215 suhted: Adenosiintrifosfaat, Adrenaliin, Anastomoos, Angerjas (perekond), Anopheles gambiae, Aordikaar, Aort, Apoptoos, Aristoteles, Arter, Arteriaalne veri, Arterioosõõs, Autonoomne närvisüsteem, Šokk, Õhtuleht, Džaul, Diastoolne vererõhk, Diferentseerumine, Dorsaalsus, Eesti Maaülikool, Elektrokardiogramm, Elu, Elund, Embrüo, Embrüogenees, Endokardiaalsed torud, Endoteel, Enn Ernits, Epiteelkude, Esta-Laine Nahkur, Fosforüülumine, G-valguga seotud retseptorid, Galenos, Ganglion, Gastrulatsioon, Gray anatoomia, Halo Kirjastus, Hapnikutarve, Harilik kaheksajalg, Hemolümf, Hiir, Hingamine, Hingamiskeskus, Hingetoru, Hobune, Homöotermia, Hormoonid, Ibn Sīnā, Imetajad, Inimene, ..., Ioon, Jaanalind, Jänes, Jena, Kaasasündinud südamerike, Kaelkirjak, Kahepaiksed, Kalmaarilised, Kaltsium, Kana, Kapillaar, Kapillaar (anatoomia), Kardioloogia, Kass, Katalüüs, Katrin Rehemaa, Kaudaalsus, Kääbus-ripskarilik, Käsitiivalised, Kümnejalalised, Kõhrkalad, Keelikloomad, Keha, Kelme, Keskseinand, Kodade virvendus, Koer, Kolbpump, Kollageen, Kolmnurk, Konn (perekond), Koolibrilased, Koonus, Kopskalad, Kopsuarter, Kopsud, Kopsutüvi, Koronaarvereringe, Kraniaalnärvid, Krokodill, Krokodillilised, Kukk, Kuldnokk, Kuningpüüton, Ladina keel, Laevuke, Laine Trapido, Lülijalgsed, Lümfisüdamed, Lümfisooned, Lõpused, Lihas, Limused, Linnud, Linnutapiklased, Loode, Loote vereringe, Maisi-roninastik, Maks, Mantelloomad, Medicina, Meditsiin, Meditsiinisõnastik, Meeli Roosalu, Merisiga, Mesoderm, Millimeeter elavhõbedasammast, Millimeeter veesammast, Muna, Neuraalhari, Neuraalplaat, Neuron, Neurotransmitter, Noradrenaliin, Odasaba, Parasümpaatiline närvisüsteem, Päriskonnalised, Põrk, Pea, Peabronh, Peajalgsed, Pediaatria, Platsenta, Poikilotermia, Poolkuuklapid, Primitiivne südametoru, Proteiinkinaasid, Putukad, Puugid, Rakk, Rakumembraan, Rangluu, Rasvkude, Rõhk, Rõngussid, Richard Owen, Rindkere, Rinnak, Roided, Söögitoru, Südamehaigused, Südameklapid, Südamekoda, Südamelihas, Südamepauna tamponaad, Südamepuudulikkus, Südamerütmur, Südamevatsake, Sümpaatiline närvisüsteem, Süstoolne vererõhk, Selgroogsed, Selgrootud, Sepsis, Sidekude, Silelihasrakud, Sinivaal, Splanhnopleuramesenhüüm, Starlingi seadus, Stetoskoop, Suur vereringe, Tagasilöögiklapp, Tahhükardia, Talveuni, Tartu, Täiskasvanu, Töö (füüsika), Tüümus, Tehissüda, Terminologia Anatomica, Terminologia Histologica, Tirtsulised, Toitumine, Tsükliline adenosiinmonofosfaat, Uitnärv, Vahelihas, Vanakreeka keel, Varblaslased, Vastsündinu, Vatsakeste virvendus, Vatsakestevahesein, Vähilaadsed, Väike vereringe, Veen, Venoosõõs, Venoosurge, Ventraalsus, Verelible, Vererõhk, Vereringe, Veresoon, Veri, Vihmauss, 1037, 129, 1886, 1906, 200, 2004, 2005, 2007, 2010, 2013, 322 eKr, 384 eKr, 980. Laienda indeks (165 rohkem) »
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Uus!!: Süda ja Adenosiintrifosfaat · Näe rohkem »
Adrenaliin
Adrenaliin ehk epinefriin (keemiline valem C9H13NO3) on katehhoolamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras.
Uus!!: Süda ja Adrenaliin · Näe rohkem »
Anastomoos
Anastomoos (anastomosis) on vere- või lümfisooni ühendav soon või närve ühendav närviharu.
Uus!!: Süda ja Anastomoos · Näe rohkem »
Angerjas (perekond)
Angerjas (Anguilla) on kalade perekond, mis kuulub sugukonda angerlased, seltsi angerjalised, klassi kiiruimsed, ülemklassi luukalad.
Uus!!: Süda ja Angerjas (perekond) · Näe rohkem »
Anopheles gambiae
Anopheles gambiae on rühm morfoloogiliselt eristamatuid liike hallasääse perekonnast.
Uus!!: Süda ja Anopheles gambiae · Näe rohkem »
Aordikaar
Aordikaareks (ladina arcus aortae) nimetatakse paljudel loomadel kehas asuvat arterit, mis on aordi osa.
Uus!!: Süda ja Aordikaar · Näe rohkem »
Aort
Sea lahtilõigatud aort, näha on ka mõned aordist väljuvad arterid Aordiks (ladina keeles aorta, kreeka keeles ἀορτή – aortē) nimetatakse inimese ja paljude loomade kehas asuvat suurimat arterit.
Uus!!: Süda ja Aort · Näe rohkem »
Apoptoos
Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.
Uus!!: Süda ja Apoptoos · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Süda ja Aristoteles · Näe rohkem »
Arter
Arter (ladina keeles arteria) ehk tuiksoon on veresoon, mis viib verd südamest eemale.
Uus!!: Süda ja Arter · Näe rohkem »
Arteriaalne veri
Arteriaalne veri on kopsudes hapnikuga rikastunud veri, mis voolab südamest teiste elundite suunas.
Uus!!: Süda ja Arteriaalne veri · Näe rohkem »
Arterioosõõs
Arterioosõõs (ladina cavum arteriosum) on mitmete suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade (näiteks kahepaiksed, roomajad) südame vatsakese sees paiknev õõs.
Uus!!: Süda ja Arterioosõõs · Näe rohkem »
Autonoomne närvisüsteem
Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem (ladina keeles systema nervosum autonomicum, pars autonomica systematis nervosi, divisio autonomica systematis nervosi peripherici) on paljudel keelikloomadel vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka.
Uus!!: Süda ja Autonoomne närvisüsteem · Näe rohkem »
Šokk
Šokk ehk tsirkulatoorne kollaps on vereringega loomadel, sealhulgas inimestel esinev kliiniline sündroom, mis tekib keha kõikide kudede ebapiisava verega varustamise tagajärjel.
Uus!!: Süda ja Šokk · Näe rohkem »
Õhtuleht
Õhtuleht on üle-eestilise levikuga eestikeelne tabloidleht.
Uus!!: Süda ja Õhtuleht · Näe rohkem »
Džaul
Džaul (tähis J) on (SI) töö, energia ja soojushulga mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis.
Uus!!: Süda ja Džaul · Näe rohkem »
Diastoolne vererõhk
Diastoolne vererõhk on vererõhk, mis näitab suletud vereringeelundkonnaga organismidel suure vereringe suurte arterite kõige madalamat rõhku südamediastoli jooksul.
Uus!!: Süda ja Diastoolne vererõhk · Näe rohkem »
Diferentseerumine
Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.
Uus!!: Süda ja Diferentseerumine · Näe rohkem »
Dorsaalsus
Dorsaalsus on selgmine, selja poole jääv paiknemine.
Uus!!: Süda ja Dorsaalsus · Näe rohkem »
Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.
Uus!!: Süda ja Eesti Maaülikool · Näe rohkem »
Elektrokardiogramm
Elektrokardiogramm on südame elektrilise aktiivsuse mõõtmise e elektrokardiograafia tulemusena saadud graafiline kujutis.
Uus!!: Süda ja Elektrokardiogramm · Näe rohkem »
Elu
Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.
Uus!!: Süda ja Elu · Näe rohkem »
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Uus!!: Süda ja Elund · Näe rohkem »
Embrüo
Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.
Uus!!: Süda ja Embrüo · Näe rohkem »
Embrüogenees
Inimese embrüogenees Embrüogenees ehk organismi looteline areng on ontogeneesi esimene staadium.
Uus!!: Süda ja Embrüogenees · Näe rohkem »
Endokardiaalsed torud
Endokardiaalsed torud ehk endokardiaalsed südametorud on embrüo paarilised piirkonnad, mis tekivad 3. rasedusnädala keskpaigaks ja koosnevad eellasrakkudest primitiivse südametoru arenguks.
Uus!!: Süda ja Endokardiaalsed torud · Näe rohkem »
Endoteel
Endoteeliks (ladina keeles endothelium) nimetatakse paljude selgroogsete loomade vere- ja lümfisoonte sisekesta ning südame sisepinda katvat ühekihilist endoteelirakkudest koosnevat lameepiteelikihti.
Uus!!: Süda ja Endoteel · Näe rohkem »
Enn Ernits
Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).
Uus!!: Süda ja Enn Ernits · Näe rohkem »
Epiteelkude
Epiteelkude ehk epiteel (inglise keeles epithelial tissue, kreeka keeles thēlē 'nisa') on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.
Uus!!: Süda ja Epiteelkude · Näe rohkem »
Esta-Laine Nahkur
Esta-Laine Nahkur (sündinud 10. aprillil 1966 Võrus) on eesti loomaarstiteadlane.
Uus!!: Süda ja Esta-Laine Nahkur · Näe rohkem »
Fosforüülumine
Fosforüülumine (terminina harvem ka fosforüleerumine) on keemiline reaktsioon, kus fosfaatrühm (PO4) seostub valgu või mingi muu orgaanilise ühendiga.
Uus!!: Süda ja Fosforüülumine · Näe rohkem »
G-valguga seotud retseptorid
Melanokortiin-4 retseptori struktuur, kus on näha G-valguga seotud retseptoritele iseloomulikud seitse membraani läbivat domeeni G-valguga seotud retseptorid (ingl k G protein-coupled receptors (GPCR)) moodustavad suure osa valguliste retseptorite perekonnast, mis tuvastavad rakuväliseid molekule ja aktiveerivad rakusiseseid signaaliülekande radasid, mille tagajärjel saavutatakse bioloogiline vastus (igasugune muutus raku olekus või aktiivsuses, näiteks liikumine, ainete sekreteerimine, ensüümide tootmine, geenide ekspressioon jne.). GPCR-id on membraanisisesed valgud, millel on seitse membraani läbivat domeeni (transmembraanset heeliksit).
Uus!!: Süda ja G-valguga seotud retseptorid · Näe rohkem »
Galenos
Galenos Galenos (umbes 129 – umbes 200) oli Vana-Rooma arst ja anatoom.
Uus!!: Süda ja Galenos · Näe rohkem »
Ganglion
Ganglion ehk närvisõlm ehk närvitänk ehk tänk on närvirakkude sõlmjas kogum.
Uus!!: Süda ja Ganglion · Näe rohkem »
Gastrulatsioon
Gastrulatsioon (ladina keeles gaster ehk "magu") ehk lootelehtede moodustumine on protsess hulkraksete loomade embrüonaalses arengus, mille tulemusel moodustub gastrula.
Uus!!: Süda ja Gastrulatsioon · Näe rohkem »
Gray anatoomia
20. väljaande tiitelleht (1918) "Gray anatoomia"' (ingliskeelse täispealkirjaga "Henry Gray's Anatomy of the Human Body") on Henry Gray anatoomiaõpik.
Uus!!: Süda ja Gray anatoomia · Näe rohkem »
Halo Kirjastus
Halo Kirjastus on Tartus asuv Eesti kirjastus, mis annab välja õpikuid, õppevahendeid, teaduspublikatsioone, monograafiaid, erialaajakirju, käsiraamatud, teatmeteoseid.
Uus!!: Süda ja Halo Kirjastus · Näe rohkem »
Hapnikutarve
Hapnikutarve on laiemas mõttes mingi organismi (aeroobi) vajadus tarbida hapnikku (O2) (bioloogiline hapnikutarve).
Uus!!: Süda ja Hapnikutarve · Näe rohkem »
Harilik kaheksajalg
Video harilikust kaheksajalast Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris) on kaheksajalgsete sugukonda kuuluv peajalgne; kaheksahaarmeliste seltsi tavalisim ja suurim liik.
Uus!!: Süda ja Harilik kaheksajalg · Näe rohkem »
Hemolümf
Hemolümf on iseloomulik kehavedelik lülijalgsetele Hemolümf on veretaoline kehavedelik, mis täidab avatud vereringega selgrootute hemotsööli ning on vahetult ühenduses kõikide organismi elundite ja kudedega.
Uus!!: Süda ja Hemolümf · Näe rohkem »
Hiir
Hiir ja korduvkasutatava söödaga hiirelõks. Hiir (Mus) on näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond.
Uus!!: Süda ja Hiir · Näe rohkem »
Hingamine
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.
Uus!!: Süda ja Hingamine · Näe rohkem »
Hingamiskeskus
Hingamiskeskus on organismi peaajus (täpsemalt piklikus ajus) paiknev närvirakkude rühm, mis reguleerib hingamist.
Uus!!: Süda ja Hingamiskeskus · Näe rohkem »
Hingetoru
Hingetoru (ülal) ja bronhid Hingetoru ehk trahhea (ladina keeles trachea) on kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa.
Uus!!: Süda ja Hingetoru · Näe rohkem »
Hobune
Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.
Uus!!: Süda ja Hobune · Näe rohkem »
Homöotermia
Homöotermia ehk püsisoojasus (varasemas eesti keeles ka soojaveresus) on teatud selgroogsete (lindude ja enamiku imetajate) võime hoida oma kehatemperatuuri sõltumatuna ümbritseva keskkonna temperatuurist.
Uus!!: Süda ja Homöotermia · Näe rohkem »
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Uus!!: Süda ja Hormoonid · Näe rohkem »
Ibn Sīnā
Avicenna kuju pärsia õpetlaste paviljonis ÜRO esinduse juures Viinis Austrias Trükise esikaas Veneetsiast (1520) Avicenna mausoleum Hamadanis Iraanis Ibn Sīnā (pärsia keeles ابن سینا; läänemaailmas tuntud kui Avicenna; umbes 980 Afshana Buhhaara lähistel (praegune Usbekistan) – juuni 1037 Hamadan, Iraan) oli pärsia filosoof, arst ja luuletaja.
Uus!!: Süda ja Ibn Sīnā · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Süda ja Imetajad · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Süda ja Inimene · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Süda ja Ioon · Näe rohkem »
Jaanalind
Jaanalind (Struthio camelus), on linnuliik jaanalinnuliste seltsist, jaanalindlaste sugukonna jaanalinnu perekonnast.
Uus!!: Süda ja Jaanalind · Näe rohkem »
Jänes
Jänes ühes Vooremaa külas. 2017. a suvi. Jänes (Lepus) on jäneseliste seltsi jäneslaste sugukonda kuuluv perekond.
Uus!!: Süda ja Jänes · Näe rohkem »
Jena
Jena on linn Saksamaal Tüüringi liidumaal Saale jõe ääres.
Uus!!: Süda ja Jena · Näe rohkem »
Kaasasündinud südamerike
Kaasasündinud südamerike ehk kongenitaalne südamerike (ladina keeles vitium cordis congenitum) on mitmetel südamega sündinud loomadel juba sündides esineda võiv südamerike, mis liigitatakse väärarengute hulka.
Uus!!: Süda ja Kaasasündinud südamerike · Näe rohkem »
Kaelkirjak
Kolm kaelkirjakut Masai Mara rahvuspargis Kaelkirjak (Giraffa camelopardalis) on kaelkirjaklaste sugukonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Süda ja Kaelkirjak · Näe rohkem »
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Süda ja Kahepaiksed · Näe rohkem »
Kalmaarilised
Kalmaarilised (Oegopsida; varem kasutusel ka Teuthida) on peajalgsete klassi kuuluv merelise eluviisiga kõrgelt arenenud selgrootute selts.
Uus!!: Süda ja Kalmaarilised · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Süda ja Kaltsium · Näe rohkem »
Kana
Kana ehk kodukana (Gallus gallus domesticus) on faasanlaste sugukonda kuuluv kodulind, kelle eellane on metsik puna-džunglikana ehk bankiva kana.
Uus!!: Süda ja Kana · Näe rohkem »
Kapillaar
Kapillaar on väga väikese läbimõõduga torukujuline tühemik mingis aines.
Uus!!: Süda ja Kapillaar · Näe rohkem »
Kapillaar (anatoomia)
Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan.
Uus!!: Süda ja Kapillaar (anatoomia) · Näe rohkem »
Kardioloogia
Vere voolamine läbi südame vatsakeste Kardioloogia on südamehaigusi käsitlev meditsiini haru.
Uus!!: Süda ja Kardioloogia · Näe rohkem »
Kass
Siiami kass Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonna kassi perekonda kuuluv väike kiskja, kaslaste hulgas ainus koduloom.
Uus!!: Süda ja Kass · Näe rohkem »
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Uus!!: Süda ja Katalüüs · Näe rohkem »
Katrin Rehemaa
Katrin Rehemaa (sündinud 10. aprillil 1961 Tallinnas) on eesti endine kergejõustiklane ja arst.
Uus!!: Süda ja Katrin Rehemaa · Näe rohkem »
Kaudaalsus
Kaudaalsus (ladina caudalis) on anatoomiline asenditähis, millega tähistatakse.
Uus!!: Süda ja Kaudaalsus · Näe rohkem »
Kääbus-ripskarilik
Kääbus-ripskarilik (Suncus etruscus) on karihiirlaste sugukonda kuuluv imetajaliik.
Uus!!: Süda ja Kääbus-ripskarilik · Näe rohkem »
Käsitiivalised
Epp. Vastsündinud nahkhiir ''Pipistrellus pipistrellus'' Käsitiivalised (Chiroptera) on lendavate imetajate selts.
Uus!!: Süda ja Käsitiivalised · Näe rohkem »
Kümnejalalised
Kümnejalalised (Decapoda) on selts kõrgemaid vähke.
Uus!!: Süda ja Kümnejalalised · Näe rohkem »
Kõhrkalad
Kõhrkalad (varem ka põiksuused, kondrihtüsed; teaduslik ladinakeelne nimetus Chondrichthyes) on vee-eluliste keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Süda ja Kõhrkalad · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Süda ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Uus!!: Süda ja Keha · Näe rohkem »
Kelme
Kelme ehk serooskest ehk serooskelme ehk seroosne kelme (tunica serosa ehk serosa) on inimesel ja loomadel mõningaid kehaõõsi vooderdav ja mõningaid elundeid kattev õhuke rakukiht.
Uus!!: Süda ja Kelme · Näe rohkem »
Keskseinand
Keskseinand ehk mediastiinum (keskaegses ladina keeles mediastinus, uuemas ladina ja inglise keeles mediastinum) on imetajatel rindkereõõnes paiknev kopsudevaheline ruum, mille eesmiseks piiriks on rinnak, külgmiseks mediastinaalne pleura ning tagumiseks lülisammas.
Uus!!: Süda ja Keskseinand · Näe rohkem »
Kodade virvendus
Kodade virvendus (AF, A-fib), tuntud ka kui kodade virvendusarütmia (KVA) ja absoluutne arütmia, on südame rütmihäire, mille puhul tõmbuvad südamekojad kokku kiiresti ja ebaregulaarselt.
Uus!!: Süda ja Kodade virvendus · Näe rohkem »
Koer
Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koera perekonna liik (Canis familiaris), mille inimesed on kodustanud.
Uus!!: Süda ja Koer · Näe rohkem »
Kolbpump
Kolbpump (inglise keeles piston pump) on mahtpumba üks eriliik.
Uus!!: Süda ja Kolbpump · Näe rohkem »
Kollageen
Lamba sääreluust saadud kollageen Kollageen on naha, rasvkoe või muu sidekoe liimjas põhiaine, vees lahustumatu valk.
Uus!!: Süda ja Kollageen · Näe rohkem »
Kolmnurk
Kolmnurk on kolme tipuga hulknurk.
Uus!!: Süda ja Kolmnurk · Näe rohkem »
Konn (perekond)
Konn Alam-Pedja kaitsealalt Konn (Rana) on konlaste sugukonda kuuluv kahepaiksete perekond.
Uus!!: Süda ja Konn (perekond) · Näe rohkem »
Koolibrilased
Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.
Uus!!: Süda ja Koolibrilased · Näe rohkem »
Koonus
Koonus Koonus on pöördkeha, mida piirab koonilise pinna üks kate ja seda pöörlemisteljega lõikav tasand.
Uus!!: Süda ja Koonus · Näe rohkem »
Kopskalad
Kopskalad ehk kopskalalaadsed (Dipnoi ehk Dipneustomorpha) on sagaruimsete kalade klassi alamklass.
Uus!!: Süda ja Kopskalad · Näe rohkem »
Kopsuarter
Kopsuarter (ladina arteria pulmonalis; mitm arteriae pulmonales) on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete loomade väikese vereringe veresoon, mis suundub kopsudesse.
Uus!!: Süda ja Kopsuarter · Näe rohkem »
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Uus!!: Süda ja Kopsud · Näe rohkem »
Kopsutüvi
Kopsutüveks (ladina keeles truncus pulmonalis) nimetatakse paljude suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade südames paiknevat ja südamevatsakesest lähtuvat arterit.
Uus!!: Süda ja Kopsutüvi · Näe rohkem »
Koronaarvereringe
Koronaarvereringeks ehk pärgvereringeks (inglise keeles coronary circulation) nimetatakse inimesel ja mitmetel selgroogsetel loomadel vere ringlust südames, südamelihases ning vastavates veresoontes.
Uus!!: Süda ja Koronaarvereringe · Näe rohkem »
Kraniaalnärvid
Kraniaalnärvid ehk peaajunärvid ehk paarilised koljunärvid (ladina keeles nervi craniales) on keelikloomadel peaajust väljuvad närvid (erinevalt spinaalnärvidest, mis väljuvad seljaajust).
Uus!!: Süda ja Kraniaalnärvid · Näe rohkem »
Krokodill
Krokodill (Crocodylus) on krokodillaste sugukonda kuuluv roomajate perekond.
Uus!!: Süda ja Krokodill · Näe rohkem »
Krokodillilised
Krokodillilised (Crocodylia, Crocodilia) on röövtoiduliste poolveelise eluviisiga roomajate selts.
Uus!!: Süda ja Krokodillilised · Näe rohkem »
Kukk
Kukk ehk kikas on täiskasvanud isane kodukana.
Uus!!: Süda ja Kukk · Näe rohkem »
Kuldnokk
Kuldnokk (Sturnus vulgaris) on linnuliik kuldnoklaste sugukonnast kuldnoka perekonnast.
Uus!!: Süda ja Kuldnokk · Näe rohkem »
Kuningpüüton
Kuningpüüton (Python regius) on maoliik.
Uus!!: Süda ja Kuningpüüton · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Süda ja Ladina keel · Näe rohkem »
Laevuke
Harilik laevuke (''Nautilus pompilius'') ''Nautilus belauensis'' Laevuke ehk nautilus (Nautilus) on perekond selgrootuid loomi limuste hõimkonnast peajalgsete klassist.
Uus!!: Süda ja Laevuke · Näe rohkem »
Laine Trapido
Laine Trapido (aastani 1972 Laine Rettau; sündinud 11. veebruaril 1934 Saaremaal Valjala vallas) on eesti kopsuarst.
Uus!!: Süda ja Laine Trapido · Näe rohkem »
Lülijalgsed
Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest.
Uus!!: Süda ja Lülijalgsed · Näe rohkem »
Lümfisüdamed
Lümfisüdameteks ehk lümfipumpadeks (ladina cor lymphaticum) nimetatakse osade selgroogsete loomade lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) elundeid.
Uus!!: Süda ja Lümfisüdamed · Näe rohkem »
Lümfisooned
Lümfisooned (ladina ains vas lymphaticum; mitm vasa lymphatica) on paljude loomade lümfisüsteemi kuuluvad sooned, kus liigub lümf.
Uus!!: Süda ja Lümfisooned · Näe rohkem »
Lõpused
Tuunikala lõpused on punased ja need kinnituvad lõpuskaarele. Tagantvaade Lõpused (ladina branchia) on paljude vee-eluliste loomade hingamiselundid.
Uus!!: Süda ja Lõpused · Näe rohkem »
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Uus!!: Süda ja Lihas · Näe rohkem »
Limused
Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.
Uus!!: Süda ja Limused · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Süda ja Linnud · Näe rohkem »
Linnutapiklased
Linnutapiklased (Theraphosidae) on sugukond ämblikulisi.
Uus!!: Süda ja Linnutapiklased · Näe rohkem »
Loode
Loode ehk feetus ehk vililane on embrüost ehk idulasest välja arenenud eostusvili.
Uus!!: Süda ja Loode · Näe rohkem »
Loote vereringe
Loote vereringeks ehk platsentaarvereringeks ehk platsentavereringeks nimetatakse looteeas arenevat ja toimivat sünnieelset vereringet.
Uus!!: Süda ja Loote vereringe · Näe rohkem »
Maisi-roninastik
Maisi-roninastik (Pantherophis guttatus) on Colubridae sugukonna maoliik.
Uus!!: Süda ja Maisi-roninastik · Näe rohkem »
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Uus!!: Süda ja Maks · Näe rohkem »
Mantelloomad
Meritupp ''Ciona intestinalis''. Mantelloomad (Tunicata, varem ka Urochordata) on alamhõimkond keelikloomade hõimkonnas.
Uus!!: Süda ja Mantelloomad · Näe rohkem »
Medicina
Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka – Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) oli Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.
Uus!!: Süda ja Medicina · Näe rohkem »
Meditsiin
Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.
Uus!!: Süda ja Meditsiin · Näe rohkem »
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Uus!!: Süda ja Meditsiinisõnastik · Näe rohkem »
Meeli Roosalu
Meeli Roosalu (aastani 1970 Meeli Puuraid; sündinud 21. oktoobril 1948 Viljandis) on eesti füsioloog.
Uus!!: Süda ja Meeli Roosalu · Näe rohkem »
Merisiga
Merisiga (Cavia porcellus L.) on näriliste seltsi merisigalaste sugukonda kuuluv loom.
Uus!!: Süda ja Merisiga · Näe rohkem »
Mesoderm
Mesoderm on embrüoblasti keskmine looteleht.
Uus!!: Süda ja Mesoderm · Näe rohkem »
Millimeeter elavhõbedasammast
Millimeeter elavhõbedasammast (tähis mm Hg) on mittesüsteemne rõhu mõõtühik, mis võrdub 1 mm kõrguse elavhõbedasamba hüdrostaatilise rõhuga.
Uus!!: Süda ja Millimeeter elavhõbedasammast · Näe rohkem »
Millimeeter veesammast
Millimeeter veesammast (tähis mm H2O) on mittesüsteemne rõhuühik, mis võrdub 1 mm kõrguse veesamba hüdrostaatilise rõhuga.
Uus!!: Süda ja Millimeeter veesammast · Näe rohkem »
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).
Uus!!: Süda ja Muna · Näe rohkem »
Neuraalhari
Neuraalharja rakud on lühiajalised multipotentsed rakud, mis on pärit neuroektodermist neuraalplaadi piirilt ja on omased selgroogsetele.
Uus!!: Süda ja Neuraalhari · Näe rohkem »
Neuraalplaat
pisi Neuraalplaat ehk medullaarplaat (lamina neuralis) on kesknärvisüsteemi alge keelikloomade, sealhulgas inimese embrüol.
Uus!!: Süda ja Neuraalplaat · Näe rohkem »
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Uus!!: Süda ja Neuron · Näe rohkem »
Neurotransmitter
Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine ehk ülekandeaine (ka aju kemikaal, ladina keeles neurotransmittor) on looduslikult kehasisene bioloogiliselt aktiivne keemiline aine, mis sünteesitakse neuronis vastavate ensüümide poolt ja mis vabastatuna vahendab närvirakkude vahelist keemilist neurotransmissiooni närvisüsteemis.
Uus!!: Süda ja Neurotransmitter · Näe rohkem »
Noradrenaliin
Noradrenaliin Noradrenaliin ehk norepinefriin (tavaline lühend NA) on katehhoolamiinide ja seega ühtlasi fenetüülamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon keemilise valemiga C8H11NO3.
Uus!!: Süda ja Noradrenaliin · Näe rohkem »
Odasaba
Odasaba (Limulus polyphemus) on lülijalgsete liik, kes elab meredes ja riimveelistes veekogudes.
Uus!!: Süda ja Odasaba · Näe rohkem »
Parasümpaatiline närvisüsteem
Parasümpaatiline närvisüsteem on üks kahest autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi osast.
Uus!!: Süda ja Parasümpaatiline närvisüsteem · Näe rohkem »
Päriskonnalised
Päriskonnalised ehk anuurid (Anura) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.
Uus!!: Süda ja Päriskonnalised · Näe rohkem »
Põrk
Põrgad ehk trabeekulid (ladina keeles trabecula, mitmus trabeculae) on mõnede loomade harilikult kehasisestes elundites paiknevad anatoomilised struktuurid.
Uus!!: Süda ja Põrk · Näe rohkem »
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Uus!!: Süda ja Pea · Näe rohkem »
Peabronh
Peabronh (ladina keeles bronchus principalis) on paljudel selgroogsetel paariline bronhide ja hingamisteede osa, mille seinu toestavad kõhrerõngad.
Uus!!: Süda ja Peabronh · Näe rohkem »
Peajalgsed
Peajalgsed (Cephalopoda) on limuste hõimkonda kuuluv loomade klass.
Uus!!: Süda ja Peajalgsed · Näe rohkem »
Pediaatria
Pediaatria (kr παῖς pais 'laps' + ἰατρός iatros 'arst, ravitseja') on lastehaigusi käsitlev arstiteaduse haru.
Uus!!: Süda ja Pediaatria · Näe rohkem »
Platsenta
Platsenta (lad placenta 'kook'; eesti keeles kasutatakse ka sõna emakook) on emaste selgroogsete imetajate, aga ka mõnede roomajate elund, mis areneb tiinuse või raseduse puhul ja on ühine ema ja loote organismile.
Uus!!: Süda ja Platsenta · Näe rohkem »
Poikilotermia
Poikilotermia ehk allotermia ehk kõigusoojasus (varasemas eesti keeles ka külmaveresus) on organismide kehatemperatuuri sõltuvus ümbritsevast keskkonna temperatuurist, ehk organismide termoregulatsiooni puudumine.
Uus!!: Süda ja Poikilotermia · Näe rohkem »
Poolkuuklapid
Poolkuuklappideks ehk semilunaarklappideks (ladina ains valvula semilunaris) nimetatakse paljude selgroogsete loomade teatud kehavedelike liikumist juhtivaid klappe, mille hõlmad on soone seina kinnitunud taskutaoliselt.
Uus!!: Süda ja Poolkuuklapid · Näe rohkem »
Primitiivne südametoru
pisi Primitiivne südametoru ehk südametoru on südame arengu varaseim staadium.
Uus!!: Süda ja Primitiivne südametoru · Näe rohkem »
Proteiinkinaasid
Valgu fosforüleerimine Proteiinkinaasid ehk proteiini kinaasid ehk valgu kinaasid on kinaassed ensüümid (EC-number.
Uus!!: Süda ja Proteiinkinaasid · Näe rohkem »
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Uus!!: Süda ja Putukad · Näe rohkem »
Puugid
Puugid (Ixodoidea) on lülijalgsete hõimkonna ämblikulaadsete klassi nugilestaliste seltsi kuuluv loomade ülemsugukond.
Uus!!: Süda ja Puugid · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Süda ja Rakk · Näe rohkem »
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Uus!!: Süda ja Rakumembraan · Näe rohkem »
Rangluu
Inimese rangluud (punaselt) Rangluu (ladina keeles clavicula) on ülajäseme skeleti õlavöötme luu.
Uus!!: Süda ja Rangluu · Näe rohkem »
Rasvkude
Valge rasvkoe mikroskoopiline jäädvustus Rasvkude ehk adipooskude on eriomadustega sidekoe liik, mille põhiliseks rakutüübiks on rasvarakud.
Uus!!: Süda ja Rasvkude · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Süda ja Rõhk · Näe rohkem »
Rõngussid
Rõngussid ehk anneliidid (Annelida; tuleneb ladinakeelsest sõnast anellus – 'väike rõngas') on suur loomade hõimkond, kuhu kuulub üle 17 000 liigi, kaasa arvatud vihmaussid ja kaanid.
Uus!!: Süda ja Rõngussid · Näe rohkem »
Richard Owen
Richard Owen Richard Owen (20. juuli 1804 Lancaster – 18. detsember 1892) oli inglise bioloog, võrdlev anatoom ja paleontoloog.
Uus!!: Süda ja Richard Owen · Näe rohkem »
Rindkere
Röntgenipilt rindkerest Rindkere ehk tooraks on kaela ja kõhu vaheline kere osa.
Uus!!: Süda ja Rindkere · Näe rohkem »
Rinnak
Rinnak inimesel Rinnak ehk rinnaluu (ladina sternum) on rinnakorvis paiknev paaritu luu.
Uus!!: Süda ja Rinnak · Näe rohkem »
Roided
Roided (ladina keeles costae) on selgroogsete kehaõõne seinas paiknevad paarilised skeletiosad.
Uus!!: Süda ja Roided · Näe rohkem »
Söögitoru
Söögitoru (ladina oesophagus, esophagus) on selgroogsetel seedekulglasse kuuluv torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni.
Uus!!: Süda ja Söögitoru · Näe rohkem »
Südamehaigused
Südamehaigused, näiteks isheemiline südamehaigus ja insult, mis põhjustasid aastal 2016 56,9 miljonist surmast 15,2 miljonit surma, on siiani ülemaailmne juhtiv surma põhjus.
Uus!!: Süda ja Südamehaigused · Näe rohkem »
Südameklapid
Verevool läbi südameklappide Südameklapid on südame osad, mis kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse).
Uus!!: Süda ja Südameklapid · Näe rohkem »
Südamekoda
Südamekojaks (ladina keeles atrium cordis) nimetatakse paljudel keelikloomadel südames olevaid õõsi, kuhu tuleb veri suurtest veenidest ja suundub südamevatsakesse.
Uus!!: Süda ja Südamekoda · Näe rohkem »
Südamelihas
Südamelihas ehk müokard (myocardium) on lihas, mis ehituselt ja talitluselt sarnaneb skeletilihasega.
Uus!!: Süda ja Südamelihas · Näe rohkem »
Südamepauna tamponaad
Südamepauna tamponaad on eluohtlik kardioloogiline seisund, mille korral südamepauna koguneb vedelikku, mis võib tekitada paisu südame parema poole ees ning seeläbi viia kardiogeense šoki tekkimiseni.
Uus!!: Süda ja Südamepauna tamponaad · Näe rohkem »
Südamepuudulikkus
Südamepuudulikkus (inglise keeles congestive heart failure (CHF), cardiac failure, heart failure, ladina keeles insufficientia cordis) on südame ja soonte süsteemi haiguslike seisundite ja häirete kompleks inimestel ja paljudel selgroogsetel, mille korral mitmed füsioloogilised protsessid kahjustavad elundi (nii vasaku kui ka parema vatsakese) funktsionaalsust ja südamelihase talitlust ning kontraktiilsust ja ka organismi metaboolseid ning neuro-hormonaalseid protsesse.
Uus!!: Süda ja Südamepuudulikkus · Näe rohkem »
Südamerütmur
Südamerütmur Südamerütmur ehk südamestimulaator ehk südame tehisrütmur ehk kardiostimulaator ehk kunstlik südamerütmigeneraator (artificial cardiac pacemaker, mitte segamini ajada südame loomuliku rütmijuhtijaga) on meditsiiniseade, mis kas inimese või looma keha pinnale või keha sisse paigaldatuna (implanteerituna) stimuleerib südame kokkutõmbumist, saates selleks elektroodi südamelihase tõmbumist ergutavaid lühikesi elektrilisi impulsse.
Uus!!: Süda ja Südamerütmur · Näe rohkem »
Südamevatsake
Südamevatsakeseks (ladina keeles ventriculus cordis) nimetatakse paljude suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade südames paiknevat ühte või kahte õõnt.
Uus!!: Süda ja Südamevatsake · Näe rohkem »
Sümpaatiline närvisüsteem
Sümpaatiline närvisüsteem on osa autonoomsest närvisüsteemist.
Uus!!: Süda ja Sümpaatiline närvisüsteem · Näe rohkem »
Süstoolne vererõhk
Süstoolne vererõhk on vererõhk, mis näitab suletud vereringeelundkonnaga organismidel suure vereringe suurte arterite kõige kõrgemat rõhku vatsakestesüstoli jooksul.
Uus!!: Süda ja Süstoolne vererõhk · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Süda ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Selgrootud
Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.
Uus!!: Süda ja Selgrootud · Näe rohkem »
Sepsis
Sepsis (/sɛpsɨs /; kreeka: σῆψις "mädanemine, kõdunemine") ehk veremürgistus on potentsiaalselt eluohtlik kogu keha põletik (süsteemne põletikulise reaktsiooni sündroom – systemic inflammatory response syndrome ehk SIRS), mida põhjustab raske infektsioon.
Uus!!: Süda ja Sepsis · Näe rohkem »
Sidekude
Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.
Uus!!: Süda ja Sidekude · Näe rohkem »
Silelihasrakud
Silelihasrakud on silelihaskoe rakud.
Uus!!: Süda ja Silelihasrakud · Näe rohkem »
Sinivaal
Sinivaal võrdluses delfiini ja inimesega Sinivaal (Balaenoptera musculus) on vaguvaallaste sugukonda vaguvaala (Balaenoptera) perekonda kuuluv mereimetaja, suurim kiusvaalaline ja suurim kunagi Maal elanud imetaja.
Uus!!: Süda ja Sinivaal · Näe rohkem »
Splanhnopleuramesenhüüm
Splanhnopleuramesenhüüm (Mesenchyma splanchnopleurale) on struktuur, mis tekib embrüogeneesi käigus, kui lateraalplaadi mesoderm lõheneb kaheks kihiks.
Uus!!: Süda ja Splanhnopleuramesenhüüm · Näe rohkem »
Starlingi seadus
Starlingi seadus (inglise law of the Heart, Starling's law) on põhimõte, mille järgi südamelihasekiu kontraktsioonivõime on sõltuvuses kiu pikkusest kontraktsiooni alguses, millest järeldatakse, et süda pumpab verd seda rohkem, mida suurem on venoosne tagasivool südamesse.
Uus!!: Süda ja Starlingi seadus · Näe rohkem »
Stetoskoop
Stetoskoop on meditsiinis akustiline seade, mis võimaldab inimese või loomade kehasiseseid hääli kuulata.
Uus!!: Süda ja Stetoskoop · Näe rohkem »
Suur vereringe
Suur vereringe ehk kehavereringe (ladina circulatio systemica) on vereringe osa suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomadel.
Uus!!: Süda ja Suur vereringe · Näe rohkem »
Tagasilöögiklapp
Suletud tagasilöögiklapp Avatud tagasilöögiklapp Tagasilöögiklapp on ventiil torustiku automaatseks sulgemiseks ja avamiseks voolavale vedelikule või gaasile.
Uus!!: Süda ja Tagasilöögiklapp · Näe rohkem »
Tahhükardia
Tahhükardia ehk südamepekslemine on südame löögisageduse tõus võrreldes tavapärasega.
Uus!!: Süda ja Tahhükardia · Näe rohkem »
Talveuni
Ka siilid magavad talveund Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine.
Uus!!: Süda ja Talveuni · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Süda ja Tartu · Näe rohkem »
Täiskasvanu
Täiskasvanu on üldine mõiste organismi arengustaadiumi kohta, mida iseloomustab küpsus.
Uus!!: Süda ja Täiskasvanu · Näe rohkem »
Töö (füüsika)
Töö (tähis W või A) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka.
Uus!!: Süda ja Töö (füüsika) · Näe rohkem »
Tüümus
Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.
Uus!!: Süda ja Tüümus · Näe rohkem »
Tehissüda
Tehissüda Jarvik-7 Tehissüda on tehislikult loodud seade, mille ülesandeks on asendada looduslikku südant.
Uus!!: Süda ja Tehissüda · Näe rohkem »
Terminologia Anatomica
Terminologia Anatomica (lühend TA; eesti keeles Anatoomiaterminoloogia) ehk Anatoomia terminoloogia on rahvusvaheline inimese anatoomia standard.
Uus!!: Süda ja Terminologia Anatomica · Näe rohkem »
Terminologia Histologica
Terminologia Histologica (lühend TH) on rahvusvaheline inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavara.
Uus!!: Süda ja Terminologia Histologica · Näe rohkem »
Tirtsulised
Tirtsulised ehk lühitundlalised (Caelifera ehk Brachycera) on sihktiivaliste seltsi kuuluvate putukate alamselts.
Uus!!: Süda ja Tirtsulised · Näe rohkem »
Toitumine
Toitumine ka toiduahel on organismide üldine eluavaldus, ka energia hankimise protsess, mille käigus toimub toidu hankimine, ära söömine, metabolism (oksüdatsioon jpm) ja seedimine koos toitainete omastamise ja väljutamisega.
Uus!!: Süda ja Toitumine · Näe rohkem »
Tsükliline adenosiinmonofosfaat
Tsükliline adenosiinmonofosfaat (cAMP, tsükliline AMP või 3',5'-tsükliline adenosiinmonofosfaat) on sekundaarne virgatsaine, mis osaleb paljudes bioloogilistes protsessides.
Uus!!: Süda ja Tsükliline adenosiinmonofosfaat · Näe rohkem »
Uitnärv
Uitnärv ehk X peaajunärv ehk kümnes peaajunärv (ladina keeles nervus vagus,nervus vagus) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud seganärvide paar.
Uus!!: Süda ja Uitnärv · Näe rohkem »
Vahelihas
Vahelihas ehk diafragma on lai kuplikujuline lihas, mis eraldab rinnaõõnt kõhuõõnest.
Uus!!: Süda ja Vahelihas · Näe rohkem »
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Uus!!: Süda ja Vanakreeka keel · Näe rohkem »
Varblaslased
Varblaslased (Passeridae) on lindude sugukond, mis kuulub värvuliste seltsi.
Uus!!: Süda ja Varblaslased · Näe rohkem »
Vastsündinu
Vastsündinu on laps sünnist nelja nädala vanuseni (imik on laps kogu esimese eluaasta).
Uus!!: Süda ja Vastsündinu · Näe rohkem »
Vatsakeste virvendus
Vatsakeste virvendus ehk ventrikulaarne fibrillatsioon (VF, V-fib) on südame rütmihäire, mille puhul südamevatsakesed värisevad korrapäraselt kokkutõmbumise asemel ning ei suuda seetõttu verd südamest edasi pumbata.
Uus!!: Süda ja Vatsakeste virvendus · Näe rohkem »
Vatsakestevahesein
Vatsakestevaheseinaks (ladina septum interventriculare) nimetatakse enamiku selgroogsete loomade südame vasaku ja parema vatsakese vahelist, peamiselt südamelihaskoest seina.
Uus!!: Süda ja Vatsakestevahesein · Näe rohkem »
Vähilaadsed
Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.
Uus!!: Süda ja Vähilaadsed · Näe rohkem »
Väike vereringe
Väike vereringeTõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido.
Uus!!: Süda ja Väike vereringe · Näe rohkem »
Veen
Veenideks ehk tõmbsoonteks (ladina ains vena, mitm venae) nimetatakse peamiselt paljudel selgroogsetel loomadel tsirkulatsioonisüsteemi kuuluvaid õhukese seinaga mahtuvusveresooni, mida mööda juhitakse verd südame suunas.
Uus!!: Süda ja Veen · Näe rohkem »
Venoosõõs
Venoosõõs (ladina cavum venosum) on mitmete suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade (näiteks kahepaiksed, roomajad) südame vatsakese sees paiknev õõs.
Uus!!: Süda ja Venoosõõs · Näe rohkem »
Venoosurge
Venoosurkeks (ladina keeles sinus venosus; sinus venosus cordis) nimetatakse paljudel keelikloomadel (nagu kalad, kahepaiksed, roomajad, maolised jt) südame parema kojaga seotud õõnsat anatoomilist struktuuri.
Uus!!: Süda ja Venoosurge · Näe rohkem »
Ventraalsus
Ventraalsus ehk kõhtmisus on asend looma (sealhulgas inimese) organismis "kõhu pool", selja-kõhutelje kõhupoolsemas osas.
Uus!!: Süda ja Ventraalsus · Näe rohkem »
Verelible
Verelibled ehk vererakud (ladina keeles haemocytys) on paljude selgrootute hemolümfis ja selgroogsete veres ringlevate rakkude koondnimetus.
Uus!!: Süda ja Verelible · Näe rohkem »
Vererõhk
Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi erinevates osades toimiv sisemine hüdrostaatiline rõhk, mis põhineb vere liikumisel veresoontes.
Uus!!: Süda ja Vererõhk · Näe rohkem »
Vereringe
Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.
Uus!!: Süda ja Vereringe · Näe rohkem »
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Uus!!: Süda ja Veresoon · Näe rohkem »
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Uus!!: Süda ja Veri · Näe rohkem »
Vihmauss
Vihmauss (Lumbricus) on väheharjasusside perekond vihmauslaste sugukonnast.
Uus!!: Süda ja Vihmauss · Näe rohkem »
1037
1037.
Uus!!: Süda ja 1037 · Näe rohkem »
129
129.
Uus!!: Süda ja 129 · Näe rohkem »
1886
1886.
Uus!!: Süda ja 1886 · Näe rohkem »
1906
1906.
Uus!!: Süda ja 1906 · Näe rohkem »
200
200.
Uus!!: Süda ja 200 · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Süda ja 2004 · Näe rohkem »
2005
2005.
Uus!!: Süda ja 2005 · Näe rohkem »
2007
2007.
Uus!!: Süda ja 2007 · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Süda ja 2010 · Näe rohkem »
2013
2013.
Uus!!: Süda ja 2013 · Näe rohkem »
322 eKr
Aasta 322 enne Kristuse sündi oli 322.
Uus!!: Süda ja 322 eKr · Näe rohkem »
384 eKr
Aasta 384 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Süda ja 384 eKr · Näe rohkem »
980
980.
Uus!!: Süda ja 980 · Näe rohkem »