VäljuvSaabuva

🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!

Sisukord

1. 850 suhted: A. H. Tammsaare tee, Aadel, Aadlilipkond, Adolf von Seckendorff, Aegna, Aia tänav (Tallinn), Ajakirjandusmaja, Alamsaksa keel, Aleksander Kesküla, Aleksander Kivi, Aleksander Oinas, Aleksander Pallas, Aleksander Tõnisson, Aleksander Tulp, Alexander Riesenkampff (1888–1940), Alfred von Tirpitz, Altar, Anti Selart, Anton Uesson, Arras, AS Flora, AS Franz Krull, AS Norma, AS Silvano Fashion Group, August Weizenbergi tänav, Autonoomia, Üleandmise leping, Ülemiste, Ülemiste järv, Ülemiste raudteejaam, Üllar Luup, Öölaulupidu, Ålborg, Balduin Alnast, Balti aadel, Balti jaam, Balti kubermangud, Balti laevastik, Balti raudtee, Balti Raudtee Peatehased, Baltisakslased, Bastion, Bürgermeister, Bekkeri laevatehas, Bekkeri sadam, Bolševikud, Bornholm, Brest-Litovski rahuleping, Cambrai, Caspar von Oldenbockum, ... Laienda indeks (800 rohkem) » « Kahaneb indeks

A. H. Tammsaare tee

Staabihoone, Tammsaare tee 25 Sauna- ja vahtkonnahoone, Tammsaare tee 56 ja 58 Sööklahoone, Tammsaare tee 64 A. H. Tammsaare tee (varem Järve tee) on 3,75 kilomeetri pikkune tänav Tallinnas Kesklinna, Kristiine ja Mustamäe linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja A. H. Tammsaare tee

Aadel

Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.

Vaata Tallinna ajalugu ja Aadel

Aadlilipkond

Aadlilipkond (varem eesti keeles aadlilipp) oli aadli poolt ülal peetav regulaarväeüksus Rootsis ja mõnes teises riigis.

Vaata Tallinna ajalugu ja Aadlilipkond

Adolf von Seckendorff

Vabahärra Franz Adolf von Seckendorff (17. märts 1857 Gera – 8. mai 1941 Waldsieversdorf) oli Preisimaa jalaväekindral, 1918.

Vaata Tallinna ajalugu ja Adolf von Seckendorff

Aegna

Aegna (1929–1939 Äigna, ka Eigna, saksa keeles Wulf, rootsi keeles Ulfsö) on saar Tallinna lahe kirdeküljel.

Vaata Tallinna ajalugu ja Aegna

Aia tänav (Tallinn)

Aia tänav on tänav Tallinna kesklinnas Vanalinna asumis.

Vaata Tallinna ajalugu ja Aia tänav (Tallinn)

Ajakirjandusmaja

Ajakirjandusmaja on 1972.

Vaata Tallinna ajalugu ja Ajakirjandusmaja

Alamsaksa keel

Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.

Vaata Tallinna ajalugu ja Alamsaksa keel

Aleksander Kesküla

Aleksander Eduard Kesküla (21. märts 1882 Saadjärve vald, Tartumaa, Liivimaa kubermang – 17. juuni 1963 Madrid, Hispaania) oli eesti poliitik ja revolutsionäär.

Vaata Tallinna ajalugu ja Aleksander Kesküla

Aleksander Kivi

Aleksander Kivi (10. veebruar 1894 Tali vald, Saarde kihelkond, Pärnumaa – 2. veebruar 1985 Tallinn) oli eesti geodeet ja kodu-uurija.

Vaata Tallinna ajalugu ja Aleksander Kivi

Aleksander Oinas

Aleksander Oinas (28. detsember 1887 Tartu – 3. märts 1942 Ussollag, Permi oblast) oli eesti poliitik ja ühiskonnategelane.

Vaata Tallinna ajalugu ja Aleksander Oinas

Aleksander Pallas

Aleksander Pallas (10. september 1887 Hageri kihelkond – 7. jaanuar 1939) oli eesti advokaat.

Vaata Tallinna ajalugu ja Aleksander Pallas

Aleksander Tõnisson

Aleksander Tõnisson VR I/1 (17. aprill 1875 Pööra küla, Härjanurme vald, Tartumaa – 30. juuni 1941, arvatavasti Tallinna lähistel) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1918), 1934–1939 Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.

Vaata Tallinna ajalugu ja Aleksander Tõnisson

Aleksander Tulp

Aleksander Tulp (5. märts 1883 Tallinn – aprill 1952 Volhovi rajoon, Leningradi oblast) oli Eesti poliitik.

Vaata Tallinna ajalugu ja Aleksander Tulp

Alexander Riesenkampff (1888–1940)

Alexander Riesenkampff 1908. aastal Korporatsioon Estonia tekliga Karl Alexander Riesenkampff (7. august 1888 Tallinn – 28. detsember 1940 Berliin) oli baltisaksa päritolu Eesti advokaat.

Vaata Tallinna ajalugu ja Alexander Riesenkampff (1888–1940)

Alfred von Tirpitz

Alfred Peter Friedrich von Tirpitz (19. märts 1849 – 6. märts 1930 Ebenhausen, Müncheni lähedal) oli Saksa admiral, Saksa keiserliku mereväe juhataja Esimeses maailmasõjas aastatel 1914–1916.

Vaata Tallinna ajalugu ja Alfred von Tirpitz

Altar

Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht, kuhu pannakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele.

Vaata Tallinna ajalugu ja Altar

Anti Selart

Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.

Vaata Tallinna ajalugu ja Anti Selart

Anton Uesson

Anton Uesson (12. jaanuar 1879 – 13. aprill 1942 Sverdlovski vangla) oli Eesti insener ja poliitik.

Vaata Tallinna ajalugu ja Anton Uesson

Arras

Arras on linn ja omavalitsusüksus (vald) Põhja-Prantsusmaal Hauts-de-France'i piirkonnas Arrasi jõe ääres, Artois' ajalooline keskus ning Pas-de-Calais' departemangu, Arrasi ringkonna, Arras-Nordi kantoni, Arras-Ouesti kantoni, Arras-Sudi kantoni ja Arrasi linnakogukonna keskus.

Vaata Tallinna ajalugu ja Arras

AS Flora

AS Flora on Eesti ettevõte, mis traditsiooniliselt on tegelenud kodu- ja tarbekeemia tootmise ja müügiga, pärast 2006.

Vaata Tallinna ajalugu ja AS Flora

AS Franz Krull

AS Franz Krull (saksa keeles Aktien-Gesellschaft der Maschinenfabrik "Franz Krull"; vene keeles Акционерное общество машиностроительного завода "Франц Крулль") oli Venemaa Keisririigi ajal ning Eesti esimesel iseseisvusajal tegutsenud metalli- ja masinatööstusettevõte, mille asutas vasksepp Franz Krull aastal 1865 Narvas.

Vaata Tallinna ajalugu ja AS Franz Krull

AS Norma

AS Norma on Eesti ettevõte, kes toodab ja müüb autode turvasüsteeme ja autode turvavarustuse komponentehttps://web.archive.org/web/20130216020436/http://www.norma.ee/index.php (vaadatud 11.02.2013).

Vaata Tallinna ajalugu ja AS Norma

AS Silvano Fashion Group

AS Silvano Fashion Group on rõivatootmise ja -müügiga tegelev ettevõte.

Vaata Tallinna ajalugu ja AS Silvano Fashion Group

August Weizenbergi tänav

August Weizenbergi tänav asub Tallinnas Kadriorus Kesklinna linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja August Weizenbergi tänav

Autonoomia

Maarianhamina Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus') on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele.

Vaata Tallinna ajalugu ja Autonoomia

Üleandmise leping

Üleandmise leping oli Eesti esimene välisleping, mis sõlmiti 19.

Vaata Tallinna ajalugu ja Üleandmise leping

Ülemiste

Ülemiste on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Ülemiste

Ülemiste järv

Ülemiste järv 1936. aasta Tallinna ümbruse kaardil Ülemiste järv (ka Obersee, Järveküla järv, Mõigu järv, Kuningajärv) asub Tallinna kaguosas Kesklinna linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Ülemiste järv

Ülemiste raudteejaam

Ülemiste raudteejaam on raudteejaam Tallinnas Ülemiste liiklussõlme kõrval, Ülemiste järvest 0,5 km kirdes.

Vaata Tallinna ajalugu ja Ülemiste raudteejaam

Üllar Luup

Üllar Luup 1993. aastal Üllar Luup veebruaris 2011 Üllar Luup (sünninimi Anatoli Aksjonov, abiellununa Anatoli Jõgi; sündinud 3. detsembril 1959 Sverdlovskis, praegune Jekaterinburg) on eesti ajakirjanik.

Vaata Tallinna ajalugu ja Üllar Luup

Öölaulupidu

Öölaulupidu 1988. aastal Tartu tudengipäevade raames toimunud öölaulupidu 2015. aastal Tartu öölaulupidu Raadil 2017. aastal Öölaulupidu on õhtul ja öösel peetav laulupidu.

Vaata Tallinna ajalugu ja Öölaulupidu

Ålborg

Ålborg (ka Aalborg) on Kopenhaageni, Århusi ja Odense järel suuruselt neljas linn Taanis.

Vaata Tallinna ajalugu ja Ålborg

Balduin Alnast

Balduin Alnast (prantsuse keeles Baudouin d’Aulne, saksa keeles Balduin von Alna, bei Thuin; surnud 1243) oli Aulne abtkonna (Aulne-sur-Sambre, Belgia) tsistertslaste kloostri munk, paavsti Gregorius IX legaat Baltimaades, Põhja-Eesti, Kuramaa ja Zemgale piiskop (1232–1236).

Vaata Tallinna ajalugu ja Balduin Alnast

Balti aadel

Balti aadel (ka: baltisaksa aadel) oli ühisnimetus Kuramaa hertsogiriigi, Liivimaa ja Eestimaa peamiselt baltisakslastest aadlike kohta.

Vaata Tallinna ajalugu ja Balti aadel

Balti jaam

Vaade Balti jaamale kaugliinide perroonilt Vaade Balti jaamale põhjast, Kopli tänava poolt (2009) Balti jaam enne II maailmasõda Balti jaam (ka Tallinna reisijaam; vene keeles Балтийский вокзал, saksa keeles Baltischer Bahnhof / Hauptbahnhof von Tallinn) on raudteejaam Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kelmiküla asumis laiarööpmelise raudtee ääres.

Vaata Tallinna ajalugu ja Balti jaam

Balti kubermangud

Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18.

Vaata Tallinna ajalugu ja Balti kubermangud

Balti laevastik

Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.

Vaata Tallinna ajalugu ja Balti laevastik

Balti raudtee

Balti raudtee (vene Балтийская железная дорога) oli laiarööpmeline raudtee, mis ühendas Balti kubermange ja Venemaa keisririigi pealinna ning Venemaa sisekubermange.

Vaata Tallinna ajalugu ja Balti raudtee

Balti Raudtee Peatehased

Balti Raudtee Peatehaste hooned aastal 1932 Balti Raudtee Peatehased oli 1870. aastatel ehitatud Balti raudtee taristut teenindav ettevõte Tallinnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Balti Raudtee Peatehased

Baltisakslased

Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).

Vaata Tallinna ajalugu ja Baltisakslased

Bastion

Väikse Rannavärava bastion Tallinnas Bastion on eenduv kolmnurga kujuline muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga (eskarpmüür).

Vaata Tallinna ajalugu ja Bastion

Bürgermeister

Bürgermeister (eesti kõnekeeles ka pürjermeister) on rae vanema liikme või linnapea ametinimetus.

Vaata Tallinna ajalugu ja Bürgermeister

Bekkeri laevatehas

Bekkeri laevatehas (ka Bekkeri tehas, Boeckeri laevatehas, Böckeri laevatehas, Metallurgia-, mehaanika- ja laevatehaste AS Bekker ja Ko.) "Böcker ja Ko." (vene keeles Ревельский судостроительный завод Русско-балтийского судостроительного и механического акционерного общества "Бекеръ и Ко") rajati aastatel 1912–1914 Tallinnas Kopli poolsaare edelaranniku keskossa Venemaa Keisririigi sõjaliste tellimuste – hävitajate ja teisted keskmiste sõjalaevade ehitamise – täitmiseks.

Vaata Tallinna ajalugu ja Bekkeri laevatehas

Bekkeri sadam

Bekkeri sadam Bekkeri sadam (sadama kood: EE BEK) on sadam Tallinnas Kopli lahe kirdeosas Kopli poolsaare edelarannikul Piirivalvesadama ja Meeruse sadama vahel.

Vaata Tallinna ajalugu ja Bekkeri sadam

Bolševikud

Bolševikud ehk enamlased (vene keeles большевики) olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei radikaalse tiiva esindajad.

Vaata Tallinna ajalugu ja Bolševikud

Bornholm

Bornholm on saar Läänemere edelaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Bornholm

Brest-Litovski rahuleping

Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.

Vaata Tallinna ajalugu ja Brest-Litovski rahuleping

Cambrai

Cambrai (hollandi keeles Kamerijk, saksa keeles Kamerich, vanem õigekirjutus Cambray) on linn Prantsusmaal Nordi departemangus.

Vaata Tallinna ajalugu ja Cambrai

Caspar von Oldenbockum

Caspar von Oldenbockum (ka Jasper von Altenbockum või Oldenbokkum; umbes 1535 – 30. august 1565) oli Liivi ordu rüütel, Paide ordulinnuse komandant aastatel 1558–1562, Järva foogti kohusetäitja 1560–1562 ja Tallinna komtuuri kohusetäitja 1560–1561.

Vaata Tallinna ajalugu ja Caspar von Oldenbockum

Daugavgrīva

Daugavgrīva Riia kaardil vasakul Daugavgrīva (saksa ja eesti Dünamünde, eesti keeles ka Väina-Jõesuu, poola Dynemunt, vene Усть-Двинск (Ust-Dvinsk)) on Daugava (Väina) jõe suudmes asuv ajalooline asula, mis alates 1959.

Vaata Tallinna ajalugu ja Daugavgrīva

Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest

Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest on 16. novembril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega vastu võetud dokument, millega Eesti NSV Ülemnõukogu deklareeris oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil.

Vaata Tallinna ajalugu ja Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest

Dietrich Friedrich von Patkul

Dietrich Friedrich von Patkul (ka Diederich Friedrich Pattküll; surnud 10. oktoober 1710) oli Rootsi sõjaväelane (kindralmajor, 1706).

Vaata Tallinna ajalugu ja Dietrich Friedrich von Patkul

Dietrich Martin Luther

Dietrich Martin Luther (19. juuli 1772 Tallinn – 24. november 1861 Tallinn) oli Tallinna suurgildi oldermann ja ajakirjandustegelane.

Vaata Tallinna ajalugu ja Dietrich Martin Luther

Dmitri Bruns

Dmitri Bruns (11. jaanuar 1929 Riia – 21. märts 2020 Tallinn) oli vene päritolu Eesti arhitekt ja arhitektuuritegelane.

Vaata Tallinna ajalugu ja Dmitri Bruns

Dominiiklased

Dominiiklaste klooster Austrias Dominiiklased ehk dominikaanid (ametlik nimi Jutlustajate Vendade Ordu, ladina keeles Ordo Fratrum Praedicatorum, lühend OP) on religioosne ordu katoliku kirikus, mille meesharu asutas 1215 Hispaania aadlik Dominicus.

Vaata Tallinna ajalugu ja Dominiiklased

Drümpelmanni masinatehas

Drümpelmanni masinatehas oli tööstusettevõte, mis tegutses aastatel 1828–1901 Tallinnas Juhkentali piirkonnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Drümpelmanni masinatehas

Dunteni mõis

Dunteni mõis (saksa keeles Duntenhof) oli suvemõis Tallinnas Tondil.

Vaata Tallinna ajalugu ja Dunteni mõis

Dvigatel

Dvigatel (venekeelne tähendus 'masin', 'mootor') oli metallitööstusettevõte Tallinnas Lasnamäe linnaosas Suur-Sõjamäe tänaval, mis tegutses aastatel 1897–2007.

Vaata Tallinna ajalugu ja Dvigatel

Edgar Savisaar

Apollos esitlemas oma raamatu "Tõde Eestist" teist köidet Edgar Savisaar (31. mai 1950 Harku vangla, Harku vald – 29. detsember 2022 Tallinn) oli Eesti poliitik, Eesti NSV peaminister 1990–1991, peaministri kohusetäitja 1991–1992.

Vaata Tallinna ajalugu ja Edgar Savisaar

Eesti Ajutine Valitsus

Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.

Vaata Tallinna ajalugu ja Eesti Ajutine Valitsus

Eesti Ekspress

Eesti Ekspress on eestikeelne Eestis kolmapäeviti ilmuv nädalaleht.

Vaata Tallinna ajalugu ja Eesti Ekspress

Eesti NSV Ülemnõukogu

Eesti NSV Ülemnõukogu ehk Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu oli NSVL-i näiline Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan aastatel 1940-1941 ja 1944-1990.

Vaata Tallinna ajalugu ja Eesti NSV Ülemnõukogu

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium oli Eesti NSV Ülemnõukogu alaliselt tegutsenud juhtorgan.

Vaata Tallinna ajalugu ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium

Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee

Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee oli Eesti NSV riigiasutus, mis tegeles Eesti NSV majanduse planeerimisega.

Vaata Tallinna ajalugu ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee

Eesti Rahvavägi

Eesti Rahvavägi oli Eesti sõjaväe mitteametlik nimetus ja esmane organisatoorne etapp 16. novembrist 1918 kuni 27. märtsini 1920 ja õigusvastaselt 1940.

Vaata Tallinna ajalugu ja Eesti Rahvavägi

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (lühend ESDTP) oli 1907.

Vaata Tallinna ajalugu ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei

Eesti taasiseseisvumine

Eesti taasiseseisvumine ehk Eesti iseseisvuse taastamine oli Eesti Vabariigi de facto taastamine 20. augustilil 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest.

Vaata Tallinna ajalugu ja Eesti taasiseseisvumine

Eesti Tööliste Partei

Eesti Tööliste Partei oli 1926.

Vaata Tallinna ajalugu ja Eesti Tööliste Partei

Eesti Töörahva Kommuun

Eesti Töörahva Kommuun (ka Eesti Töörahwa Kommuna (lühend ETK); ka Eestimaa Töörahva Kommuun; vene keeles Эстляндская трудовая коммуна, ЭТК) oli Narvas 29. novembril 1918 välja kuulutatud ja kuni 18. jaanuarini 1919 eksisteerinud administratiivüksus, omanimetusega nõukogude vabariik ja tegelikult Nõukogude Venemaa "ripatsriik" (enamik riigile omaseid tunnuseid puudus).

Vaata Tallinna ajalugu ja Eesti Töörahva Kommuun

Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus

Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus (inglise keeles Estonian Academy Publishers) on Eesti Teaduste Akadeemia kui avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus.

Vaata Tallinna ajalugu ja Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus

Eesti Vabariigi Rahvuskomitee

Eesti Vabariigi Rahvuskomitee oli 1944.

Vaata Tallinna ajalugu ja Eesti Vabariigi Rahvuskomitee

Eestimaa

Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.

Vaata Tallinna ajalugu ja Eestimaa

Eestimaa Ametiühingute Kesknõukogu

Eestimaa Ametiühingute Kesknõukogu (ka Eestimaa Ametiühisuste Kesknõukogu; lühend EAK) oli aastatel 1917–1922 Eesti ametiühingute keskne organ.

Vaata Tallinna ajalugu ja Eestimaa Ametiühingute Kesknõukogu

Eestimaa hertsogkond

Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).

Vaata Tallinna ajalugu ja Eestimaa hertsogkond

Eestimaa kindralkuberneride loend

Eestimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga või Venemaa keisririigi keisri/keisrinna poolt määratud kõrgeim Eestimaa kindralkubermangu ja Eestimaa kubermangu valitsusametnik (kindralkuberner).

Vaata Tallinna ajalugu ja Eestimaa kindralkuberneride loend

Eestimaa Kommunistlik Partei

Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) enne ka Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (lühend EK(b)P) oli Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult 1920–1940 ning 1940–1990 Eesti NSV-s seaduslikult tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei.

Vaata Tallinna ajalugu ja Eestimaa Kommunistlik Partei

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.

Vaata Tallinna ajalugu ja Eestimaa kubermang

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mitteametlikult tuntud ka kui (Ajutine) Maanõukogu, Eesti Maanõukogu, (Eesti) Maapäev, Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu, oli 1917.

Vaata Tallinna ajalugu ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu

Eestimaa kubermangukomissar

Eestimaa kubermangukomissar (ka Eestimaa kubermangu komissar) oli pärast veebruarirevolutsiooni 1917.

Vaata Tallinna ajalugu ja Eestimaa kubermangukomissar

Eestimaa kuberner

Eestimaa kuberner, vahel ka Eestimaa asehaldur (rootsi: Guvernör över Estland, ka: Ståthållare och landshövding över Estland) (vene: Эстляндский губернатор, ka: Эстляндский наместник) oli ametikoht Eestimaal.

Vaata Tallinna ajalugu ja Eestimaa kuberner

Eestimaa kuberneride loend

Selles loendis on loetletud Eestimaa kubermangu kubernerid.

Vaata Tallinna ajalugu ja Eestimaa kuberneride loend

Eestimaa Päästekomitee

Eestimaa Päästekomitee (ka Eestimaa Päästmise Komitee) oli 19.

Vaata Tallinna ajalugu ja Eestimaa Päästekomitee

Eestimaa rüütelkond

Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.

Vaata Tallinna ajalugu ja Eestimaa rüütelkond

Ehitajate tee

Mustamäe suusasillaga Tallinna Tehnikaülikooli peahoone Ehitajate tee (endine Haabersti tee) on tänav Tallinnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Ehitajate tee

Endla tänav

Endla tänav on tänav Tallinnas Kesklinna ja Kristiine linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Endla tänav

Erik XIV

Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.

Vaata Tallinna ajalugu ja Erik XIV

Erki Russow

Erki Russow (sündinud 8. märtsil 1974 Tallinnas) on Eesti arheoloog.

Vaata Tallinna ajalugu ja Erki Russow

Estonia puiestee

Vaade Estonia puiesteele Vabaduse väljaku ristmikult; taamal Eesti Panga peahoone Estonia puiestee on üks Tallinna kesklinna peatänavaist.

Vaata Tallinna ajalugu ja Estonia puiestee

Estonia teatrihoone

Estonia teatrihoone Estonia teatrihoone, vaade turuplatsile Estonia teatrihoone on juugendstiilis teatrihoone Tallinnas aadressil Estonia puiestee 4.

Vaata Tallinna ajalugu ja Estonia teatrihoone

Falgi tee

Falgi tee Falgi tee on tänav Tallinna Kesklinna linnaosas Vanalinna asumis.

Vaata Tallinna ajalugu ja Falgi tee

Ferdinand Petersen

Ferdinand Petersen (1938. aastani Ferdinand Peterson; 13. märts 1887 Vahtriku talu, Lehtse vald, Järvamaa – 18. veebruar 1979 Chapel Hill, Põhja-Carolina, USA) oli eesti insener ja poliitik.

Vaata Tallinna ajalugu ja Ferdinand Petersen

Filippo Paulucci

kindraladjutandi mundris (1815. aastal kehtinud vormis). George Dawe' maal Filippo Paulucci (ka Philipp Paulucci, venepäraselt Филипп Осипович Паулуччи; 11. september 1779 Modena – 25. jaanuar (vkj 13. jaanuar) 1849 Nizza) oli itaalia päritolu sõjaväelane Sardiinias, Austrias ja Venemaal (kindraladjutant, jalaväekindral) ning riigitegelane Venemaal (kindralkuberner Läänemere kubermangudes) ja Sardiinias (riigiminister).

Vaata Tallinna ajalugu ja Filippo Paulucci

Flandria

Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.

Vaata Tallinna ajalugu ja Flandria

Franz Krull

Franz Joachim Heinrich Krull (8. märts 1835 – 19. mai 1901) oli saksa päritolu Eesti tööstur.

Vaata Tallinna ajalugu ja Franz Krull

Friedrich Axel von Howen

Friedrich Axel von Howen (10. august 1845 Tallinn – 1911 Tallinn) oli baltisaksa arhitekt.

Vaata Tallinna ajalugu ja Friedrich Axel von Howen

Friedrich Nikolai Russow

Friedrich Nikolaus Russow (14. aprill 1828 Tallinn – 22. juuli 1906 Peterburi) oli eesti luuletaja, muuseumitöötaja, kunstnik ja publitsist.

Vaata Tallinna ajalugu ja Friedrich Nikolai Russow

Friedrich Wilhelm Rembert von Berg

Friedrich Wilhelm Rembert von Berg Krahv Friedrich Wilhelm Rembert von Berg (vene keeles Фёдор Фёдорович фон Берг või ФридрихВильгельм Ремберт фон Берг; 15. (vkj)/ 27. mai 1794 Sangaste mõis, Tartumaa – 6. (vkj) / 18. jaanuar 1874 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.

Vaata Tallinna ajalugu ja Friedrich Wilhelm Rembert von Berg

Gabriel Kristiernsson Oxenstierna

Vabahärra Gabriel Kristiernsson Oxenstierna (umbes 1506 – 3. aprill 1585 Steninge) oli Rootsi riiginõunik ja admiral.

Vaata Tallinna ajalugu ja Gabriel Kristiernsson Oxenstierna

Garnison

Garnison on ühe asula või ka muudes määratud piirides alaliselt või ajutiselt paiknevatest väeüksustest, sõjaväeasutustest, sõjaväeliselt korrastatud struktuuriüksustest ja üksikutest sõjaväelastest garnisoniteenistuse (vahiteenistuse) läbiviimiseks moodustatud territoriaal-administratiivne väegrupp.

Vaata Tallinna ajalugu ja Garnison

Gattšina

Gattšina sõjaväekaardil (1913) Gattšina (traditsiooniline nimekuju Gatšina; vene keeles Гатчина, soome keeles Hatsina) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Gattšina rajooni halduskeskus.

Vaata Tallinna ajalugu ja Gattšina

Gümnaasium

Hugo Treffneri Gümnaasiumi hoone Tartus Gümnaasium on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 2 kohaselt põhikoolile järgnev üldhariduskool, kus omandatakse üldkeskharidus.

Vaata Tallinna ajalugu ja Gümnaasium

Georg Adelheim

Georg Adelheim (14. oktoober 1884 Tallinn – 20. september 1952 Göttingen) oli Eesti advokaat.

Vaata Tallinna ajalugu ja Georg Adelheim

Gonsiori tänav

Gonsiori tänava algus Eesti Kunstiakadeemia endise hoone kõrvalt (2009) Gonsiori tänava algus, vaade Pronksi tänava ristmikult (2011) Gonsiori tänava algus, vaade Viru Keskusest (2010) Gonsiori tänava lõpp Laagna tee ristmikul Gonsiori tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Gonsiori tänav

Gooti kunst

Salisbury katedraali võlvid Pariisi Jumalaema kiriku roosaken Gooti kunst ehk gootika, ka gooti stiil on kunstistiil keskaja Lääne-Euroopas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Gooti kunst

Goswin von Herike

Goswin von Herike (ka Herreke; surnud 10. septembril 1359) oli Liivi ordu maameister aastatel 1345–1359.

Vaata Tallinna ajalugu ja Goswin von Herike

Gotthard Kettler

Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.

Vaata Tallinna ajalugu ja Gotthard Kettler

Gripp

Gripp (influentsa) on äge viiruslik haigus, mida tekitavad ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad gripiviirused.

Vaata Tallinna ajalugu ja Gripp

Gustav Adolfi Gümnaasium

Gustav Adolfi Gümnaasium Gustav Adolfi Gümnaasium (lühend GAG) on üldhariduskool Tallinnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Gustav Adolfi Gümnaasium

Haabersti mõis

Haabersti mõis (saksa keeles Habers) oli praeguse Tallinna linna alal asunud linnamõis.

Vaata Tallinna ajalugu ja Haabersti mõis

Hansa Liit

Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.

Vaata Tallinna ajalugu ja Hansa Liit

Hansalinn

Hansa Liidu ulatus 1400. aasta paiku Hansalinn oli linn, mis kuulus Hansa Liitu.

Vaata Tallinna ajalugu ja Hansalinn

Hara laht

Pärispea poolsaarte vahel Hara laht. Pärispea poolsaar. Vaade Suurpea küla rannikult Hara laht (varem ka Papilaht) on laht Põhja-Eestis Juminda ja Pärispea poolsaare vahel.

Vaata Tallinna ajalugu ja Hara laht

Harilik lina

Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.

Vaata Tallinna ajalugu ja Harilik lina

Harju tänav

Harju tänav on tänav Tallinna vanalinnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Harju tänav

Harju värav

Harju värav 1835. aastal Harju värav 19. sajandi I poolel Harju värav, 1863. aastal Harjuvärav, ca 1870. aastal. Fotograaf Charles Borchardt Harju värav oli keskaegse Tallinna linnamüüri kaitserajatiste osa, mis asus praeguse Rüütli, Müürivahe ja Harju tänava ristil ning Müürivahe tänava ja praeguse Vabaduse väljaku vahelisel Harju tänava lõigul.

Vaata Tallinna ajalugu ja Harju värav

Harjumaa

Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Harjumaa

Harjumägi

Jaani kirikule Harjumägi on Ingeri bastionile kujundatud haljasala (park), mis asub Tallinna kesklinnas Vanalinna asumis Toompea tänava, Komandandi tee, Kaarli puiestee ja Vabaduse väljaku vahel, Toompeast kagus.

Vaata Tallinna ajalugu ja Harjumägi

Harku järv

Harku järv (varem Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv) asub Tallinna lääneservas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Harku järv

Harku mõis

Mõisa peahoone Peahoone Harku mõis (saksa keeles Hark) oli mõis Harjumaal Keila kihelkonnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Harku mõis

Harry-Eduard-Ottokar Koch

Harry-Eduard-Ottokar Koch (18. juuli 1880 Võrumaa – 3. juuni 1939 Frankfurt) oli Eesti poliitik.

Vaata Tallinna ajalugu ja Harry-Eduard-Ottokar Koch

Härjapea jõgi

Vana-Kaarli kalmistule viiv sild üle Härjapea jõe, taamal Vana-Kaarli kalmistu kabel (1889) Härjapea jõe kunagine säng tänapäevasel kaardil Härjapea jõgi on endine jõgi Tallinna Kesklinnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Härjapea jõgi

Heiki Valk

Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.

Vaata Tallinna ajalugu ja Heiki Valk

Heinz Valk

Heinz Valk 20. augustil 2011 Heinz Valk 2017. aastal Kiek in de Kökis Heinz Valk (õieti Heinrich Valk; sündinud 7. märtsil 1936 Gattšinas) on eesti kunstnik ja poliitik.

Vaata Tallinna ajalugu ja Heinz Valk

Hendrik Prants

Hendrik Prants (ka Hindrik Prants, 28. veebruar (vkj)/ 12. märts 1858 Loosi vald, Vastseliina kihelkond, Võrumaa – 17. november 1932 Tallinn) oli Eesti ajakirjanik ja ajaloolane.

Vaata Tallinna ajalugu ja Hendrik Prants

Henriku Liivimaa kroonika

Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13.

Vaata Tallinna ajalugu ja Henriku Liivimaa kroonika

Hiiumaa

Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.

Vaata Tallinna ajalugu ja Hiiumaa

Hirvepark

Vaade Hirvepargile Falgi teelt Hirvepark on kaitsealune park Tallinna kesklinnas Toompea nõlva all.

Vaata Tallinna ajalugu ja Hirvepark

Hispaania

Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.

Vaata Tallinna ajalugu ja Hispaania

Hjalmar Mäe

Hjalmar Johann Mäe (24. oktoober, vkj 11. oktoober 1901 Tuhala, Vladimiri vald, Harjumaa – 10. aprill 1978 Graz, Austria) oli Eesti poliitik, Eesti Omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944.

Vaata Tallinna ajalugu ja Hjalmar Mäe

Hruštšovka

Hruštšovka Pelgurannas Tallinnas Renoveeritud hruštšovka Tallinnas Koplis Kopliranna tänav 24 (tüüpprojekt 1-317-14) Hruštšovka (vene keeles хрущёвка) on kunagise Moskva peaarhitekti Vitali Lagutenko projekti järgi ehitatud kahe- kuni viiekorruseline paneel- või telliselamu.

Vaata Tallinna ajalugu ja Hruštšovka

Iive

Iive ehk absoluutne iive on mingi piirkonna (riigi, maakonna, valla vms) rahvaarvu muutumine kindla ajavahemiku (tavaliselt aasta) jooksul.

Vaata Tallinna ajalugu ja Iive

Ikoon

Vladimiri Jumalaema ikoon. 12. saj. Tretjakovi galerii, Moskva Andrei Rubljov. Kolmainsus. Umbes 1410. Tretjakovi galerii, Moskva Ikoon (kreeka keeles εἰκών eikōn 'kuju', 'kujutis') on enamasti puidule maalitud pühapilt idakirikus, millel on kujutatud Jeesus Kristust, Maarjat, mõnd pühakut, inglit või püha ajaloo või kirikuloo stseeni.

Vaata Tallinna ajalugu ja Ikoon

Ilmarine AS

Ilmarine oli Eesti metallitööstusettevõte.

Vaata Tallinna ajalugu ja Ilmarine AS

Ingeri

Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Ingeri

Ingerimaa kubermang

Ingerimaa kubermang oli haldusterritoorium (kubermang) Rootsi kuningriigi (1617–1629) ja Vene tsaaririigi koosseisus kuni 1710.

Vaata Tallinna ajalugu ja Ingerimaa kubermang

Inglise park

Inglise park (ka Inglise stiilis park, Inglise pargistiil) on pargikujunduse stiil, mis vastandub Prantsuse pargistiilile.

Vaata Tallinna ajalugu ja Inglise park

Intress

Intress ehk kasvik on rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult või hoiustajalt tasuks raha kasutada andmise eest.

Vaata Tallinna ajalugu ja Intress

Iru (Tallinn)

Iru 1936. aasta Tallinna ümbruse kaardil Iru on asum Tallinnas Pirita linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Iru (Tallinn)

Isemajandava Eesti ettepanek

Ettepanek ajalehes Edasi "Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele" ehk IME ettepanek ilmus 26. septembril 1987 Tartu ajalehes Edasi.

Vaata Tallinna ajalugu ja Isemajandava Eesti ettepanek

Iseseisvus

Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsus­tada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkus­ast­mega.

Vaata Tallinna ajalugu ja Iseseisvus

Island

Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.

Vaata Tallinna ajalugu ja Island

Islandi väljak

Islandi päev Islandi väljakul, 2011 Islandi väljak on Tallinna kesklinnas asuv Rävala puiesteega piirnev haljastatud plats ning sellest kagu poole jääv sõidu- ja parkimisriba selle platsi ja Välisministeeriumi hoone vahel.

Vaata Tallinna ajalugu ja Islandi väljak

Ivan Julm

Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.

Vaata Tallinna ajalugu ja Ivan Julm

Izmail Korostovets

Izmail Korostovets (1907) Izmail Vladimirovitš Korostovets (vene keeles Измаил Владимирович Коростовец) (1. juuli (vkj)/ 13. juuli 1863 – 19. märts 1933 Poznań) oli Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant) ja riigitegelane.

Vaata Tallinna ajalugu ja Izmail Korostovets

Jaagupipäev

Jaagupipäev (ka Jakobi päev, jakobipäev) on 25. juulil.

Vaata Tallinna ajalugu ja Jaagupipäev

Jaan Anvelt

Jaan Anvelt (vene keeles Ян Янович Анвельт; 18. aprill 1884 Viljandimaa, Võisiku vald, Oorgu – 11. detsember 1937 Moskva) oli jurist, bolševistlik poliitik, revolutsionäär, publitsist ja kirjanik (kasutas pseudonüüme Eessaare Aadu ja K. Maatamees).

Vaata Tallinna ajalugu ja Jaan Anvelt

Jaan Poska

Paul Raua maal (1929) Jaan Poska maja Kadriorus Jaan Poska hauakivi on Siselinna kalmistul perekond Poska rahulas vasakult teine Jaan Poska (24. jaanuar 1866 (vkj 12. jaanuar) Kirikuküla Laiuse vald, Laiuse kihelkond – 7. märts 1920 Tallinn Eesti Vabariik) oli Eesti poliitik.

Vaata Tallinna ajalugu ja Jaan Poska

Jaan Poska tänav

Jaan Poska tänav asub Tallinnas Kesklinna linnaosas Kadriorus.

Vaata Tallinna ajalugu ja Jaan Poska tänav

Jaan Raamot

Jaan Raamot (vene keeles Рамот Иван Матвеевич) VR III/1 (28. juuli vkj/ 9. august 1873 Vigala vald, Vigala kihelkond, Läänemaa – 5. jaanuar 1927 Jäneda) oli Venemaa keisririigi (IV Riigiduuma) ja Eesti poliitik, Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liige.

Vaata Tallinna ajalugu ja Jaan Raamot

Jaan Soots

Jaan Soots VR I/1 (29. veebruar / 12. märts 1880 Küti talu, Helme vald, Valgamaa – 6. veebruar 1942 Ussollag, Solikamsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik.

Vaata Tallinna ajalugu ja Jaan Soots

Jaani seek

Jaani seek (ka Püha Johannese leprosoorium; ladina keeles domus fratrum leprosorum sancti Johannis, hospitalis sancti Johannis, alamsaksa keeles sankt Johannis sekenhus) oli Tallinna vanalinna ääres paiknenud hoolekandeasutus (seek), ühtlasi ka leprosooriumTiina Kala, 2004.

Vaata Tallinna ajalugu ja Jaani seek

Jaanilinn

Jaanilinn (vene keeles Ивангород Ivangorod; soome keeles Iivananlinna) on linn Venemaal Ingerimaal Narva jõe paremal kaldal, 159 km Peterburist läänes, Jaanilinna linnaasunduse keskus.

Vaata Tallinna ajalugu ja Jaanilinn

Järvamaa

Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.

Vaata Tallinna ajalugu ja Järvamaa

Jüri Jaakson

pisi Jüri Jaakson VR III/1 (16. jaanuar 1870 Kokaviidika, Saarepeedi vald, hilisem Uue-Võidu vald, Viljandimaa – 20. aprill 1942 Sevurallag, Sverdlovski oblast) oli Eesti poliitik, riigivanem 1924–1925.

Vaata Tallinna ajalugu ja Jüri Jaakson

Jüri Kuuskemaa

Toomas Hendrik Ilves ja Jüri Kuuskemaa Eesti riikliku iseseisvuse taastamise aastapäeva vastuvõtul augustis 2012 Jüri Kuuskemaa (vahepeal perekonnanimi Keevallik; sündinud 25. oktoobril 1942 Tallinnas) on eesti kunstiajaloolane.

Vaata Tallinna ajalugu ja Jüri Kuuskemaa

Jüriöö ülestõus

Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.

Vaata Tallinna ajalugu ja Jüriöö ülestõus

Johan III

Johan III hauamonument Uppsala toomkirikus Johan III (20. detsember 1537 Östergötland, Stegeborgi loss – 17. november 1592 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1568–1592.

Vaata Tallinna ajalugu ja Johan III

Juhan Kukk

Juhan (Johann) Kukk VR III/1 (13. aprill 1885 Käru küla, Salla vald, Virumaa – 4. detsember 1942 Kargopol, Arhangelski oblast, Venemaa) oli Eesti poliitik ja ettevõtja.

Vaata Tallinna ajalugu ja Juhan Kukk

Juhkentali

Juhkentali on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Juhkentali

Juliuse kalender

Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).

Vaata Tallinna ajalugu ja Juliuse kalender

Jurist

Advokaat, Suurbritannia Jurist on sügavamate õigusalaste teadmistega isik.

Vaata Tallinna ajalugu ja Jurist

Juuniküüditamine

Juuniküüditamine oli 14.

Vaata Tallinna ajalugu ja Juuniküüditamine

Kaarli puiestee

Kaarli puiestee on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Tõnismäe ja Vanalinna asumis.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kaarli puiestee

Kadaka (Tallinn)

Kadaka on Tallinna Mustamäe linnaosa loode- ja läänepoolseim asum, mis koosneb 9 kvartalist.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kadaka (Tallinn)

Kadriorg

Kadrioru asumi kaart Kadrioru park Russalka mälestussammas Kadriorus Kadriorg on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kadriorg

Kadrioru loss

Kadrioru lossi peafassaad 2022. aastal Kadrioru loss on Tallinna kesklinnas Kadrioru asumis Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kadrioru loss

Kaitseliidu Tallinna malev

Tallinna maleva miinipildurid õppusel Tallinna malev on Kaitseliidu territoriaalüksus, mille vastutus- ja tegevuspiirkond on Tallinn.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kaitseliidu Tallinna malev

Kaitseseisukord

Eesti Vabariigis kehtis sõjaseisukord 1918–1920, 1924–1926 ja 1934–1940.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kaitseseisukord

Kaitseväe kalmistu

Kaitseväe kalmistu väravaehitis Kaitseväe kalmistu (ka Tallinna garnisoni kalmistu) on Tallinnas Filtri tee ja Siselinna kalmistu vahelisel alal asuv Eestis langenud sõjaväelaste matmiskoht, kuhu on 120 aasta jooksul maetud 2565 kuni 5000 eri rahvusest sõjaväelast ja nende perekonnaliiget.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kaitseväe kalmistu

Kalamaja

Kalamaja on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kalamaja

Kalaranna fort

Kalaranna fort. Makett kujutab hilisema vanglaaja vanglat koos lisaehitistega Patarei vangla Tallinna reidilt 1988. aastal Kalaranna fort on Tallinnas mere ääres asuv ehitisekompleks, mis algselt ehitati kindlusehitiseks (fort) ja mida hiljem kasutati vanglana.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kalaranna fort

Kalev (riie)

snuukrilaud Sindi kalevivabriku varemed Kalev on tavaliselt labase või toimse sidusega täis- või poolvillane riie, mis on vildisarnase pinnaga ja tugevasti vanutatud.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kalev (riie)

Kalinini rajoon (Tallinn)

Kalinini rajoon oli Tallinna linnarajoon, mis eksisteeris aastatel 1945–1991.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kalinini rajoon (Tallinn)

Kalmistu

Ritsiku kalmistu Varstu alevikus Kiviristid Vormsi surnuaial Kalmistu ehk surnuaed on paik, kuhu maetakse surnuid kas laibamatustel või tuhastatult urniga.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kalmistu

Kanalisatsioon

Fragment Pariisi kanalisatsioonist Kanalisatsioon on sanitaarsete ja tehniliste vahendite kogum heitvee (sh reovee) mingilt alalt kõrvaldamiseks, puhastamiseks ja kahjutuks tegemiseks.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kanalisatsioon

Kanep

Kanep (Cannabis) on taimede perekond kanepiliste sugukonnast.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kanep

Karjala

Karjala ajaloolised osad Karjala on ajalooline piirkond Fennoskandias Venemaa ja Soome territooriumil.

Vaata Tallinna ajalugu ja Karjala

Karl Ast

Karl Ast (kirjanikunimi Karl Rumor; 19. veebruar 1886 Orava vald, Võrumaa – 9. juuli 1971 New York) oli Eesti kirjanik ja poliitik.

Vaata Tallinna ajalugu ja Karl Ast

Karl IX

Karl IX (4. oktoober 1550 – 30. oktoober 1611) oli Rootsi riigihoidja 1599–1604 ja kuningas 1604–1611, Gustav I Vasa noorim poeg.

Vaata Tallinna ajalugu ja Karl IX

Karsten Brüggemann

Karsten Brüggemann 2022. aasta Arvamusfestivalil Karsten Brüggemann esinemas kirjandusfestivalil HeadRead 26. mail 2011 Karsten Brüggemann (sündinud 1. detsembril 1965) on Tallinna Ülikooli ajalooprofessor.

Vaata Tallinna ajalugu ja Karsten Brüggemann

Karusnahk

Hermeliinist kübar, sall ja muhv Karusnahk on rikkaliku karvastikuga pargitav nahk.

Vaata Tallinna ajalugu ja Karusnahk

Kassisaba

Kassisaba (Veronica spicata või Pseudolysimachion spicatum) on taimeliik mailaseliste sugukonnast, võrdlemisi liigirohkest mailase (Veronica) perekonnast.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kassisaba

Kassisaba (Tallinn)

Kassisaba on asum Tallinnas Kesklinna linnaosa läänealal.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kassisaba (Tallinn)

Katariina II

Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.

Vaata Tallinna ajalugu ja Katariina II

Katk

Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).

Vaata Tallinna ajalugu ja Katk

Katleri

Katleri on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Katleri

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Vaata Tallinna ajalugu ja Katoliiklus

Katoliku kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Vaata Tallinna ajalugu ja Katoliku kirik

Kaubahoov

Tartu Kaubahoov, umbes 1907 Paide kaubahoovi ärihoone Kaubahoov ehk ärihoov ehk passaaž on siseõuega või käiguga kauplemispaik hulga kauplustega.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kaubahoov

Kärkna

Kärkna on küla Tartu maakonnas Tartu vallas Amme jõe põhjakaldal.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kärkna

Kärkna klooster

Osa Kärkna kloostri alusmüürist Kärkna klooster ehk Valkena klooster (saksa keeles Zisterzienserkloster zu Falkenau) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Tartu piiskopkonnas, praeguses Kärkna külas Tartu vallas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kärkna klooster

Kärp

Kärp Jaan. Jaan. Kärp (Mustela erminea) on kärplaste sugukonda kärbi perekonda kuuluv kiskja.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kärp

Käsitööline

potikedraga Käsitööline on elukutseline käsitöö tegija, kes müüb oma toodangut või on ühinenud teiste käsitöötegijatega artelli või kooperatiivi.

Vaata Tallinna ajalugu ja Käsitööline

Kelmiküla (Tallinn)

Kelmiküla on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kelmiküla (Tallinn)

Kesa

Kesa ehk kesapõld ehk kesamaa on külvikorraväli, millega valmistatakse ette taliteravilja kasvatamist.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kesa

Keskaeg

Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.

Vaata Tallinna ajalugu ja Keskaeg

Keskjooks

1 – ülemjooks2 – keskjooks3 – alamjooks Keskjooks on jõe osa alam- ja ülemjooksu vahel.

Vaata Tallinna ajalugu ja Keskjooks

Kesklinna linnaosa

Kesklinna linnaosa on Tallinna halduslik linnaosa.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kesklinna linnaosa

Keskrajoon (Tallinn)

Keskrajoon oli Tallinna linnarajoon, mis eksisteeris aastatel 1945–1974.

Vaata Tallinna ajalugu ja Keskrajoon (Tallinn)

KesKus

KesKus on Eestis kord kuus ilmuv eestikeelne ajaleht.

Vaata Tallinna ajalugu ja KesKus

Keskuse tänav (Tallinn)

Keskuse tänava ja Mustamäe tänava ristmik. Keskel Keskuse tänava lõik Mustamäe tee ja Ehitajate tee vahel, paremal Mustamäe tee, vasakul Männipark Keskuse tänav on tänav Tallinnas Mustamäe linnaosas Mustamäe asumis.

Vaata Tallinna ajalugu ja Keskuse tänav (Tallinn)

Kiek in de Kök

Kiek in de Kök Kiek in de Kök (alamsaksa keeles 'kiika kööki') oli Tallinna linnamüüri suurtükitorn, mis asetseb linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäeva Komandandi teest põhja ja Rüütli tänavast lääne pool.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kiek in de Kök

Kindralkuberner

Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kindralkuberner

Kingsepp

Puidust kingaliistud on kingsepa tähtsamaid töövahendeid Kingsepp on ametimees, kes valmistab ja parandab jalanõusid.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kingsepp

Kinnistu

Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk ehk krunt), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kinnistu

Kinnisvara

Kinnisvara on omand, mis koosneb maast ja sellel asetsevatest ehitistest, lisaks maa loodusvaradest, haritamata taimestikust ja loomastikust, põllukultuuridest ja kariloomadest, veest ja maavaradest.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kinnisvara

Kirde-Eesti

Kirde-Eesti on Eesti kirdepoolne osa, mille all tavaliselt peetakse silmas ligikaudu Ida-Virumaad.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kirde-Eesti

Kirik

Sõnal "kirik" on eesti keeles mitu tähendust.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kirik

Kirik (pühakoda)

Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kirik (pühakoda)

Kirikla

Kunagises Otto Wilhelm Masingu pastoraadis Viru-Nigulas tegutseb tänapäeval Viru-Nigula koduloomuuseum Kirikla ehk pastoraat on kirikuõpetaja ehk pastori elu- ja ametihoone (eluruumide ja kiriku kantseleiga).

Vaata Tallinna ajalugu ja Kirikla

Kitsarööpmeline raudtee Eestis

Raudteed Baltikumis 1902. aastal Kitsarööpmeline raudtee Eestis oli 19. sajandil ja 20. sajandil Eestimaa ja Liivimaa kubermangus ehitatud piirkondlik või tööstusettevõtete majandustegevuseks rajatud kitsarööpmeline raudteetaristu.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kitsarööpmeline raudtee Eestis

Kitseküla (Tallinn)

Kitseküla asum on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kitseküla (Tallinn)

Kiviaeg

Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kiviaeg

Kiviloo piiskopilinnus

Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Carl Faehlmann Linnuse vaade idast 19. sajandil. Autor: Carl Faehlmann Droonivideo Kiviloo piiskopilinnusest 2021. aasta kevadel Kiviloo piiskopilinnus (saksa keeles Fegefeur, Fegwevr) asub Harjumaal, Raasiku vallas Jõelähtme jõe ääres.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kiviloo piiskopilinnus

Kivimurru tänav (Tallinn)

Kivimurru tänav Kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud puitelamu aadressil Kivimurru 30/Paekivi 3. Vaade Paekivi tänavalt Kivimurru tänav on tänav Tallinnas Lasnamäe linnaosas Sikupilli asumis.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kivimurru tänav (Tallinn)

Klas Horn (1517–1566)

Vabahärra Klas Kristersson Horn af Åminne (ka Clas (Claes, Klaes) Christersson Horn; soome keeles Klaus Kristerinpoika Horn; u 1517 Turu linnus – 9. september 1566 Åby, Halland, Östergötland) oli soome päritolu Rootsi riiginõunik ja ülemadmiral.

Vaata Tallinna ajalugu ja Klas Horn (1517–1566)

Klassikaraadio

Klassikaraadio on Eesti Rahvusringhäälingu programm, mis alustas tööd 1. aprillil 1995 Eesti Raadio III programmina.

Vaata Tallinna ajalugu ja Klassikaraadio

Klaus Kursell

Klaus Kursell (hukatud 3. juunil 1570 Tallinnas) oli Rootsi sõjaväelane (väliooberst).

Vaata Tallinna ajalugu ja Klaus Kursell

Klooster

Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.

Vaata Tallinna ajalugu ja Klooster

Koalitsioon

Koalitsioon on erakondade ajutine liit.

Vaata Tallinna ajalugu ja Koalitsioon

Kobras

Kobras ehk piiber (Castor) on loomaperekond näriliste seltsist, kobraslaste sugukonna ainus tänapäevane perekond.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kobras

Kodanikuühiskond

Kodanikuühiskond (inglise keeles civil society) on ühiskond, mille aluseks on vabadust nautivad kodanikud, kes on haritud ja laia silmaringiga, vaimselt ja materiaalselt sõltumatud, isiksusliku arengutaseme saavutanud inimesed, kes mõistavad põhjuse-tagajärje seost ning oskavad hinnata langetatava otsuse hilisemaid mõjusid, tahavad osaleda oma elukeskkonna (avaliku ruumi) kujundamisel ning on valmis kandma vastutust.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kodanikuühiskond

Kogukond

Kogukond on enamasti territoriaalselt määratletud inimeste kooslus, keda ühendavad näiteks ajalugu, sugulussidemed, ühistegevus, ühesugused väärtused ja eluviis.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kogukond

Kolmas riik

Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kolmas riik

Konstantin Päts

Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast, Venemaa (end. NSVL)) oli riigitegelane, jurist, ajakirjanik, aastatel 1918–1940 üks mõjuvõimsamaid Eesti Vabariigi poliitikuid ja Eesti esimene president (1938–1940).

Vaata Tallinna ajalugu ja Konstantin Päts

Kopli

Kopli on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kopli

Kopli kalmistu

Kopli kalmistu oli kalmistu Tallinnas Kopli poolsaarel tänapäeva Kopli asumis.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kopli kalmistu

Kopli laht

Kopli lahe asukoht Kopli laht on laht Harjumaal, halduslikult Tallinna linna osa.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kopli laht

Kopli poolsaar

Kopli lahe vahel Kopli poolsaar asub Harju maakonnas, osa Tallinna linnast.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kopli poolsaar

Kopli tänav

Kopli tänav (vanasti Telliskopli tänav ja Kalinini tänav) asub Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja, Karjamaa, Sitsi, Pelguranna ja Kopli asumis ning Kopli poolsaarel.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kopli tänav

Kose (Tallinn)

Kose (kõnekeeles ka Pirita-Kose) on asum Tallinnas Pirita linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kose (Tallinn)

Kosmos (kino)

Kino KosmosFoto: Ave Maria Mõistlik, juuli 2008 Kino Kosmose sissekäik Kosmos oli panoraamkino Tallinna kesklinnas, aadressil Pärnu maantee 45.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kosmos (kino)

Kreiskool

Tallinna Kreiskooli ja Tallinna Linnakooli hoone, Vene tänav 22 Kreiskool oli 19. sajandil Venemaa keisririigi (sh Eesti ala) kubermangude kreisi- ehk maakonnakeskuses olev 2–3 õppeaastaga riiklik poeglastekool, mis eelnes gümnaasiumileEesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kreiskool

Kriegsmarine

Kriegsmarine vapp Kriegsmarine lipp Kriegsmarine (eesti keeles "sõjamerelaevastik") oli 1935–1945 Saksamaa merelaevastiku ametlik nimetus.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kriegsmarine

Krimmi sõda

Krimmi sõda (Venemaal ka Idasõda ehk Восточная война, türgi keeles Kırım Savaşı) ehk Kümnes Vene-Türgi sõda oli oktoobrist 1853 kuni märtsini 1856 kestnud sõda, mille Venemaa keisririik kaotas Prantsusmaa, Suurbritannia, Osmanite riigi ja Piemonte-Sardiinia liidule.

Vaata Tallinna ajalugu ja Krimmi sõda

Kristiina

Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kristiina

Kristiine linnaosa

Kristiine linnaosa on Tallinna halduslik linnaosa, mis moodustab 5,9% Tallinna pindalast.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kristiine linnaosa

Kuld Lõvi

Kuld Lõvi (ka Kuld-Lõvi) oli võõrastemaja ja restoran Tallinnas aadressil Harju tänav 40.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kuld Lõvi

Kultuur ja Elu

Kultuur ja Elu (kuni 1959. aastani Kultuuritöötaja) on Eesti ajakiri, mis ilmub aastast 1958.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kultuur ja Elu

Kuninga tänav

Kuninga tänav on tänav Tallinna kesklinnas vanalinnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kuninga tänav

Kuristiku

Kuristiku on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kuristiku

Kutsekool

Kutsekool (ka kutsehariduskool) on kool, mis annab õpilasele kutsehariduse konkreetsel erialal.

Vaata Tallinna ajalugu ja Kutsekool

Laadoga

Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.

Vaata Tallinna ajalugu ja Laadoga

Laagna (Tallinn)

Laagna on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Laagna (Tallinn)

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Vaata Tallinna ajalugu ja Ladina keel

Laevaehitus

Laevatehas Laevaehitus on tööstusharu, mis tegeleb veesõidukite tootmise ja remondiga laevatehastes.

Vaata Tallinna ajalugu ja Laevaehitus

Lagedi

Lagedi on alevik Harju maakonna Rae vallas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Lagedi

Lai tänav (Tallinn)

Lai tänav on Tallinna vanalinna üks vanemaid tänavaid, mida on mainitud juba 1314.

Vaata Tallinna ajalugu ja Lai tänav (Tallinn)

Laiarööpmeline raudtee

Laiarööpmeline raudtee on rongide liiklemiseks ehitatud rööbastee, mille rööbaste vahekaugus (rööpme laius) on suurem kui 1435 mm.

Vaata Tallinna ajalugu ja Laiarööpmeline raudtee

Lars Ivarsson Fleming

Lars Ivarsson Fleming (surnud 27. veebruaril 1562 Tallinnas) oli Rootsi riigitegelane ja väejuht, Nynäsi vabahärra.

Vaata Tallinna ajalugu ja Lars Ivarsson Fleming

Lasnamäe linnaosa

Lasnamäe on Tallinna linnaosa.

Vaata Tallinna ajalugu ja Lasnamäe linnaosa

Laulev revolutsioon

Pika Hermanni torni 24. veebruaril 1989. Jaan Künnapi foto Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987–1991 Eestis, Lätis ja Leedus toimunud ühiskondlik-poliitilisi sündmusi, mis kaasnesid NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi algatatud uuenduspoliitika (perestroika) ja avalikustamisega (glasnost) Nõukogude Liidus.

Vaata Tallinna ajalugu ja Laulev revolutsioon

Lauluväljak

Tartu lauluväljak 2014. aasta septembris Lauluväljak on koht kontsertide esitamiseks ja kuulamiseks.

Vaata Tallinna ajalugu ja Lauluväljak

Lään

Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.

Vaata Tallinna ajalugu ja Lään

Lääne-Eesti saarestik

pisi Lääne-Eesti saarestik (Muhu väina järgi nimetatud ka Moonsundi saarestikuks) on saarterühm Läänemere idaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Lääne-Eesti saarestik

Lääne-Euroopa

raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Lääne-Euroopa

Läänemaa

Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.

Vaata Tallinna ajalugu ja Läänemaa

Läänemereprovintsid

Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.

Vaata Tallinna ajalugu ja Läänemereprovintsid

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Vaata Tallinna ajalugu ja Läänemeri

Lübeck

Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.

Vaata Tallinna ajalugu ja Lübeck

Lübecki õigus

Lübecki õigus (ius lubicense) oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik (linnaõigus), mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakveres ja Narvas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Lübecki õigus

Lüshun

---- Lüshun (hiina keeles traditsiooniline 旅順, lihtsustatud 旅顺 – Lǚshùn), ajaloolises kontekstis Port Artur, Jaapani valitsemise ajal 旅順) on jäävaba sadamalinn, Hiina mereväebaas Kollase mere rannikul, Liaodongi poolsaarel Guandongis ja Korea lahe ääres.

Vaata Tallinna ajalugu ja Lüshun

Leepra

Leepra ehk pidalitõbi ehk Hanseni tõbi on pikka aega kestev peamiselt inimestel esinev raske nakkushaigus, mis põhjustab granulomatoosset põletikku ja mille tekitajaks on mükobakterid leepra mükobakter ja Mycobacterium lepromatosis.

Vaata Tallinna ajalugu ja Leepra

Leibur

AS Leibur on Eesti vanim pagaritööstusettevõte.

Vaata Tallinna ajalugu ja Leibur

Leitnant

100px Leitnant on sõjaväeline auaste, mis Eesti kaitseväes on madalam kaptenist ja kõrgem nooremleitnandist.

Vaata Tallinna ajalugu ja Leitnant

Lenini rajoon

Lenini rajoon oli Tallinna linnarajoon, mis eksisteeris aastatel 1974–1991.

Vaata Tallinna ajalugu ja Lenini rajoon

Liepāja

Liepāja (ka Liibavi, saksa keeles Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes.

Vaata Tallinna ajalugu ja Liepāja

Liiduvabariik

Liiduvabariik oli Nõukogude Liidu 1. järgu haldusüksus.

Vaata Tallinna ajalugu ja Liiduvabariik

Liivalaia tänav

Liivalaia tänav on tänav Tallinna Kesklinnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Liivalaia tänav

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Vaata Tallinna ajalugu ja Liivimaa

Liivimaa kuningas

Liivimaa kuningas oli tiitel, mille Moskva tsaar Ivan IV 1570.

Vaata Tallinna ajalugu ja Liivimaa kuningas

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Vaata Tallinna ajalugu ja Liivimaa ordu

Liivimaa ordu maameister

Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.

Vaata Tallinna ajalugu ja Liivimaa ordu maameister

Liivimaa ristisõda

Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.

Vaata Tallinna ajalugu ja Liivimaa ristisõda

Lilleküla

Lilleküla on asum Tallinnas Kristiine linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Lilleküla

Lindamägi

Lindamägi on haljasala (park) Tallinna Kesklinnas Vanalinna asumis Falgi tee ja Hirvepargi vahelisel alal, Toompeast edelasuunal.

Vaata Tallinna ajalugu ja Lindamägi

Linnaelanikud (provintsiaalõigus)

Linnaelanikud (saksa keeles die Stadtbewohner) olid üks neljast (koos aadli, vaimulike ja talupoegadega) Läänemere kubermangude ja Narva linna seisusest.

Vaata Tallinna ajalugu ja Linnaelanikud (provintsiaalõigus)

Linnafoogt

Linnafoogt oli ametnik Vana-Liivimaal, linna haldusjuht ja kohtumõistja.

Vaata Tallinna ajalugu ja Linnafoogt

Linnakool (1428–1805)

Linnakool oli Eesti- ja Liivimaa linnades ja mõnes alevis keskajal ja uusajal tegutsenud saksakeelne koolitüüp, mis oli mõeldud linnaelanike poegadele alghariduse andmiseks.

Vaata Tallinna ajalugu ja Linnakool (1428–1805)

Linnakool (1873–1913)

Linnakool oli Venemaa keisririigis ja sh Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu linnades ja mõnes alevis aastail 1873–1913 tegutsenud venekeelne koolitüüp, mis oli mõeldud kõikidest seisusest lastele alghariduse andmiseks.

Vaata Tallinna ajalugu ja Linnakool (1873–1913)

Linnamüür

Harjumäel Linnamüür on linna ümbritsev müür, mille eesmärk on kaitsta linna rünnakute eest.

Vaata Tallinna ajalugu ja Linnamüür

Linnusekomtuur

Linnusekomtuur (saksa keeles Hauskomtur) oli Saksa ja Liivi ordus linnusepealiku nimetus.

Vaata Tallinna ajalugu ja Linnusekomtuur

Lissabon

Lissabon on Portugali pealinn.

Vaata Tallinna ajalugu ja Lissabon

Luise tänav

Vaade piki Luise tänavat Kaarli kiriku poole Luise tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Kassisaba asumis.

Vaata Tallinna ajalugu ja Luise tänav

Luterlus

Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.

Vaata Tallinna ajalugu ja Luterlus

Lutheri vabrik

A.

Vaata Tallinna ajalugu ja Lutheri vabrik

Maaisand

Maaisand ehk maaemand on feodaalist või vaimulikust maavaldaja ehk senjöör/süserään.

Vaata Tallinna ajalugu ja Maaisand

Maarahvas

Maarahvas on eestlaste varasem endanimetus, mille päritolu kohta on erinevaid hüpoteese.

Vaata Tallinna ajalugu ja Maarahvas

Maardu

Maardu on linn Harjumaal Muuga lahe kaldal.

Vaata Tallinna ajalugu ja Maardu

Maarjamäe

Maarjamäe on asum Tallinnas Pirita linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Maarjamäe

Maarjamäe suvemõis

Maarjamäe loss mererannaga, postkaardil Maarjamäe suvemõis oli suvemõis praeguse Tallinna Tallinna Kadrioru asumi territooriumil.

Vaata Tallinna ajalugu ja Maarjamäe suvemõis

Madalmaad

Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.

Vaata Tallinna ajalugu ja Madalmaad

Magistraal

Magistraal on suur keskne liiklustee.

Vaata Tallinna ajalugu ja Magistraal

Magnus

Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.

Vaata Tallinna ajalugu ja Magnus

Majaka tänav

Majaka tänav 2010. aasta aprillis Majaka tänav on tänav Tallinnas Lasnamäe linnaosas Sikupilli asumis.

Vaata Tallinna ajalugu ja Majaka tänav

Manifest kõigile Eestimaa rahvastele

Manifest Eestimaa rahvastele algses sõnastuses, kuupäevaga 21. veebruar 1918, nagu seda levitati enne 24. veebruari 1918 Manifest kõigile Eestimaa rahvastele avaldatuna ajalehes Teataja 25. veebruaril 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamise tähistamine Pärnus Manifest kõigile Eestimaa rahvastele ehk Eesti iseseisvuse manifest on dokument, mille alusel loodi 1918.

Vaata Tallinna ajalugu ja Manifest kõigile Eestimaa rahvastele

Mardipäev

Saksamaal 1948. aastal Mardipäev on Eesti rahvakalendri tähtpäev 10. novembril.

Vaata Tallinna ajalugu ja Mardipäev

Margareti müür

Margareti müür oli Tallinna vanim teadaolev linnamüür.

Vaata Tallinna ajalugu ja Margareti müür

Margrete Sambor

Margrete Sambori oletatav portree (miniatuur) 1282. aasta Lübecki õiguse käsikirjast Tallinna linnaarhiivis Margrete Sambori haud Bad Doberani kloostris. Hauaplaat pärineb 13. sajandist Margrete Sambor (ka Margaret Sambor, Margaret Sambiria, Margrete Sambiria; taani keeles Margrethe Sambiria või Sambirsdatter, poola keeles Małgorzata Sambiria (Samborówna), kašuubi keeles Margaréta) (umbes 1230 – 1.

Vaata Tallinna ajalugu ja Margrete Sambor

Marid

Marid ehk marilased (endanimetus Марий) on soome-ugri rahvas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Marid

Martin Ekström

Martin Eugen Ekström (6. detsember 1887 Gålsbo, Avesta vald, Dalarna lään Rootsi – 28. detsember 1954 Helsingi Soome) oli Rootsi sõjaväelane, poliitik ja seikleja.

Vaata Tallinna ajalugu ja Martin Ekström

Mayeri vabrik

Mayeri vabrik (ka Mayeri keemiavabrik) oli aastatel 1887–1927 Tallinnas, Falkpargi 31 töötanud keemiavabrik.

Vaata Tallinna ajalugu ja Mayeri vabrik

Märtsiküüditamine

Märtsiküüditamine oli 1949.

Vaata Tallinna ajalugu ja Märtsiküüditamine

Märtsipleenum

Märtsipleenum, ametlikult EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum, oli 21.–26.

Vaata Tallinna ajalugu ja Märtsipleenum

Märtsipommitamine

Märtsipommitamine oli Tallinna, Narva, Tartu ja Pärnu pommitamine Nõukogude Liidu lennuväe poolt 1944.

Vaata Tallinna ajalugu ja Märtsipommitamine

Märtsirevolutsioon

Märtsirevolutsioon oli liberaalne revolutsioon Eestimaal 14.–17. märtsil (vkj. 1.–4. märtsil) 1917.

Vaata Tallinna ajalugu ja Märtsirevolutsioon

Müürivahe tänav

Müürivahe tänava vaade Harju tänava ristmikult Assauwe torni suunas, suvi 2011 Müürivahe tänava vaade Viru väravate poolt Hellemani torni suunas, suvi 2011 Vaade Müürivahe tänavale Suur-Karja tänava ristmikultMüürivahe tänav on tänav Tallinna Kesklinna linnaosas Vanalinna asumis.

Vaata Tallinna ajalugu ja Müürivahe tänav

Mündi tänav

Mündi tänav on tänav Tallinna vanalinnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Mündi tänav

Mündrik

Mündrik oli ametimees keskajal, kes pidas paadiühendust mandri ja kaubalaevade vahel.

Vaata Tallinna ajalugu ja Mündrik

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.

Vaata Tallinna ajalugu ja Mõõgavendade ordu

Mõigu

Tartu maantee Mõigus, Tallinna linna piiril (juunis 2006) Mõigu on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Mõigu

Menševikud

Menševikud ehk vähemlased (vene keeles меньшевики) olid 20.

Vaata Tallinna ajalugu ja Menševikud

Mererajoon

Mererajoon oli Tallinna linnarajoon aastatel 1945–1991.

Vaata Tallinna ajalugu ja Mererajoon

Merimetsa

Merimetsa on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Merimetsa

Merivälja

Merivälja on asum Tallinnas Pirita linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Merivälja

Metsnugis

Metsnugis (Martes martes) on kärplaste sugukonda nugise perekonda kuuluv kiskja.

Vaata Tallinna ajalugu ja Metsnugis

Mihhail Gorbatšov

Mihhail Gorbatšov (vene keeles Михаил Сергеевич Горбачёв Mihhail Sergejevitš Gorbatšov; 2. märts 1931 Privolnoje, Põhja-Kaukaasia krai (praegu Stavropoli krai) NSV Liit – 30. august 2022 Moskva, Venemaa) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik ja ühiskonnategelane, Nõukogude Liidu viimane riigipea.

Vaata Tallinna ajalugu ja Mihhail Gorbatšov

Mihkel Koolmeister

Mihkel Koolmeister (vene keeles Михкель Карлович Коольмейстер; 1. november 1893 Hiiumaa – 3. september 1919 Irboska raudteejaama lähedal) oli Eesti ametiühingutegelane.

Vaata Tallinna ajalugu ja Mihkel Koolmeister

Miiduranna tähtfort

Miiduranna tähtfordi varemed Miiduranna tähtfort on Tallinna lähedale 1726–1727 Vene võimude poolt rajatud Tallinna kindluse suhtes ettenihutatud kindlustis (tähtfort), mille eesmärk oli eelkõige Tallinna sõjasadama ning selle idapoolse (Aegna-poolse) sissesõidu kaitsmine.

Vaata Tallinna ajalugu ja Miiduranna tähtfort

Mikk Titma

Edgar Savisaar, Mikk Titma, Tiit Made ja Siim Kallas 1988. aastal ETV saates seoses Isemajandava Eesti ettepanekuga. Harald Leppiksoni foto Mikk Titma (sündinud 2. novembril 1939 Tallinnas) on eesti sotsioloog.

Vaata Tallinna ajalugu ja Mikk Titma

Molotovi-Ribbentropi pakt

Pakti järgi plaanitud ja tegelikud piirid Ida-Euroopas aastatel 1939–1940 Pakti lisaprotokoll (saksakeelne versioon) Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel (vene Договор о ненападении между Германией и Советским Союзом) ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millega reguleeriti kahe riigi vahelisi suhteid ja mille lisaprotokolliga jagati mõjupiirkonnad Ida-Euroopas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Molotovi-Ribbentropi pakt

Moskva

Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.

Vaata Tallinna ajalugu ja Moskva

Moskva tsaar

Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.

Vaata Tallinna ajalugu ja Moskva tsaar

Moskva tsaaririik

Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Vaata Tallinna ajalugu ja Moskva tsaaririik

Muḩammad al-Idrīsī

Maailmakaart "Tabula Rogeriana" (pööratud), koostatud al-Idrīsī 1154. aasta atlase järgi Abū ‘Abdullāh Muḩammad al-Idrīsī (araabia keeles أبو عبد الله محمد الإدريسي; umbes 1100 – 1165 või 1166) oli Araabia kartograaf, geograaf, egüptoloog.

Vaata Tallinna ajalugu ja Muḩammad al-Idrīsī

Munga tänav (Tallinn)

Munga tänav on Tallinna vanalinnas Kesklinna linnaosas asuv Vene ja Müürivahe tänavat ühendav tänav.

Vaata Tallinna ajalugu ja Munga tänav (Tallinn)

Mustakivi

Mustakivi on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Mustakivi

Mustakivi tee

Mustakivi tee talvel Mustakivi tee on tänav Tallinnas Lasnamäe linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Mustakivi tee

Mustamäe

Mustamäe on Tallinna asum, mis moodustab põhiosa halduslikust Mustamäe linnaosast.

Vaata Tallinna ajalugu ja Mustamäe

Mustamäe I mikrorajoon

Mustamäe I mikrorajoon on Mustamäe asumi allasum Tallinnas Mustamäe linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Mustamäe I mikrorajoon

Mustamäe II mikrorajoon

Vasakul endine kauplus Tuluke Mustamäe II mikrorajoon on Mustamäe asumi allasum Tallinnas Mustamäe linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Mustamäe II mikrorajoon

Mustamäe III mikrorajoon

Mustamäe III mikrorajoon on Mustamäe asumi allasum Tallinnas Mustamäe linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Mustamäe III mikrorajoon

Mustamäe tee

Mustamäe tee äärsed 9-korruselised kortermajad. Kadaka aiandi endine peahoone, Mustamäe tee 58. Paremal looduskaitse alune objekt Arukase kultivar (leinavorm). Lõvikuju Löwenruh' pargis Mustamäe tee on tänav Tallinnas, mis asub Kristiine ja Mustamäe linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Mustamäe tee

Mustpeade vennaskond

Tallinna mustpeade vennaskonnale kuulus Mustpeade maja. Mustpeade vennaskonna vapp Riia Mustpeade majas. Mustpeade vennaskond (ka Mustpeade gild, mustpead; saksa keeles Bruderschaft der Schwarzhäupter) oli Riias, Tallinnas ja Tartus tegutsenud vallalisi kaupmehi ja laevaomanikke ühendav organisatsioon (gild).

Vaata Tallinna ajalugu ja Mustpeade vennaskond

Muuga sadam

Muuga sadam Randvere rannast vaadatuna Muuga sadam on sadam Harjumaal Muuga lahe ääres Maardu, Viimsi valla ja Jõelähtme valla piiril.

Vaata Tallinna ajalugu ja Muuga sadam

Muul

Portlandi sadama merre ehitatud muulid Edela-Inglismaa lõunarannikul Pärnu muul 2019. Muul ehk lainemurdja on sadamasse ehitatud tamm, mis kaitseb sadamat või jõe suuet lainetuste (eriti murdlainete) ja uhtainete eest.

Vaata Tallinna ajalugu ja Muul

Naarits

Naarits ehk euroopa naarits (Mustela lutreola) on kiskjaliste seltsi kärplaste (Mustelidae) sugukonda kuuluv loomaliik, üks Euroopa ohustatumaid imetajaid.

Vaata Tallinna ajalugu ja Naarits

Naatriumkloriid

Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl.

Vaata Tallinna ajalugu ja Naatriumkloriid

Naissaar

Naissaar (soome keeles Naissaari, saksa keeles Nargen, rootsi keeles Nargö, vahel nimetatud ka Nargent) on Eesti põhjaranniku saar, mis eraldab Tallinna lahte ülejäänud Soome lahest.

Vaata Tallinna ajalugu ja Naissaar

Naissaare

Naissaare oli küla Harju maakonnas Viimsi vallas, mis hõlmas kogu Naissaare saare territooriumi.

Vaata Tallinna ajalugu ja Naissaare

Napoleoni sõjad

Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.

Vaata Tallinna ajalugu ja Napoleoni sõjad

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.

Vaata Tallinna ajalugu ja Narva

Narva Hermanni linnus

Narva Hermanni linnus Jaanilinna linnuse poolt vaadatuna sillaga Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal Narvas, Narva jõe kaldal, aadressil Peterburi maantee 2.

Vaata Tallinna ajalugu ja Narva Hermanni linnus

Narva jõgi

Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.

Vaata Tallinna ajalugu ja Narva jõgi

Narva maakond

Narva maakond (vene Нарвский уезд) oli Venemaa tsaaririigi haldusüksus Eesti alal.

Vaata Tallinna ajalugu ja Narva maakond

Narva maantee (Tallinn)

Narva maantee on üks Tallinna peamagistraaltänavaid.

Vaata Tallinna ajalugu ja Narva maantee (Tallinn)

Nõmme

Nõmme oli linn Harjumaal Tallinnast edelas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Nõmme

Nõmme linnaosa

Nõmme linnaosa on halduslik linnaosa Tallinna lõunaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Nõmme linnaosa

Nõukogude Liidu lipp

23pxNõukogude Liidu lipp 1980–1991 Nõukogude Liidu lipp oli Nõukogude Sotsialistlistlike Vabariikide Liidu lipp, mida kasutati 1923–1991.

Vaata Tallinna ajalugu ja Nõukogude Liidu lipp

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Vaata Tallinna ajalugu ja Nõukogude Liit

Nõukogude Venemaa

Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30.

Vaata Tallinna ajalugu ja Nõukogude Venemaa

Neem

Neem ehk maanina (ka nina) on nukina merre või järve ulatuv väike maismaa osa.

Vaata Tallinna ajalugu ja Neem

Nehatu (Jõelähtme)

Nehatu on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.

Vaata Tallinna ajalugu ja Nehatu (Jõelähtme)

Nikolai I

thumb Nikolai I (vene keeles Николай I ja Николай Павлович Романов; 6. juuli (vkj 25. juuni) 1796 Gattšina palee – 2. märts (18. veebruar) 1855) oli Venemaa keiser 1825–1855, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.

Vaata Tallinna ajalugu ja Nikolai I

Nikolai II

Nikolai II (1914) Nikolai II Ernst von Lipharti maalil Nikolai II Aleksandrovitš (Николай II Александрович; 18. mai (vkj 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa keiser, Poola kuningas, Soome suurvürst.

Vaata Tallinna ajalugu ja Nikolai II

Nikolai Janson

Nikolai Janson (vene keeles Николай Михайлович Янсон; 24. november 1882 Peterburi – 20. juuni 1938 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane.

Vaata Tallinna ajalugu ja Nikolai Janson

Nikolai von Glehn

Alexander Nikolai von Glehn (16. juuli 1841 Jälgimäe mõis – 7. september 1923 Brasiilia) oli Jälgimäe mõisa omanik, Nõmme rajaja, Glehnide suguvõsast.

Vaata Tallinna ajalugu ja Nikolai von Glehn

Nirk

Nirk ohtu tajumas Nirk (Mustela nivalis) on kärplaste sugukonda kuuluv väike kiskja, kõige väiksem tänapäevane kiskjaline.

Vaata Tallinna ajalugu ja Nirk

NLKP Keskkomitee

Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend: NLKP KK; vene keeles Центральный комитет Коммунистической партии Советского Союза, lühend: ЦК КПСС) valiti NLKP kongressil ning oli kongressidevahelisel ajal NLKP kõrgeim organ, mis juhtis nii kogu partei, ühiskondlike organisatsioonide, majanduse kui ka kohalike parteiorganite tegevust.

Vaata Tallinna ajalugu ja NLKP Keskkomitee

NLKP KK peasekretär

Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee peasekretär oli Nõukogude Liidus kõrgeim parteiline ja poliitiline ametikoht.

Vaata Tallinna ajalugu ja NLKP KK peasekretär

Noblessneri laevatehas

Noblessneri laevatehas (omaaegse nimega "Noblessneri" Aktsia Seltsi Laevatehas Tallinnas) oli 1913.

Vaata Tallinna ajalugu ja Noblessneri laevatehas

Noblessneri sadam

Noblessneri sadam 2015. aastal Noblessneri sadam (aastail 1918–1940 ja 1993–2013 Peetri sadam) on sadam Tallinna lahe ääres Miinisadama ja Lennusadama vahel.

Vaata Tallinna ajalugu ja Noblessneri sadam

Novembrirevolutsioon

Novembrirevolutsioon oli esimese maailmasõja lõpus Saksa keisririigis tekkinud poliitiliselt ajendatud tsiviilkonflikt, mille tulemusena asendati Hohenzollernite monarhia vabariigiga.

Vaata Tallinna ajalugu ja Novembrirevolutsioon

Novgorodi vabariik

Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.

Vaata Tallinna ajalugu ja Novgorodi vabariik

Nunn

Nunn on vaimsele elule pühendunud naisisik, kes üldreeglina on saanud pühitsuse, andnud vastava tõotuse ning on seeläbi (katoliku kirikus) vaimuliku ordu (organisatsiooni) liige.

Vaata Tallinna ajalugu ja Nunn

Nunne tänav

Nunne tänava haljak Toompea nõlval Nunne tänav on tänav Tallinna vanalinnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Nunne tänav

Ojamaa

Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.

Vaata Tallinna ajalugu ja Ojamaa

Oktoobri rajoon

Oktoobri rajoon (aastatel 1991–1993 Läänerajoon) on ajalooline linnaosa (linnarajoon), mis eksisteeris Tallinna edelaosas aastatel 1974–1993.

Vaata Tallinna ajalugu ja Oktoobri rajoon

Oktoobrirevolutsioon

Boriss Kustodijev. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. Moskva, Tretjakovi galerii Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8.

Vaata Tallinna ajalugu ja Oktoobrirevolutsioon

Olümpia hotell

Radisson Blu Hotel Olümpia (varem Hotell Olümpia, Reval Hotel Olümpia) on hotell Tallinna kesklinnas aadressil Liivalaia tänav 33.

Vaata Tallinna ajalugu ja Olümpia hotell

Oldenburg

Oldenburgi kesklinn, sealhulgas Püha Lamberti kirik Oldenburg on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksimaal.

Vaata Tallinna ajalugu ja Oldenburg

Olevi gild

Olav Haraldsson. Keskaegne puuskulptuur. Överselö kirik Mälareni järve Selaöni saarel Rootsis Olevi gild oli (ladina keeles fraternitas sancti Olavi) oli gild, mis tegutses Tallinnas keskajast Rootsi aja lõpuni.

Vaata Tallinna ajalugu ja Olevi gild

Oleviste kirik

Kaupmees Hans Pawelsi kenotaaf Maarja kabeli idaküljel Tallinna Oleviste kiriku torni muna ja rist. Torni tipus paikneva kullatud muna läbimõõt on 114 cm Oleviste kirik on kirik Tallinna vanalinnas aadressil Lai tänav 50.

Vaata Tallinna ajalugu ja Oleviste kirik

Omakaitse (1917–1918)

Omakaitse (lühend OK) oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Eestis 1917–1918.

Vaata Tallinna ajalugu ja Omakaitse (1917–1918)

Operatsioon Barbarossa

Operatsioon Barbarossa rünnakuplaan Operatsioon Barbarossa (saksa keeles Unternehmen Barbarossa, ka Fall Barbarossa) oli koodnimetus Teises maailmasõjas toimunud Saksamaa ja tema liitlaste sissetungile Nõukogude Liitu, mis algas 22. juunil 1941.

Vaata Tallinna ajalugu ja Operatsioon Barbarossa

Orav

Orav ehk harilik orav ehk punaorav (Sciurus vulgaris) on oravlaste sugukonda kuuluv näriline.

Vaata Tallinna ajalugu ja Orav

Ordulinnus

Liivi ordu valdused aastatel 1346(1347)–1558 Marienburgi ordulinnus Malborkis Ordulinnus oli Eestis ja Lätis Liivi ordule kuulunud sõjaline tugipunkt ja ordukonvendi asukoht, mida valitses komtuur või foogt.

Vaata Tallinna ajalugu ja Ordulinnus

Ordumeister

Ordumeister on ordu kõrge ametnik.

Vaata Tallinna ajalugu ja Ordumeister

Otto Greiffenhagen

Otto Ferdinand August Moritz Greiffenhagen (20. juuni (vkj)/ 2. juuli 1871 Tallinn – 10. juuni 1938 Hameln, Saksamaa) oli baltisakslasest Eesti ajaloolane, arhivaar ja muusikakriitik.

Vaata Tallinna ajalugu ja Otto Greiffenhagen

Otto Sternbeck

Otto Sternbeck VR I/2 (12. detsember (vkj)/ 24. detsember 1884 Albu vald, Järva-Madise kihelkond, Järvamaa – 23. juuni 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik.

Vaata Tallinna ajalugu ja Otto Sternbeck

Otto Tief

Otto Tief VR II/3 (14. august 1889 Sildema talu, Uusküla, Rapla vald – 5. märts 1976 Ahja) oli Eesti poliitik, jurist ja sõjaväelane (kapten), Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944.

Vaata Tallinna ajalugu ja Otto Tief

Otto Tiefi valitsus

Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis andis 18.09.1944 käskkirja, millega nimetas ametisse valitsuse Otto Tiefi valitsus (18. september 1944 – 12. jaanuar 1953) oli Eesti Vabariigi 28.

Vaata Tallinna ajalugu ja Otto Tiefi valitsus

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Vaata Tallinna ajalugu ja Paavst

Padise

Padise on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Padise

Padise klooster

Padise kloostri varemed Padise klooster oli 14. sajandil Padisele ehitatud tsistertslaste klooster, mille rajasid Dünamündest pärit mungad.

Vaata Tallinna ajalugu ja Padise klooster

Pae (Tallinn)

Pae on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Pae (Tallinn)

Paks Margareeta

Paks Margareeta on Tallinna linnamüüri välisehitiste hulka kuulunud kaitsetorn Tallinna vanalinnas Pika tänava otsas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Paks Margareeta

Paldiski maantee

Vaade Paldiski maantee algusest Toompeale Haaberstis Paldiski maantee on kohalik tee (tänav) Tallinnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Paldiski maantee

Paljassaare laht

Paljassaare laht on laht Tallinnas, Kopli ja Paljassaare poolsaare vahel.

Vaata Tallinna ajalugu ja Paljassaare laht

Paljassaare poolsaar

Paljassaared 1936. aasta Tallinna ümbruse kaardil Paljassaare poolsaar õhust. Taamal paistab ka Kopli poolsaar Paljassaare poolsaar on 20.

Vaata Tallinna ajalugu ja Paljassaare poolsaar

Pamjat Azova

Pamjat Azova (vene keeles "Память Азова") oli Venemaa Keisririigi mereväkke kuulunud sõjalaev.

Vaata Tallinna ajalugu ja Pamjat Azova

Paul I

Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.

Vaata Tallinna ajalugu ja Paul I

Päästekomando

Päästekomando on üldnimetus, mis kirjeldab kuskil baseeruvat Päästeameti päästeüksust.

Vaata Tallinna ajalugu ja Päästekomando

Päris-Soome maakond

Päris-Soome (soome keeles Varsinais-Suomi, rootsi keeles Egentliga Finland) on maakond Soome edelaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Päris-Soome maakond

Pärnu

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.

Vaata Tallinna ajalugu ja Pärnu

Pärnu maantee

Viru ring ja vaade Pärnu maanteele Tallinna kesklinnas Pärnu maantee algus, 1996 Vaade üle Pärnu maantee Eesti Draamateatri hoonele Pärnu mnt 5 Pärnu maantee on kohalik tee (tänav) Tallinnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Pärnu maantee

Pärnu maantee viadukt

Pärnu maantee viadukt on viadukt Tallinnas Pärnu maanteel, Veerenni, Uue Maailma ja Kitseküla asumi vahel.

Vaata Tallinna ajalugu ja Pärnu maantee viadukt

Püha Kanuti gild

Püha Kanuti gild ehk Kanuti gild (saksa keeles Kanutigilde) oli katoliku pühaku Knud Lavardi (1096–1131, kanoniseeritud 1169) järgi nimetatud gild.

Vaata Tallinna ajalugu ja Püha Kanuti gild

Püha Katariina klooster

Püha Katariina kiriku säilinud lääneportaalid Tallinna vanalinnas Vene tänava sisehoovis (2011. aasta kevad) Püha Katariina klooster (ka Katariina klooster ja Dominiiklaste klooster) oli Aleksandria Katariinale pühitsetud klooster praeguse Tallinna vanalinna all-linnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Püha Katariina klooster

Põhikiri

Põhikiri on ettevõtte, asutuse või organisatsiooni eesmärke, tegevust, juhtimist jms sätestav ametlik dokument.

Vaata Tallinna ajalugu ja Põhikiri

Põhja Pojad

Kasutatud.

Vaata Tallinna ajalugu ja Põhja Pojad

Põhja puiestee

Põhja puiestee ja Soo tänava ristmik Eesti Kunstiakadeemia peahoone (Kotzebue 1 // Põhja puiestee 7), arhitekt Eugen Habermann. Põhja puiestee on tänav Tallinnas Kalamaja asumis.

Vaata Tallinna ajalugu ja Põhja puiestee

Põhja-Eesti

Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.

Vaata Tallinna ajalugu ja Põhja-Eesti

Põhja-Jäämeri

Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.

Vaata Tallinna ajalugu ja Põhja-Jäämeri

Põhja-Jüütimaa piirkond

Põhja-Jüütimaa on 1.

Vaata Tallinna ajalugu ja Põhja-Jüütimaa piirkond

Põhjala ristisõjad

Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.

Vaata Tallinna ajalugu ja Põhjala ristisõjad

Põhjamaade seitsmeaastane sõda

Põhjamaade seitsmeaastane sõda (rootsi keeles Nordiska sjuårskriget, taani keeles Den Nordiske Syvårskrig, poola keeles I wojna północna (Esimene Põhjasõda)) oli 1563–1570 toimunud sõda.

Vaata Tallinna ajalugu ja Põhjamaade seitsmeaastane sõda

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Vaata Tallinna ajalugu ja Põhjasõda

Põhjasõda Eesti alal

Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.

Vaata Tallinna ajalugu ja Põhjasõda Eesti alal

Peeter I

Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31.

Vaata Tallinna ajalugu ja Peeter I

Peeter Põld

Peeter Siegfried Nikolaus Põld (12. juuli 1878 Puru küla, Jõhvi vald Jõhvi kihelkond Rakvere kreis – 1. september 1930 Tartu) oli eesti teoloog, haridus- ja riigitegelane, Eesti Ajutise Maanõukogu, Asutava Kogu ja Riigikogu liige.

Vaata Tallinna ajalugu ja Peeter Põld

Peeter Suure merekindlus

Peeter Suure merekindlus (vene keeles Морская крепость Императора Петра Великого) oli osa Peterburi merekaitse rannikupatareide ja maismaakindlustiste vööndist, mis rajati Tallinna ja Porkkala ümbrusse ja nende vahelistele saartele aastatel 1912–1918.

Vaata Tallinna ajalugu ja Peeter Suure merekindlus

Pekka Erelt

Pekka Erelt 2016. aastal Pekka Erelt (sündinud 21. aprillil 1965) on eesti ajakirjanik.

Vaata Tallinna ajalugu ja Pekka Erelt

Pelgulinn

Pelgulinn 1988. aastal Pelgulinn on põhiliselt elamurajoonina kasutusel olev piirkond Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Pelgulinn

Pelguranna

Pelguranna on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Pelguranna

Perestroika

Perestroika (vene keeles перестройка 'ümberehitus', 'rekonstruktsioon', 'ümberhäälestamine', 'ümberrivistumine'; eesti kirjakeelne vaste on uutmine) oli NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus.

Vaata Tallinna ajalugu ja Perestroika

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Vaata Tallinna ajalugu ja Peterburi

Peterburi kubermang

Peterburi kubermang (vene keeles Санкт-Петербургская губерния, 1914–1924 Петроградская губерния, 1924–1927 Ленинградская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis ja Vene SFNV-s ja NSV Liidus, aastatel 1710–1927.

Vaata Tallinna ajalugu ja Peterburi kubermang

Peterburi tee

Peterburi tee on kohalik tee (tänav) Tallinnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Peterburi tee

Pihkva

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.

Vaata Tallinna ajalugu ja Pihkva

Pikk Hermann

Pikk Hermann, vaade loodest, 2013. Pikk Hermann on Tallinnas Toompeal asuva Toompea linnuse edelatorn.

Vaata Tallinna ajalugu ja Pikk Hermann

Pikk tänav

Pikk tänav Mustpeade hoonega ja Kanuti Gildi majaga, vaadatuna Olevimäe poolt 19. sajandi keskel väravatorni suunas 21. sajandi alguses Pikk tänav on Tallinna vanalinnas, Kesklinna linnaosas asuv tänav.

Vaata Tallinna ajalugu ja Pikk tänav

Pirita

Pirita on asum Tallinnas Pirita linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Pirita

Pirita jõgi

Pirita jõgi ja Kose (september 2021) Kose asumis Tallinnas Kevadine üleujutus Pirita jõel Pirita jõgi Paunküla mõisa juures Pirita jõgi on jõgi Põhja-Eestis.

Vaata Tallinna ajalugu ja Pirita jõgi

Pirita klooster

Pirita kloostri asendiplaan 19. sajandist.Autor: Carl Faehlmann Pirita kloostri kiriku fassaad 19. sajandil. Vaade läänest.Autor: Carl Faehlmann Pirita kloostri kiriku fassaad tänapäeval Pirita klooster oli püha Birgitta asutatud Birgitiinide ordu klooster Tallinnas Pirital Pirita mäel.

Vaata Tallinna ajalugu ja Pirita klooster

Pirita tee

Pirita tee Kose ja Rummu tee vahel Russalka mälestussammas Kadriorus Pirita sild Pirita tee on tänav Tallinnas Kesklinna ja Pirita linnaosas Tallinna lahe ääres.

Vaata Tallinna ajalugu ja Pirita tee

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Vaata Tallinna ajalugu ja Poola kuningas

Porkuni piiskopilinnus

Porkuni linnuse rekonstruktsioon Porkuni piiskopilinnus (saksa keeles Schloß Borkholm) oli Tallinna piiskopile kuulunud linnus Virumaal.

Vaata Tallinna ajalugu ja Porkuni piiskopilinnus

Portugal

Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Portugal

Postimees

Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.

Vaata Tallinna ajalugu ja Postimees

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Prantsusmaa

Priisle

Priisle on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Priisle

Priozersk

Käkisalmi kindlus Priozersk (soome keeles Käkisalmi, rootsi keeles Kexholm) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Priozerski rajooni keskus.

Vaata Tallinna ajalugu ja Priozersk

Privileeg

Privileeg on ajalooline ürik, mis annab mingeid eesõiguseid.

Vaata Tallinna ajalugu ja Privileeg

Provints

Provints on suurem (enamasti 1. järgu) haldusüksus paljudes riikides.

Vaata Tallinna ajalugu ja Provints

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Vaata Tallinna ajalugu ja Punaarmee

Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel

Nõukogude Liidu postmark Purjetamine 1980.

Vaata Tallinna ajalugu ja Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel

Puusepp

Christen Dalsgaard, "Puusepa töötuba" (1855) Puusepp on käsitööline või tööline, kes puitu peamiselt kirve ja saega töödeldes valmistab puidust vähema viimistlusega tarbeesemeid.

Vaata Tallinna ajalugu ja Puusepp

Raekoja plats (Tallinn)

Vaade Raekoja platsi lõunaküljele ja Tallinna raekojale (2014) Raeapteegi silt Raekoja plats on väljak Tallinna vanalinna südames, kus asub raekoda.

Vaata Tallinna ajalugu ja Raekoja plats (Tallinn)

Raevangla

Tallinna raevangla hoone Raekoja tänav 4/6 Tallinna Raevangla oli 14.–16. sajandini Tallinna vanalinnas Tallinna raekoja taga Raekoja tänaval asunud kinnipidamisasutus.

Vaata Tallinna ajalugu ja Raevangla

Rahumäe

Rahumäe on asum Tallinnas Nõmme linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Rahumäe

Rahvaloendus

Rahvaloendus on süstemaatiline andmete kogumine riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, jaotumuse jms kohta.

Vaata Tallinna ajalugu ja Rahvaloendus

Rahvarinne

Uus tänav 28 asus 1988–1994 Rahvarinde peakontor. Tänapäeval tähistab seda mälestustahvel maja seinal. Rahvarinne, ametliku nimetusega Eestimaa Rahvarinne, oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, perestroikaaja suurim massiliikumine Eestis aastatel 1988–1993.

Vaata Tallinna ajalugu ja Rahvarinne

Rahvastik

Rahvastik on demograafias inimeste kogum, kes elab maakeral (kogu inimpopulatsioon, maakera rahvastik) või mingil kindlal territooriumil (nt mandri, riigi, piirkonna jne rahvastik).

Vaata Tallinna ajalugu ja Rahvastik

Raimo Pullat

Raimo Pullat (sündinud 3. aprillil 1935 Tallinnas) on eesti ajaloolane.

Vaata Tallinna ajalugu ja Raimo Pullat

Rakvere ordulinnus

Rakvere linnus Rakvere linnus, vaade lõunast Konvendi sisehoov Rakvere linnus asub Lääne-Virumaal Rakvere Vallimäel.

Vaata Tallinna ajalugu ja Rakvere ordulinnus

Rannamägi

Rannamägi on haljasala Tallinna kesklinnas Rannamäe tee ja Põhja puiestee vahel, aadressiga Rannamäe tee 11.

Vaata Tallinna ajalugu ja Rannamägi

Rataskaevu tänav

Rataskaevu tänav Rataskaev Rataskaevu tänav on tänav Tallinna vanalinnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Rataskaevu tänav

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Vaata Tallinna ajalugu ja Raud

Raudtee

Odawara raudteejaam Jaapanis Raudtee puhastamine lumest Raudtee on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks (ühistransport) või kaubaveoks.

Vaata Tallinna ajalugu ja Raudtee

Rätsep

Quirijn van Brekelenkam, "Rätsepa töökoda" (1661) Rätsep on riidest esemete (peamiselt rõivaste) tegija.

Vaata Tallinna ajalugu ja Rätsep

Rävala puiestee

Rävala puiestee on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas ning läbib kolme asumit: Südalinna, Sibulaküla ja Maakrit.

Vaata Tallinna ajalugu ja Rävala puiestee

Rüütelkond

Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.

Vaata Tallinna ajalugu ja Rüütelkond

Rüütli tänav (Tallinn)

Vaade tänava algusest Rüütli tänav on tänav Tallinna vanalinnas Niguliste kiriku taga.

Vaata Tallinna ajalugu ja Rüütli tänav (Tallinn)

Reeder

Reeder ehk laevaomanik on ettevõtja, kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel ning on kantud vastavasse laevaregistrisse.

Vaata Tallinna ajalugu ja Reeder

Refektoorium

Rakvere linnuse refektooriumi 360° panoraamvaade Tomari kloostri refektoorium Portugalis Refektoorium (ladina sõnast refectorium) ehk remter on ühine söögisaal konvendihoone tüüpi linnustes, kloostrites ja ka lossides.

Vaata Tallinna ajalugu ja Refektoorium

Reformatsioon

Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.

Vaata Tallinna ajalugu ja Reformatsioon

Reformatsioon Liivimaal

Reformatsioon Liivimaal oli kogu põhjapoolset Euroopat haaranud reformatsiooni üks osa, mis sai alguse 1520. aastatel.

Vaata Tallinna ajalugu ja Reformatsioon Liivimaal

Regent

Regent on monarhistlikus riigis isik, kes täidab monarhi ülesandeid tegeliku riigipea alaealisuse, haiguse või eemalviibimise korral.

Vaata Tallinna ajalugu ja Regent

Reliikvia

Relikviaaraltar. Kullatud hõbe, läbikumav email, maaling. 25,4 × 40,6 cm (avatult). Prantsusmaa, ''ca'' 1325–1350. The Cloistersi muuseum, New York Reliikvia (ladina keeles reliquiae 'jäänused') on religioosse tähendusega säilmed, mis on tavaliselt seotud religiooni seisukohalt oluliste isikutega ja on religioosse austamise objektiks.

Vaata Tallinna ajalugu ja Reliikvia

Residents

Eesti presidendi ametlik residents asub Kadrioru administratiivhoones Residents on valitsuse, riigipea, suursaadiku või mõne muu kõrgema aukandja ametlik asukoht või elupaik.

Vaata Tallinna ajalugu ja Residents

Revala

Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.

Vaata Tallinna ajalugu ja Revala

Revalsche Zeitung

Reval(i)sche Zeitung (hääldus) oli Tallinnas aastail 1860–1940 ilmunud saksakeelne päevaleht.

Vaata Tallinna ajalugu ja Revalsche Zeitung

Riho Laurisaar

Riho Laurisaar (sündinud 20. juulil 1976) on eesti ajakirjanik.

Vaata Tallinna ajalugu ja Riho Laurisaar

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Vaata Tallinna ajalugu ja Riia

Riia ajalugu

Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.

Vaata Tallinna ajalugu ja Riia ajalugu

Riia kubermang

Riia kubermang oli Vene tsaaririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1713–1783.

Vaata Tallinna ajalugu ja Riia kubermang

Riia loss

Riia loss on ajalooline hoone Lätis Riia vanalinnas Daugava jõe ääres.

Vaata Tallinna ajalugu ja Riia loss

Riia sõjakuberner

Riia sõjakuberner (vene keeles рижский военный губернатор) oli ametikoht Venemaa Keisririigis Liivimaa kubermangus Riias.

Vaata Tallinna ajalugu ja Riia sõjakuberner

Rinnatis

Kindlusetorni kaitserinnatised Rinnatis ehk parapett (prantsuse keeles parapet Tehnikaleksikon, lk. 361. Samasuguse etümoloogiaga on rinnatise saksakeelne nimetus Brustwehr. Algselt kasutati rinnatisi hoonete kaitseks sõjalise rünnaku vastu, tänapäeval täidavad need peamiselt tule leviku tõkestamise ülesannet.

Vaata Tallinna ajalugu ja Rinnatis

Robert Nerman

Robert Nerman (10. veebruar 1946 – 1. veebruar 2015) oli eesti arhitektuuri- ja linnaajaloolane.

Vaata Tallinna ajalugu ja Robert Nerman

Rocca al Mare

Rocca al Mare (eestikeelne hääldus) on asum Tallinnas Haabersti linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Rocca al Mare

Roger II

Mosaiigi detail, kus Roger II saab krooni Kristuselt, Martorana, Palermo. Mosaiik kannab kreeka tähtedega kirjet ''Rogerios Rex'' Roger II (22. detsember 1095 Mileto – 26. veebruar 1154 Palermo) oli Sitsiilia kuningriigi kuningas (1130–1154).

Vaata Tallinna ajalugu ja Roger II

Roma klooster

Kloostrikiriku varemed Roma klooster (ka Gutvalla, Gutwalla, Gudvalla, Guthualia või Gutnalia klooster) oli tsistertslaste ordu 1163.

Vaata Tallinna ajalugu ja Roma klooster

Roosikrantsi tänav

Vaade Vabaduse väljaku äärest, Roosikrantsi tänavale Pärnu maantee suunas Roosikrantsi tänav on tänav Tallinna Kesklinna linnaosas Tõnismäe asumis.

Vaata Tallinna ajalugu ja Roosikrantsi tänav

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Vaata Tallinna ajalugu ja Rootsi

Rootsi aeg

Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.

Vaata Tallinna ajalugu ja Rootsi aeg

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Vaata Tallinna ajalugu ja Rootsi kuningas

Rootsi suurvõimu ajastu

Rootsi tänapäeval (punane) ja 1658. aastal (kollane ja punane) Rootsi suurvõimu ajastu (rootsi keeles stormaktstiden) oli Rootsi ajaloos periood, mis hõlmas aastaid 1611–1718.

Vaata Tallinna ajalugu ja Rootsi suurvõimu ajastu

Rootsi-Poola sõda (1600–1611)

Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611.

Vaata Tallinna ajalugu ja Rootsi-Poola sõda (1600–1611)

Rootsi-Poola sõda (1626–1629)

Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1626–1629.

Vaata Tallinna ajalugu ja Rootsi-Poola sõda (1626–1629)

Saarmas

Ternopili oblastis Ukrainas Saarmas ehk euroopa saarmas ehk harilik saarmas (Lutra lutra) on kärplaste sugukonda saarma perekonda kuuluv kiskja.

Vaata Tallinna ajalugu ja Saarmas

Sadam

Tallinna Vanasadam – Eesti suurim ja tuntuim reisisadam Noblessneri sadam ja Lennusadam Tallinnas Kalamajas Neeme sadamas 2022. aasta juulis Maailma suuremaid sadamaid Sadam on veekogu kalda äärde ehitatud taristu rajatis laevade või muude veesõidukite sildumiseks ja teenindamiseks.

Vaata Tallinna ajalugu ja Sadam

Sadama

Sadama on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Sadama

Saeveski

Vee jõul töötava roomlaste saeveski skeem (3. sajand) Wurzerhofi 1876. aastal rajatud saeveski töötab ka tänapäeval ja on muinsuskaitse all. Algselt töötas veski vee jõul, 20. sajandi keskel mindi elektrile üle. Saeveski (kõnekeeles ka saekaater) on saetööstuse ettevõte või ehitis, kus palkidest või pakkudest saetakse laudu ja valmistatakse muud puitmaterjalitoodangut.

Vaata Tallinna ajalugu ja Saeveski

Sakala tänav

Kaitseministeeriumi hoonekompleks Sakala 1, 3 Sakala 4 Sakala tänav on tänav Tallinna Kesklinnas Tatari ja Südalinna asumis.

Vaata Tallinna ajalugu ja Sakala tänav

Saksa keisririik

Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.

Vaata Tallinna ajalugu ja Saksa keisririik

Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.

Vaata Tallinna ajalugu ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.

Vaata Tallinna ajalugu ja Saksa ordu

Saksa ordu kõrgmeister

Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.

Vaata Tallinna ajalugu ja Saksa ordu kõrgmeister

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Saksamaa

Süüfilis

Süüfilis ehk luues ehk prantsuse haigus (ladina keeles syphilis, morbus gallicus, lues venerea) on peamiselt inimestel esinev infektsioonhaigus, pikka aega kestev põletikuline seisund, mis võib avalduda nii kliiniliselt aktiivse haiguse kui latentse nakkusena ja mille tekitajaks on bakter Treponema pallidum pallidum.

Vaata Tallinna ajalugu ja Süüfilis

Sõjaseisukord

Sõjaseisukord on riigis või selle osas erakorralistel asjaoludel (näiteks sõda, loodusõnnetused, massirahutused) kõrgeima võimuteostaja poolt kehtestatud eriolukord, mille jooksul valitsetakse sõjaaja seaduste järgi.

Vaata Tallinna ajalugu ja Sõjaseisukord

Sõjateadus

Sõjateadus on interdistsiplinaarne teadusharu, mis uurib sõjalise jõu kasutamist ja selleks valmistumist kõigis sõjapidamisvaldkondades kogu konfliktispektri ulatuses.

Vaata Tallinna ajalugu ja Sõjateadus

Sõpruse puiestee (Tallinn)

Mitut tüüpi eluhooned Sõpruse puiestee alguses. Vaade kesklinna poolt paaritu numbriga majadele Sõpruse puiestee on tänav Tallinnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Sõpruse puiestee (Tallinn)

Seek

Seek (saksa keeles Siechenhaus 'põdurate maja') on asutus, kus inimesed saavad tasuta toitu ja peavarju.

Vaata Tallinna ajalugu ja Seek

Seli (Tallinn)

Seli on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Seli (Tallinn)

Sibulaküla

Sibulaküla on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Sibulaküla

Siim Kallas

Siim Kallas (sündinud 2. oktoobril 1948 Tallinnas) on Eesti ja Euroopa Liidu poliitik.

Vaata Tallinna ajalugu ja Siim Kallas

Sikupilli

Sikupilli on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Sikupilli

Sir

Sir (hääldus) on inglise keelt kõnelevates maades, eeskätt Suurbritannias, tiitliga alamaadli hulka kuuluvate isikute (baronet ja rüütel) poole pöördumisel kasutatav viisakussõna.

Vaata Tallinna ajalugu ja Sir

Sirp (ajaleht)

Sirp (endised nimed Sirp ja Vasar, Reede ja Kultuurileht) on Eesti Kultuuriministeeriumi valitsemisalas oleva riigi sihtasutuse toimetatav kultuuriajaleht, mis ilmub üks kord nädalas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Sirp (ajaleht)

Siselinna kalmistu

Siselinna kalmistu Siselinna kalmistu Siselinna kalmistu on Tallinna linna hallatav kalmistute kompleks Tallinnas Kesklinna linnaosas Juhkentali asumis, kontori aadress Toonela tee 7.

Vaata Tallinna ajalugu ja Siselinna kalmistu

Sitsi

Sitsi on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Sitsi

Sitsiilia kuningriik

Sitsiilia kuningriik (itaalia keeles Regno di Sicilia,, katalaani keeles Regne de Sicília, sitsiilia keeles Regnu di Sicilia) oli riik, mis eksisteeris Itaalia lõunaosas selle asutamisest Roger II poolt aastal 1130 kuni aastani 1816.

Vaata Tallinna ajalugu ja Sitsiilia kuningriik

Skåne maakond

Skåne on ajalooline maakond (landskap) Rootsi lõunaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Skåne maakond

Skraa

Skraa oli käsitööliste põhikiri, mida kasutati tsunftides ehk käsitööstuskodades.

Vaata Tallinna ajalugu ja Skraa

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Vaata Tallinna ajalugu ja Soome

Soome keskaeg

Soome keskaeg on ülevaade Soome ajaloost 12.–16. sajandini.

Vaata Tallinna ajalugu ja Soome keskaeg

Soome kindralkuberneride loend

Soome kindralkuberneride loend on Soome Kindralkubermangu juhtide, Venemaa Keisririigi asehaldurite loetelu.

Vaata Tallinna ajalugu ja Soome kindralkuberneride loend

Soome laht

Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.

Vaata Tallinna ajalugu ja Soome laht

Soome-ugri rahvad

Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.

Vaata Tallinna ajalugu ja Soome-ugri rahvad

Sotsialistide-Revolutsionääride Partei

Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (lühend SR; vene keeles Партия социалистов-революционеров) oli 20. sajandi algupoolel Venemaa Keisririigis tegutsenud partei.

Vaata Tallinna ajalugu ja Sotsialistide-Revolutsionääride Partei

Stalinistlik arhitektuur

Stalinistlik arhitektuur (ka sotsialistlik klassitsism, stalinistlik uusklassitsism; vene keeles сталинский ампир 'stalinlik ampiir', сталинский неоренессанс 'stalinlik uusrenessanss') on Nõukogude Liidus viljeldud uusklassitsism, mille alguspunktiks loetakse 1933.

Vaata Tallinna ajalugu ja Stalinistlik arhitektuur

Stångebro lahing

Stångebro ehk Linköpingi lahing (rootsi Slaget vid Stångebro) peeti 25. septembril 1598 Linköpingis Poola ja Rootsi kuningas Sigismundi ja tema lelle, Södermanlandi hertsogi Karli vägede vahel.

Vaata Tallinna ajalugu ja Stångebro lahing

Streik

Õpetajate streik Tartus 2012. aastal Streik on töötajate korraldatud tööseisak.

Vaata Tallinna ajalugu ja Streik

Sulevimägi

Pikalt tänavalt Sulevimägi on tänav Tallinna vanalinnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Sulevimägi

Sunnismaisus

Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid, millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks.

Vaata Tallinna ajalugu ja Sunnismaisus

Suur Paljassaar

Paljassaare poolsaar õhust. Taamal paistab ka Kopli poolsaar. Väike Paljassaar on pildi keskosas ja Suur Paljassaar jääb sellest paremale Suur Paljassaar on Paljassaare poolsaare kõrgem loodeosa Paljassaare lahe ja Saartevahe lõuka vahel Tallinnas Paljassaare asumis.

Vaata Tallinna ajalugu ja Suur Paljassaar

Suur Rannavärav

Suur Rannavärav oli Tallinna linnamüüri kaitserajatis linna põhjaküljel Pikal tänaval.

Vaata Tallinna ajalugu ja Suur Rannavärav

Suur-Ameerika tänav

Suur-Ameerika tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Tõnismäe, Uue Maailma ja Kassisaba asumis.

Vaata Tallinna ajalugu ja Suur-Ameerika tänav

Suur-Karja tänav

Suur-Karja tänav on tänav Tallinna Kesklinna linnaosas Tallinna vanalinnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Suur-Karja tänav

Suurgildi hoone

pisi Tuulelipp hoone katusel Suurgildi hoone on Tallinna vanalinnas asuv ehitis, kus tegutses keskajal kaupmehi ühendav Tallinna Suurgild.

Vaata Tallinna ajalugu ja Suurgildi hoone

Suurtükipatarei

Suurtükipatarei on suurtükiväe allüksus, mis vastab teiste väe- või relvaliikide kompaniile.

Vaata Tallinna ajalugu ja Suurtükipatarei

Suvemõis

Suvemõis (Höfchen) oli 16.

Vaata Tallinna ajalugu ja Suvemõis

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Vaata Tallinna ajalugu ja Taani

Taani kuningas

Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).

Vaata Tallinna ajalugu ja Taani kuningas

Taani valdused Eestis

Taani kuningas (1202–1241) Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.

Vaata Tallinna ajalugu ja Taani valdused Eestis

Talleks

Tootmiskoondis "Talleks" oli Eesti NSV ettevõte, mis tootis drenaažiekskavaatoreid, Tallinnas Mustamäe tee 6a (algselt Kadaka tee 4).

Vaata Tallinna ajalugu ja Talleks

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinn

Tallinn-Sadama raudteejaam

Tallinn-Sadama jaamahoone Tallinn-Sadama raudteejaam oli raudteejaam Tallinna Kesklinnas kitsarööpmelisel Tallinna–Viljandi raudteeliinil.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinn-Sadama raudteejaam

Tallinn-Väikese raudteejaam

Tallinn-Väike ehk Tallinn-Väikese raudteejaam, on raudteejaam Tallinna Kesklinnas Kitseküla asumis, Juurdeveo tänav 25.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinn-Väikese raudteejaam

Tallinna Aleksandri Gümnaasium

Tallinna Aleksandri Gümnaasium oli aastatel 1872–1917 Tallinnas tegutsenud haridusasutus.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna Aleksandri Gümnaasium

Tallinna all-linn

All-linn on Tallinna Kesklinna linnaosa Vanalinna asumi allasum, osa Tallinna vanalinnast.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna all-linn

Tallinna asehaldurkond

Tallinna asehaldurkond Tallinna asehaldurkond (vene keeles Ревельское наместничество, saksa keeles Revalschen Statthalterschaft) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Eestimaal.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna asehaldurkond

Tallinna Autobussikoondis

thumb Burmani Willa, valminud 1923, arhitekt Karl Burman (vanem) Tallinna Autobussikoondise aktsiaselts (lühendatult TAK) oli Eesti transpordifirma, mis põhitegevusena osutas ühistransporditeenust Tallinnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna Autobussikoondis

Tallinna bastionid

Vaade Skoone bastionile ja Toompeale 19. sajandi lõpukümnendil taastatud Väikese Rannavärava bastion Tallinna bastionid on Tallinna muldkindlustusvööndisse kuulunud bastionid.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna bastionid

Tallinna Börsikomitee

Tallinna Börsikomitee oli Tallinna Börsiseltsi juhtorgan, mis asutati 1872.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna Börsikomitee

Tallinna Gaasijaam

Tallinna Gaasijaama gaasimahuti hoonehttp://register.muinas.ee/public.php?menuID.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna Gaasijaam

Tallinna Hipodroom

Paldiski maanteelt Tallinna Hipodroom on Tallinna põhjaküljes, linnulennult Kopli lahest 1400 m kaugusel asuv hipodroom.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna Hipodroom

Tallinna hobuveski

Tallinna Hobuveski on Tallinna vanalinnas Renteni torni ja Oleviste kiriku juures Laboratooriumi ja Laia tänava ühinemiskohal, aadressil Lai tänav 47 asuv ümara põhiplaaniga paekivist hoone, mis ehitati asuv 14. sajandil.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna hobuveski

Tallinna Inglise Kolledž

Tallinna Inglise Kolledž on inglise keele süvaõppega üldhariduskool Tallinnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna Inglise Kolledž

Tallinna Jaani kirik

Tallinna Jaani kirik asub Tallinnas Vabaduse väljakul.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna Jaani kirik

Tallinna Jaani kogudus

EELK Tallinna Jaani kogudus on luterlik kogudus Tallinnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna Jaani kogudus

Tallinna Jaani seegi kirik

Jaani seegi kirik 2004. aastal Tallinna Jaani seegi kirik on kirik Tallinna kesklinnas Tartu maantee alguses.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna Jaani seegi kirik

Tallinna Kaarli kirik

Kaarli kirik on uusromaani stiilis kirik Tallinna kesklinnas Kaarlimäel.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna Kaarli kirik

Tallinna Kaubamaja

Tallinna Kaubamaja on kaubanduskeskus Tallinnas Südalinna asumis aadressil Gonsiori 2, mida haldab Kaubamaja AS.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna Kaubamaja

Tallinna komtuur

Tallinna komtuur (saksa keeles Komtur von Reval) oli Mõõgavendade ordu ja Liivimaa ordu käsknik (komtuur), kes valitses Tallinna komtuurkonda.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna komtuur

Tallinna kubermang

Tallinna kubermang (vene Ревельская губерния, Reveli kubermang) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, aastatel 1719–1783.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna kubermang

Tallinna laht

Tallinna lahe osad Tallinna laht on Soome lahe siselaht.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna laht

Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasium

Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasium oli Tallinnas aadressil Narva maantee 1 asunud kool.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasium

Tallinna Linnahall

Vaade Linnahallile merelt loodesuunalt 2018. Tallinna Linnahall 2023. aastal Tallinna Linnahall on Tallinnas mere ääres asuv kontserdisaali, jäähalli, sadama ja kohvikute ning teiste ruumidega ehitis.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna Linnahall

Tallinna linnakool

Tallinna linnakool oli aastal 1873 asutatud vene õppekeelega algkool (aastast 1912 kõrgem algkool).

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna linnakool

Tallinna linnamüür

Tallinna linnamüür, Tornide väljak Tallinna linnamüür, Suur-Kloostri värav ja Saunatorn Tallinna linnamüür, Müürivahe tänav ja Munkadetagune torn, 2011. aasta kevad Uuel tänaval, 2011. aasta kevad Rüütli tänaval, 2011. aasta kevad Tallinna linnamüür ja Assauwe kaitsetorn, Müürivahe tänaval, 2011.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna linnamüür

Tallinna linnaosad

Tallinna linnaosad Tallinna linnaosad on Tallinna kaheksa halduslinnaosa, mis jaotuvad 84 asumiks.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna linnaosad

Tallinna linnapea

Tallinna linnapea on Tallinna täitevvõimu juht.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna linnapea

Tallinna linnavalitsus

Tallinna linnavalitsus (ametlikult Tallinna Linnavalitsus) on Eesti Vabariigi pealinna Tallinna kohaliku omavalitsuse ametiasutuste (v.a Tallinna Linnavolikogu Kantselei) ja nende hallatavate asutuste juhtorgan.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna linnavalitsus

Tallinna linnavolikogu

Tallinna linnavolikogu on Tallinna linna omavalitsusorgan (volikogu).

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna linnavolikogu

Tallinna merelahing

Tallinna merelahing oli Vene-Rootsi sõja ajal 13. mail 1790 toimunud merelahing, mille käigus Balti laevastik Vassili Tšitšagovi juhtimisel võitis Rootsi laevastikku.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna merelahing

Tallinna mereväebaas

Nõukogude Liidu mereväe lipp Tallinna mereväebaas (vene keeles Таллинская военно-морская база; в/ч 87525) oli 1940.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna mereväebaas

Tallinna muldkindlustusvöönd

Tallinna muldkindlustusvöönd on keskaegse Tallinna kaitserajatiste osa, kuhu kuulusid looduslikud ja kaitse-eesmärgil rajatud rajatised: linnamüür, kaitsetornid ja kaitstavad väravad ning erinevad pinnasemoodustised.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna muldkindlustusvöönd

Tallinna Niguliste kirik

Tallinna Niguliste kirik on basilikaalne gooti kirik Tallinnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna Niguliste kirik

Tallinna Olümpiapurjespordikeskus

Pirita sadam ja Olümpiapurjespordikeskus (2021) Tallinna Olümpiapurjespordikeskus (lühend TOP, Pirita Purjespordikeskus) on seoses 1980.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna Olümpiapurjespordikeskus

Tallinna päev

Tallinna päev on 15. mail tähistatav tähtpäev, mis mälestab Tallinnale Lübecki linnaõiguse andmist 1248.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna päev

Tallinna Püha Miikaeli klooster

Gustaf Adolfi Gümnaasium Tallinna Püha Miikaeli klooster (ka: Mihkli klooster) oli tsistertslaste nunnaklooster Tallinnas aastatel 1249–1629.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna Püha Miikaeli klooster

Tallinna Püha Vaimu kirik

Tallinna Püha Vaimu kirik, ka Tallinna Pühavaimu kirik, on kirik Tallinnas aadressil Pühavaimu tänav 4.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna Püha Vaimu kirik

Tallinna piiramine (1710)

Tallinna piiramine oli Rootsi kuningriigi Eestimaa provintsi keskuse ja Tallinna kindluse sõjaline piiramine ja vallutamine Vene tsaaririigi vägede poolt Põhjasõjas 1710.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna piiramine (1710)

Tallinna piiskop

Tallinna toomkirik Tallinna piiskop oli katoliikliku Tallinna piiskopkonna pea 13.–16. sajandil.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna piiskop

Tallinna piiskopkond

Tallinna piiskopkonna diötsees (heleroheline ja sinakasroheline). Sinakasrohelisega on tähistatud Järvamaa, mis kuulus Saksa ordule alates 1237. aastast. Piiskopkonda mitte kuulunud ordualad on tähistatud valgega. Tallinna piiskopkond (alamsaksa: Bisdom Reval, ladina: Episcopatus Revaliensis) oli piiskopkond Taani Eestimaal aastatel 1219–1346 ja Liivi ordu aladel aastatel 1346–1561.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna piiskopkond

Tallinna Postimaja

Tallinna Postimaja 2007. aastal enne renoveerimist ja ümberehitamist, Narva maantee 1 Narva maantee 1, Postimaja 2009. aastal Tallinna Postimaja on Tallinna aadressil Narva maantee 1 1980. aasta suveolümpiamängudeks ehitatud ning algselt postitöötlemiseks, -väljastamiseks ja telefoniteenuste tarbeks ehitatud hoone.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna Postimaja

Tallinna raad

Tallinna raad (Hochedle Rath der Stadt Reval) ehk Tallinna magistraat oli Tallinna linna ajalooline seisuslik valitsus- ja kohtukolleegium keskajast kuni 2.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna raad

Tallinna raekoda

Südalinna kõrghooned ja raekoda Tallinna raekoda 1971. aastal Tallinna raekoda on hoone Tallinnas, Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna raekoda

Tallinna rahvastik

Tallinna rahvastiku artikkel annab ülevaate Tallinna rahvastikust läbi ajaloo.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna rahvastik

Tallinna Reaalkool

Tallinna Reaalkool on gümnaasium Tallinnas, mis on asutatud 1881.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna Reaalkool

Tallinna reid

Tallinna reid on Tallinna lahe kagusopp, mis asub Tallinnast põhjas, Paljassaare poolsaare ja Viimsi poolsaare vahelisel alal.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna reid

Tallinna Ringkonnakohus

Tallinna Ringkonnakohus on Eesti kohtusüsteemi 2.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna Ringkonnakohus

Tallinna sadam

Tallinna sadam on ajalooline sadamakoht, osa praegusest Vanasadamast.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna sadam

Tallinna Sadamatehased

Tallinna Sadamatehased (alates 1918. aastast Riigi Sadamatehased) oli 1870.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna Sadamatehased

Tallinna sõjasadam

Aleksei Bogoljubovi maal Tallinna sadamast (1853) Tallinna sõjasadam oli Peeter I poolt Tallinnas Tallinna lahes asutatud sõjaline kaitserajatis, mis tegutses kuni 1857.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna sõjasadam

Tallinna superintendentide loend

Tallinna superintendentide loend on loend Tallinna konsistoriaalringkonna vaimulikest juhtidest.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna superintendentide loend

Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu

Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (Таллиннский Совет рабочихи воинскихдепутатов) oli 1917.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu

Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (1918)

Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (Таллиннский Совет рабочихдепутатов) oli 1918.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (1918)

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool (eestikeelne lühend TTÜ, rahvusvaheline lühend TalTech, varem TUT; Eesti NSV-s Tallinna Polütehniline Instituut, lühend TPI) on avalik-õiguslik ülikool Tallinnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna toomkirik

Tallinna toomkiriku torn barokse kiivriga Toomkirik (2005) Toomkiriku kesklööv Toomkiriku torni muna ja tuulelipp Tallinna toomkirik on kirik Tallinnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna toomkirik

Tallinna Toomkool

Toom-Kooli 11 Tallinna Toomkool (ladina keeles Schola cathedralis Tallinnensis) on Tallinnas tegutsev eraõiguslik üldhariduskool.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna Toomkool

Tallinna Toompea Kaarli kogudus

EELK Tallinna Toompea Kaarli Kogudus on Eesti suurim luterlik kogudus.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna Toompea Kaarli kogudus

Tallinna trammiliiklus

Trammiliiklus Tallinnas algas 1888.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna trammiliiklus

Tallinna Transpordikool

Tallinna Transpordikool oli Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi kutseõppeasutus.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna Transpordikool

Tallinna vanalinn

Vaade Tallinna vanalinnale Patkuli vaateplatvormilt Tallinna vanalinn on Tallinna vanim linnaosa.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna vanalinn

Tallinna vanalinna päevad

Tallinna vanalinna päevade reklaam Tallinna vanalinna päevad on suve alguses toimuvad pidustused Tallinna vanalinnas, mida korraldatakse alates 1982.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna vanalinna päevad

Tallinna vapipäev

Tallinna vapipäev on 22. detsembril ning sellega tähistatakse pidulikult Tallinna Linnavolikogu esmakogunemist 1877.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna vapipäev

Tallinna–Narva raudtee

Tallinna–Narva raudtee on laiarööpmeline raudtee Põhja-Eestis (rööpmelaiusega 1520 mm) kogupikkusega 211 km.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna–Narva raudtee

Tallinna–Viljandi rongiliin

Tallinna–Viljandi rongiliin on rongiliin Eestis.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tallinna–Viljandi rongiliin

Talurahvakool

Talurahvakool ehk rahvakool on 17. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni tegutsenud talurahvale mõeldud seisuslike haridusasutuste üldnimetus.

Vaata Tallinna ajalugu ja Talurahvakool

Taristu

Taristu ehk infrastruktuur tähendab põhilisi füüsilisi ja organisatsioonilisi struktuure, mis on vajalikud ühiskonna või ettevõtte tööks.

Vaata Tallinna ajalugu ja Taristu

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tartu

Tartu linnapea

Tartu linnapea juhib Tartu Linnavalitsust.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tartu linnapea

Tartu maantee

Tartu maantee Tallinna bussijaama lähedal Tartu maantee on kohalik tee (tänav) Tallinnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tartu maantee

Tartu piiramine (1656)

Tartu piiramine oli 1656.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tartu piiramine (1656)

Tartumaa

Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tartumaa

Tatari tänav

Tatari tänav asub Tallinna kesklinnas, Tatari ja Veerenni asumis.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tatari tänav

Täyssinä rahu

Täyssinä rahu sõlmiti 18. mail 1595 Moskva Suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel Täyssinä külas (tänapäeval Izvoz), mis jääb Narvast kirdesse Venemaa alale.

Vaata Tallinna ajalugu ja Täyssinä rahu

Töörahva Ühine Väerind

Töörahva Ühine Väerind (lühend TÜV) oli Eesti kommunistide legaalne variorganisatsioon aastatel 1920–1924.

Vaata Tallinna ajalugu ja Töörahva Ühine Väerind

Tõnismäe

Tõnismäe on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tõnismäe

Tõnismägi

Tõnismäe haljak (2007) Rahvusraamatukogu, Tõnismägi 2 Tallinna Tehnikaülikooli õppehoone, Tõnismägi 12/14 Tõnismägi on tänav Tallinna kesklinnas Tõnismäe asumis.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tõnismägi

Tõnu Raid

Tõnu Raid raamatu "Tartu ajaloolistel kaartidel" esitlusel Tartu raekojas 12. märtsil 2015 Tõnu Raid (sündinud 11. novembril 1939 Tartus) on Eesti kartograaf, orienteeruja ja treener.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tõnu Raid

Tellis

Telliskivisein Tellis ehk telliskivi on ehitusel kasutatav väike üldiselt risttahukakujuline ehituskivi.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tellis

Territoriaalkirik

Territoriaalkirik (saksa keel Landeskirche) oli 16. sajandil pärast reformatsiooni roomakatoliku kiriku usutunnistusest eraldunud kindlal territooriumil (maa-alal või vabalinnas) tegutsenud partikulaarkiriku liik.

Vaata Tallinna ajalugu ja Territoriaalkirik

Thomas Wilhelm Greiffenhagen

Thomas Wilhelm Greiffenhagen (7. november vkj / 19. november 1821 Arhangelsk – 16. detsember vkj / 28. detsember 1890 Tallinn) oli baltisaksa poliitik ning aastatel 1883–1885 Tallinna linnapea.

Vaata Tallinna ajalugu ja Thomas Wilhelm Greiffenhagen

Tiina Kala

Tiina Kala (sündinud 15. oktoobril 1967) on eesti ajaloolane.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tiina Kala

Tiit Made

Tiit Made (sündinud 13. märtsil 1940 Tallinnas) on Eesti majandusteadlane, ajakirjanik, publitsist ja poliitik.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tiit Made

Tiit Rosenberg

Tiit Rosenberg (sündinud 26. detsembril 1946 Tsirguliinas) on Eesti ajaloolane ja õppejõud.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tiit Rosenberg

Tina

Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tina

Tisler

Tisler on puidutöötlejast oskustööline, kellel on mööbelsepa ja laudsepa ehk ehitustisleri oskused ning kes oskab käsitseda nii nikerdamiseks vajalikke tööriistu kui ka puidutöötlusmasinaid.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tisler

Tondi

Tondi on asum Tallinnas Kristiine linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tondi

Toomemägi

Toomemäe pargi kaart Toomemägi ja toomkirik droonilt. 2021. aasta juuli Tartu toomkirik Toomemäel Toomemägi (ka Toome) on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik Tartu linnas Emajõe ürgoru paremal kaldal.

Vaata Tallinna ajalugu ja Toomemägi

Toomgild

Toomgild (kuni reformatsioonini Maarja gild, Püha Maarja gild) oli gild, mis tegutses 1407–1920 Toompeal.

Vaata Tallinna ajalugu ja Toomgild

Toomkool

Maja Toomkooli tänav 11, kus aastatel 1845–1893 ja 1906–1939 asus Tallinna Toomkool pisi Toomkool ehk katedraalikool oli toomkiriku juures asuv või selle poolt ülalpeetav õppeasutus.

Vaata Tallinna ajalugu ja Toomkool

Toompea

Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W. S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867 Toompea on kõrgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal.

Vaata Tallinna ajalugu ja Toompea

Toompea allasum

Toompea on Tallinna Kesklinna linnaosa Vanalinna asumi allasum Toompeal.

Vaata Tallinna ajalugu ja Toompea allasum

Toompea loss

Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.

Vaata Tallinna ajalugu ja Toompea loss

Toompea Suur linnus

Toompea Suur linnus (ladina keeles castrum magnus või castrum maius) oli Mõõgavendade ordu kindlustatud asula, mida 1220. aastatel ehitati ja arendati Toompea paelava kaguosas, kus varem oli asunud muinaseestlaste ja hiljem I Taani aja taanlaste linnus.

Vaata Tallinna ajalugu ja Toompea Suur linnus

Toompea tänav

Toompea tänav on tänav Tallinnas, mis algab Tallinna vanalinnas Toompeal Toompea lossi platsilt ja lõpeb Kaarli puiesteel.

Vaata Tallinna ajalugu ja Toompea tänav

Toompea tulekahju

Toompea tulekahju oli 6.

Vaata Tallinna ajalugu ja Toompea tulekahju

Toompea Väike linnus

Toompea Väikese linnuse üldvaade Toompuiestee poolsest küljest, mis on ka kõige paremini säilinud. Sügis 2007 Toompea Väikese linnuse Toompuiestee poolses müüris torkavad silma linnuse eri ehitusetapid, samuti linnusealune paelava. Suvi 2011 Toompea Väike linnus (ladina keeles castrum minus või castrum parva) oli kastelli tüüpi linnus Tallinnas Toompea kõrgendikul.

Vaata Tallinna ajalugu ja Toompea Väike linnus

Toompuiestee

Toompuiestee on tänav Tallinna kesklinnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Toompuiestee

Tornide väljak

Tornide väljak (varem ka Näituseväljak, Näituse väljak, Stalingradi väljak) on haljasala Tallinna vanalinnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tornide väljak

Tournai

Tournai on linn ja vald Belgias Hainaut' provintsis Valloonia piirkonnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tournai

Tramm

Tramm Konstal 105N2k/2000 Szczecinis Tatra KT6-tüüpi tramm Tallinnas Tramm Dublinis Tramm on ühest või mitmest vagunist koosnev ja rööbastel liikuv ühistranspordivahend.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tramm

Tsistertslaste ordu

Tsistertslaste rõivastuses mungad Tsistertslaste vapp Legenda Aurea" Tsistertslaste ordu (ladina keeles Sacer Ordo Cisterciensis; lühend OCist) on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tsistertslaste ordu

Tsitadell (Tallinna merekindlustis)

Tsitadell on 1726.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tsitadell (Tallinna merekindlustis)

Tsunft

Tsunft (vananenud termin amet) on käsitööliste vennaskond.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tsunft

Turg

Toiduturg Singapuris Tartu avaturg, juuli 2011 Turg on üldnimi, mis tähistab mis tahes institutsiooni, mille kaudu ostjad (tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ja hüviseid vastastikku vahetavad, samuti kohta, kus selline tegevus toimub.

Vaata Tallinna ajalugu ja Turg

Turu

Turu (soome keeles Turku; rootsi keeles Åbo) on ajalooline linn Soome edelarannikul Aura jõe suudmes.

Vaata Tallinna ajalugu ja Turu

Tuulemäe tänav

Tuulemäe tänav on tänav Tallinnas Lasnamäe linnaosas Sikupilli asumis.

Vaata Tallinna ajalugu ja Tuulemäe tänav

Uus Maailm (Tallinn)

Uus Maailm on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Uus Maailm (Tallinn)

Uus turg

Uus turg (saksa keeles Neuer Markt) oli Tallinna kesklinnas aastatel 1896–1948 tegutsenud kaubanduspiirkond.

Vaata Tallinna ajalugu ja Uus turg

Uusikaupunki rahu

Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.

Vaata Tallinna ajalugu ja Uusikaupunki rahu

Uuslinn

Uuslinn on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Uuslinn

Vabadik

Vabadikud olid kesk- ja uusajal, alates 15. sajandist kuni 1930. aastateni Liivimaa, Eesti ja Läti aladel elanud kehviktalupojad, kel oli maad vähe või polnud seda üldse.

Vaata Tallinna ajalugu ja Vabadik

Vabaduse puiestee (Tallinn)

Vabaduse puiestee suvel 2008 (vaade Jannsenist linna poole) Vabaduse puiestee talvel 2001 Vabaduse puiestee on tänav Tallinnas Nõmme linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Vabaduse puiestee (Tallinn)

Vabaduse väljak

Jaani kirik Vabaduse väljak on esindusväljak Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Vabaduse väljak

Vabadussõda

Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

Vaata Tallinna ajalugu ja Vabadussõda

Vabadussõjalased

Vabadussõjalased ehk lühendatult vabsid (vab.-s.) või vapsid olid Eestis aastail 1929–1934 järjestikku tegutsenud kolme organisatsiooni (Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, Eesti Vabadussõjalaste Liit ja Vabadussõjalaste Rahvaliikumine) liikmed.

Vaata Tallinna ajalugu ja Vabadussõjalased

Vabahärra

Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).

Vaata Tallinna ajalugu ja Vabahärra

Vahad

Vahad on aineklass estrite rühmast.

Vaata Tallinna ajalugu ja Vahad

Valdemar II

Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.

Vaata Tallinna ajalugu ja Valdemar II

Valdemar IV

Valdemar IV Atterdag Valdemar Atterdag Næstvedi kiriku freskol Valdemar IV Atterdag (umbes 1320 – 24. oktoober 1375) oli Taani kuningas 1340–1375.

Vaata Tallinna ajalugu ja Valdemar IV

Valge torn

Valge torni varemed Valge torn on Tallinna lähedale 1821–1823 Vene võimude poolt Väike-Paljassaarele rajatud Tallinna kindluse suhtes ettenihutatud kindlustis (fort ja selle põhiosa – suurtükitorn), mille eesmärk oli eelkõige Tallinna sõjasadamasse läänepoolse sissesõidu kaitsmine.

Vaata Tallinna ajalugu ja Valge torn

Valner Krinal

Valner Krinal (3. detsember 1929 Tapiku, Pajusi vald, Põltsamaa kihelkond, Viljandimaa – 19. juuni 2014) oli eesti majandusteadlane, Tartu Ülikooli professor.

Vaata Tallinna ajalugu ja Valner Krinal

Vana Tallinn (raamatusari)

"Vana Tallinn" on Eestis ilmuv ajalookultuuri aastaraamat, mis ilmus aastatel 1936–1939 ning uuesti 1991.

Vaata Tallinna ajalugu ja Vana Tallinn (raamatusari)

Vana turg

Vana turg on tänav Tallinna vanalinnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Vana turg

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Vaata Tallinna ajalugu ja Vana-Liivimaa

Vana-Pärnu

Vana-Pärnu (ladina (Antiqua) Perona, saksa Alt-Pernau) oli Eesti keskaegne linn Saare-Lääne piiskopkonnas Pärnu jõe suudme läänekaldal.

Vaata Tallinna ajalugu ja Vana-Pärnu

Vana-Pärnu maantee

Elamu aadressil Vana-Pärnu maantee 15 Vana-Pärnu maantee on tänav Tallinnas Nõmmel.

Vaata Tallinna ajalugu ja Vana-Pärnu maantee

Vanalinna asum

Õhuvaade Vanalinnale Vanalinn on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Vanalinna asum

Vanasadam

Vanasadam (sadama kood: EE VAN) on AS-i Tallinna Sadam koosseisu kuuluv reisisadam Tallinnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Vanasadam

Vassili Võrk

Vassili Võrk (varem ka venepäraselt Verk; 22. september 1898 Uuemõisa vald, Saaremaa – 2. mai 1977 Tallinn) oli eestlasest Nõukogude Liidu sõjaväelane, polkovnik.

Vaata Tallinna ajalugu ja Vassili Võrk

Väike-Õismäe

Väike-Õismäe on asum Tallinnas Haabersti linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Väike-Õismäe

Väike-Paljassaare tähtfort

Väike-Paljassaare tähtfort on Tallinna lähedale 1726–1727 Venemaa keisririigi võimude poolt rajatud Tallinna kindluse suhtes ettenihutatud kindlustis (tähtfort), mille eesmärk oli eelkõige Tallinna sõjasadama ja selle läänepoolse sissesõidu kaitsmine.

Vaata Tallinna ajalugu ja Väike-Paljassaare tähtfort

Väike-Pärnu maantee

Väljavõte Tallinna 1889. aasta kaardist, millel on näidatud ka Klein-Pernausche Strasse''.'' Väike-Pärnu maantee (saksa keeles Klein-Pernausche Strasse) oli tänav Tallinna kesklinnas Tõnismäe ja Tatari asumis aastatel 1876–1935.

Vaata Tallinna ajalugu ja Väike-Pärnu maantee

Välisministeerium

Välisministeerium (VäM) on Eesti valitsusasutus, mis tegeleb riigi välispoliitikaga.

Vaata Tallinna ajalugu ja Välisministeerium

Väo

Väo on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Väo

Vürtsid

Vürtsid Antalya turul Vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed, naturaalsed või kuivatatud mitmesuguste taimede seemnetest (nt muskaatpähklid, sinep), viljadest (nt pipar, vanill, koriander), õitest (nt nelk, safran), koorest (nt kaneel või risoomist (nt ingver) saadud maitseained, mida kasutatakse tervelt, tükeldatult, purustatult või jahvatatult.

Vaata Tallinna ajalugu ja Vürtsid

Veebruarirevolutsioon

Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal.

Vaata Tallinna ajalugu ja Veebruarirevolutsioon

Vein

Vein (saksa keeles Wein) on üldjuhul viinamarjamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook kangusega üle 8 mahuprotsendi alkoholi.

Vaata Tallinna ajalugu ja Vein

Veis

Veised Hiiumaal Koduveis on loomaliik (Bos taurus) või alamliik (Bos primigenius taurus) veise perekonnast; üks levinumaid koduloomi.

Vaata Tallinna ajalugu ja Veis

Veliki Novgorod

Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.

Vaata Tallinna ajalugu ja Veliki Novgorod

VELK Eestimaa konsistooriumiringkond

VELK Eestimaa konsistooriumiringkond (saksa keeles Estländischer Consistorial-Bezirk) oli Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piirkondlik koguduste haldusorgan Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangus.

Vaata Tallinna ajalugu ja VELK Eestimaa konsistooriumiringkond

Vene tänav

Vaade Vene tänavale Vanaturu kaelast Vene 5 Peeter-Pauli katedraal, Vene 18 Vene tänav on tänav Tallinna vanalinnas Vanalinna asumis.

Vaata Tallinna ajalugu ja Vene tänav

Vene-Balti laevaehitustehas

Vene-Balti laevaehitustehas ehk Vene-Balti Laevaehitus- ja Mehaanikatehase Aktsiaselts ehk Vene-Balti Laevaehituse ja Mehaanika Aktsiaseltsi Tallinna Laevaehitustehas oli Tallinnas Kopli poolsaarel Tallinna lahe ja Kopli tänava piirkonnas tegutsenud tööstusettevõte.

Vaata Tallinna ajalugu ja Vene-Balti laevaehitustehas

Vene-Balti sadam

Vene-Balti sadam (sadama kood: EE VEB) on sadam Tallinnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Vene-Balti sadam

Vene-Jaapani sõda

Vene-Jaapani sõda (8. veebruar 1904 – 5. september 1905) oli relvakonflikt Venemaa Keisririigi ning Jaapani vahel.

Vaata Tallinna ajalugu ja Vene-Jaapani sõda

Vene-Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.

Vaata Tallinna ajalugu ja Vene-Liivi sõda

Vene-Rootsi sõda (1656–1658)

Vene-Rootsi sõda (1656–1658) oli osa aastatel 1656–1661 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõjategevusest ülemvõimu pärast Liivimaal, osa Teisest Põhjasõjast.

Vaata Tallinna ajalugu ja Vene-Rootsi sõda (1656–1658)

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Vaata Tallinna ajalugu ja Venemaa

Venemaa keiser

Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.

Vaata Tallinna ajalugu ja Venemaa keiser

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Vaata Tallinna ajalugu ja Venemaa Keisririik

Venestusaeg

Aleksander II Venestusaeg (ka venestamisaeg) oli 19.

Vaata Tallinna ajalugu ja Venestusaeg

Verine pühapäev

Verine pühapäev oli intsident 22. jaanuaril (vana kalendri järgi 9. jaanuaril) 1905, mille käigus sõdurid tulistasid Peterburi tööliste demonstratsiooni.

Vaata Tallinna ajalugu ja Verine pühapäev

Veski posti raudteepeatus

Tehnika tänava pikenduse ääres Veski posti raudteepeatus (ka nimega Lutheri post) oli raudteepeatus Tallinna Kesklinnas kitsarööpmelisel Tallinna–Viljandi raudteeliinil.

Vaata Tallinna ajalugu ja Veski posti raudteepeatus

Viiburi

Kubermangulinna Viiburi linnaplaan aastast 1839 Viiburi linnus Viiburi (vene keeles Выборг Võborg, soome keeles Viipuri, rootsi keeles Viborg, saksa keeles Wiborg, Wiburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis.

Vaata Tallinna ajalugu ja Viiburi

Viiburi kubermang

Viiburi kubermang (soome keeles Viipurin lääni, vene keeles Вы́боргская губе́рния, rootsi keeles Viborgs län) oli Soome ajalooline haldusüksus.

Vaata Tallinna ajalugu ja Viiburi kubermang

Viru hotell

Sokos Hotell Viru on hotell Tallinnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Viru hotell

Viru tänav

Viru tänav vanalinna päevade aegu Viru tänav on tänav Vanast turust Viru väljakuni Tallinna vanalinnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Viru tänav

Viru väljak

Viru väljak pritsimajaga Viru väljak on väljak Tallinna kesklinnas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Viru väljak

Viru värava eesvärav

Viru värava eesvärav oli 14.

Vaata Tallinna ajalugu ja Viru värava eesvärav

Virumaa

kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Vaata Tallinna ajalugu ja Virumaa

Visby

Visby on Rootsi Ojamaa saare suurim linn.

Vaata Tallinna ajalugu ja Visby

Voldemar Lender

Voldemar Lenderi haud Tallinna Metsakalmistul Voldemar Lender (18. veebruar 1876 Tallinn – 30. september 1939 Tallinn) oli eesti insener, Tallinna linnapea aastail 1906–1913.

Vaata Tallinna ajalugu ja Voldemar Lender

Volga

Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.

Vaata Tallinna ajalugu ja Volga

Volta tehas

Grupp töölisi tehase Volta mudelitsehhis, 1903 Vaade montaažitsehhi tehase Volta peakorpuses, 1903 Volta tehas oli Tallinnas 1900.

Vaata Tallinna ajalugu ja Volta tehas

Wolter von Plettenberg

Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.

Vaata Tallinna ajalugu ja Wolter von Plettenberg

Zygmunt III Waza

Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.

Vaata Tallinna ajalugu ja Zygmunt III Waza

1. detsembri riigipöördekatse

1.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1. detsembri riigipöördekatse

10. märts

10.

Vaata Tallinna ajalugu ja 10. märts

11. mai

11.

Vaata Tallinna ajalugu ja 11. mai

11. november

11.

Vaata Tallinna ajalugu ja 11. november

1154

1154.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1154

12. jaanuar

12.

Vaata Tallinna ajalugu ja 12. jaanuar

1219

1219.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1219

1223

1223.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1223

1225

1225.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1225

1227

1227.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1227

1230

1230.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1230

1230. aastad

1230.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1230. aastad

1237

1237.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1237

1238

1238.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1238

1240

1240.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1240

1246

1246.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1246

1248

1248.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1248

13. mai

13.

Vaata Tallinna ajalugu ja 13. mai

13. oktoober

13.

Vaata Tallinna ajalugu ja 13. oktoober

13. sajand

13.

Vaata Tallinna ajalugu ja 13. sajand

1343

1343.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1343

1346

1346.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1346

1347

1347.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1347

1355

1355.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1355

1361

1361.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1361

1365

1365.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1365

1368

1368.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1368

1369

1369.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1369

14. juuni

14.

Vaata Tallinna ajalugu ja 14. juuni

14. oktoober

14.

Vaata Tallinna ajalugu ja 14. oktoober

14. sajand

14.

Vaata Tallinna ajalugu ja 14. sajand

14. september

14.

Vaata Tallinna ajalugu ja 14. september

1410

1410.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1410

1412

1412.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1412

1414

1414.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1414

1415

1415.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1415

1417

1417.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1417

1433

1433.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1433

1436

1436.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1436

15. august

15.

Vaata Tallinna ajalugu ja 15. august

15. mai

15.

Vaata Tallinna ajalugu ja 15. mai

15. märts

15.

Vaata Tallinna ajalugu ja 15. märts

15. sajand

15.

Vaata Tallinna ajalugu ja 15. sajand

1500

1500.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1500

1521

1521.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1521

1524

1524.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1524

1525

1525.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1525

1529

1529.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1529

1530. aastad

1530.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1530. aastad

1531

1531.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1531

1536

1536.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1536

1556

1556.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1556

1558

1558.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1558

1561

1561.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1561

1569

1569.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1569

1570

1570.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1570

1571

1571.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1571

1577

1577.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1577

1588

1588.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1588

1589

1589.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1589

1595

1595.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1595

1599

1599.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1599

16. aprill

16.

Vaata Tallinna ajalugu ja 16. aprill

16. sajand

16.

Vaata Tallinna ajalugu ja 16. sajand

16. sajand Eestis

16.

Vaata Tallinna ajalugu ja 16. sajand Eestis

1600

1600.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1600

1656

1656.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1656

17. detsember

17.

Vaata Tallinna ajalugu ja 17. detsember

17. oktoobri manifest

pisi 17.

Vaata Tallinna ajalugu ja 17. oktoobri manifest

1704

1704.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1704

1708

1708.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1708

1710

1710.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1710

1721

1721.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1721

1732

1732.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1732

1775

1775.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1775

1783

1783.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1783

1788

1788.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1788

1790

1790.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1790

1796

1796.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1796

1798

1798.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1798

18. sajand Eestis

18.

Vaata Tallinna ajalugu ja 18. sajand Eestis

1805

1805.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1805

1806

1806.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1806

1807

1807.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1807

1813

1813.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1813

1818

1818.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1818

1821

1821.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1821

1829

1829.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1829

1840

1840.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1840

1844

1844.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1844

1850

1850.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1850

1856

1856.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1856

1860

1860.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1860

1862

1862.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1862

1864

1864.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1864

1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis

1864.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis

1867

1867.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1867

1870. aastad

1870.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1870. aastad

1873

1873.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1873

1874

1874.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1874

1877

1877.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1877

1878

1878.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1878

1880

1880.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1880

1881

1881.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1881

1882

1882.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1882

1888

1888.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1888

1899

1899.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1899

19. november

19.

Vaata Tallinna ajalugu ja 19. november

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.

Vaata Tallinna ajalugu ja 19. sajand

1901

1901.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1901

1904

1904.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1904

1905

1905.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1905

1905. aasta revolutsioon Eestis

1905.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1905. aasta revolutsioon Eestis

1906

1906.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1906

1907

1907.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1907

1912

1912.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1912

1918

1918.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1918

1940

1940.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1940

1959

1959.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1959

1962

1962.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1962

1964

1964.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1964

1971

1971.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1971

1973

1973.

Vaata Tallinna ajalugu ja 1973

2. aastatuhat eKr

2.

Vaata Tallinna ajalugu ja 2. aastatuhat eKr

2. mai

2.

Vaata Tallinna ajalugu ja 2. mai

20. juuli

20.

Vaata Tallinna ajalugu ja 20. juuli

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.

Vaata Tallinna ajalugu ja 20. sajand

20. september

20.

Vaata Tallinna ajalugu ja 20. september

21. august

21.

Vaata Tallinna ajalugu ja 21. august

21. september

21.

Vaata Tallinna ajalugu ja 21. september

22. september

22.

Vaata Tallinna ajalugu ja 22. september

23. jaanuar

23.

Vaata Tallinna ajalugu ja 23. jaanuar

24. august

24.

Vaata Tallinna ajalugu ja 24. august

24. jaanuar

24.

Vaata Tallinna ajalugu ja 24. jaanuar

24. märts

24.

Vaata Tallinna ajalugu ja 24. märts

24. veebruar

24.

Vaata Tallinna ajalugu ja 24. veebruar

25. veebruar

25.

Vaata Tallinna ajalugu ja 25. veebruar

26. märts

26.

Vaata Tallinna ajalugu ja 26. märts

28. märts

28.

Vaata Tallinna ajalugu ja 28. märts

28. november

28.

Vaata Tallinna ajalugu ja 28. november

29. august

29.

Vaata Tallinna ajalugu ja 29. august

29. mai

29.

Vaata Tallinna ajalugu ja 29. mai

29. september

29.

Vaata Tallinna ajalugu ja 29. september

3. aastatuhat eKr

3.

Vaata Tallinna ajalugu ja 3. aastatuhat eKr

354. Laskurpolk

354.

Vaata Tallinna ajalugu ja 354. Laskurpolk

4. august

4.

Vaata Tallinna ajalugu ja 4. august

4. juuni

4.

Vaata Tallinna ajalugu ja 4. juuni

4. märts

4.

Vaata Tallinna ajalugu ja 4. märts

6. august

6.

Vaata Tallinna ajalugu ja 6. august

6. juuni

6.

Vaata Tallinna ajalugu ja 6. juuni

7. Eesti Laskurdiviis

7.

Vaata Tallinna ajalugu ja 7. Eesti Laskurdiviis

7. jaanuar

7.

Vaata Tallinna ajalugu ja 7. jaanuar

8. Eesti Laskurkorpus

8.

Vaata Tallinna ajalugu ja 8. Eesti Laskurkorpus

9. jaanuar

9.

Vaata Tallinna ajalugu ja 9. jaanuar

9. märts

9.

Vaata Tallinna ajalugu ja 9. märts

Tuntud ka kui Tallinna linna ajalugu.

, Daugavgrīva, Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, Dietrich Friedrich von Patkul, Dietrich Martin Luther, Dmitri Bruns, Dominiiklased, Drümpelmanni masinatehas, Dunteni mõis, Dvigatel, Edgar Savisaar, Eesti Ajutine Valitsus, Eesti Ekspress, Eesti NSV Ülemnõukogu, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium, Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee, Eesti Rahvavägi, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei, Eesti taasiseseisvumine, Eesti Tööliste Partei, Eesti Töörahva Kommuun, Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus, Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, Eestimaa, Eestimaa Ametiühingute Kesknõukogu, Eestimaa hertsogkond, Eestimaa kindralkuberneride loend, Eestimaa Kommunistlik Partei, Eestimaa kubermang, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, Eestimaa kubermangukomissar, Eestimaa kuberner, Eestimaa kuberneride loend, Eestimaa Päästekomitee, Eestimaa rüütelkond, Ehitajate tee, Endla tänav, Erik XIV, Erki Russow, Estonia puiestee, Estonia teatrihoone, Falgi tee, Ferdinand Petersen, Filippo Paulucci, Flandria, Franz Krull, Friedrich Axel von Howen, Friedrich Nikolai Russow, Friedrich Wilhelm Rembert von Berg, Gabriel Kristiernsson Oxenstierna, Garnison, Gattšina, Gümnaasium, Georg Adelheim, Gonsiori tänav, Gooti kunst, Goswin von Herike, Gotthard Kettler, Gripp, Gustav Adolfi Gümnaasium, Haabersti mõis, Hansa Liit, Hansalinn, Hara laht, Harilik lina, Harju tänav, Harju värav, Harjumaa, Harjumägi, Harku järv, Harku mõis, Harry-Eduard-Ottokar Koch, Härjapea jõgi, Heiki Valk, Heinz Valk, Hendrik Prants, Henriku Liivimaa kroonika, Hiiumaa, Hirvepark, Hispaania, Hjalmar Mäe, Hruštšovka, Iive, Ikoon, Ilmarine AS, Ingeri, Ingerimaa kubermang, Inglise park, Intress, Iru (Tallinn), Isemajandava Eesti ettepanek, Iseseisvus, Island, Islandi väljak, Ivan Julm, Izmail Korostovets, Jaagupipäev, Jaan Anvelt, Jaan Poska, Jaan Poska tänav, Jaan Raamot, Jaan Soots, Jaani seek, Jaanilinn, Järvamaa, Jüri Jaakson, Jüri Kuuskemaa, Jüriöö ülestõus, Johan III, Juhan Kukk, Juhkentali, Juliuse kalender, Jurist, Juuniküüditamine, Kaarli puiestee, Kadaka (Tallinn), Kadriorg, Kadrioru loss, Kaitseliidu Tallinna malev, Kaitseseisukord, Kaitseväe kalmistu, Kalamaja, Kalaranna fort, Kalev (riie), Kalinini rajoon (Tallinn), Kalmistu, Kanalisatsioon, Kanep, Karjala, Karl Ast, Karl IX, Karsten Brüggemann, Karusnahk, Kassisaba, Kassisaba (Tallinn), Katariina II, Katk, Katleri, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kaubahoov, Kärkna, Kärkna klooster, Kärp, Käsitööline, Kelmiküla (Tallinn), Kesa, Keskaeg, Keskjooks, Kesklinna linnaosa, Keskrajoon (Tallinn), KesKus, Keskuse tänav (Tallinn), Kiek in de Kök, Kindralkuberner, Kingsepp, Kinnistu, Kinnisvara, Kirde-Eesti, Kirik, Kirik (pühakoda), Kirikla, Kitsarööpmeline raudtee Eestis, Kitseküla (Tallinn), Kiviaeg, Kiviloo piiskopilinnus, Kivimurru tänav (Tallinn), Klas Horn (1517–1566), Klassikaraadio, Klaus Kursell, Klooster, Koalitsioon, Kobras, Kodanikuühiskond, Kogukond, Kolmas riik, Konstantin Päts, Kopli, Kopli kalmistu, Kopli laht, Kopli poolsaar, Kopli tänav, Kose (Tallinn), Kosmos (kino), Kreiskool, Kriegsmarine, Krimmi sõda, Kristiina, Kristiine linnaosa, Kuld Lõvi, Kultuur ja Elu, Kuninga tänav, Kuristiku, Kutsekool, Laadoga, Laagna (Tallinn), Ladina keel, Laevaehitus, Lagedi, Lai tänav (Tallinn), Laiarööpmeline raudtee, Lars Ivarsson Fleming, Lasnamäe linnaosa, Laulev revolutsioon, Lauluväljak, Lään, Lääne-Eesti saarestik, Lääne-Euroopa, Läänemaa, Läänemereprovintsid, Läänemeri, Lübeck, Lübecki õigus, Lüshun, Leepra, Leibur, Leitnant, Lenini rajoon, Liepāja, Liiduvabariik, Liivalaia tänav, Liivimaa, Liivimaa kuningas, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Liivimaa ristisõda, Lilleküla, Lindamägi, Linnaelanikud (provintsiaalõigus), Linnafoogt, Linnakool (1428–1805), Linnakool (1873–1913), Linnamüür, Linnusekomtuur, Lissabon, Luise tänav, Luterlus, Lutheri vabrik, Maaisand, Maarahvas, Maardu, Maarjamäe, Maarjamäe suvemõis, Madalmaad, Magistraal, Magnus, Majaka tänav, Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, Mardipäev, Margareti müür, Margrete Sambor, Marid, Martin Ekström, Mayeri vabrik, Märtsiküüditamine, Märtsipleenum, Märtsipommitamine, Märtsirevolutsioon, Müürivahe tänav, Mündi tänav, Mündrik, Mõõgavendade ordu, Mõigu, Menševikud, Mererajoon, Merimetsa, Merivälja, Metsnugis, Mihhail Gorbatšov, Mihkel Koolmeister, Miiduranna tähtfort, Mikk Titma, Molotovi-Ribbentropi pakt, Moskva, Moskva tsaar, Moskva tsaaririik, Muḩammad al-Idrīsī, Munga tänav (Tallinn), Mustakivi, Mustakivi tee, Mustamäe, Mustamäe I mikrorajoon, Mustamäe II mikrorajoon, Mustamäe III mikrorajoon, Mustamäe tee, Mustpeade vennaskond, Muuga sadam, Muul, Naarits, Naatriumkloriid, Naissaar, Naissaare, Napoleoni sõjad, Narva, Narva Hermanni linnus, Narva jõgi, Narva maakond, Narva maantee (Tallinn), Nõmme, Nõmme linnaosa, Nõukogude Liidu lipp, Nõukogude Liit, Nõukogude Venemaa, Neem, Nehatu (Jõelähtme), Nikolai I, Nikolai II, Nikolai Janson, Nikolai von Glehn, Nirk, NLKP Keskkomitee, NLKP KK peasekretär, Noblessneri laevatehas, Noblessneri sadam, Novembrirevolutsioon, Novgorodi vabariik, Nunn, Nunne tänav, Ojamaa, Oktoobri rajoon, Oktoobrirevolutsioon, Olümpia hotell, Oldenburg, Olevi gild, Oleviste kirik, Omakaitse (1917–1918), Operatsioon Barbarossa, Orav, Ordulinnus, Ordumeister, Otto Greiffenhagen, Otto Sternbeck, Otto Tief, Otto Tiefi valitsus, Paavst, Padise, Padise klooster, Pae (Tallinn), Paks Margareeta, Paldiski maantee, Paljassaare laht, Paljassaare poolsaar, Pamjat Azova, Paul I, Päästekomando, Päris-Soome maakond, Pärnu, Pärnu maantee, Pärnu maantee viadukt, Püha Kanuti gild, Püha Katariina klooster, Põhikiri, Põhja Pojad, Põhja puiestee, Põhja-Eesti, Põhja-Jäämeri, Põhja-Jüütimaa piirkond, Põhjala ristisõjad, Põhjamaade seitsmeaastane sõda, Põhjasõda, Põhjasõda Eesti alal, Peeter I, Peeter Põld, Peeter Suure merekindlus, Pekka Erelt, Pelgulinn, Pelguranna, Perestroika, Peterburi, Peterburi kubermang, Peterburi tee, Pihkva, Pikk Hermann, Pikk tänav, Pirita, Pirita jõgi, Pirita klooster, Pirita tee, Poola kuningas, Porkuni piiskopilinnus, Portugal, Postimees, Prantsusmaa, Priisle, Priozersk, Privileeg, Provints, Punaarmee, Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel, Puusepp, Raekoja plats (Tallinn), Raevangla, Rahumäe, Rahvaloendus, Rahvarinne, Rahvastik, Raimo Pullat, Rakvere ordulinnus, Rannamägi, Rataskaevu tänav, Raud, Raudtee, Rätsep, Rävala puiestee, Rüütelkond, Rüütli tänav (Tallinn), Reeder, Refektoorium, Reformatsioon, Reformatsioon Liivimaal, Regent, Reliikvia, Residents, Revala, Revalsche Zeitung, Riho Laurisaar, Riia, Riia ajalugu, Riia kubermang, Riia loss, Riia sõjakuberner, Rinnatis, Robert Nerman, Rocca al Mare, Roger II, Roma klooster, Roosikrantsi tänav, Rootsi, Rootsi aeg, Rootsi kuningas, Rootsi suurvõimu ajastu, Rootsi-Poola sõda (1600–1611), Rootsi-Poola sõda (1626–1629), Saarmas, Sadam, Sadama, Saeveski, Sakala tänav, Saksa keisririik, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeister, Saksamaa, Süüfilis, Sõjaseisukord, Sõjateadus, Sõpruse puiestee (Tallinn), Seek, Seli (Tallinn), Sibulaküla, Siim Kallas, Sikupilli, Sir, Sirp (ajaleht), Siselinna kalmistu, Sitsi, Sitsiilia kuningriik, Skåne maakond, Skraa, Soome, Soome keskaeg, Soome kindralkuberneride loend, Soome laht, Soome-ugri rahvad, Sotsialistide-Revolutsionääride Partei, Stalinistlik arhitektuur, Stångebro lahing, Streik, Sulevimägi, Sunnismaisus, Suur Paljassaar, Suur Rannavärav, Suur-Ameerika tänav, Suur-Karja tänav, Suurgildi hoone, Suurtükipatarei, Suvemõis, Taani, Taani kuningas, Taani valdused Eestis, Talleks, Tallinn, Tallinn-Sadama raudteejaam, Tallinn-Väikese raudteejaam, Tallinna Aleksandri Gümnaasium, Tallinna all-linn, Tallinna asehaldurkond, Tallinna Autobussikoondis, Tallinna bastionid, Tallinna Börsikomitee, Tallinna Gaasijaam, Tallinna Hipodroom, Tallinna hobuveski, Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna Jaani kirik, Tallinna Jaani kogudus, Tallinna Jaani seegi kirik, Tallinna Kaarli kirik, Tallinna Kaubamaja, Tallinna komtuur, Tallinna kubermang, Tallinna laht, Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasium, Tallinna Linnahall, Tallinna linnakool, Tallinna linnamüür, Tallinna linnaosad, Tallinna linnapea, Tallinna linnavalitsus, Tallinna linnavolikogu, Tallinna merelahing, Tallinna mereväebaas, Tallinna muldkindlustusvöönd, Tallinna Niguliste kirik, Tallinna Olümpiapurjespordikeskus, Tallinna päev, Tallinna Püha Miikaeli klooster, Tallinna Püha Vaimu kirik, Tallinna piiramine (1710), Tallinna piiskop, Tallinna piiskopkond, Tallinna Postimaja, Tallinna raad, Tallinna raekoda, Tallinna rahvastik, Tallinna Reaalkool, Tallinna reid, Tallinna Ringkonnakohus, Tallinna sadam, Tallinna Sadamatehased, Tallinna sõjasadam, Tallinna superintendentide loend, Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (1918), Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna toomkirik, Tallinna Toomkool, Tallinna Toompea Kaarli kogudus, Tallinna trammiliiklus, Tallinna Transpordikool, Tallinna vanalinn, Tallinna vanalinna päevad, Tallinna vapipäev, Tallinna–Narva raudtee, Tallinna–Viljandi rongiliin, Talurahvakool, Taristu, Tartu, Tartu linnapea, Tartu maantee, Tartu piiramine (1656), Tartumaa, Tatari tänav, Täyssinä rahu, Töörahva Ühine Väerind, Tõnismäe, Tõnismägi, Tõnu Raid, Tellis, Territoriaalkirik, Thomas Wilhelm Greiffenhagen, Tiina Kala, Tiit Made, Tiit Rosenberg, Tina, Tisler, Tondi, Toomemägi, Toomgild, Toomkool, Toompea, Toompea allasum, Toompea loss, Toompea Suur linnus, Toompea tänav, Toompea tulekahju, Toompea Väike linnus, Toompuiestee, Tornide väljak, Tournai, Tramm, Tsistertslaste ordu, Tsitadell (Tallinna merekindlustis), Tsunft, Turg, Turu, Tuulemäe tänav, Uus Maailm (Tallinn), Uus turg, Uusikaupunki rahu, Uuslinn, Vabadik, Vabaduse puiestee (Tallinn), Vabaduse väljak, Vabadussõda, Vabadussõjalased, Vabahärra, Vahad, Valdemar II, Valdemar IV, Valge torn, Valner Krinal, Vana Tallinn (raamatusari), Vana turg, Vana-Liivimaa, Vana-Pärnu, Vana-Pärnu maantee, Vanalinna asum, Vanasadam, Vassili Võrk, Väike-Õismäe, Väike-Paljassaare tähtfort, Väike-Pärnu maantee, Välisministeerium, Väo, Vürtsid, Veebruarirevolutsioon, Vein, Veis, Veliki Novgorod, VELK Eestimaa konsistooriumiringkond, Vene tänav, Vene-Balti laevaehitustehas, Vene-Balti sadam, Vene-Jaapani sõda, Vene-Liivi sõda, Vene-Rootsi sõda (1656–1658), Venemaa, Venemaa keiser, Venemaa Keisririik, Venestusaeg, Verine pühapäev, Veski posti raudteepeatus, Viiburi, Viiburi kubermang, Viru hotell, Viru tänav, Viru väljak, Viru värava eesvärav, Virumaa, Visby, Voldemar Lender, Volga, Volta tehas, Wolter von Plettenberg, Zygmunt III Waza, 1. detsembri riigipöördekatse, 10. märts, 11. mai, 11. november, 1154, 12. jaanuar, 1219, 1223, 1225, 1227, 1230, 1230. aastad, 1237, 1238, 1240, 1246, 1248, 13. mai, 13. oktoober, 13. sajand, 1343, 1346, 1347, 1355, 1361, 1365, 1368, 1369, 14. juuni, 14. oktoober, 14. sajand, 14. september, 1410, 1412, 1414, 1415, 1417, 1433, 1436, 15. august, 15. mai, 15. märts, 15. sajand, 1500, 1521, 1524, 1525, 1529, 1530. aastad, 1531, 1536, 1556, 1558, 1561, 1569, 1570, 1571, 1577, 1588, 1589, 1595, 1599, 16. aprill, 16. sajand, 16. sajand Eestis, 1600, 1656, 17. detsember, 17. oktoobri manifest, 1704, 1708, 1710, 1721, 1732, 1775, 1783, 1788, 1790, 1796, 1798, 18. sajand Eestis, 1805, 1806, 1807, 1813, 1818, 1821, 1829, 1840, 1844, 1850, 1856, 1860, 1862, 1864, 1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis, 1867, 1870. aastad, 1873, 1874, 1877, 1878, 1880, 1881, 1882, 1888, 1899, 19. november, 19. sajand, 1901, 1904, 1905, 1905. aasta revolutsioon Eestis, 1906, 1907, 1912, 1918, 1940, 1959, 1962, 1964, 1971, 1973, 2. aastatuhat eKr, 2. mai, 20. juuli, 20. sajand, 20. september, 21. august, 21. september, 22. september, 23. jaanuar, 24. august, 24. jaanuar, 24. märts, 24. veebruar, 25. veebruar, 26. märts, 28. märts, 28. november, 29. august, 29. mai, 29. september, 3. aastatuhat eKr, 354. Laskurpolk, 4. august, 4. juuni, 4. märts, 6. august, 6. juuni, 7. Eesti Laskurdiviis, 7. jaanuar, 8. Eesti Laskurkorpus, 9. jaanuar, 9. märts.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika