariik, Pähkinäsaari rahu, Päike, Pärimus, Päris-Soome maakond, Pärsia keel, Põder, Põhja-Atlandi hoovus, Põhja-Euroopa, Põhja-Jäämeri, Põhjalaht, Põhjamaad, Põhjapolaarjoon, Põhjasõda, Põllumajandus, Petšenga, Petteri Orpo, Pohjanmaa maakond, Polaaröö, Polaarpäev, Poola keel, Pori, Prantsuse keel, Pronksiaeg, Protestantism, Pruunkaru, Puidutööstus, Rauaaeg, Reparatsioon, Riik, Ristisõjad, Ristisõjad Venemaal, Rootsi, Rootsi keel, Rootsi kuningas, Rootsi riigipeade loend, Rootslased, Rovaniemi, Rumeenia keel, Saami keeled, Saamid, Saar, Saaristomeri, Saimaa, Saksa keel, Saksa keisririik, Saksamaa, Sakslased, Salla vald (Soome), Salo linn, Sanna Marin, Sauli Niinistö, Savo, Schlüsselburg, Segamajandus, Seinäjoki linn, Sestra jõgi, Sisemajanduse kogutoodang, Skandinaavia, Somaali keel, Soo, Soome, Soome (Antsla), Soome 2014. aasta taliolümpiamängudel, Soome 2016. aasta suveolümpiamängudel, Soome ajaloolised maakonnad, Soome õhuvägi, Soome Õigeusu Kirik, Soome Demokraatlik Vabariik, Soome Eurovisiooni lauluvõistlusel, Soome Evangeelne Luterlik Kirik, Soome haridus, Soome hertsog, Soome iseseisvuspäev, Soome jäähokikoondis, Soome keel, Soome kodusõda, Soome korvpallikoondis, Soome Kuningriik, Soome laht, Soome maakaitseüksused, Soome mark, Soome meedia, Soome Olümpiakomitee, Soome ooper, Soome põhiseadus, Soome pensionisüsteem, Soome politsei, Soome president, Soome riigipeade loend, Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei, Soome Suurvürstiriik, Soome Teadusselts, Soome valitsusjuhtide loend, Soome välisminister, Soome-neid, Soome-ugri keeled, Sotsiaalhoolekanne, Sotsialistide-Revolutsionääride Partei, Suur-Helsingi, Suur-Soome idee, Suurbritannia, Suured soomlased, Taani, Tai keel, Taiga, Talvesõda, Tampere, Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa), Tatari keel, Türgi keel, Teine maailmasõda, Teine Põhjasõda, Telekommunikatsioon, Tilsiti rahu, Tundra, Turu, Turumajandus, Ukraina keel, Ungari keel, Utsjoki vald, Uusimaa maakond, Vaasa, Vantaa, Veliki Novgorod, Vene keel, Vene-Rootsi sõda (1554–1557), Vene-Rootsi sõda (1656–1658), Venelased, Venemaa, Venemaa keiser, Venemaa Keisririik, Vietnami keel, Viiburi, Viiburi kubermang, Vladimir Lenin, Yle, .fi, 1. jaanuar, 1. juuli, 1155, 1191, 12. august, 1202, 1209, 1249, 1250, 1275, 1293, 13. sajand, 1581, 1743, 18. jaanuar, 1807, 1808, 1809, 1810, 1811, 1916, 1917, 1918, 1919, 1920, 1938, 1939, 1940, 1941, 1944, 1945, 1947, 1948, 1970. aastad, 1991, 1995, 1999, 2. juuli, 20. sajand, 2002, 2003, 2005, 2007. aasta Soome parlamendivalimised, 2010, 2011. aasta Soome parlamendivalimised, 2012. aasta Soome presidendivalimised, 2018, 2019. aasta Soome parlamendivalimised, 2023, 2023. aasta Soome parlamendivalimised, 24. detsember, 29. märts, 6. detsember, 9. jaanuar.