Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Tallinna sõjasadam

Index Tallinna sõjasadam

Aleksei Bogoljubovi maal Tallinna sadamast (1853) Tallinna sõjasadam oli Peeter I poolt Tallinnas Tallinna lahes asutatud sõjaline kaitserajatis, mis tegutses kuni 1857.

91 suhted: Aku, Balti laevastik, Burchard Christoph von Münnich, Dokk, Eesti merevägi, Eestimaa, Elekter, Fregatt, Hundipea sadam, Johann Ludwig Luberas von Pott, Kai, Kalarand, Kalaranna fort, Kaptenmajor, Kasarm, Katariina kai, Kompass (laev), Kopli poolsaar, Kroonlinn, Lahesuu sadam, Lennusadam, Liinilaev (sõjandus), Liivimaa, Maarjamäe, Mehaanika, Mihkel Kõvamees, Miiduranna tähtfort, Miinisadam, Moskva tsaar, Muul, Napoleoni sõjad, Nikolai I, Nikolai II, Pakri laht, Paljassaare poolsaar, Paljassaare sadam, Põhjasõda, Peeter I, Peeter Suure merekindlus, Peeter Suure sadam, Purjelaev, Robert Nerman, Rootsi aeg, Sadam, Sakala (laev), Tahkona, Tallinn, Tallinna laht, Tallinna mereväebaas, Tallinna reid, ..., Tallinna Sadamatehased, Topeltpatarei, Torpeedo, Tsitadell (Tallinna merekindlustis), Ukraina, Valge torn, Väike-Paljassaare tähtfort, Venemaa, Venemaa keiser, 1. aprill, 12. juuli, 13. november, 14. november, 17. juuni, 1716, 1718, 1721, 1722, 1763, 1797, 1799, 1806, 1807, 1813, 1818, 1844, 1850, 1856, 1857, 1860, 1864, 19. sajand, 1912, 1927, 1934, 1940, 1994, 2. veebruar, 25. juuni, 28. jaanuar, 31. august. Laienda indeks (41 rohkem) »

Aku

Akumulaator (ladina sõnast accumulator 'koguja') ehk aku on energia salvestamise seade.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Aku · Näe rohkem »

Balti laevastik

Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Balti laevastik · Näe rohkem »

Burchard Christoph von Münnich

Burchard Christoph von Münnich Münnichite vapp Burchard Christoph von Münnich (vene keeles Христофор Антонович Минихvõi фон Миних) (19. mai 1683 Neuenhuntorfi mõis, Oldenburg Põhja-Saksamaa – 16. oktoober 1767) oli saksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane ja sõjaväelane kindralfeldmarssal (1732), Venemaa keisririigi krahv (1728).

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Burchard Christoph von Münnich · Näe rohkem »

Dokk

Kuivdokk Inglismaal Gloucesteris Ujuvdokk Singapuris (1941) Dokk (hollandi keeles dok, inglise keeles dock) on rajatis laevade veest väljatõstmiseks.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Dokk · Näe rohkem »

Eesti merevägi

Eesti merevägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik ja struktuuriüksus, mis vastutab mereoperatsioonide eest.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Eesti merevägi · Näe rohkem »

Eestimaa

Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Eestimaa · Näe rohkem »

Elekter

Elektri ülekandeliinid Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Elekter · Näe rohkem »

Fregatt

La Fayette-klassi fregatt Oliver Hazard Perry klassi fregatt Venemaa fregatt (suur allveetõrjelaev) 2002. a Prantsuse 17. sajandi fregatt Fregatt (hollandi k fregat) on lahinguotstarbeline sõjalaev, mis on mõeldud teiste sõjalaevade või tsiviillaevade julgestamiseks ja kaitseks ning iseseisvaks patrullteenistuseks avamerel.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Fregatt · Näe rohkem »

Hundipea sadam

Hundipea sadam (sadamakood EE HUN) on sadam Kopli poolsaarel Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Hundipea sadam · Näe rohkem »

Johann Ludwig Luberas von Pott

Johann Ludwig von Pott, Luberasi vabahärra (ka Pott von Luberas; Иоганн Людвиг (Любрас) Люберас-фон-Потт; 1687 – 6. august 1752) oli Vestfaalist pärit Venemaa riigitegelane ja sõjaväelane (insenerikorpuse kindral ''en chef'').

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Johann Ludwig Luberas von Pott · Näe rohkem »

Kai

Muuga sadamakai Kai ehk sadamakai ehk sadamasild on vesiehitis, mis on mõeldud ujuvvahendite sildumiseks sadamas.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Kai · Näe rohkem »

Kalarand

Kalarand on piirkond Tallinna lahe lõunaosas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja asumis, umbes Linnahalli ja Lennusadama vahel.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Kalarand · Näe rohkem »

Kalaranna fort

Kalaranna fort. Makett kujutab hilisema vanglaaja vanglat koos lisaehitistega Patarei vangla Tallinna reidilt 1988. aastal Kalaranna fort on Tallinnas mere ääres asuv ehitisekompleks, mis algselt ehitati kindlusehitiseks (fort) ja mida hiljem kasutati vanglana.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Kalaranna fort · Näe rohkem »

Kaptenmajor

Kaptenmajori õlak Eesti mereväes Kaptenmajor on sõjaväeline auaste, Eesti kaitseväes mereväe vanemohvitseri auaste, asudes otse allpool kaptenleitnandi auastet.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Kaptenmajor · Näe rohkem »

Kasarm

Tondi 55 ja 57 (1915–1916) Allohvitserikursuse moodne ja funktsionaalne kasarm Soomes Niinisalos. Esimesel korrusel on laod ja garaažid, 2. ja 3. elu- ja teenistusruumid Taani Kuningliku Kaardiväe kasarm Teist maailmasõda; keskel söökla. Kasarm (kasarmu nimetava käände vormina ei ole korrektne) on ehitis, mis on mõeldud sõjaväestatud formeeringute (allüksused või üksused) alaliseks või ajutiseks majutamiseks.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Kasarm · Näe rohkem »

Katariina kai

Tallinna lahele. Foto: Ingvar Pärnamäe, 15. juuli 2009 Katariina kai nurgakivi käis panemas tsaar Nikolai II oma Tallinna visiidi käigus 1912. aastal. 287x287px Katariina kai on sadamaehitis Tallinna lahe ääres Paljassaare poolsaarel.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Katariina kai · Näe rohkem »

Kompass (laev)

Kompass oli Bakan-tüüpi hüdrograafialaev, mis kuulus ühtlasi hiljem Eesti merejõudude koosseisu abilaevana (ka valvelaevana).

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Kompass (laev) · Näe rohkem »

Kopli poolsaar

Kopli lahe vahel Kopli poolsaar asub Harju maakonnas, osa Tallinna linnast.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Kopli poolsaar · Näe rohkem »

Kroonlinn

Laevastiku katedraal ja igavene tuli Kroonlinnas, mai 2005 Kroonlinn on Peterburi haldusalasse kuuluv linn, mis asub Soome lahe idaosas Kotlini saarel.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Kroonlinn · Näe rohkem »

Lahesuu sadam

Lahesuu sadam on sadam Tallinna lahe ääres Paljassaare poolsaare idakaldal, mida opereerib Lahesuu Sadama AS, sadamakood, EE LHS.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Lahesuu sadam · Näe rohkem »

Lennusadam

Lennusadam 2015 Lennusadam on sadam Tallinna lahe ääres, aadressil Vesilennuki tänav 6 (algselt Küti tänav 17).

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Lennusadam · Näe rohkem »

Liinilaev (sõjandus)

Liinilaev on purjelaevade ajastu sõjalaev, mille peakaliibri suurtükid paiknesid laeva külgedel mitmel tekil luukide taga.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Liinilaev (sõjandus) · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Liivimaa · Näe rohkem »

Maarjamäe

Maarjamäe on asum Tallinnas Pirita linnaosas.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Maarjamäe · Näe rohkem »

Mehaanika

Mehaanika (ka mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Mehaanika · Näe rohkem »

Mihkel Kõvamees

Mihkel Kõvamees (15. august 1891 Muhu – 20. märts 1983 Stockholm) oli Eesti sõjaväelane (kaptenmajor) ja kaugesõidukapten.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Mihkel Kõvamees · Näe rohkem »

Miiduranna tähtfort

Miiduranna tähtfordi varemed Miiduranna tähtfort on Tallinna lähedale 1726–1727 Vene võimude poolt rajatud Tallinna kindluse suhtes ettenihutatud kindlustis (tähtfort), mille eesmärk oli eelkõige Tallinna sõjasadama ning selle idapoolse (Aegna-poolse) sissesõidu kaitsmine.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Miiduranna tähtfort · Näe rohkem »

Miinisadam

Miinisadam on sadam Tallinnas Kopli poolsaarel Tallinna lahe ääres aadressil Miinisadama 4.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Miinisadam · Näe rohkem »

Moskva tsaar

Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Moskva tsaar · Näe rohkem »

Muul

Portlandi sadama merre ehitatud muulid Edela-Inglismaa lõunarannikul Pärnu muul 2019. Muul ehk lainemurdja on sadamasse ehitatud tamm, mis kaitseb sadamat või jõe suuet lainetuste (eriti murdlainete) ja uhtainete eest.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Muul · Näe rohkem »

Napoleoni sõjad

Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Napoleoni sõjad · Näe rohkem »

Nikolai I

thumb Nikolai I (vene keeles Николай I ja Николай Павлович Романов; 6. juuli (vkj 25. juuni) 1796 Gattšina palee – 2. märts (18. veebruar) 1855) oli Venemaa keiser 1825–1855, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Nikolai I · Näe rohkem »

Nikolai II

Nikolai II (1914) Nikolai II Ernst von Lipharti maalil Nikolai II Aleksandrovitš (Николай II Александрович; 18. mai (vkj 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa keiser, Poola kuningas, Soome suurvürst.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Nikolai II · Näe rohkem »

Pakri laht

Paldiski laht kaardil Pakri laht (ka Paldiski laht) on laht Läänemeres Põhja-Eesti rannikul.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Pakri laht · Näe rohkem »

Paljassaare poolsaar

Paljassaared 1936. aasta Tallinna ümbruse kaardil Paljassaare poolsaar õhust. Taamal paistab ka Kopli poolsaar Paljassaare poolsaar on 20.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Paljassaare poolsaar · Näe rohkem »

Paljassaare sadam

Paljassaare sadam (sadama kood: EE PAS) on ASi Tallinna Sadam koosseisu kuuluv sadam, mis asub Tallinna lahe ääres Paljassaare poolsaarel Paljassaare tee 28.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Paljassaare sadam · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Peeter I

Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Peeter I · Näe rohkem »

Peeter Suure merekindlus

Peeter Suure merekindlus (vene keeles Морская крепость Императора Петра Великого) oli osa Peterburi merekaitse rannikupatareide ja maismaakindlustiste vööndist, mis rajati Tallinna ja Porkkala ümbrusse ja nende vahelistele saartele aastatel 1912–1918.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Peeter Suure merekindlus · Näe rohkem »

Peeter Suure sadam

Peeter Suure sadam oli Venemaa keisririigi poolt aastatel 1911–1917 Tallinna rajatud mereväebaas.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Peeter Suure sadam · Näe rohkem »

Purjelaev

5-mastiline täis-purjelaev Preussen 1908. aastal Purjelaev on purjedele mõjuva tuule jõul (mida rakendatakse taglase kaudu kerele) liikumiseks ehk purjetamiseks mõeldud laev.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Purjelaev · Näe rohkem »

Robert Nerman

Robert Nerman (10. veebruar 1946 – 1. veebruar 2015) oli eesti arhitektuuri- ja linnaajaloolane.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Robert Nerman · Näe rohkem »

Rootsi aeg

Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Rootsi aeg · Näe rohkem »

Sadam

Tallinna Vanasadam – Eesti suurim ja tuntuim reisisadam Noblessneri sadam ja Lennusadam Tallinnas Kalamajas Neeme sadamas 2022. aasta juulis Maailma suuremaid sadamaid Sadam on veekogu kalda äärde ehitatud taristu rajatis laevade või muude veesõidukite sildumiseks ja teenindamiseks.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Sadam · Näe rohkem »

Sakala (laev)

Sakala (pardatähis M314) on Eesti mereväe koosseisu kuuluv Sandown-klassi miinijahtija.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Sakala (laev) · Näe rohkem »

Tahkona

Tahkona oli väike miinitraaler, mis oli ka Eesti merejõudude koosseisus.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Tahkona · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Tallinn · Näe rohkem »

Tallinna laht

Tallinna lahe osad Tallinna laht on Soome lahe siselaht.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Tallinna laht · Näe rohkem »

Tallinna mereväebaas

Nõukogude Liidu mereväe lipp Tallinna mereväebaas (vene keeles Таллинская военно-морская база; в/ч 87525) oli 1940.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Tallinna mereväebaas · Näe rohkem »

Tallinna reid

Tallinna reid on Tallinna lahe kagusopp, mis asub Tallinnast põhjas, Paljassaare poolsaare ja Viimsi poolsaare vahelisel alal.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Tallinna reid · Näe rohkem »

Tallinna Sadamatehased

Tallinna Sadamatehased (alates 1918. aastast Riigi Sadamatehased) oli 1870.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Tallinna Sadamatehased · Näe rohkem »

Topeltpatarei

Topeltpatarei esikülg.Robert Treufeldt, Jarmo Udras. Arvutirekonstruktsioon, 2008 Topeltpatarei tagakülg.Robert Treufeldt, Jarmo Udras. Arvutirekonstruktsioon, 2008 Topeltpatarei (merekaardil Vare saar ehk Vana Patarei; vene keeles Двойная батарея) on Tallinna reidil asuv endine kindlusehitisekompleks (fort), mis kuulub Eesti meresaarte nimistusse.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Topeltpatarei · Näe rohkem »

Torpeedo

Kahjutu õppetorpeedo väljalaskmine USA mereväe Arleigh Burke klassi hävitajalt Torpeedo on jõuseadme abil vee all või pinnal liikuv, veesõiduki (laeva) tabamiseks ja uputamiseks valmistatud lõhkekeha.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Torpeedo · Näe rohkem »

Tsitadell (Tallinna merekindlustis)

Tsitadell on 1726.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Tsitadell (Tallinna merekindlustis) · Näe rohkem »

Ukraina

Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Ukraina · Näe rohkem »

Valge torn

Valge torni varemed Valge torn on Tallinna lähedale 1821–1823 Vene võimude poolt Väike-Paljassaarele rajatud Tallinna kindluse suhtes ettenihutatud kindlustis (fort ja selle põhiosa – suurtükitorn), mille eesmärk oli eelkõige Tallinna sõjasadamasse läänepoolse sissesõidu kaitsmine.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Valge torn · Näe rohkem »

Väike-Paljassaare tähtfort

Väike-Paljassaare tähtfort on Tallinna lähedale 1726–1727 Venemaa keisririigi võimude poolt rajatud Tallinna kindluse suhtes ettenihutatud kindlustis (tähtfort), mille eesmärk oli eelkõige Tallinna sõjasadama ja selle läänepoolse sissesõidu kaitsmine.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Väike-Paljassaare tähtfort · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Venemaa · Näe rohkem »

Venemaa keiser

Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja Venemaa keiser · Näe rohkem »

1. aprill

1.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja 1. aprill · Näe rohkem »

12. juuli

12.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja 12. juuli · Näe rohkem »

13. november

13.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja 13. november · Näe rohkem »

14. november

14.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja 14. november · Näe rohkem »

17. juuni

17.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja 17. juuni · Näe rohkem »

1716

1716.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja 1716 · Näe rohkem »

1718

1718.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja 1718 · Näe rohkem »

1721

1721.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja 1721 · Näe rohkem »

1722

1722.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja 1722 · Näe rohkem »

1763

1763.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja 1763 · Näe rohkem »

1797

1797.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja 1797 · Näe rohkem »

1799

1799.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja 1799 · Näe rohkem »

1806

1806.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja 1806 · Näe rohkem »

1807

1807.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja 1807 · Näe rohkem »

1813

1813.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja 1813 · Näe rohkem »

1818

1818.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja 1818 · Näe rohkem »

1844

1844.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja 1844 · Näe rohkem »

1850

1850.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja 1850 · Näe rohkem »

1856

1856.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja 1856 · Näe rohkem »

1857

1857.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja 1857 · Näe rohkem »

1860

1860.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja 1860 · Näe rohkem »

1864

1864.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja 1864 · Näe rohkem »

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja 19. sajand · Näe rohkem »

1912

1912.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja 1912 · Näe rohkem »

1927

1927.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja 1927 · Näe rohkem »

1934

1934.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja 1934 · Näe rohkem »

1940

1940.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja 1940 · Näe rohkem »

1994

1994.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja 1994 · Näe rohkem »

2. veebruar

2.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja 2. veebruar · Näe rohkem »

25. juuni

25.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja 25. juuni · Näe rohkem »

28. jaanuar

28.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja 28. jaanuar · Näe rohkem »

31. august

31.

Uus!!: Tallinna sõjasadam ja 31. august · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »