Sarnasusi Stöhhiomeetria ja Vesinik
Stöhhiomeetria ja Vesinik on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Aatommass, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Lämmastik, Molekul, Molekulmass, Põlemine, Süsinik, Vesinik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Stöhhiomeetria · Aatom ja Vesinik ·
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Aatommass ja Stöhhiomeetria · Aatommass ja Vesinik ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Keemiline ühend ja Stöhhiomeetria · Keemiline ühend ja Vesinik ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Stöhhiomeetria · Keemiline element ja Vesinik ·
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Keemiline reaktsioon ja Stöhhiomeetria · Keemiline reaktsioon ja Vesinik ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Lämmastik ja Stöhhiomeetria · Lämmastik ja Vesinik ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Molekul ja Stöhhiomeetria · Molekul ja Vesinik ·
Molekulmass
Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Molekulmass ja Stöhhiomeetria · Molekulmass ja Vesinik ·
Põlemine
280px Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek).
Põlemine ja Stöhhiomeetria · Põlemine ja Vesinik ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Süsinik ja Stöhhiomeetria · Süsinik ja Vesinik ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Stöhhiomeetria ja Vesinik ühist
- Millised on sarnasused Stöhhiomeetria ja Vesinik
Võrdlus Stöhhiomeetria ja Vesinik
Stöhhiomeetria on 28 suhted, samas Vesinik 146. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 6.32% = 11 / (28 + 146).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Stöhhiomeetria ja Vesinik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: