Sisukord
20 suhted: Šaastra, Budism, Hiina keel, Hinduism, Ida mõtteloo leksikon, Jaapani keel, Jooga, Kaamasuutra, Mahajaana, Mahajaana suutrad, Paali keel, Patandžali, Pānini, Pühakiri, Sanskriti keel, Siddhārtha Gautama, Sutta Piṭaka, Tiibeti keel, Tipiṭaka, Yogasūtra.
Šaastra
Šaastra (sanskriti keeles śāstra; paali keeles sattha ‘juhatus, reegel, õpperaamat, traktaat’; tiibeti keeles bstan bcos; hiina keeles 論 lun; jaapani keeles ron) on india mõtteloos tekstiliik, mis sisaldab reegleid ja ettekirjutusi ning süstemaatilisi käsitlusi mingi teema või ainevaldkonna kohta, näiteks «Arthašaastra» ja dharmašaastrad.
Vaata Suutra ja Šaastra
Budism
Nepalis 2022. aastal Budism on laialdane ja mitmekülgne nähtus, mis avaldub paljude Ida- ja Kagu-Aasia rahvaste ja kultuuride religioonides ja folklooris, pärimustes ja kombestikus, keeles ja kirjanduses, kunstis, muusikas, arhitektuuris ja mujal, mis sai alguse 6.–5. sajandil eKr elanud Siddhārtha Gautama õpetustest.
Vaata Suutra ja Budism
Hiina keel
hiina kirjas (vasakul traditsioonilises kirjas, paremal lihtsustatud kirjas) Hiina keel (traditsioonilises hiina kirjas 漢語; lihtsustatud hiina kirjas 汉语; pinyinis hànyǔ; ka 中文 zhōngwén 'hiina kirjakeel') on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel), Malaisias, Indoneesias ja mujal.
Vaata Suutra ja Hiina keel
Hinduism
Õhtune aarti Haridwari linnas Har-Ki-Pairi Ghatil Hinduismi sümbol Pranava "Om" Havani tseremoonia Gangese kaldal Rishikeshis Hinduism on veedadega seotud India õpetuste ja religioonide üldnimetus.
Vaata Suutra ja Hinduism
Ida mõtteloo leksikon
"Ida mõtteloo leksikon" on Linnart Mälli, Märt Läänemetsa ja Teet Toome koostatud teatmeteos, mis sisaldab andmeid Indias, Hiinas ja Jaapanis tekkinud mõttesuundade kohta.
Vaata Suutra ja Ida mõtteloo leksikon
Jaapani keel
Jaapani dialektide kaart Jaapani keel (jaapani keeles 日本語) on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtluskeel.
Vaata Suutra ja Jaapani keel
Jooga
Jooga (sanskriti keeles योग yoga ‘ike, rakend, ühendus’, ka 'pingutus' või 'töö'; tiibeti keeles rnal byor; hiina keeles 瑜伽 yuqie; jaapani keeles yuga) on india õpetustes filosoofia ja süsteem vaimseks arenguks ja vabanemiseks.
Vaata Suutra ja Jooga
Kaamasuutra
"Kaamasuutra" (sanskriti Kāmasūtra) on Vana-Indias umbes 5. sajandil Vātsjājana koostatud seksuaalelu käsiraamat.
Vaata Suutra ja Kaamasuutra
Mahajaana
Mahajaana (sanskriti keeles mahāyāna, 'suur sõiduk'; tiibeti keeles theg pa chen po; hiina keeles ⼤乘 dasheng; jaapani keeles daijō) on üks budismi peamistest suundadest theravaada ja vadžrajaana kõrval.
Vaata Suutra ja Mahajaana
Mahajaana suutrad
Mahajaana suutrad on mahajaana budismi pühakirjad, mis ei kuulu ''Tipiṭaka'''sse.
Vaata Suutra ja Mahajaana suutrad
Paali keel
Paali (pāḷi, Pali) ehk Maaghadhi (paali: Māgadhī) keel kuulub indoeuroopa keelkonna indoiraani keelerühma.
Vaata Suutra ja Paali keel
Patandžali
Patandžalit kujutatakse sageli poolinimesena, poolmaona Patandžali (sanskriti पतञ्जलि (Patañjali)) oli India õpetlane ja traditsioonilise jooga alusteksti "Joogasuutra" autor, mistõttu teda nimetatakse ka jooga isaks.
Vaata Suutra ja Patandžali
Pānini
Pānini (sanskriti पाणिनि Pāṇini; arvatavasti 4. sajand eKr) oli India grammatik.
Vaata Suutra ja Pānini
Pühakiri
Pühakiri ehk kaanon või kanooniline tekst, ka lihtsalt "kiri" (viidates "kirjakohale", "kirjatundjale" vmt), on pühaks peetavate tekstide kogumik, mida säilitatakse muutumatul kujul.
Vaata Suutra ja Pühakiri
Sanskriti keel
Sõna ''sanskrit'' devanaagari kirjas ja ladina transliteratsioonis Sanskriti keel ehk sanskrit (lühemalt: saṃskṛtam; sõna-sõnalt 'kokku pandu', 'koostatu'; pikemalt: saṃskṛtā vāk) kuulub india vanade keelte hulka, milles on kirjutatud hinduismi, budismi ja džainismi ajaloolised tekstid.
Vaata Suutra ja Sanskriti keel
Siddhārtha Gautama
Siddhārtha Gautama (paali keeles Siddhattha Gotama); ka Gautama Buddha, Šakjamuni Buddha või ka lihtsalt Buddha oli vaimne õpetaja muistses Indias u 5.-4.
Vaata Suutra ja Siddhārtha Gautama
Sutta Piṭaka
Sutta Piṭaka (paali keeles ‘õpetuste korv’) on paalikeelse Tipiṭaka kaanoni teine osa, mis koosneb viiest suurest kogumikust ehk nikaajast (sanskriti ja paali keeles nikāya, ‘kogumik’, mahajaanas 'aagama'), mis sisaldavad kokku ligi 10 000 teksti, mida peetakse Buddha sõnaks.
Vaata Suutra ja Sutta Piṭaka
Tiibeti keel
Tiibeti keel on üldnimetus, mida kasutatakse vastastikku arusaadamatute kesktiibeti, khami ja amdo keele murrete kohta, mida ajalooliselt kõneldakse Hiina Rahvavabariigi poliitilise kontrolli all olevatel Tiibeti aladel.
Vaata Suutra ja Tiibeti keel
Tipiṭaka
Tipiṭaka või Tripiṭaka (paali keeles tipiṭaka ‘kolm korvi, kolmikkorv’; sanskriti keeles tripiṭaka; tiibeti keeles སྡེ་སྣོད་གསུམ sde snod gsum; hiina keeles 三藏 sanzang; jaapani keeles sanzō) on budismi pühakirjakogu, Buddha õpetuste kogumik, mis koosneb kolmest osast ehk "korvist".
Vaata Suutra ja Tipiṭaka
Yogasūtra
"Yogasūtra" ehk "Joogasuutra" (sanskriti योगसूत्र Yoga-sūtra 'jooga juhend') on üks India ning maailma kirjanduse tuntumaid jooga filosoofia alustekste.
Vaata Suutra ja Yogasūtra