Sisukord
87 suhted: Aadliarmukiri, Aadlimarssal, Alamkorrakohus, Alammaakohus, Ametiasutus, Andreas von Langell, Asehaldur, Asehalduskord, Autonoomia, Üldhoolekandekolleegium, Balti kubermangud, Eestimaa, Eestimaa alammaakohus, Eestimaa ülemmaakohus, Eestimaa kubermang, Eestimaa kubermanguvalitsus, Eestimaa kuberner, Eestimaa Maapäev, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Eestimaa rüütelkonna peameeste loend, Georg Friedrich von Grotenhielm, George Browne, Haapsalu, Harjumaa, Heinrich Johann von Wrangell, Hiiumaa, Jaan Konks, Järvamaa, Katariina II, Keiser, Kihelkond, Kindralkuberner, Kohtukoda, Krahv, Kreisikohus, Kroonupalat, Kuressaare, Kuressaare kreis, Kuressaare oblast, Lääne kreis, Läänemaa, Läänemereprovintsid, Linnaõigus, Linnafoogt, Luterlus, Maamarssal, Narva, Nikolai Repnin, Noarootsi poolsaar, ... Laienda indeks (37 rohkem) »
Aadliarmukiri
Aadliarmukiri, ka armukiri aadlile, oli ürik, millega Katariina II 2.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Aadliarmukiri
Aadlimarssal
Aadlimarssal on mitmes riigis olnud mingi piirkonna aadli valitud esindaja.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Aadlimarssal
Alamkorrakohus
Alamkorrakohus ehk alamraspraava oli aastatel 1784–1796 Eestimaa ja Liivimaa kubermangus maakonna tasemel olnud esimese astme kohus.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Alamkorrakohus
Alammaakohus
Alammaakohus oli Eestimaa kubermangus olnud esimese astme kohus.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Alammaakohus
Ametiasutus
Ametiasutus on asutus, kus toimub ametlik asjaajamine.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Ametiasutus
Andreas von Langell
Andreas von Langell (Андрей Андреевич фон Лангель; surnud 1808) oli Venemaa riigitegelane.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Andreas von Langell
Asehaldur
Asehaldur oli ajalooliselt mingi maa-ala kõrgeim riigivõimu esindaja, ühtlasi võis olla maahärra asemik.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Asehaldur
Asehalduskord
Asehalduskord oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775–1795 Venemaa keisririigis kehtinud piirkondlik valitsusvorm, mis tugines Venemaa keisrinna Katariina II poolt ette valmistatud ja Venemaa keisririigis 1775.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Asehalduskord
Autonoomia
Maarianhamina Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus') on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Autonoomia
Üldhoolekandekolleegium
Üldhoolekandekolleegium (ka üldise järelevalve prikaas, üldise hüveolu kolleegium; vene Приказ общественного призрения, saksa Kollegium Allgemeiner Fürsorge) oli Vene keisririigi kubermangudes (sh Eesti alal) hoolekande-, tervishoiu- ja haridusküsimustega tegelev kubermanguvalitsuse asutus (kolleegium).
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Üldhoolekandekolleegium
Balti kubermangud
Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Balti kubermangud
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Eestimaa
Eestimaa alammaakohus
Eestimaa alammaakohus (saksa keeles Estländisches Niederlandgericht, vene keeles Эстляндский нидерландгерихт) oli Eestimaa kubermangu madalama astme seisuslik maa- ja aadlikohtuasutus Eestimaal arvatavasti 1617.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Eestimaa alammaakohus
Eestimaa ülemmaakohus
Eestimaa ülemmaakohus (saksa keeles Estländisches Oberlandgericht, vene keeles Эстляндский оберландгерихт, ka Эстляндский верхний земский суд, eesti keeles Eestimaa Landstuakohus) oli kõrgeim seisuslik maa- ja aadlikohtuasutus Eestimaal XIII sajandi 1.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Eestimaa ülemmaakohus
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermanguvalitsus
Eestimaa kubermanguvalitsus oli aastail 1722–1917 Põhja-Eestis Eestimaa kubermangus tegutsenud Venemaa keisririigi haldusasutus, mille juht oli Eestimaa kuberner.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Eestimaa kubermanguvalitsus
Eestimaa kuberner
Eestimaa kuberner, vahel ka Eestimaa asehaldur (rootsi: Guvernör över Estland, ka: Ståthållare och landshövding över Estland) (vene: Эстляндский губернатор, ka: Эстляндский наместник) oli ametikoht Eestimaal.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Eestimaa kuberner
Eestimaa Maapäev
Eestimaa Maapäev, ka Eestimaa Rüütelkonna Maapäev (saksa keeles Landtag der Estländischen Ritterschaft), oli 16.–17.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Eestimaa Maapäev
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli Eestimaa seisusliku omavalitsuse Eestimaa rüütelkonna liikmete register.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
Artiklis on loetletud Eestimaa rüütelkonna peamehi.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
Georg Friedrich von Grotenhielm
Georg Friedrich von Grotenhielm (Venemaal tuntud kui Georgi Jevstafjevitš, vene keeles Георгий Евстафьевич фон Гротенгельм) (19. oktoober 1721 – 8. september 1798) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Georg Friedrich von Grotenhielm
George Browne
George Browne George von Browne-Camas (ka Georg von Browne; 15. juuni 1698 Mahoni linnus, Mayne, Limerick, Iirimaa – 18. september 1792 Riia) oli iiri päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane, Katariina II aegne Liivimaa (1762–1783) ja Eestimaa kubermangu (1775–1783), ning Riia ja Tallinna asehaldurkonna kindralkuberner (1783–1792), riigikrahv.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja George Browne
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Haapsalu
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Harjumaa
Heinrich Johann von Wrangell
Heinrich Johann von Wrangell (vene ГейнрихИоган (Андрей Иванович) Врангель; 9. detsember 1736 – 23. mai 1813 Sompa) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane, Andja vabahärra.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Heinrich Johann von Wrangell
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Hiiumaa
Jaan Konks
Jaan Konks (10. detsember 1902 Juhasselja, Taali vald, Pärnumaa – 4. aprill 1988 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Jaan Konks
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Järvamaa
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Katariina II
Keiser
Edward von Lõnguse teos "Alasti keiser" Tartus Keiser ehk imperaator on valitseja tiitel.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Keiser
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Kihelkond
Kindralkuberner
Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Kindralkuberner
Kohtukoda
Kohtukoda (varasemate nimetustega Ringkonnakohus ja Kohtupalat) oli Eesti apellatsioonikohus asukohaga Tallinnas.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Kohtukoda
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Krahv
Kreisikohus
Kreisikohus ehk maakonnakohus oli aastatel 1817–1889 Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangus tegutsenud talurahvakohus.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Kreisikohus
Kroonupalat
Kroonupalat (vene keeles казённая палата) oli aastatel 1775–1917 Venemaa keisririigi Rahandusministeeriumi kubermanguasutus.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Kroonupalat
Kuressaare
Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Kuressaare
Kuressaare kreis
Kuressaare kreis (saksa keeles Arenburgischer Kreis; vene keeles Эзельский уезд, Аренсбургский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Kuressaare kreis
Kuressaare oblast
Kuressaare oblast oli vahetult enne asehalduskorra kehtestamist, 3/14. märtsil 1783, asutatud haldusüksus Läänemereprovintsidesse kuulunud Läänemere saartest.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Kuressaare oblast
Lääne kreis
Lääne kreis (saksa keeles Der Wiekische Kreis; vene keeles Викский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Lääne-Eestis, aastatel 1796–1917. Haapsalu kreis moodustati 3. juulist 1783. Asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehaldurkonna Haapsalu kreis (saksa keeles Der Hapsalsche Kreis, vene keeles Гапсальский уезд).
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Lääne kreis
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Läänemaa
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Läänemereprovintsid
Linnaõigus
Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Linnaõigus
Linnafoogt
Linnafoogt oli ametnik Vana-Liivimaal, linna haldusjuht ja kohtumõistja.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Linnafoogt
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Luterlus
Maamarssal
Maamarssal (saksa keeles Landmarschall) oli Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht (Liivimaa ordu maamarssal) ja hiljem kohaliku aadli seisusliku omavalitsuse kõrgem ametnik.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Maamarssal
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Narva
Nikolai Repnin
Nikolai Repnin Vürst Nikolai Vassiljevitš Repnin (vene keeles Николай Васильевич Репнин) (11. märts (ukj 22. märts) 1734 Moskva – 12. mai (ukj 24. mai) 1801 Moskva) oli Venemaa diplomaat ja sõjaväelane, Riia ja Tallinna asehaldurkonna kindralkuberner 1792–1798.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Nikolai Repnin
Noarootsi poolsaar
Piirkonnas, kus maakerke tõttu Noarootsi saar mandriga ühines, asub nüüd jäänukjärvede ja roostike kaitseks moodustatud Silma looduskaitseala. Noarootsi poolsaar on poolsaar Lääne-Eestis, halduslikult jääb see Lääne-Nigula valda Läänemaal.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Noarootsi poolsaar
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Paide
Paide kreis
Paide ehk Järva kreis (saksa keeles Kreis Jerwen; vene keeles Йервенский, Эрвенский) уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kesk-Eestis aastatel 1796–1917. Ajalooline Järvamaa oli asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehalduskonna Paide kreis (saksa keeles Der Weissensteinsche Kreis, vene keeles Вейсенштейнский уезд), hiljem Järva kreis ja siis kreisilinna saksakeelse nime Weissenstein järgi Der Weissensteinsche Kreis ja Вейсенштейнский уезд.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Paide kreis
Paldiski
Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Paldiski
Paldiski kreis
Paldiski kreis (saksa keeles Der Baltischport(i)sche Kreis, vene keeles Балтийский порт; Балтийско-Портский уезд) oli Tallinna asehalduskonna haldusüksus Põhja-Eestis aastatel 1783–1796.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Paldiski kreis
Paul I
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Paul I
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Pärnu
Pärnumaa
Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Pärnumaa
Politseivalitsus (Venemaa)
Kubermangulinnade Korra- ehk Politseivalitsus (vene Управа Благочиния, saksa Polizeiverwaltung) oli Vene keisririigis 1782.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Politseivalitsus (Venemaa)
Prokurör
Peaprokurör Robert H. Jackson Nürnbergi protsessi kõnepuldis Prokurör ehk süüdistaja on riigiametnik, kes juhib kohtueelset kriminaalmenetlust ja esitab riikliku süüdistuse kohtus kriminaalasja arutamisel.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Prokurör
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Rakvere
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Riia
Riia asehaldurkond
Riia asehaldurkond (läti Rīgas vietniecība, vene Рижское наместничество) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Riia asehaldurkond
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Riigimõis
Saaremaa (maakond)
Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Saaremaa (saksa keeles Kreis Oesel) oli ajalooline Eesti maakond.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Saaremaa (maakond)
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Saksa keel
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Soome laht
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Tallinn
Tallinna kreis
Tallinna kreis (saksa keeles Der Revalsche Kreis, venepäraselt Ревельский уезд) oli Tallinna asehalduskonna haldusüksus Põhja-Eestis aastatel 1783–1796.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Tallinna kreis
Tallinna kubermang
Tallinna kubermang (vene Ревельская губерния, Reveli kubermang) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, aastatel 1719–1783.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Tallinna kubermang
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Tartu
Tartu Ülikooli toimetised
Tartu Ülikooli toimetised (ladina Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis; inglise Transactions of the Tartu State University), varem ka TRÜ toimetised ehk Tartu Riikliku Ülikooli toimetised, oli Tartu Ülikooli kirjastuse välja antud teadusajakiri.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Tartu Ülikooli toimetised
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Tartumaa
Uusikaupunki rahu
Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Uusikaupunki rahu
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Vabahärra
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Vürst
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Võru
Võru kreis
Võru kreis (saksa keeles Der Werrosche Kreis; vene keeles Верроский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Võru kreis
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Vene keel
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Venemaa keiser
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Venemaa Keisririik
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Viljandi
Viljandi kreis
Viljandi kreis (saksa keeles Der Fellinsche Kreis, vene keeles Феллинский уезд) oli Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus Lõuna-Eestis Viljandimaal aastatel 1783–1796 ja 1888–1917.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Viljandi kreis
Viru kreis
Viru kreis Mellini Liivimaa atlases (1798). Viru kreis (saksa keeles Die Wierlandische Kreis, vene keeles Вирляндский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kirde-Eestis Virumaal.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Viru kreis
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Virumaa
Vormsi
Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Vormsi
Wilhelm Christian Friebe
Wilhelm Christian Friebe (16. juuli (vkj) 1761 Groß-Ballhausen – 14. september (vkj) 1811 Riia) oli baltisaksa ametnik ja ajaloolane.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja Wilhelm Christian Friebe
18. sajand Eestis
18.
Vaata Tallinna asehaldurkond ja 18. sajand Eestis
Tuntud ka kui Tallinna asehalduskond.