57 suhted: Aatomiraadius, Aatommass, Aatomnumber, Asendusrühm, Šotimaa, Beetaosake, CAS-i registreerimisnumber, Deformatsioon, Destilleerimine, Elektrolüüs, Elektronegatiivsus, Elektronkonfiguratsioon, Esimene maailmasõda, Faas, Glasgow, Grupp, Halogeenid, Hapnik, Humphry Davy, Ionisatsioonienergia, Ioon, Isotoop, Kaaliumkloriid, Kaltsium, Karbonaadid, Keemiline element, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Keemistemperatuur, Kristallstruktuur, Lämmastik, Leelismetallid, Leelismuldmetallid, Leukeemia, Maakoor, Mineraal, Mineraalõli, Mittemetallid, Nimi, Oksüdatsiooniaste, Pürotehnika, Periood (keemia), Petrooleum, Plokk, Poolestusaeg, Räni, Reduktsioon (keemia), Sümbol, Süsinik, Süsivesinikud, Settekivim, ..., Sulamistemperatuur, Tardkivim, Tihedus, Vaakum, Valentselektron, Vesi, Vesinik. Laienda indeks (7 rohkem) »
Aatomiraadius
Aatomiraadius on suurus, mis on avaldatav naaberaatomite omavahelise kauguse kaudu aines.
Uus!!: Strontsium ja Aatomiraadius · Näe rohkem »
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Uus!!: Strontsium ja Aatommass · Näe rohkem »
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Uus!!: Strontsium ja Aatomnumber · Näe rohkem »
Asendusrühm
''n''-propüül-, ''i''-propüül- ja tsüklopropüülrühmad Vinüülrühm ja allüülrühm Asendusrühm ehk asendaja (nimetatakse ka rühm, grupp) on orgaaniliste molekulide struktuuriga seotud mõiste – see on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit.
Uus!!: Strontsium ja Asendusrühm · Näe rohkem »
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Uus!!: Strontsium ja Šotimaa · Näe rohkem »
Beetaosake
Beetaosake ehk β-osake on suure energiaga elektron või positron, mis tekib beetalagunemise käigus.
Uus!!: Strontsium ja Beetaosake · Näe rohkem »
CAS-i registreerimisnumber
CAS-i registreerimisnumber (Chemical Abstracts Service'i number, lühendatult CAS-number) on keemilistele ainetele ja paljudele materjalidele unikaalne numbriline identifikaator, mis on antud Chemical Abstracts Service'i poolt.
Uus!!: Strontsium ja CAS-i registreerimisnumber · Näe rohkem »
Deformatsioon
158x158px Deformatsiooniks ehk deformeerumiseks nimetatakse keha osakeste vastastikuse asendi muutusi, mis tingivad selle keha kuju ja mõõtmete (mahu) muutuse.
Uus!!: Strontsium ja Deformatsioon · Näe rohkem »
Destilleerimine
vaakumpumbaga, 10 – allonž (piip), 11-13 – küttekeha koos temperatuuri ja segamiskiiruse regulaatoritega, 14 – õli- (või liiva- või vee-)vann, 15 – magnetsegaja (või muud inertsed lisandid ühtlase keemise tagamiseks), 16 – jahutusnõu Destilleerimiseks ehk destillatsiooniks nimetatakse vedeliku aurustamist keetmisel ja sellele järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse.
Uus!!: Strontsium ja Destilleerimine · Näe rohkem »
Elektrolüüs
Elektrolüüsiaparaat Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.
Uus!!: Strontsium ja Elektrolüüs · Näe rohkem »
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Uus!!: Strontsium ja Elektronegatiivsus · Näe rohkem »
Elektronkonfiguratsioon
Elektronkonfiguratsioon on aatomifüüsikas ja kvantkeemias käsitletav elektronide paiknemine aatomis, molekulis või mõnes muus füüsikalises struktuuris.
Uus!!: Strontsium ja Elektronkonfiguratsioon · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Strontsium ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Faas
Faas ehk võnkefaas on füüsikas harmoonilist võnkumist kirjeldava funktsiooni argument (sõltumatu muutuja), mida loetakse kokkuleppelisest alghetkest ehk nullpunktist.
Uus!!: Strontsium ja Faas · Näe rohkem »
Glasgow
Glasgow' katedraal Glasgow' raekoda Glasgow on Suurbritannias asuva Šotimaa suurim linn.
Uus!!: Strontsium ja Glasgow · Näe rohkem »
Grupp
Grupiks ehk sotsiaalseks rühmaks nimetatakse igasugust inimeste (või ka loomade) kogumit, mida seob omavahel ühine sotsiaalne võrgustik.
Uus!!: Strontsium ja Grupp · Näe rohkem »
Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Uus!!: Strontsium ja Halogeenid · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Strontsium ja Hapnik · Näe rohkem »
Humphry Davy
Henry Howard. Humphry Davy. 1803. Sir Humphry Davy (17. detsember 1778 Penzance (Inglismaa) – 29. mai 1829 Genf) oli inglise keemik.
Uus!!: Strontsium ja Humphry Davy · Näe rohkem »
Ionisatsioonienergia
350px Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt).
Uus!!: Strontsium ja Ionisatsioonienergia · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Strontsium ja Ioon · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Strontsium ja Isotoop · Näe rohkem »
Kaaliumkloriid
220px 220px Kaaliumkloriid on keemiline aine valemiga KCl.
Uus!!: Strontsium ja Kaaliumkloriid · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Strontsium ja Kaltsium · Näe rohkem »
Karbonaadid
Karbonaadid on süsihappe soolad.
Uus!!: Strontsium ja Karbonaadid · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Strontsium ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Uus!!: Strontsium ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Uus!!: Strontsium ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »
Kristallstruktuur
Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.
Uus!!: Strontsium ja Kristallstruktuur · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Strontsium ja Lämmastik · Näe rohkem »
Leelismetallid
Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.
Uus!!: Strontsium ja Leelismetallid · Näe rohkem »
Leelismuldmetallid
Leelismuldmetallid on klassikalises mõistes metallid, mille oksiidid ("leelismullad") sarnaselt leelismetallide oksiididega annavad veega reageerides tugevaid aluseid (leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide ("muldade") sulamistemperatuuriga kõrge.
Uus!!: Strontsium ja Leelismuldmetallid · Näe rohkem »
Leukeemia
Leukeemia on vere ja luuüdi vähk ehk rahvakeeli verevähk või valgeveresus.
Uus!!: Strontsium ja Leukeemia · Näe rohkem »
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Uus!!: Strontsium ja Maakoor · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Strontsium ja Mineraal · Näe rohkem »
Mineraalõli
Mineraalõli on naftast, põlevkivist, jt.
Uus!!: Strontsium ja Mineraalõli · Näe rohkem »
Mittemetallid
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.
Uus!!: Strontsium ja Mittemetallid · Näe rohkem »
Nimi
kartušis Nimi on nomineeriv ökonoomne keelend, mida kasutatakse ühe isendi temasarnaste liigikaaslaste seast eristamiseks.
Uus!!: Strontsium ja Nimi · Näe rohkem »
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Uus!!: Strontsium ja Oksüdatsiooniaste · Näe rohkem »
Pürotehnika
221x221px Pürotehnika on põlevate ja plahvatavate lõhkeainetega tegelev tehnikaharu.
Uus!!: Strontsium ja Pürotehnika · Näe rohkem »
Periood (keemia)
Periood on rida keemiliste elementide perioodilisustabelis.
Uus!!: Strontsium ja Periood (keemia) · Näe rohkem »
Petrooleum
Petrooleum ehk petrool (inglise keeles kerosene, vahel ka kerosine, Inglismaal ja Lõuna-Aafrikas paraffin) on 175–325 °C keemistemperatuuride vahemikuga süsivesinikest koosnev naftasaadus.
Uus!!: Strontsium ja Petrooleum · Näe rohkem »
Plokk
Sõna "plokk" kasutatakse mitmes tähenduses.
Uus!!: Strontsium ja Plokk · Näe rohkem »
Poolestusaeg
Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.
Uus!!: Strontsium ja Poolestusaeg · Näe rohkem »
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Uus!!: Strontsium ja Räni · Näe rohkem »
Reduktsioon (keemia)
Reduktsioon ehk redutseerumine (vananenud termin: taandamine) on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone.
Uus!!: Strontsium ja Reduktsioon (keemia) · Näe rohkem »
Sümbol
Sümbol (vanakreeka sõnast σύμβολον symbolon, ’märk, tunnus’) ehk võrdkuju on märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel.
Uus!!: Strontsium ja Sümbol · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Strontsium ja Süsinik · Näe rohkem »
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Uus!!: Strontsium ja Süsivesinikud · Näe rohkem »
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Uus!!: Strontsium ja Settekivim · Näe rohkem »
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Uus!!: Strontsium ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Uus!!: Strontsium ja Tardkivim · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Strontsium ja Tihedus · Näe rohkem »
Vaakum
Vaakum ehk vaakuum (ladina vacuum 'tühi') on olek, kui mingis ruumis puudub aine (sealhulgas õhk ja muud gaasid).
Uus!!: Strontsium ja Vaakum · Näe rohkem »
Valentselektron
Valentselektronideks nimetatakse elektrone, mis osalevad keemiliste sidemete moodustamisel.
Uus!!: Strontsium ja Valentselektron · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Strontsium ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Strontsium ja Vesinik · Näe rohkem »