Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Kieli rahuleping ja Taani ajalugu

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Kieli rahuleping ja Taani ajalugu

Kieli rahuleping vs. Taani ajalugu

Kieli rahuleping ehk Kieli rahu (inglise keeles Treaty of Kiel, Peace of Kiel, rootsi ja taani keeles Freden i Kiel, Kielfreden, Kieltraktaten) on rahuleping, mis sõlmiti Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi ja Rootsi kuningriigi vahel ühelt poolt ning Taani ja Norra kuningriikide vahel teiselt poolt 14. jaanuaril 1814 Kielis. Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.

Sarnasusi Kieli rahuleping ja Taani ajalugu

Kieli rahuleping ja Taani ajalugu on 24 ühist asja (Unioonpeedia): Fääri saared, Gröönimaa, Hamburg, Holsteini hertsogkond, Island, Kiel, Napoleon I, Napoleoni sõjad, Norra, Norra ajalugu, Orjus, Personaalunioon, Pommeri, Preisi kuningriik, Preisimaa, Rootsi, Saksa Liit, Saksi-Lauenburg, Skandinaavia, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Taani Kuningriik, Taani-Norra, Venemaa Keisririik, Viini kongress.

Fääri saared

Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas.

Fääri saared ja Kieli rahuleping · Fääri saared ja Taani ajalugu · Näe rohkem »

Gröönimaa

Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.

Gröönimaa ja Kieli rahuleping · Gröönimaa ja Taani ajalugu · Näe rohkem »

Hamburg

Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.

Hamburg ja Kieli rahuleping · Hamburg ja Taani ajalugu · Näe rohkem »

Holsteini hertsogkond

Lipp Vapp Holsteini hertsogkond 1789. aastal Holsteini hertsogkond (saksa: Herzogtum Holstein, taani: Hertugdømmet Holsten) oli Saksa-Rooma riigi põhjapoolseim osariik, paiknedes tänasel Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal.

Holsteini hertsogkond ja Kieli rahuleping · Holsteini hertsogkond ja Taani ajalugu · Näe rohkem »

Island

Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.

Island ja Kieli rahuleping · Island ja Taani ajalugu · Näe rohkem »

Kiel

Kieli raekoda 2019. aasta sügisel Kiel on linn Saksamaal, Schleswig-Holsteini pealinn.

Kiel ja Kieli rahuleping · Kiel ja Taani ajalugu · Näe rohkem »

Napoleon I

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.

Kieli rahuleping ja Napoleon I · Napoleon I ja Taani ajalugu · Näe rohkem »

Napoleoni sõjad

Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.

Kieli rahuleping ja Napoleoni sõjad · Napoleoni sõjad ja Taani ajalugu · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Kieli rahuleping ja Norra · Norra ja Taani ajalugu · Näe rohkem »

Norra ajalugu

Norra 21. sajandil Norra ajalugu on ülevaade Norra alade ja Norra riigi ajaloost.

Kieli rahuleping ja Norra ajalugu · Norra ajalugu ja Taani ajalugu · Näe rohkem »

Orjus

Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Léon Gérôme. Orjaturg. Umbes 1884 Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.

Kieli rahuleping ja Orjus · Orjus ja Taani ajalugu · Näe rohkem »

Personaalunioon

Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.

Kieli rahuleping ja Personaalunioon · Personaalunioon ja Taani ajalugu · Näe rohkem »

Pommeri

Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.

Kieli rahuleping ja Pommeri · Pommeri ja Taani ajalugu · Näe rohkem »

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Kieli rahuleping ja Preisi kuningriik · Preisi kuningriik ja Taani ajalugu · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Kieli rahuleping ja Preisimaa · Preisimaa ja Taani ajalugu · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Kieli rahuleping ja Rootsi · Rootsi ja Taani ajalugu · Näe rohkem »

Saksa Liit

Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.

Kieli rahuleping ja Saksa Liit · Saksa Liit ja Taani ajalugu · Näe rohkem »

Saksi-Lauenburg

Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 praeguse Schleswig-Holsteini liidumaa äärmises kaguosas.

Kieli rahuleping ja Saksi-Lauenburg · Saksi-Lauenburg ja Taani ajalugu · Näe rohkem »

Skandinaavia

Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Kieli rahuleping ja Skandinaavia · Skandinaavia ja Taani ajalugu · Näe rohkem »

Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik

Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik oli Suurbritannia ametlik nimi 1.

Kieli rahuleping ja Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik · Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik ja Taani ajalugu · Näe rohkem »

Taani Kuningriik

''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.

Kieli rahuleping ja Taani Kuningriik · Taani Kuningriik ja Taani ajalugu · Näe rohkem »

Taani-Norra

Taani-Norra oli Taani ja Norra personaalunioon aastatel 1536–1814.

Kieli rahuleping ja Taani-Norra · Taani ajalugu ja Taani-Norra · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Kieli rahuleping ja Venemaa Keisririik · Taani ajalugu ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Viini kongress

"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.

Kieli rahuleping ja Viini kongress · Taani ajalugu ja Viini kongress · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Kieli rahuleping ja Taani ajalugu

Kieli rahuleping on 62 suhted, samas Taani ajalugu 521. Kuna neil ühist 24, Jaccard indeks on 4.12% = 24 / (62 + 521).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Kieli rahuleping ja Taani ajalugu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »