229 suhted: Aas-karukell, Alkaloidid, Aminohapped, Aretus, Atsüülrühm, Atsetüülkoensüüm A, Autotroof, Õhk, Õis, Bakterid, Basiilik, Bioloogia, Botaanika, Botaanika mõisteid, C3-taimed, Devon, Diaspoor, Diploidsus, Duplikatsioon, Eestis kaitstavate sammalde loend, Eeterlikud õlid, Elu, Endofüüdid, Endosümbioos, Ensüüm, Eos, Eostaimed, Epiderm, Ernst Haeckel, Eukarüoodid, Evolutsioon, Fülogenees, Fütotsönoos, Fenool, Fenotüübiline plastilisus, Flavonoidid, Fotosüntees, Gametofüüt, Geen, Geneetika, Genoom, Geobotaanika, Haploidsus, Hapnik, Harilik kakaopuu, Harilik kuusk, Harilik laanesõnajalg, Harilik müürlook, Harilik mustikas, Harilik pune, ..., Harilik raudrohi, Harilik vesihernes, Harilik vesisulg, Harunemine, Hübriid, Hüdrobotaanika, Hüdrofoobsus, Hõimkond, Hõlmikpuu, Hõlmikpuulised, Hõlmikpuutaimed, Heiti Paves, Helviksammaltaimed, Herbivoor, Heterotroof, Imetajad, Inglise keel, Juhtkude, Juur, Juurestik, Kaktuselised, Kambrium, Kare kõrvik, Kariloom, Kassiristik, Kataveski hiiekadakas, Kattekold, Katteseemnetaimed, Kõdersammaltaimed, Keila, Keskkonna heterogeensus, Kilpjalg, Klaad, Klass (bioloogia), Klorofüll, Kloroplast, Kohasus, Koldtaimed, Kollad, Kromosoom, Kultuurtaim, Kutiikula (botaanika), Ladina keel, Lõhn, Leht, Lehtsammaltaimed, Ligniin, Liitvetikad, Lipiidid, Loomad, Mais, Maismaataimed, Maitse, Makromolekul, Mändvetiktaimed, Mesilane, Metaboliit, Mitokonder, Mitokondriaalne DNA, Molekulaarbioloogia, Morfoloogia (bioloogia), Mudelorganism, Mullastik, Namibi kõrb, Näljahäda, Närvisüsteem, Nektar, Nisu, Nobeli rahuauhind, Okaspuutaimed, Old Tjikko, Orgaanilised ühendid, Paleobotaanika, Paleosoikum, Paljasseemnetaimed, Paljunemine, Parafüleetiline rühm, Parasitism, Patogeen, Päevalill, Põllumajandus, Pinnas, Piparmünt, Plastiidid, Plastsus, Ploidsus, Pomerantsvili, Prokarüoot, Protistid, Pruunvetikad, Puitumine, Punavetikad, Pung, Putukad, Rabamurakas, Rakukest, Rakumembraan, Raps, Ravimtaimed, Ränivetikad, Riis, Risoom, Roheline revolutsioon, Rohevetikad, Rohevetiktaimed, Sahhariidid, Salvei, Sammaltaimed, Süda tänava hõlmikpuu, Sülg, Sümbioos, Süsihappegaas, Süsteemne omandatud resistentsus, Sõnajalgtaimed, Seeme, Seemnetaimed, Seened, Sekveneerimine, Sensu lato, Sidrun, Silur, Sinihape, Soontaimed, Soonteta taimed, Sordiaretus, Sort, Sporofüüt, Struktuur, Sugukond (bioloogia), Suguline sigimine, Suhkrud, Taimeanatoomia, Taimeökoloogia, Taimede loend, Taimefüsioloogia, Taimegeograafia, Taimemorfoloogia, Taimerakk, Taimestik, Taimkate, Tallus, Tanniinid, Tärklis, Tüvendtaimed, Terpeenid, Toitained, Toitumisahel, Toksiin, Tolmeldamine, Tolmlemine, Tolmukapea, Tolmutera, Transkriptsioon (geneetika), Transpiratsioon, Transponeeruvad elemendid, Tsüanobakterid, Tsüanogeensed glükosiidid, Tselluloos, Umbrohi, Vahad, Valgus, Valgusüntees, Valgushingamine, Vars, Väljasuremine, Värvus, Vööthuul-sõrmkäpp, Vürtsid, Võipere, Velvitšia, Vesi, Vetikad, Viburloomad, Viinapuu, Viirused, Vili, Viljastumine, 1994, 2000. Laienda indeks (179 rohkem) »
Aas-karukell
Äraõitsenud aas-karukell Roomassaares Aas-karukell (Pulsatilla pratensis) on tulikaliste sugukonda karukella perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Taimed ja Aas-karukell · Näe rohkem »
Alkaloidid
Nikotiin on üks alkaloididest Alkaloidid on lämmastikku sisaldavate, vees lahustumatute, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavate keemiliste ainete rühm.
Uus!!: Taimed ja Alkaloidid · Näe rohkem »
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Uus!!: Taimed ja Aminohapped · Näe rohkem »
Aretus
Aretus ehk aretamine on populatsioonide, liinide, rasside ja sortide mõjutamine kunstliku valiku, ristamise ning mutatsioonide esilekutsumise teel.
Uus!!: Taimed ja Aretus · Näe rohkem »
Atsüülrühm
Atsüülrühm Atsüülrühmaks ehk alkanoüülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias rühma RC(.
Uus!!: Taimed ja Atsüülrühm · Näe rohkem »
Atsetüülkoensüüm A
Atsetüülkoensüüm A ehk atsetüül-CoA on paljudes organismi biokeemilistes reaktsioonides (eriti ainevahetuses) osalev molekul.
Uus!!: Taimed ja Atsetüülkoensüüm A · Näe rohkem »
Autotroof
Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas).
Uus!!: Taimed ja Autotroof · Näe rohkem »
Õhk
Õhu allegooria. Jan van Kessel vanem (1661) Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu.
Uus!!: Taimed ja Õhk · Näe rohkem »
Õis
Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.
Uus!!: Taimed ja Õis · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Taimed ja Bakterid · Näe rohkem »
Basiilik
Basiilik (Ocimum) on üheaastaste taimede perekond huulõieliste sugukonnast.
Uus!!: Taimed ja Basiilik · Näe rohkem »
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Uus!!: Taimed ja Bioloogia · Näe rohkem »
Botaanika
Botaanika ehk taimeteadus on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega.
Uus!!: Taimed ja Botaanika · Näe rohkem »
Botaanika mõisteid
Siin on loetletud botaanika, sealhulgas taimeanatoomia ja taimemorfoloogia olulisemaid mõisteid.
Uus!!: Taimed ja Botaanika mõisteid · Näe rohkem »
C3-taimed
C3-taimed on paraskliimavöötmes produktiivselt fotosünteesivad taimed, milles fotosünteesi ajal kõigepealt moodustub kolme süsinikaatomiga 3-fosfoglütseraat.
Uus!!: Taimed ja C3-taimed · Näe rohkem »
Devon
Devon on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).
Uus!!: Taimed ja Devon · Näe rohkem »
Diaspoor
Diaspoor ehk levis on igasugune organismide (eriti taimede ja seente) levimisalge, ka organismi osa, mille abil organismid levivad.
Uus!!: Taimed ja Diaspoor · Näe rohkem »
Diploidsus
Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus.
Uus!!: Taimed ja Diploidsus · Näe rohkem »
Duplikatsioon
Duplikatsioon on mutatsioon, mille korral osa geneetilisest materjalist (geen, kromosoom või mõni nende osa) kahekordistub.
Uus!!: Taimed ja Duplikatsioon · Näe rohkem »
Eestis kaitstavate sammalde loend
Eestis on kitse alla võetud mitmed sammaltaimede liigid.
Uus!!: Taimed ja Eestis kaitstavate sammalde loend · Näe rohkem »
Eeterlikud õlid
Eeterlikud õlid on taimedes esinevad õlikad (hüdrofoobsed) vedelikud, mida iseloomustab suhteliselt kerge lenduvus; molekulis sisaldub 8–15 süsiniku aatomit:...C8...C15...
Uus!!: Taimed ja Eeterlikud õlid · Näe rohkem »
Elu
Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.
Uus!!: Taimed ja Elu · Näe rohkem »
Endofüüdid
Endofüüdid (kreeka keeles ἔνδον 'sees' + φυτόν 'taim') on mikroorganismid, üldjuhul seened või bakterid, kes elavad taimekudedes rakkude vahel ja sees ega põhjusta taimel nähtavaid haigussümptomeid.
Uus!!: Taimed ja Endofüüdid · Näe rohkem »
Endosümbioos
Endosümbioos on kooselu vorm, kus endosümbiont elab peremeesorganismi kehas või rakus.
Uus!!: Taimed ja Endosümbioos · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Taimed ja Ensüüm · Näe rohkem »
Eos
Põlvkondade vaheldumine elutsüklis. Vahelduvad sporofaas ehk elujärk sporofüüdina ja gametofaas ehk elujärk gametofüüdina. Sporofaasis toodetakse läbi meiootilise rakujagunemise uusi eoseid ning gametofaasi tulemusel tekivad gameedid Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.
Uus!!: Taimed ja Eos · Näe rohkem »
Eostaimed
Sammaltaimed Eostaimed (Cryptogamae) on õite ja seemneteta taimede ja taimesarnaste organismide polüfüleetiline rühm, kuhu kuuluvad liigid paljunevad eoste abil.
Uus!!: Taimed ja Eostaimed · Näe rohkem »
Epiderm
Epiderm ehk epidermis on elusatest rakkudest koosnev kattekude taime lehtede, noorte varte ja viljade pinnal.
Uus!!: Taimed ja Epiderm · Näe rohkem »
Ernst Haeckel
Ernst Haeckel (1906) Ernst Heinrich Philipp August Haeckel (16. veebruar 1834 Potsdam – 9. august 1919 Jena) oli saksa bioloog, filosoof, kunstnik ja arstiteadlane.
Uus!!: Taimed ja Ernst Haeckel · Näe rohkem »
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Uus!!: Taimed ja Eukarüoodid · Näe rohkem »
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Uus!!: Taimed ja Evolutsioon · Näe rohkem »
Fülogenees
parafüleetiline rühm (sinine) Fülogenees ehk põlvnemiskäik on mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu.
Uus!!: Taimed ja Fülogenees · Näe rohkem »
Fütotsönoos
Fütotsönoos ehk taimekooslus (varasemas eesti keeles kasutatud ka vormi taimeühiskond) on taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes.
Uus!!: Taimed ja Fütotsönoos · Näe rohkem »
Fenool
Fenool Fenool ehk hüdroksübenseen (varem ka hüdroksübensool või ka karboolhape) C6H5OH on mürgine valge kristalne (sulamistemperatuur 40,5ºC) aine, lahustub vees halvasti (8,3 g/100 ml).
Uus!!: Taimed ja Fenool · Näe rohkem »
Fenotüübiline plastilisus
Fenotüübiline plastilisus on organismi võime muuta oma fenotüüpi vastavalt keskkonnale.
Uus!!: Taimed ja Fenotüübiline plastilisus · Näe rohkem »
Flavonoidid
Flavoon Flavonoidid ehk bioflavonoidid on fütokemikaalid, mis on flavooni (2-fenüülkromooni) derivaadid või sellesarnased ained.
Uus!!: Taimed ja Flavonoidid · Näe rohkem »
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Uus!!: Taimed ja Fotosüntees · Näe rohkem »
Gametofüüt
Gametofüüt on elutsükli haploidses faasis olev taim.
Uus!!: Taimed ja Gametofüüt · Näe rohkem »
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Uus!!: Taimed ja Geen · Näe rohkem »
Geneetika
DNA molekul – elu ülesehitamise ja säilitamise molekulaarne informatsioon, mis esineb kõigil elusorganismidel Geneetika ehk pärilikkusteadus on bioloogia haru, mis uurib elusolendite tunnuste kujunemist, eelsoodumust, põlvnemist ja vastavaid molekulaarseid mehhanisme.
Uus!!: Taimed ja Geneetika · Näe rohkem »
Genoom
Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.
Uus!!: Taimed ja Genoom · Näe rohkem »
Geobotaanika
Geobotaanika on teadusharu, mis tegeleb taimkatte ja seda moodustavate taimekoosluste uurimisega, pöörates tähelepanu paiga edaafilistele ja klimaatilistele tingimustele.
Uus!!: Taimed ja Geobotaanika · Näe rohkem »
Haploidsus
Haploidsus (kr. keelest haplos üksik ja eidos kuju; inglise haploidy) indiviidi (raku) kromosoomistiku poolkordsus, liigi haplofaasile omase (gameetse) kromosoomistiku olemasolu.
Uus!!: Taimed ja Haploidsus · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Taimed ja Hapnik · Näe rohkem »
Harilik kakaopuu
Harilik kakaopuu (Theobroma cacao) on haisupuuliste sugukonda kakaopuu perekonda kuuluv puu.
Uus!!: Taimed ja Harilik kakaopuu · Näe rohkem »
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Taimed ja Harilik kuusk · Näe rohkem »
Harilik laanesõnajalg
Harilik laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris) on sõnajalgtaim, mõne käsitluse järgi ainus liik laanesõnajala perekonnas.
Uus!!: Taimed ja Harilik laanesõnajalg · Näe rohkem »
Harilik müürlook
Harilik müürlook (Arabidopsis thaliana) on ristõieliste sugukonda müürlooga perekonda kuuluv rohttaimeliik.
Uus!!: Taimed ja Harilik müürlook · Näe rohkem »
Harilik mustikas
Harilik mustikas ehk mustikas (Vaccinium myrtillus) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv heitlehine kääbuspõõsas ehk puhmas.
Uus!!: Taimed ja Harilik mustikas · Näe rohkem »
Harilik pune
Harilik pune (Origanum vulgare) on huulõieliste sugukonda pune perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Taimed ja Harilik pune · Näe rohkem »
Harilik raudrohi
Õisiku keelõied on harva roosad Tolmeldamine sirelase kaasabil Harilik raudrohi (Achillea millefolium) on korvõieliste sugukonna raudrohu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, mida kasutatakse nii ilu- kui ravimtaimena.
Uus!!: Taimed ja Harilik raudrohi · Näe rohkem »
Harilik vesihernes
Harilik vesihernes (Utricularia vulgaris) on vesiherneliste sugukonda vesiherne perekonda kuuluv taim.
Uus!!: Taimed ja Harilik vesihernes · Näe rohkem »
Harilik vesisulg
Harilik vesisulg (Hottonia palustris) on kaheiduleheline õistaim nurmenukuliste sugukonnast.
Uus!!: Taimed ja Harilik vesisulg · Näe rohkem »
Harunemine
Harunemine on taime varre või juure harude tekkimine kasvukuhiku jagunedes (dihhotoomia) või õistaimedel uute kasvukuhikute kujunedes.
Uus!!: Taimed ja Harunemine · Näe rohkem »
Hübriid
Muul on hobusemära ja eeslitäku järglane Nõiapuu hübriid ''Hamamelis x intermedia'' Hübriid (tuleb ld sõnast hybrida 'segavereline'; ka ristand, värd, ristsugutis, bastard) on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt (genotüübilt) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane.
Uus!!: Taimed ja Hübriid · Näe rohkem »
Hüdrobotaanika
Hüdrobotaanika on veetaimi uuriv botaanika (ühtlasi hüdrobioloogia) haru.
Uus!!: Taimed ja Hüdrobotaanika · Näe rohkem »
Hüdrofoobsus
Veetilga poolitamine superhüdrofoobse noaga Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega.
Uus!!: Taimed ja Hüdrofoobsus · Näe rohkem »
Hõimkond
Hõimkond (ladina phylum või divisio) on bioloogilise taksonoomia suurüksus, mis jaguneb klassideks, mõnikord ka alamhõimkondadeks.
Uus!!: Taimed ja Hõimkond · Näe rohkem »
Hõlmikpuu
Hõlmikpuu ehk ginko (Ginkgo biloba L.) on hõlmikpuu perekonda kuuluv ainus tänapäeval elav liik.
Uus!!: Taimed ja Hõlmikpuu · Näe rohkem »
Hõlmikpuulised
Hõlmikpuulised (Ginkgoaceae) on hõlmikpuutaimede sugukond.
Uus!!: Taimed ja Hõlmikpuulised · Näe rohkem »
Hõlmikpuutaimed
Hõlmikpuutaimed (Ginkgophyta) on taimede hõimkond.
Uus!!: Taimed ja Hõlmikpuutaimed · Näe rohkem »
Heiti Paves
Teadusfoto 2011 lõpuüritusel Heiti Paves (sündinud 8. märtsil 1959) on eesti geneetik.
Uus!!: Taimed ja Heiti Paves · Näe rohkem »
Helviksammaltaimed
Helviksammaltaimed (ebasoovitatav nimetus on maksasammaltaimed; teaduslik ladinakeelne nimetus Marchantiophyta) on hõimkond taimi, kes ehituselt on samblad.
Uus!!: Taimed ja Helviksammaltaimed · Näe rohkem »
Herbivoor
Rohusööja ehk herbivoor on loom, kes on anatoomiliselt ja psühholoogiliselt kohandunud toituma taimsest materjalist, näiteks lehtedest või rohust.
Uus!!: Taimed ja Herbivoor · Näe rohkem »
Heterotroof
Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.
Uus!!: Taimed ja Heterotroof · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Taimed ja Imetajad · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Taimed ja Inglise keel · Näe rohkem »
Juhtkude
Juhtkude on kõrgemate taimede kude, mille kaudu toimub vee ja vees lahustunud orgaaniliste ja mineraalainete liikumine.
Uus!!: Taimed ja Juhtkude · Näe rohkem »
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Uus!!: Taimed ja Juur · Näe rohkem »
Juurestik
Juurestik ehk juuresüsteem (varasemas eesti keeles ka: juurekava) on mingi taime juurte kogum.
Uus!!: Taimed ja Juurestik · Näe rohkem »
Kaktuselised
Kaktuselised (Cactaceae) on nelgilaadsete seltsi kuuluv taimede sugukond.
Uus!!: Taimed ja Kaktuselised · Näe rohkem »
Kambrium
Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Taimed ja Kambrium · Näe rohkem »
Kare kõrvik
Kare kõrvik (Galeopsis tetrahit) on huulõieliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Taimed ja Kare kõrvik · Näe rohkem »
Kariloom
Lambad ja lehm Kariloom on karjatatav koduloom.
Uus!!: Taimed ja Kariloom · Näe rohkem »
Kassiristik
Kassiristik (Trifolium arvense) on mitmeaastane ühekojaline rohttaim liblikõieliste sugukonnast ristiku perekonnast.
Uus!!: Taimed ja Kassiristik · Näe rohkem »
Kataveski hiiekadakas
pisi Kataveski hiiekadakas on ohvrikadakas Harju maakonnas Kose vallas Kata külas.
Uus!!: Taimed ja Kataveski hiiekadakas · Näe rohkem »
Kattekold
Kattekold (Lycopodium annotinum) on kolla perekonda kollaliste sugukonda kuuluv igihaljas eostaim.
Uus!!: Taimed ja Kattekold · Näe rohkem »
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Uus!!: Taimed ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »
Kõdersammaltaimed
Kõdersammaltaimed (Anthocerotophyta) on soonteta taimede hõimkond, kes on ehituselt samblad.
Uus!!: Taimed ja Kõdersammaltaimed · Näe rohkem »
Keila
Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.
Uus!!: Taimed ja Keila · Näe rohkem »
Keskkonna heterogeensus
Keskkonna heterogeensus on ressursside või mõjurite ruumiline ja ajaline varieeruvus.
Uus!!: Taimed ja Keskkonna heterogeensus · Näe rohkem »
Kilpjalg
pisi Kilpjalg (Pteridium aquilinum) on kilpjalaliste sugukonda kuuluv sõnajalgtaim.
Uus!!: Taimed ja Kilpjalg · Näe rohkem »
Klaad
Klaad on taksonoomiline rühm, mis hõlmab viimast ühist eellast (liiki) ja kõiki selle eellase järeltulijaid.
Uus!!: Taimed ja Klaad · Näe rohkem »
Klass (bioloogia)
Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.
Uus!!: Taimed ja Klass (bioloogia) · Näe rohkem »
Klorofüll
Klorofüll annab taimede lehtedele rohelise värvuse Klorofüll (ka leheroheline) on taimedes, vetikates ja tsüanobakterites sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse.
Uus!!: Taimed ja Klorofüll · Näe rohkem »
Kloroplast
Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.
Uus!!: Taimed ja Kloroplast · Näe rohkem »
Kohasus
Kohasus (ka kohanemus, valikuväärtus, adaptiivväärtus, inglise keeles fitness) on keskne mõiste paljudes bioloogia harudes ja ta kirjeldab isendi või teatud tüüpi isendite hulga sigimisedukust oma elukeskkonnas ja populatsioonis.
Uus!!: Taimed ja Kohasus · Näe rohkem »
Koldtaimed
Koldtaimed (Lycopodiophyta) on soontaimede ehk trahheofüütide alamgrupp.
Uus!!: Taimed ja Koldtaimed · Näe rohkem »
Kollad
Kollad ehk pärisraikad (Lycopodiopsida) on soontaimede klass.
Uus!!: Taimed ja Kollad · Näe rohkem »
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Uus!!: Taimed ja Kromosoom · Näe rohkem »
Kultuurtaim
Enamik aiakujunduses kasutatavaid taimi on kultuurtaimed Kultuurtaim on kultiveerimise tarbeks aretatud taimeliik või -sort.
Uus!!: Taimed ja Kultuurtaim · Näe rohkem »
Kutiikula (botaanika)
Jugapuu okas Kutiikula on taime lehti, noori võrseid ja muid osi kattev kaitsekile.
Uus!!: Taimed ja Kutiikula (botaanika) · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Taimed ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lõhn
Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda.
Uus!!: Taimed ja Lõhn · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Taimed ja Leht · Näe rohkem »
Lehtsammaltaimed
Lehtsammaltaimed (Bryophyta) on taimede hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed pehmed, tavaliselt 1–10 cm pikkused, harva pikemad sammaltaimed.
Uus!!: Taimed ja Lehtsammaltaimed · Näe rohkem »
Ligniin
Ligniini keemiline struktuur (üldistus) Ligniin ehk ligneen on varieeruva struktuuriga biopolümeer, mis moodustab suure osa taimse materjali rakukestadest.
Uus!!: Taimed ja Ligniin · Näe rohkem »
Liitvetikad
Liitvetikad ehk glaukotsüstofüüdid (Glaucophyta) on eukarüootide rühma kuuluv väike hõimkond mageveelisi vetikaid.
Uus!!: Taimed ja Liitvetikad · Näe rohkem »
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Uus!!: Taimed ja Lipiidid · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Taimed ja Loomad · Näe rohkem »
Mais
''Zea mays 'Strawberry''' Mais (botaaniline nimi harilik mais; teaduslik nimetus Zea mays) on kõrreliste sugukonda maisi perekonda kuuluv üheaastane teravili.
Uus!!: Taimed ja Mais · Näe rohkem »
Maismaataimed
Maismaataimed ehk embrüofüüdid on rohelised taimed, millel on kudede diferentseerumine, mida madalamatel taimedel ei ole – vetikatel.
Uus!!: Taimed ja Maismaataimed · Näe rohkem »
Maitse
Maitse on ainete omadus, mis kutsub inimesel või loomal esile maitsmisaistingut.
Uus!!: Taimed ja Maitse · Näe rohkem »
Makromolekul
Makromolekulid on keemias väga suure molekulmassiga molekulid.
Uus!!: Taimed ja Makromolekul · Näe rohkem »
Mändvetiktaimed
Mändvetiktaimed ehk mändvetikad (Charophyta) on rohevetikate hõimkond, mille hulka kuuluvad lähimad embrüofüütide sugulased.
Uus!!: Taimed ja Mändvetiktaimed · Näe rohkem »
Mesilane
''Apis mellifera'' Mesilasnukud Erakmesilane Anthophora bimaculata (emane) hariliku sininuki (Jasione montana) õiel. Tallinn, Eesti Mesilane (Apis) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.
Uus!!: Taimed ja Mesilane · Näe rohkem »
Metaboliit
Metaboliit ehk ainevahetussaadus on organismis metabolismi tagajärjel tekkinud aine.
Uus!!: Taimed ja Metaboliit · Näe rohkem »
Mitokonder
Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.
Uus!!: Taimed ja Mitokonder · Näe rohkem »
Mitokondriaalne DNA
Inimese mtDNA Elektronmikroskoopia muudab mtDNA nähtavaks diskreetsete kolletena. Joone pikkus: 200 nm. (A) Tsütoplasmaatiline osa pärast immuunkullaga töötlemist; kulla osakesed markeerivad mtDNA asukohta mitokondri membraani lähedal. (B) Vaade tsütoplasmast pärast CSK puhvriga ekstraheerimist ja anti-DNA märgistamist immuunkullaga; mtDNA (asukohta näitavad kullaosakesed) puhvris ei ekstraheeru. Iborra et al., 2004. Mitokondriaalne DNA (mtDNA) on mitokondrites asuv DNA (enamik eukarüootse raku DNAst paikneb rakutuumas).
Uus!!: Taimed ja Mitokondriaalne DNA · Näe rohkem »
Molekulaarbioloogia
Molekulaarbioloogia on bioloogia molekulaarsel tasandil.
Uus!!: Taimed ja Molekulaarbioloogia · Näe rohkem »
Morfoloogia (bioloogia)
Morfoloogia on bioloogia haru, mis tegeleb organismide ja nende osade kuju uurimisega.
Uus!!: Taimed ja Morfoloogia (bioloogia) · Näe rohkem »
Mudelorganism
Mudelorganism on organism, mida kasutatakse bioloogiliste protsesside uurimisel.
Uus!!: Taimed ja Mudelorganism · Näe rohkem »
Mullastik
Mullastik ehk muldkate on mingile territooriumile iseloomulike muldade kogu.
Uus!!: Taimed ja Mullastik · Näe rohkem »
Namibi kõrb
Namibi liivaluited 2011. aastal Namibi kõrb on kõrb Aafrikas.
Uus!!: Taimed ja Namibi kõrb · Näe rohkem »
Näljahäda
Näljahäda ehk näljaaeg on ajajärk, mille jooksul nälg ja sellest tulenevad haigused tekitavad harilikust palju suurema suremuse.
Uus!!: Taimed ja Näljahäda · Näe rohkem »
Närvisüsteem
access-date.
Uus!!: Taimed ja Närvisüsteem · Näe rohkem »
Nektar
viltja kurdlehiku õites Nektar (ka mesineste, mesimahl) on magus vedelik, mis eritub taimede nektarinäärmetest ja millest mesilased valmistavad mett.
Uus!!: Taimed ja Nektar · Näe rohkem »
Nisu
Idandid Nisuterad Nisupead Nisust valmistatud bulgur Nisutooted Nisu (Triticum) on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
Uus!!: Taimed ja Nisu · Näe rohkem »
Nobeli rahuauhind
Nobeli rahuauhind on üks viiest Alfred Nobeli asutatud auhinnast.
Uus!!: Taimed ja Nobeli rahuauhind · Näe rohkem »
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Uus!!: Taimed ja Okaspuutaimed · Näe rohkem »
Old Tjikko
Old Tjikko on Rootsis Dalarnas Fulufjälleti mäel kasvav kuusepuu (Picea abies), „maailma vanim puu“.
Uus!!: Taimed ja Old Tjikko · Näe rohkem »
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Uus!!: Taimed ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »
Paleobotaanika
lodjapuu ''Viburnum lesquereuxii'' lehefossiil Paleobotaanika on paleontoloogia haru, mis tegeleb taimsete fossiilidega ja taimede evolutsiooni uurimisega.
Uus!!: Taimed ja Paleobotaanika · Näe rohkem »
Paleosoikum
Paleosoikum (palaios (παλαιός), "iidne" ja zoe (ζωή), "elu", tähendades "iidne elu") ehk vanaaegkond on geokronoloogiline üksus (aegkond) ning kronostratigraafiline üksus (ladekond).
Uus!!: Taimed ja Paleosoikum · Näe rohkem »
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Uus!!: Taimed ja Paljasseemnetaimed · Näe rohkem »
Paljunemine
Paljunemine on laiemas mõttes ökosüsteemis olevate ühetaoliste biosüsteemide või selle üksikosade (organellide, rakkude, liikide jt) kvantitiivne suurenemine.
Uus!!: Taimed ja Paljunemine · Näe rohkem »
Parafüleetiline rühm
linde (''Aves'') Parafüleetiline rühm on organismide rühm, millesse kuulub rühma kõigi liikmete viimane ühine eellane, kuid mingi osa tema järglastest ei kuulu sellesse rühma.
Uus!!: Taimed ja Parafüleetiline rühm · Näe rohkem »
Parasitism
Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
Uus!!: Taimed ja Parasitism · Näe rohkem »
Patogeen
Patogeen (ka patogeenne mikroob, tõvestav mikroob) on mikroorganism, harvem ka keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.
Uus!!: Taimed ja Patogeen · Näe rohkem »
Päevalill
Päevalillepõld Päevalilled Saksamaal Odenwälderi vabaõhumuuseumis Päevalill (Helianthus) on taimede perekond korvõieliste sugukonnast.
Uus!!: Taimed ja Päevalill · Näe rohkem »
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Uus!!: Taimed ja Põllumajandus · Näe rohkem »
Pinnas
Pinnas on maakoore pindmise kihi moodustavad setendid ja kivimid koos neile moodustunud mulla ja kultuurkihiga.
Uus!!: Taimed ja Pinnas · Näe rohkem »
Piparmünt
Piparmünt (Mentha × piperita) on huulõieliste sugukonna mündi perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, vesimündi (Mentha aquatiaca) ja rohemündi (Mentha spicata) hübriid.
Uus!!: Taimed ja Piparmünt · Näe rohkem »
Plastiidid
Plastiidid on taimede ja protistide organellid, mis on ümbritsetud membraaniga.
Uus!!: Taimed ja Plastiidid · Näe rohkem »
Plastsus
Plastsus ehk plastilisus (kreeka plastos 'voolitud') on keha võime muuta (purunemata) talle rakendatud välisjõu (nt väliskoormuse) mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat deformatsiooni (plastset deformatsiooni) pärast välisjõu mõju lakkamist.
Uus!!: Taimed ja Plastsus · Näe rohkem »
Ploidsus
Ploidsus (inglise keeles ploidy) on samatüübiliste ehk homoloogiliste kromosoomide või liigiomaste kromosoomikomplektide kordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus.
Uus!!: Taimed ja Ploidsus · Näe rohkem »
Pomerantsvili
Apelsini pomerantsvili Pomerantsvili ehk tsitrusvili ehk hesperiid on näärmelise, eeterlikke õlisid sisaldava väliskesta, säsika vahekesta ja lõigustunud mahlase sisekestaga vili.
Uus!!: Taimed ja Pomerantsvili · Näe rohkem »
Prokarüoot
pisi Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk.
Uus!!: Taimed ja Prokarüoot · Näe rohkem »
Protistid
Protistid Protistid (ka: algloomad; ladina keeles Protista, Protozoa) on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka.
Uus!!: Taimed ja Protistid · Näe rohkem »
Pruunvetikad
Pruunvetikad (Phaeophyceae) on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda.
Uus!!: Taimed ja Pruunvetikad · Näe rohkem »
Puitumine
Küdoonia rohtne võrse Küdoonia juba puitunud oks Puitumine ehk lignifikatsioon on polüsahhariidide ja ligniini ladestumine taime raku seintesse, mille tulemusena muutub taime vars jäigaks.
Uus!!: Taimed ja Puitumine · Näe rohkem »
Punavetikad
Punavetikas ''Ceramium tenuicorne''. Foto: Rando Tuvikene Punavetikad (Rhodophyceae) on ainuke punavetiktaimede hõimkonda kuuluv vetikate klass.
Uus!!: Taimed ja Punavetikad · Näe rohkem »
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Uus!!: Taimed ja Pung · Näe rohkem »
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Uus!!: Taimed ja Putukad · Näe rohkem »
Rabamurakas
Rabamurakas (Rubus chamaemorus L.) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv mitmeaastane kahekojaline rohttaim.
Uus!!: Taimed ja Rabamurakas · Näe rohkem »
Rakukest
Rakukest on rakumembraanist väljaspool olev kest.
Uus!!: Taimed ja Rakukest · Näe rohkem »
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Uus!!: Taimed ja Rakumembraan · Näe rohkem »
Raps
Raps (''Brassica napus'') Meemesilane rapsi tolmeldamas Rapsipõld õites Raps ehk õlikaalikas (Brassica napus) on õli- ja söödataim ristõieliste sugukonnast kapsasrohu perekonnast.
Uus!!: Taimed ja Raps · Näe rohkem »
Ravimtaimed
Ravimtaimed on bioaktiivseid looduslikke ühendeid sisaldavad taimed (sh erinevad taime osad), mida kasutatakse taimse päritoluga ravimina või ravimite valmistamiseks.
Uus!!: Taimed ja Ravimtaimed · Näe rohkem »
Ränivetikad
Ränivetikad ehk diatomeed (Bacillariophyceae ehk Diatomophyceae) on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid.
Uus!!: Taimed ja Ränivetikad · Näe rohkem »
Riis
Väliskestaga riisiterad (''Oryza glaberrima'') Üleujutatud riisipõllud Riisitaimede istutamine Riisipõldude pühvlitega harimine Indoneesias Riisi kuivatamine pärast koristust Riisipõllud mäenõlvadel Erinevad riisisordid Riis (Oryza) on kõrreliste sugukonda kuuluvate taimede perekond.
Uus!!: Taimed ja Riis · Näe rohkem »
Risoom
Kollase võhumõõga risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu.
Uus!!: Taimed ja Risoom · Näe rohkem »
Roheline revolutsioon
Roheline revolutsioon oli 1940.–1970. aastate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurendamine.
Uus!!: Taimed ja Roheline revolutsioon · Näe rohkem »
Rohevetikad
Rohevetikad kividel Toila mererannas Rohevetikad on rühm taimi.
Uus!!: Taimed ja Rohevetikad · Näe rohkem »
Rohevetiktaimed
Rohevetiktaimed (Chlorophyta) on rohevetikate hõimkond (ka rohevetikad kitsamas mõttes), kuhu kuulub umbes 500 perekonda 8000 liigiga fotosünteesivaid eukarüootseid organisme.
Uus!!: Taimed ja Rohevetiktaimed · Näe rohkem »
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Uus!!: Taimed ja Sahhariidid · Näe rohkem »
Salvei
Salvei (Salvia) on taimede perekond huulõieliste sugukonnast.
Uus!!: Taimed ja Salvei · Näe rohkem »
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Uus!!: Taimed ja Sammaltaimed · Näe rohkem »
Süda tänava hõlmikpuu
Süda tänava hõlmikpuu Süda tänava hõlmikpuu on kaitsealune hõlmikpuu Tallinnas Peeter Süda tänava ja Pärnu maantee tänava nurgal (vaadatud 04.04.2013); ühtlasi Eesti suurim ja jämedaim hõlmikpuu.
Uus!!: Taimed ja Süda tänava hõlmikpuu · Näe rohkem »
Sülg
Sülg (saliva) on inimesel ja paljudel teistel loomadel süljenäärmete nõre, mis on keeruka koostisega, läbipaistev, värvitu ja kergelt leeliseline (pH 7...8).
Uus!!: Taimed ja Sülg · Näe rohkem »
Sümbioos
Sümbioos (vanakreeka keelest σύν 'koos' ja βίωσις 'elamine') on eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu.
Uus!!: Taimed ja Sümbioos · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Taimed ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Süsteemne omandatud resistentsus
Süsteemne omandatud resistentsus ehk süsteemselt omandatud resistentsus (inglise keeles systemic acquired resistance, lüh SAR), ka kestev resistentsus, on enamiku taimede (sh katteseemnetaimed) taimeimmuunsuse liik, mille aktivatsioon, immuunvastus ja toime ning signaaliedastussüsteem põhineb organismi eelneval kokkupuutel patogeeniga.
Uus!!: Taimed ja Süsteemne omandatud resistentsus · Näe rohkem »
Sõnajalgtaimed
Sõnajalgtaimed ehk pteridofüüdid ehk tüvendeostaimed (Pteridophyta ehk Filicophyta) on soontaimede hõimkond, kuhu kuulub umbes 20 000 liiki.
Uus!!: Taimed ja Sõnajalgtaimed · Näe rohkem »
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Uus!!: Taimed ja Seeme · Näe rohkem »
Seemnetaimed
Harilik mänd Magnoolia õisik Seemnetaimed (Spermatophyta) on soontaimede ülemhõimkond (või hõimkond), kuhu kuuluvad taimed, kes paljunevad seemnete abil, erinevalt eostaimedest, kes paljunevad eostega.
Uus!!: Taimed ja Seemnetaimed · Näe rohkem »
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Uus!!: Taimed ja Seened · Näe rohkem »
Sekveneerimine
Sekveneerimine ehk järjestusanalüüs ehk järjendamine (inglise sequencing) on monomeeride (nukleotiidide, aminohapete) järjestuse kindlaksmääramine informatsiooniliste biopolümeeride (DNA, RNA, valkude) molekulides.
Uus!!: Taimed ja Sekveneerimine · Näe rohkem »
Sensu lato
Sensu lato (lühend s. l.) on ladinakeelne väljend, mis tähendab 'laiemas mõttes'.
Uus!!: Taimed ja Sensu lato · Näe rohkem »
Sidrun
Sidrun Sidrunid Sidrun on hariliku sidrunipuu vili.
Uus!!: Taimed ja Sidrun · Näe rohkem »
Silur
Silur (vanasti ka Gotlandium) on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).
Uus!!: Taimed ja Silur · Näe rohkem »
Sinihape
Sinihappe molekuli mudel Sinihape ehk vesiniktsüaniidhape ehk tsüaanvesinikhape (keemiline valem HCN) on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva mürgina.
Uus!!: Taimed ja Sinihape · Näe rohkem »
Soontaimed
Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.
Uus!!: Taimed ja Soontaimed · Näe rohkem »
Soonteta taimed
Soonteta taimed ehk alamad taimed on üldnimetus taimedele (kaasa arvatud rohevetikad), kellel puudub juhtkudede süsteem (ksüleem ja floeem).
Uus!!: Taimed ja Soonteta taimed · Näe rohkem »
Sordiaretus
Eesti Taimekasvatuse Instituudis Sordiaretus on taimekasvatuse haru, mis tegeleb kultuurtaimede sortide ja hübriidide loomise ja parandamisega.
Uus!!: Taimed ja Sordiaretus · Näe rohkem »
Sort
Sort ehk kultivar (cultivar, lühend cv.) on kõige madalam süstemaatika ühik kultuurtaimedel.
Uus!!: Taimed ja Sort · Näe rohkem »
Sporofüüt
Sporofüüt on elutsükli diploidses faasis olev taim.
Uus!!: Taimed ja Sporofüüt · Näe rohkem »
Struktuur
Struktuur (ladina sõnast strūctūra ehitus, tarind) on terviku kõigi osade seoste kogum.
Uus!!: Taimed ja Struktuur · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Taimed ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Suguline sigimine
Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.
Uus!!: Taimed ja Suguline sigimine · Näe rohkem »
Suhkrud
Sahharoos Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass.
Uus!!: Taimed ja Suhkrud · Näe rohkem »
Taimeanatoomia
Taimeanatoomia on õpetus taime sisestruktuuridest.
Uus!!: Taimed ja Taimeanatoomia · Näe rohkem »
Taimeökoloogia
Taimeökoloogia on ökoloogia haru, mis keskendub taimede (sh. fütotsönooside) ja neid ümbritseva keskkonna vahelistele suhetele.
Uus!!: Taimed ja Taimeökoloogia · Näe rohkem »
Taimede loend
Siin on loetletud taimi; eraldi loend on samblike jaoks.
Uus!!: Taimed ja Taimede loend · Näe rohkem »
Taimefüsioloogia
Taimeidanemise kiiruse eksperiment Taimefüsioloogia on õpetus taimedes toimuvatest protsessidest.
Uus!!: Taimed ja Taimefüsioloogia · Näe rohkem »
Taimegeograafia
Taimegeograafia ehk fütogeograafia on botaanika haru, samuti biogeograafia haru, mis tegeleb taimede levilate ja leviku uurimisega.
Uus!!: Taimed ja Taimegeograafia · Näe rohkem »
Taimemorfoloogia
Miks on taimed sellised, nagu nad on? Vastust sellele küsimusele otsibki taimemorfoloogia Taimemorfoloogia ehk fütomorfoloogia on õpetus taimede kujust ja välisstruktuuridest, nende paiknemisest ja muutumisest ontogeneesis ja fülogeneesis.
Uus!!: Taimed ja Taimemorfoloogia · Näe rohkem »
Taimerakk
Sulgrakud on spetsialiseerunud taimerakud, mis ääristavad õhulõhesid Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni.
Uus!!: Taimed ja Taimerakk · Näe rohkem »
Taimestik
Taimestik ehk floora on mingile territooriumil elav taimeliikide kogum.
Uus!!: Taimed ja Taimestik · Näe rohkem »
Taimkate
Maailma taimkattekaart Taimkate ehk vegetatsioon on mingi maa-ala taimekoosluste kogum.
Uus!!: Taimed ja Taimkate · Näe rohkem »
Tallus
Tallus ehk rakis on mõnede liikumatute organismide diferentseerumata vegetatiivne kude.
Uus!!: Taimed ja Tallus · Näe rohkem »
Tanniinid
Tanniinid on taimedes leiduvad vees lahustuvad polüfenoolid ja neid leidub paljudes taimsetes toitudes.
Uus!!: Taimed ja Tanniinid · Näe rohkem »
Tärklis
Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv tärklis Amülopektiini struktuur. See on vees lahustumatu tärklis Tärklis (ladina keeles Amylum) on orgaaniline aine, makromolekul, ka polüsahhariid.
Uus!!: Taimed ja Tärklis · Näe rohkem »
Tüvendtaimed
Tüvendtaimed ehk kormofüüdid on taimed, mille rakud on diferentseerunud kudedeks ja mille organism on liigendatud erineva ülesandega organiteks.
Uus!!: Taimed ja Tüvendtaimed · Näe rohkem »
Terpeenid
Terpeenid on looduslike süsivesinike klass üldvalemiga (C5H8)n, mille molekulis sisaldub 2 või enam isopreeni molekulist tulenevat lüli: n.
Uus!!: Taimed ja Terpeenid · Näe rohkem »
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Uus!!: Taimed ja Toitained · Näe rohkem »
Toitumisahel
Toitumisahel ehk toiduahel (inglise trophic chain, food chain, feed chain) on jada organisme, keda seostab järjestikku toitumine ja sealhulgas ka toiduobjektiks olemine.
Uus!!: Taimed ja Toitumisahel · Näe rohkem »
Toksiin
Toksiin (toxinum) on bioloogilise organismi – mikroobi, taime, seene või looma eritatud mürgine aine.
Uus!!: Taimed ja Toksiin · Näe rohkem »
Tolmeldamine
Tolmeldamine Tolmeldamiseks nimetatakse õietolmu kandmist õie emakasuudmele.
Uus!!: Taimed ja Tolmeldamine · Näe rohkem »
Tolmlemine
Tolmlemine on tolmuterade kandumine emakasuudmele või seemnealgmele.
Uus!!: Taimed ja Tolmlemine · Näe rohkem »
Tolmukapea
Ratsuritähe tolmukapead Tolmukapea (lad anthera) on tolmuka osa, milles paiknevad tolmupesad ehk mikrosporangiumid tolmuteradega.
Uus!!: Taimed ja Tolmukapea · Näe rohkem »
Tolmutera
Tolmuterad on õistaimede tolmukates valmivad isasgametofüüdid.
Uus!!: Taimed ja Tolmutera · Näe rohkem »
Transkriptsioon (geneetika)
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
Uus!!: Taimed ja Transkriptsioon (geneetika) · Näe rohkem »
Transpiratsioon
Transpiratsioon ehk taimaurumine on taimedest vee aurumise protsess.
Uus!!: Taimed ja Transpiratsioon · Näe rohkem »
Transponeeruvad elemendid
Bakteriaalne liittransposoon, kus keskel on lisageene kodeeriv ala ja otstes IS-elemendid Transponeeruvad geneetilised elemendid on DNA järjestused, mis suudavad ühe raku piires genoomis ümber paigutuda ehk transponeeruda.
Uus!!: Taimed ja Transponeeruvad elemendid · Näe rohkem »
Tsüanobakterid
Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.
Uus!!: Taimed ja Tsüanobakterid · Näe rohkem »
Tsüanogeensed glükosiidid
Tsüanogeensed glükosiidid on osades taimedes sünteesitavad looduslikud lämmastikku sisaldavad vesilahustuvatest mikromolekulidest nn.
Uus!!: Taimed ja Tsüanogeensed glükosiidid · Näe rohkem »
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Uus!!: Taimed ja Tselluloos · Näe rohkem »
Umbrohi
Eestiski levinud vaatepilt: õitsev naat teeservas Umbrohuks liigitatakse taim, mis kasvab haritud maal lisaks külvatud või istutatud taimedele.
Uus!!: Taimed ja Umbrohi · Näe rohkem »
Vahad
Vahad on aineklass estrite rühmast.
Uus!!: Taimed ja Vahad · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Taimed ja Valgus · Näe rohkem »
Valgusüntees
Valgusüntees ehk valgu biosüntees on valkude moodustamise protsess rakkudes, milles osalevad RNA-d ja ribosoomid.
Uus!!: Taimed ja Valgusüntees · Näe rohkem »
Valgushingamine
Valgushingamine ehk fotorespiratsioon on fotosünteesiprotsess, kus hapnik asendab Calvini tsüklis süsihappegaasi.
Uus!!: Taimed ja Valgushingamine · Näe rohkem »
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Uus!!: Taimed ja Vars · Näe rohkem »
Väljasuremine
Väljasuremine on taksoni esinemise lõppemine lokaalselt või globaalselt.
Uus!!: Taimed ja Väljasuremine · Näe rohkem »
Värvus
Värvus ehk värv on valguskiirguse omadus, mis avaldub erisuguse spektraalkoostise ja intensiivsusega kiirguste silmaga eristatavuses.
Uus!!: Taimed ja Värvus · Näe rohkem »
Vööthuul-sõrmkäpp
Vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) on käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Taimed ja Vööthuul-sõrmkäpp · Näe rohkem »
Vürtsid
Vürtsid Antalya turul Vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed, naturaalsed või kuivatatud mitmesuguste taimede seemnetest (nt muskaatpähklid, sinep), viljadest (nt pipar, vanill, koriander), õitest (nt nelk, safran), koorest (nt kaneel või risoomist (nt ingver) saadud maitseained, mida kasutatakse tervelt, tükeldatult, purustatult või jahvatatult. Taimede rohtsetest osadest saadud maitseaineid nimetatakse ürtideks. Kõige hinnatumaid vürtse saadakse troopikast ja lähistroopikast.
Uus!!: Taimed ja Vürtsid · Näe rohkem »
Võipere
Võipere Võipere on küla Lääne-Virumaal Kadrina vallas.
Uus!!: Taimed ja Võipere · Näe rohkem »
Velvitšia
thumb thumb Velvitšia (Welwitschia mirabilis) on ebaokaspuude klassi kuuluva velvitšialiste sugukonna ainus liik.
Uus!!: Taimed ja Velvitšia · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Taimed ja Vesi · Näe rohkem »
Vetikad
pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.
Uus!!: Taimed ja Vetikad · Näe rohkem »
Viburloomad
Viburloomad ehk flagellaadid on protistide rakuehituslik tüüp, kellele on omane vibur.
Uus!!: Taimed ja Viburloomad · Näe rohkem »
Viinapuu
Viinapuu lehed ja marjad Viinapuu (Vitis) on viinapuuliste sugukonda kuuluv puitliaanide ja lehtpõõsaste perekond.
Uus!!: Taimed ja Viinapuu · Näe rohkem »
Viirused
Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.
Uus!!: Taimed ja Viirused · Näe rohkem »
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Uus!!: Taimed ja Vili · Näe rohkem »
Viljastumine
Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.
Uus!!: Taimed ja Viljastumine · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: Taimed ja 1994 · Näe rohkem »
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Uus!!: Taimed ja 2000 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Plantae, Taim, Taimede kaitsemehhanismid, Taimeriik.