Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Süsihappegaas ja Uraan (planeet)
Süsihappegaas ja Uraan (planeet) on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Atmosfäär, Dipool, Hapnik, Infrapunakiirgus, Kliima, Maa, Molekul, Rõhk, Süsinik, Temperatuur, Tihedus, Valgus, Vedelik, Vesi, Vingugaas.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Süsihappegaas · Aatom ja Uraan (planeet) ·
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Atmosfäär ja Süsihappegaas · Atmosfäär ja Uraan (planeet) ·
Dipool
Dipool (kreeka keele sõnadest dis kaks korda + polos telg, poolus) on kahest võrdsest lähestikku asetsevast, kuid vastandmärgilisest elektrilaengust või kahest magnetpoolusest (põhja- ja lõunapoolusest) koosnev süsteem.
Dipool ja Süsihappegaas · Dipool ja Uraan (planeet) ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Süsihappegaas · Hapnik ja Uraan (planeet) ·
Infrapunakiirgus
Koer pildistatuna infrapunakaameraga Infrapunakiirgus ehk IR-kiirgus (lühend ingliskeelsest sõnast infrared, allpool punast) on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel (punasel valgusel kuni 760 nm) ja väiksem kui lühimatel raadiolainetel (1 mm).
Infrapunakiirgus ja Süsihappegaas · Infrapunakiirgus ja Uraan (planeet) ·
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Kliima ja Süsihappegaas · Kliima ja Uraan (planeet) ·
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Maa ja Süsihappegaas · Maa ja Uraan (planeet) ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Molekul ja Süsihappegaas · Molekul ja Uraan (planeet) ·
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Rõhk ja Süsihappegaas · Rõhk ja Uraan (planeet) ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Süsihappegaas ja Süsinik · Süsinik ja Uraan (planeet) ·
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Süsihappegaas ja Temperatuur · Temperatuur ja Uraan (planeet) ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Süsihappegaas ja Tihedus · Tihedus ja Uraan (planeet) ·
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Süsihappegaas ja Valgus · Uraan (planeet) ja Valgus ·
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Süsihappegaas ja Vedelik · Uraan (planeet) ja Vedelik ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Süsihappegaas ja Vesi · Uraan (planeet) ja Vesi ·
Vingugaas
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgistust.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Süsihappegaas ja Uraan (planeet) ühist
- Millised on sarnasused Süsihappegaas ja Uraan (planeet)
Võrdlus Süsihappegaas ja Uraan (planeet)
Süsihappegaas on 98 suhted, samas Uraan (planeet) 174. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 5.88% = 16 / (98 + 174).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Süsihappegaas ja Uraan (planeet). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
