Ava Google MapsisSisukord
190 suhted: Abel (Taani kuningas), Altar, Alutaguse kihelkond, Anders Sunesen, Anton Friedrich Büsching, Asehaldur, Balduin Alnast, Blekinge, Bornhövedi lahing (1227), Brandenburgi mark, Brömsebro rahu, Bulla, Christoffer II, Clemens Esto, Dominiiklased, Eesti keskaeg, Eestimaa, Eestimaa hertsog, Eestimaa hertsogkond, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Fääri saared, Frederik II, Friedrich Georg von Bunge, Goswin von Herike, Gröönimaa, Haapsalu, Haapsalu piiskopilinnus, Haapsalu toomkirik, Halland, Harju-Jaani kihelkond, Harjumaa, Håkon V Magnusson, Heinrich Lüdinghausen-Wulff, Honorius III, Innocentius III, Island, Ivan Julm, Järvamaa, Jüri kihelkond, Jüriöö ülestõus, Johannes V (Saare-Lääne piiskop), Jumalasünnitaja, Kadrina kihelkond, Kahekümneviieaastane sõda, Kalmari sõda, Katoliku kirik Eestis, Kölni mark, Keila kihelkond, Kihelkond, Knud IV, ... Laienda indeks (140 rohkem) »
- Eesti ajaloolised piirkonnad
- Eesti keskaeg
- Eesti-Taani suhted
- Taani endised kolooniad
Abel (Taani kuningas)
Kuningas Abel Abel (1218 – 29. juuni 1252) oli Schleswigi hertsog aastail 1232–1250 ja Taani kuningas aastail 1250–1252.
Vaata Taani valdused Eestis ja Abel (Taani kuningas)
Altar
Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht, kuhu pannakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele.
Vaata Taani valdused Eestis ja Altar
Alutaguse kihelkond
Alutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13.
Vaata Taani valdused Eestis ja Alutaguse kihelkond
Anders Sunesen
Anders Sunesen Lindanise lahingus Anders Sunesen (ka Andreas Sunesen, ladina keeles Andreas Sunonis; umbes 1167 – 1228) oli Lundi peapiiskop aastatel 1201–1228 ja esimene Taani asehaldur Tallinnas pärast selle vallutamist 1219.
Vaata Taani valdused Eestis ja Anders Sunesen
Anton Friedrich Büsching
Anton Friedrich Büsching (27. september 1724 Stadthagen – 28. mai 1793 Berliin) oli saksa geograaf, ajaloolane ja teoloog.
Vaata Taani valdused Eestis ja Anton Friedrich Büsching
Asehaldur
Asehaldur oli ajalooliselt mingi maa-ala kõrgeim riigivõimu esindaja, ühtlasi võis olla maahärra asemik.
Vaata Taani valdused Eestis ja Asehaldur
Balduin Alnast
Balduin Alnast (prantsuse keeles Baudouin d’Aulne, saksa keeles Balduin von Alna, bei Thuin; surnud 1243) oli Aulne abtkonna (Aulne-sur-Sambre, Belgia) tsistertslaste kloostri munk, paavsti Gregorius IX legaat Baltimaades, Põhja-Eesti, Kuramaa ja Zemgale piiskop (1232–1236).
Vaata Taani valdused Eestis ja Balduin Alnast
Blekinge
Blekinge (taani keeles ka Bleking, Blegind) on ajalooline maakond Rootsi kaguosas Götalandil.
Vaata Taani valdused Eestis ja Blekinge
Bornhövedi lahing (1227)
Skandinaavia 1219. aastal — Taani poolt okupeeritud alad on helerohelisega (Teine) Bornhövedi lahing toimus 22.
Vaata Taani valdused Eestis ja Bornhövedi lahing (1227)
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Vaata Taani valdused Eestis ja Brandenburgi mark
Brömsebro rahu
Brömsebro rahuga Rootsile läinud alad (kaardil kollasega, Halland punasega) Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645.
Vaata Taani valdused Eestis ja Brömsebro rahu
Bulla
Püha Rooma keiser Karl IV kullast Bulla aastat 1356 Bulla (ladina 'kapsel') on üriku külge kinnitatud metallist pitser.
Vaata Taani valdused Eestis ja Bulla
Christoffer II
Christoffer II. Christoffer II (29. september 1276 – 2. august 1332) oli Taani kuningas ja Eestimaa hertsog aastail 1320–1326 ja 1329–1332.
Vaata Taani valdused Eestis ja Christoffer II
Clemens Esto
Clemens Esto oli Eestimaa vasall 13. sajandil.
Vaata Taani valdused Eestis ja Clemens Esto
Dominiiklased
Dominiiklaste klooster Austrias Dominiiklased ehk dominikaanid (ametlik nimi Jutlustajate Vendade Ordu, ladina keeles Ordo Fratrum Praedicatorum, lühend OP) on religioosne ordu katoliku kirikus, mille meesharu asutas 1215 Hispaania aadlik Dominicus.
Vaata Taani valdused Eestis ja Dominiiklased
Eesti keskaeg
Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.
Vaata Taani valdused Eestis ja Eesti keskaeg
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Vaata Taani valdused Eestis ja Eestimaa
Eestimaa hertsog
Eestimaa hertsog oli Eestimaa hertsogkonda valitsenud riikide valitsejate tiitlistikku kuuluv titulaartiitel.
Vaata Taani valdused Eestis ja Eestimaa hertsog
Eestimaa hertsogkond
Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).
Vaata Taani valdused Eestis ja Eestimaa hertsogkond
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Vaata Taani valdused Eestis ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Fääri saared
Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas.
Vaata Taani valdused Eestis ja Fääri saared
Frederik II
Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.
Vaata Taani valdused Eestis ja Frederik II
Friedrich Georg von Bunge
Friedrich Georg von Bunge Friedrich Georg von Bunge (13. märts (vana kalendri järgi 1. märts) 1802 Kiiev – 9. aprill 1897 Wiesbaden) oli baltisaksa õigusteadlane, ajaloolane ja publitsist.
Vaata Taani valdused Eestis ja Friedrich Georg von Bunge
Goswin von Herike
Goswin von Herike (ka Herreke; surnud 10. septembril 1359) oli Liivi ordu maameister aastatel 1345–1359.
Vaata Taani valdused Eestis ja Goswin von Herike
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Vaata Taani valdused Eestis ja Gröönimaa
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Vaata Taani valdused Eestis ja Haapsalu
Haapsalu piiskopilinnus
Vaade linnusevaremetele idast Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Carl Faehlmann Linnuse vaade läänest 19. sajandil. Autor: Carl Faehlmann Haapsalu piiskopilinnuse varemed. 1889 konvendihoone läänetiiva Vahitorn Haapsalu piiskopilinnus on Haapsalu kesklinnas asuv linnus, mis oli kindlustusena kasutusel 13.–17.
Vaata Taani valdused Eestis ja Haapsalu piiskopilinnus
Haapsalu toomkirik
Haapsalu toomkiriku varemed 1782. aastal. Johann Christoph Brotze Haapsalu toomkirik 2011. aastal Haapsalu toomkirik ehk Haapsalu linnuse kirik on Haapsalus Haapsalu linnuses asuv keskaegne kivikirik.
Vaata Taani valdused Eestis ja Haapsalu toomkirik
Halland
Hallandi asukoht Halland on ajalooline maakond (landskap) Lõuna-Rootsis.
Vaata Taani valdused Eestis ja Halland
Harju-Jaani kihelkond
Harju-Jaani kirik Harju-Jaani kihelkond (lühend HJn, Rootsi valitsusajal Sayentacken, saksa keeles Kirchspiele St. Johannis in Harrien) oli ajalooline kihelkond Harjumaal Tallinnast kagu pool ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Vaata Taani valdused Eestis ja Harju-Jaani kihelkond
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata Taani valdused Eestis ja Harjumaa
Håkon V Magnusson
Håkon V Magnusson (1270 – 8. mai 1319) oli Norra kuningas aastail 1299–1319.
Vaata Taani valdused Eestis ja Håkon V Magnusson
Heinrich Lüdinghausen-Wulff
Heinrich Lüdinghausen-Wulff (ka Lüdingshausen-Wulff või Lüdingshausen, genannt Wulf; enne 1510 – 1574) oli Vana-Liivimaa aadlik, enne Liivi sõda Maasilinna foogt ning hiljem Taani valduste nominaalne valitseja Lääne-Eestis.
Vaata Taani valdused Eestis ja Heinrich Lüdinghausen-Wulff
Honorius III
Honorius III (Cencio Savelli, ka Cencius või Cencius Camerarius; 1150 ? – 18. märts 1227) oli paavst 1216–1227.
Vaata Taani valdused Eestis ja Honorius III
Innocentius III
Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Vaata Taani valdused Eestis ja Innocentius III
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Vaata Taani valdused Eestis ja Island
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Vaata Taani valdused Eestis ja Ivan Julm
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Vaata Taani valdused Eestis ja Järvamaa
Jüri kihelkond
Jüri kirik Jüri kihelkond (lühend Jür, saksa keeles Kirchspiel St. Jürgens) oli kihelkond Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Vaata Taani valdused Eestis ja Jüri kihelkond
Jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.
Vaata Taani valdused Eestis ja Jüriöö ülestõus
Johannes V (Saare-Lääne piiskop)
Johannes von Münchhausen (ka Johannes või Johann von Mönnikhusen; surnud 1572) oli Kuramaa piiskop (Johannes IV nime all) 1540–1560 ja Saare-Lääne piiskop (Johannes V nime all) 1541/1542–1560.
Vaata Taani valdused Eestis ja Johannes V (Saare-Lääne piiskop)
Jumalasünnitaja
Frankfurdi meister. Madonna lapsega Iseri-äärse Moosburgi katedraali St. Kastuluse romaani stiilis lääneportaalil Jumalasünnitaja (kreeka keeles Θεοτόκος Theotókos, ladina keeles Dei Genitrix) ehk jumalaema (ladina keeles Mater Dei) on Jeesuse Kristuse ema Maarja autiitel, mis sisaldab kristlikku usuveendumust, et Jumala pojana austatav Jeesus Naatsaretist oli ühtaegu tõeline Jumal ja tõeline inimene.
Vaata Taani valdused Eestis ja Jumalasünnitaja
Kadrina kihelkond
Kadrina kirik Eestimaa kubermangu Rakvere kreis Mellini atlases (1798) Kadrina kihelkond (lühend Kad; ka Torvastvere kihelkond, saksa keeles Kirchspiel St. Katharinen) oli ajalooline kihelkond Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.
Vaata Taani valdused Eestis ja Kadrina kihelkond
Kahekümneviieaastane sõda
Kahekümneviieaastane sõda (soome keeles Pitkä viha) oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595.
Vaata Taani valdused Eestis ja Kahekümneviieaastane sõda
Kalmari sõda
Kalmari sõda oli sõda Taani ja Rootsi kuningriigi vahel Põhja-Norras asuva Finnmargi piirkonna kontrolli üle aastatel 1611–1613, mille tulemusel Rootsi oli sunnitud tunnistama Taani-Norra ülemvõimu selles piirkonnas.
Vaata Taani valdused Eestis ja Kalmari sõda
Katoliku kirik Eestis
Roomakatoliku kirik Eestis, ametliku nimega Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis, on roomakatoliku kiriku Eesti alal tegutsev struktuur.
Vaata Taani valdused Eestis ja Katoliku kirik Eestis
Kölni mark
Kölni mark (saksa keeles Kölner Mark või Kölnische Mark) oli endisaegne kaaluühik, mis oli võrdne 233,856 grammiga.
Vaata Taani valdused Eestis ja Kölni mark
Keila kihelkond
Keila kirik Keila kihelkond (lühend Kei, saksa keeles Kirchspiel Kegel) on ajalooline kihelkond Lääne-Harju praostkonnas Harjumaal.
Vaata Taani valdused Eestis ja Keila kihelkond
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Vaata Taani valdused Eestis ja Kihelkond
Knud IV
Carlo Borromeoga. Ta on Tallinnas ka käsitööliste patroon, mujalt selliseid andmeid ei ole. Knud IV (ka Püha Kanut või Kanut Püha; u 1043 – 10. juuli 1086 Odense) oli Taani kuningas 1080–1086, kes püüdis tugevdada Taani monarhiat, toetas roomakatoliku kirikut ja pretendeeris Inglismaa troonile.
Vaata Taani valdused Eestis ja Knud IV
Knud Valdemarsen
Knud Valdemarsen (surnud 15. oktoober 1260) oli Taani kuninga Valdemar II vallaspoeg ja Eestimaa, Lollandi ja Blekinge hertsog.
Vaata Taani valdused Eestis ja Knud Valdemarsen
Kuressaare
Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.
Vaata Taani valdused Eestis ja Kuressaare
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Vaata Taani valdused Eestis ja Lään
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Vaata Taani valdused Eestis ja Läänemaa
Lämmijärv
Lämmijärve paiknemine kaardil (punase joonega) Lämmijärv ('soe järv'; võru Lämmijärv́, vene Тёплое озеро) on osa Peipsi-Pihkva järvest.
Vaata Taani valdused Eestis ja Lämmijärv
Lõunaslaavlased
Lõunaslaavlased on slaavlaste allrühm, kes räägivad lõunaslaavi keeli.
Vaata Taani valdused Eestis ja Lõunaslaavlased
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Vaata Taani valdused Eestis ja Legaat
Lihula
Droonivideo Lihula linnuse varemetest, mõisast ja linnast 2021. aasta augustis Lihula peatänava algus Lihula on linn Lääne-Eestis Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Vaata Taani valdused Eestis ja Lihula
Lihula piiskop
Lihula ehk Eestimaa piiskop oli Lihula piiskopkonna pea.
Vaata Taani valdused Eestis ja Lihula piiskop
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Taani valdused Eestis ja Liivi sõda
Liivimaa kuningas
Liivimaa kuningas oli tiitel, mille Moskva tsaar Ivan IV 1570.
Vaata Taani valdused Eestis ja Liivimaa kuningas
Liivimaa kuningriik
Liivimaa kuningriik oli Eestis aastatel 1570–1577 eksisteerinud Moskva tsaaririigi vasallriik.
Vaata Taani valdused Eestis ja Liivimaa kuningriik
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Taani valdused Eestis ja Liivimaa ordu
Lindanise lahing
Lindanise lahing oli 1219.
Vaata Taani valdused Eestis ja Lindanise lahing
Linnaõigus
Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks.
Vaata Taani valdused Eestis ja Linnaõigus
Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)
Ludwig IV Ludwig IV (ka Ludwig Baierist; 1282 – 11. oktoober 1347) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser.
Vaata Taani valdused Eestis ja Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)
Lundi peapiiskop
Lundi peapiiskop oli 1104-1536 Lundi peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile.
Vaata Taani valdused Eestis ja Lundi peapiiskop
Lundi peapiiskopkond
Lundi peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond, mis moodustati 1103.
Vaata Taani valdused Eestis ja Lundi peapiiskopkond
Maaisand
Maaisand ehk maaemand on feodaalist või vaimulikust maavaldaja ehk senjöör/süserään.
Vaata Taani valdused Eestis ja Maaisand
Maanõunik
Maanõunik (saksa keeles Landrat) oli.
Vaata Taani valdused Eestis ja Maanõunik
Maapäev (rüütelkond)
Maapäev oli Läänemere kubermangude rüütlimõisavaldajate (Asehalduskorra sisseseadmisest, 1783. aastast ka lihtsalt mõisaomanike) kokkutulek, rüütelkonna piirkondlik kõrgeim organ, mis lahendas aadli seisuslikke ja kohaliku omavalitsuse küsimusi, valmistas ette talurahvaseadusi jne.
Vaata Taani valdused Eestis ja Maapäev (rüütelkond)
Maarjamaa
Maarjamaa (ladina Terra Mariae ehk Terra Mariana) oli tulevase Vana-Liivimaa alade (hilisema Eesti ja Läti) üldine nimi, mille 1201.
Vaata Taani valdused Eestis ja Maarjamaa
Maasilinn
Maasilinna varemed Maasilinn ehk Maasi linnus (saksa keeles Soneburg) on ordulinnus (nimetatud ka Maasi ordulossiks ja Maasi kindluseks) Saaremaal Saaremaa vallas Maasi külas.
Vaata Taani valdused Eestis ja Maasilinn
Maasilinna foogt
Maasilinna foogt (saksa keeles Vogt von Soneburg) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Maasilinna foogtkonda.
Vaata Taani valdused Eestis ja Maasilinna foogt
Maasilinna foogtkond
Maasilinna foogtkonna asend Maasilinna foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet), mida valitses Maasilinna foogt.
Vaata Taani valdused Eestis ja Maasilinna foogtkond
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Vaata Taani valdused Eestis ja Magnus
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Vaata Taani valdused Eestis ja Mõõgavendade ordu
Miikse oja
Miikse oja Vastseliina linnuse juures Miikse oja (ka Meeksi oja, Jaama oja) on 13,3 km pikkune oja, mis suubub Piusa jõkke.
Vaata Taani valdused Eestis ja Miikse oja
Mittekallaletungileping
Mittekallaletungileping on rahvusvaheline leping kahe või enama riigi vahel, milles antakse vastastikune lubadus teisele lepinguosalisele või teistele lepinguosalistele mitte kallale tungida.
Vaata Taani valdused Eestis ja Mittekallaletungileping
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Vaata Taani valdused Eestis ja Moskva tsaar
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Vaata Taani valdused Eestis ja Moskva tsaaririik
Narva Hermanni linnus
Narva Hermanni linnus Jaanilinna linnuse poolt vaadatuna sillaga Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal Narvas, Narva jõe kaldal, aadressil Peterburi maantee 2.
Vaata Taani valdused Eestis ja Narva Hermanni linnus
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Taani valdused Eestis ja Norra
Norra kuningas
Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.
Vaata Taani valdused Eestis ja Norra kuningas
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Vaata Taani valdused Eestis ja Novgorodi vabariik
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Vaata Taani valdused Eestis ja Ojamaa
Omedu
Omedu jõgi suubumas Peipsi järve, 2011. Omedu (varem ka Omedo, Kodavere murrakus Õmedu; Omeda) on küla Jõgeva maakonnas Mustvee vallas.
Vaata Taani valdused Eestis ja Omedu
Ordumeister
Ordumeister on ordu kõrge ametnik.
Vaata Taani valdused Eestis ja Ordumeister
Otto Taanist
Otto Taanist (umbes 1310 – pärast 1350) oli Taani kuningakoja liige, kuningas Christoffer II poeg ja Valdemar Atterdagi vanem vend.
Vaata Taani valdused Eestis ja Otto Taanist
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Taani valdused Eestis ja Paavst
Palverännak
Palverännak on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak.
Vaata Taani valdused Eestis ja Palverännak
Püha Katariina klooster
Püha Katariina kiriku säilinud lääneportaalid Tallinna vanalinnas Vene tänava sisehoovis (2011. aasta kevad) Püha Katariina klooster (ka Katariina klooster ja Dominiiklaste klooster) oli Aleksandria Katariinale pühitsetud klooster praeguse Tallinna vanalinna all-linnas.
Vaata Taani valdused Eestis ja Püha Katariina klooster
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Vaata Taani valdused Eestis ja Põhja-Eesti
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Vaata Taani valdused Eestis ja Põhjala ristisõjad
Põhjamaade seitsmeaastane sõda
Põhjamaade seitsmeaastane sõda (rootsi keeles Nordiska sjuårskriget, taani keeles Den Nordiske Syvårskrig, poola keeles I wojna północna (Esimene Põhjasõda)) oli 1563–1570 toimunud sõda.
Vaata Taani valdused Eestis ja Põhjamaade seitsmeaastane sõda
Põltsamaa
Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.
Vaata Taani valdused Eestis ja Põltsamaa
Peapiiskop
Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.
Vaata Taani valdused Eestis ja Peapiiskop
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Vaata Taani valdused Eestis ja Peipsi järv
Pihkva järv
Pihkva järve asend Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.
Vaata Taani valdused Eestis ja Pihkva järv
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Vaata Taani valdused Eestis ja Pihkva vürstiriik
Piirioja
Piirioja on Koiva jõestikku kuuluv oja, mille pikkus 5,4 km.
Vaata Taani valdused Eestis ja Piirioja
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Vaata Taani valdused Eestis ja Piiskop
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Vaata Taani valdused Eestis ja Piiskopkond
Piusa
Piusa on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Taani valdused Eestis ja Piusa
Poola aeg
Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.
Vaata Taani valdused Eestis ja Poola aeg
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Vaata Taani valdused Eestis ja Protestantism
Raadna
Raadna on küla Jõgeva maakonnas Mustvee vallas.
Vaata Taani valdused Eestis ja Raadna
Rakvere ordulinnus
Rakvere linnus Rakvere linnus, vaade lõunast Konvendi sisehoov Rakvere linnus asub Lääne-Virumaal Rakvere Vallimäel.
Vaata Taani valdused Eestis ja Rakvere ordulinnus
Rügeni vürstkond
Rügeni vürstkond (saksa: Fürstentum Rügen) oli aastatel 1168–1325 Taanile kuuluv vürstkond, mis koosnes Rügeni saarest ja külgnevast mandriosast.
Vaata Taani valdused Eestis ja Rügeni vürstkond
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Vaata Taani valdused Eestis ja Revala
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Taani valdused Eestis ja Rootsi
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Vaata Taani valdused Eestis ja Rootsi aeg
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Vaata Taani valdused Eestis ja Rootsi kuningas
Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.
Vaata Taani valdused Eestis ja Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Vaata Taani valdused Eestis ja Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani valduste vaheline piir
Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani valduste vaheline piir pandi paika aastatel 1275–1285 Saare-Lääne piiskopi Hermann I Buxhövdeni ja Taani kuningliku Tallinna pealiku Letgasti vahel ning see lahutas Saare-Lääne piiskopkonna ja Põhja-Eestis asunud Taani valdused.
Vaata Taani valdused Eestis ja Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani valduste vaheline piir
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Taani valdused Eestis ja Saaremaa
Saaremaa rüütelkond
Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.
Vaata Taani valdused Eestis ja Saaremaa rüütelkond
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Taani valdused Eestis ja Saksa ordu
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Taani valdused Eestis ja Saksa-Rooma keiser
Senjöör
Senjöör (prantsuse seigneur Bank of Canada (March 2012). "Backgrounders: Seigniorage" (PDF). Retrieved 2 January 2013.
Vaata Taani valdused Eestis ja Senjöör
Skåne maakond
Skåne on ajalooline maakond (landskap) Rootsi lõunaosas.
Vaata Taani valdused Eestis ja Skåne maakond
Stensby leping
Läänemere-äärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, 1225–1250. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas Stensby leping on 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1220.
Vaata Taani valdused Eestis ja Stensby leping
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Taani valdused Eestis ja Taani
Taani kuninga asehaldur
Läänemere-äärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, 1225–1250. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas Taani kuninga asehaldurite loend (ladina keeles Capitanei Revalienses ehk Capitanius domini regis et iudex in Reualia) on 13. ja 14.
Vaata Taani valdused Eestis ja Taani kuninga asehaldur
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Vaata Taani valdused Eestis ja Taani kuningas
Taani Kuningriik
''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.
Vaata Taani valdused Eestis ja Taani Kuningriik
Taani valdused Eestis
Taani kuningas (1202–1241) Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.
Vaata Taani valdused Eestis ja Taani valdused Eestis
Taani-Rootsi sõda
Taani-Norra ja Rootsi vahel on peetud mitu sõda.
Vaata Taani valdused Eestis ja Taani-Rootsi sõda
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Taani valdused Eestis ja Tallinn
Tallinna all-linn
All-linn on Tallinna Kesklinna linnaosa Vanalinna asumi allasum, osa Tallinna vanalinnast.
Vaata Taani valdused Eestis ja Tallinna all-linn
Tallinna linnamüür
Tallinna linnamüür, Tornide väljak Tallinna linnamüür, Suur-Kloostri värav ja Saunatorn Tallinna linnamüür, Müürivahe tänav ja Munkadetagune torn, 2011. aasta kevad Uuel tänaval, 2011. aasta kevad Rüütli tänaval, 2011. aasta kevad Tallinna linnamüür ja Assauwe kaitsetorn, Müürivahe tänaval, 2011.
Vaata Taani valdused Eestis ja Tallinna linnamüür
Tallinna piiskop
Tallinna toomkirik Tallinna piiskop oli katoliikliku Tallinna piiskopkonna pea 13.–16. sajandil.
Vaata Taani valdused Eestis ja Tallinna piiskop
Tallinna piiskopkond
Tallinna piiskopkonna diötsees (heleroheline ja sinakasroheline). Sinakasrohelisega on tähistatud Järvamaa, mis kuulus Saksa ordule alates 1237. aastast. Piiskopkonda mitte kuulunud ordualad on tähistatud valgega. Tallinna piiskopkond (alamsaksa: Bisdom Reval, ladina: Episcopatus Revaliensis) oli piiskopkond Taani Eestimaal aastatel 1219–1346 ja Liivi ordu aladel aastatel 1346–1561.
Vaata Taani valdused Eestis ja Tallinna piiskopkond
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Vaata Taani valdused Eestis ja Tartu piiskop
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Vaata Taani valdused Eestis ja Tartu piiskopkond
Theoderich (Eestimaa piiskop)
Theoderich (ka Theoderic, Theodorich,Henriku Liivimaa kroonika / Heinrici chronicon Livoniae (1982). Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat. Peatükk I, kommentaar 18, lk 27 Dietrich,Sulev Vahtre (1990). Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227.
Vaata Taani valdused Eestis ja Theoderich (Eestimaa piiskop)
Tiitel
Tiitel on koos nimega kasutatav sõna või liide, mis viitab näiteks seisusele või teaduskraadile.
Vaata Taani valdused Eestis ja Tiitel
Toomkapiitel
Toomkapiitel on vaimulike nõukogu toomkiriku juures.
Vaata Taani valdused Eestis ja Toomkapiitel
Toompea
Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W. S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867 Toompea on kõrgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal.
Vaata Taani valdused Eestis ja Toompea
Toompea loss
Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.
Vaata Taani valdused Eestis ja Toompea loss
Turu
Turu (soome keeles Turku; rootsi keeles Åbo) on ajalooline linn Soome edelarannikul Aura jõe suudmes.
Vaata Taani valdused Eestis ja Turu
Vadjamaa
Vadjamaa oli vadjalaste maakond Eesti kirdepiiril Ingeris Soome lahe ääres Narva jõest ja Peipsist Gattšinani.
Vaata Taani valdused Eestis ja Vadjamaa
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Vaata Taani valdused Eestis ja Vaiga
Valdemar II
Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.
Vaata Taani valdused Eestis ja Valdemar II
Valdemar IV
Valdemar IV Atterdag Valdemar Atterdag Næstvedi kiriku freskol Valdemar IV Atterdag (umbes 1320 – 24. oktoober 1375) oli Taani kuningas 1340–1375.
Vaata Taani valdused Eestis ja Valdemar IV
Valdemar-Eriku lääniõigus
Valdemar-Eriku lääniõigus oli Harju- ja Virumaal Taani võimu perioodil kehtinud õigusnormide kogu, mis pidevalt täienedes sai üheks Balti Eraseaduse osaks.
Vaata Taani valdused Eestis ja Valdemar-Eriku lääniõigus
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata Taani valdused Eestis ja Vana-Liivimaa
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Vaata Taani valdused Eestis ja Vasall
Vastseliina
Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Taani valdused Eestis ja Vastseliina
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Vaata Taani valdused Eestis ja Vürst
Võhandu jõgi
Võhandu jõgi on pikim täies ulatuses Eesti territooriumil asuv jõgi.
Vaata Taani valdused Eestis ja Võhandu jõgi
Viiburi
Kubermangulinna Viiburi linnaplaan aastast 1839 Viiburi linnus Viiburi (vene keeles Выборг Võborg, soome keeles Viipuri, rootsi keeles Viborg, saksa keeles Wiborg, Wiburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis.
Vaata Taani valdused Eestis ja Viiburi
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata Taani valdused Eestis ja Virumaa
Virumaa piiskop
Virumaa piiskop (ladina keeles Episcopus Vironensis) oli 13. sajandil Põhja-Eestis Taani valdusse Virumaale Rooma-katoliku kiriku poolt nimetatud piiskopkonna pea.
Vaata Taani valdused Eestis ja Virumaa piiskop
Wilhelm Modenast
Wilhelmi pitser Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm või Guillelmus Modenast (ka Wilhelm Sabinast, Guglielmo Sabinast, Guillelmus Sabinast või Vilhelm Sabinast; itaaliapäraselt Guglielmo da Sabina; umbes 1184 – 31. märts 1251) oli itaalia diplomaat ja vaimulik.
Vaata Taani valdused Eestis ja Wilhelm Modenast
1080
1080.
Vaata Taani valdused Eestis ja 1080
1219
1219.
Vaata Taani valdused Eestis ja 1219
1220
1220.
Vaata Taani valdused Eestis ja 1220
1222
1222.
Vaata Taani valdused Eestis ja 1222
1223
1223.
Vaata Taani valdused Eestis ja 1223
1224
1224.
Vaata Taani valdused Eestis ja 1224
1225
1225.
Vaata Taani valdused Eestis ja 1225
1227
1227.
Vaata Taani valdused Eestis ja 1227
1238
1238.
Vaata Taani valdused Eestis ja 1238
1246
1246.
Vaata Taani valdused Eestis ja 1246
1250
1250.
Vaata Taani valdused Eestis ja 1250
1251
1251.
Vaata Taani valdused Eestis ja 1251
1260
1260.
Vaata Taani valdused Eestis ja 1260
1271
1271.
Vaata Taani valdused Eestis ja 1271
1274
1274.
Vaata Taani valdused Eestis ja 1274
13. sajand
13.
Vaata Taani valdused Eestis ja 13. sajand
13. sajand Eestis
13.
Vaata Taani valdused Eestis ja 13. sajand Eestis
1332
1332.
Vaata Taani valdused Eestis ja 1332
1346
1346.
Vaata Taani valdused Eestis ja 1346
1347
1347.
Vaata Taani valdused Eestis ja 1347
1374
1374.
Vaata Taani valdused Eestis ja 1374
1559
1559.
Vaata Taani valdused Eestis ja 1559
1561
1561.
Vaata Taani valdused Eestis ja 1561
1562
1562.
Vaata Taani valdused Eestis ja 1562
1563
1563.
Vaata Taani valdused Eestis ja 1563
1570
1570.
Vaata Taani valdused Eestis ja 1570
16. sajand
16.
Vaata Taani valdused Eestis ja 16. sajand
1643
1643.
Vaata Taani valdused Eestis ja 1643
1645
1645.
Vaata Taani valdused Eestis ja 1645
17. sajand
17.
Vaata Taani valdused Eestis ja 17. sajand
1773
1773.
Vaata Taani valdused Eestis ja 1773
1877
1877.
Vaata Taani valdused Eestis ja 1877
22. juuli
22.
Vaata Taani valdused Eestis ja 22. juuli
29. august
29.
Vaata Taani valdused Eestis ja 29. august
Vaata ka
Eesti ajaloolised piirkonnad
- Aiboland
- Eesti esiajalugu
- Liivimaa
- Pärnu vojevoodkond
- Taani valdused Eestis
- Tartu vojevoodkond
- Võrumaa
Eesti keskaeg
- Eesti viikingiaeg
- Lihula piiskopkond
- Taani valdused Eestis
- Tallinna piiskopkond
Eesti-Taani suhted
- Eesti-Taani suhted
- Taani valdused Eestis
Taani endised kolooniad
- Accra
- Islandi Kuningriik
- Orkney saared
- Piltene
- Shetlandi saared
- Taani Lääne-India Kompanii
- Taani valdused Eestis
Tuntud ka kui Taani Eestimaa, Taani aeg, Taani valdused.