Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Skandinaavia ja Taani
Skandinaavia ja Taani on 42 ühist asja (Unioonpeedia): Atlandi ookean, Blekinge, Fääri saared, Fyn, Gorm Vana, Harald Sinihammas, Inglise keel, Inglismaa, Island, Jüütimaa, Jordanes, Kattegat, Keldid, Kesk-Euroopa, Knud Suur, Kultuur, Läänemeri, Lolland, Norra, Ojamaa, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Põhjagermaani keeled, Põhjamaad, Põllumajandus, Poola, Rauaaeg, Rooma rauaaeg, Rootsi, Saksa keel, Saksamaa, ..., Saksid, Schleswig-Holstein, Sjælland, Skandinaavia poolsaar, Skåne maakond, Taani Kuningriik, Väin, Vendi ristisõda, Weichseli jäätumine, 10. sajand, 4. aastatuhat eKr, 8. sajand. Laienda indeks (12 rohkem) »
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Atlandi ookean ja Skandinaavia · Atlandi ookean ja Taani ·
Blekinge
Blekinge (taani keeles ka Bleking, Blegind) on ajalooline maakond Rootsi kaguosas Götalandil.
Blekinge ja Skandinaavia · Blekinge ja Taani ·
Fääri saared
Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas.
Fääri saared ja Skandinaavia · Fääri saared ja Taani ·
Fyn
thumb Fyn on Taanile kuuluv saar Läänemeres.
Fyn ja Skandinaavia · Fyn ja Taani ·
Gorm Vana
Gorm saab teada oma poja Knuti surmast. Maali autor on August Carl Vilhelm Thomsen Gorm Vana (taani keeles Gorm den Gamle, norra keeles Gormr gamli), ka Gorm Unine (taani keeles Gorm Løge dvaske), oli esimene ajalooliselt tunnustatud Taani kuningas.
Gorm Vana ja Skandinaavia · Gorm Vana ja Taani ·
Harald Sinihammas
Munk Poppo ristib Harald Sinihammast Harald Sinihammas (Taanis Harald I, taani keeles Harald Blåtand, vanapõhja keeles Haraldr blátönn; norra keeles Harald Blåtann; umbes 910 – umbes 986 Jomsborg) oli Taani kuningas alates 958 ja Norra kuningas alates 976 kuni surmani umbes 986.
Harald Sinihammas ja Skandinaavia · Harald Sinihammas ja Taani ·
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Inglise keel ja Skandinaavia · Inglise keel ja Taani ·
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Inglismaa ja Skandinaavia · Inglismaa ja Taani ·
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Island ja Skandinaavia · Island ja Taani ·
Jüütimaa
Jüütimaa Jüütimaa ehk Jüüti poolsaar (taani keeles Jylland, saksa keeles Jytland, friisi keeles Jutlân, alamsaksa keeles Jötlann) on poolsaar, mis langeb enam-vähem kokku Taani mandriosaga.
Jüütimaa ja Skandinaavia · Jüütimaa ja Taani ·
Jordanes
Jordanes (ka Jordanis või, harvem, Jornandes oli 6. sajandil elanud Rooma ametnik, kes vanemas eas hakkas kirjutama ajaloost. Kuigi ta kirjutas ka Rooma ajaloo teemalise teose "Romana", on tema tuntuim töö "De origine actibusque Getarum" ehk "Getica", mille ta kirjutas Konstantinoopolis umbes 551 pKr See on ainus säilinud klassikaline teos gootide varasest ajaloost. Sõber palus Jordanesel kirjutada selle raamatu kokkuvõttena Cassiodoruse mitmeköitelisest gootide ajaloost (mis on nüüdseks kadunud). Jordanes valiti selleks tööks tema tuntud ajaloohuvi (ta töötas Rooma ajaloo kallal), tabava sõnakasutuse ning ta enese goodi päritolu tõttu. Ta oli olnud kõrgema järgu notarius ehk sekretär Rooma väikeses klientriigis Möösias, mis asus tänapäeva Põhja-Bulgaarias. Säilinud on teiste autorite, nt Prokopiose kirjutatud teoseid gootide hilisemast ajaloost. Ainsa säilinud kirjutisena gootide päritolust on "Getica" pälvinud arvukalt kriitilist tähelepanu. Jordanes kirjutas hilisladina keeles, mitte klassikalises Cicero-aegses ladinas. Tema enda sissejuhatuse järgi oli tal Cassiodoruse teosega tutvumiseks vaid kolm päeva, mis tähendab, et ta pidi suuresti toetuma omaenda teadmistele. Mõnedki ta väited on lakoonilised. Christensen, Troya ja Kulikowski on tõestanud, et "Geticas" segas Jordanes gootide ja daaklaste tegeliku ajaloo legendidega. Gootide tegelik nimi oli aga Getae.
Jordanes ja Skandinaavia · Jordanes ja Taani ·
Kattegat
Skagerrak ja Kattegat Kattegat on väin Jüüti ja Skandinaavia poolsaare vahel.
Kattegat ja Skandinaavia · Kattegat ja Taani ·
Keldid
Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.
Keldid ja Skandinaavia · Keldid ja Taani ·
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Kesk-Euroopa ja Skandinaavia · Kesk-Euroopa ja Taani ·
Knud Suur
Knut Suur ehk Knud II, ka Knud Suur (taani keeles Knud den Store, inglise Canute the Great, eesti keeles mõnikord ka Kanut; umbes 995 – 12. november 1035) oli Inglise kuningas alates 1016, Taani kuningas alates 1018 ja Norra kuningas alates 1028 kuni surmani.
Knud Suur ja Skandinaavia · Knud Suur ja Taani ·
Kultuur
Üldlaulupeo traditsioon on üks Eesti kultuuri tuntumaid sümboleid Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus.
Kultuur ja Skandinaavia · Kultuur ja Taani ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Läänemeri ja Skandinaavia · Läänemeri ja Taani ·
Lolland
Lolland, Falster ja Møn Lolland on Taanile kuuluv saar Läänemeres.
Lolland ja Skandinaavia · Lolland ja Taani ·
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Norra ja Skandinaavia · Norra ja Taani ·
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Ojamaa ja Skandinaavia · Ojamaa ja Taani ·
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Skandinaavia · Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Taani ·
Põhjagermaani keeled
norni keel''†'' Põhjagermaani keeled ehk skandinaavia keeled on läänegermaani keelte ja väljasurnud idagermaani keelte kõrval üks kolmest germaani keelte harust.
Põhjagermaani keeled ja Skandinaavia · Põhjagermaani keeled ja Taani ·
Põhjamaad
Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.
Põhjamaad ja Skandinaavia · Põhjamaad ja Taani ·
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Põllumajandus ja Skandinaavia · Põllumajandus ja Taani ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Poola ja Skandinaavia · Poola ja Taani ·
Rauaaeg
Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.
Rauaaeg ja Skandinaavia · Rauaaeg ja Taani ·
Rooma rauaaeg
Rooma rauaaeg on vanema rauaaja hilisem periood Põhja-Euroopas.
Rooma rauaaeg ja Skandinaavia · Rooma rauaaeg ja Taani ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Rootsi ja Skandinaavia · Rootsi ja Taani ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Saksa keel ja Skandinaavia · Saksa keel ja Taani ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Saksamaa ja Skandinaavia · Saksamaa ja Taani ·
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Saksid ja Skandinaavia · Saksid ja Taani ·
Schleswig-Holstein
Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.
Schleswig-Holstein ja Skandinaavia · Schleswig-Holstein ja Taani ·
Sjælland
Sjælland on Taani suurim saar.
Sjælland ja Skandinaavia · Sjælland ja Taani ·
Skandinaavia poolsaar
Skandinaavia poolsaar Skandinaavia poolsaar asub Põhja-Euroopas ning koosneb peamiselt Norra ja Rootsi maa-aladest.
Skandinaavia ja Skandinaavia poolsaar · Skandinaavia poolsaar ja Taani ·
Skåne maakond
Skåne on ajalooline maakond (landskap) Rootsi lõunaosas.
Skåne maakond ja Skandinaavia · Skåne maakond ja Taani ·
Taani Kuningriik
''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.
Skandinaavia ja Taani Kuningriik · Taani ja Taani Kuningriik ·
Väin
Väin ehk merekitsus on maailmamere eri osi (ookeane, meresid, lahti) ühendav ja maismaad lahutav kitsas mereosa.
Skandinaavia ja Väin · Taani ja Väin ·
Vendi ristisõda
Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.
Skandinaavia ja Vendi ristisõda · Taani ja Vendi ristisõda ·
Weichseli jäätumine
Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.
Skandinaavia ja Weichseli jäätumine · Taani ja Weichseli jäätumine ·
10. sajand
10.
10. sajand ja Skandinaavia · 10. sajand ja Taani ·
4. aastatuhat eKr
4.
4. aastatuhat eKr ja Skandinaavia · 4. aastatuhat eKr ja Taani ·
8. sajand
8.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Skandinaavia ja Taani ühist
- Millised on sarnasused Skandinaavia ja Taani
Võrdlus Skandinaavia ja Taani
Skandinaavia on 114 suhted, samas Taani 555. Kuna neil ühist 42, Jaccard indeks on 6.28% = 42 / (114 + 555).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Skandinaavia ja Taani. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
